[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

saisma `saisma, (ma) saisa T(saesa) V; `saisme, (ma) saisa Hel San

1. püstiasendis olema a. (elusolenditest) sais `juśku vana lehm `vastse värati all Hel; ei jõvva `jalgu pääl saesta Ran; küll `oĺli kurb `kaeda, eläjäss saesab lume seen pooleni küĺleni Puh; mia kodasi paari soḱke valmiss sääl saban `saismisega; mia vana inimene, mia ragusi saesten; ma‿i kuse ka `sinna kottale, kos temä om `saisnu Nõo; sa kae, kas lehm sööse vai sais Võn; `panti minu sinna lavva `otsa `saisma, tuld `näitämä Kam; jala om nii tuema - - saesat ja kõnnit, toḱk om sul abiss Rõn; ma `saise päiv `aiga üte kotusse pääl San; ma `näie, ku tä `saisõ sääl Kan; ma˽saisi sääl laadaplat́si pääl ja `aie muide perremihega juttu; egä üt́s pedi kat́s `tuńni vahi pääl `saisma Har; tu̬u̬ vang kõ̭iḱ aig saiś mu man ja tennäśs minno Rõu; kuisa˽śaal iä veere pääl saistõh esi˽`sisse es sataʔ; neli velekeist üte kübärä all `saisvaʔ = laud Vas; saisakõ `kõrda (ritta) Se; siin om ää saistaʔ Lei; üles saisma püsti tõusma saesame üless, masinat ei ole, kos ta pimmevaim om lännu Ran; ma piä üless `saisma, pää lääb ulluss; näed, kui ädäline ma ole, ei saa üless saesta ei `kõndi Nõo b. (millegi kohta) `kartulisuṕp keedeti nii paks, et luśk `püsti sehen sais; kui katust ei ole, siss laguneb maja ärä, ilma katusseda ei saesa Ran; kae kos `oĺli `ju̬u̬mine, viinapudeli saesiva nigu kõrdsin Nõo; iilä õdaguss `pu̬u̬ldõ istuti `kapstaʔ, no˽`saisva `pistü nigu `soldani Har; Sääl ei olõʔ muud, ku tühi pää sais `pistü (on rumal) Vas

2. olema; asuma, asetsema sääl siss saesiva [leivad], seeni kui jahedass lätsivä, et `pruuki sai Ran; ku vihmane suvi om, siss vesi saesab kuḱke pääl (kartulivagudest) Puh; sitt tuleb laḱka `laotada, mes tä sääl unikin saesab Nõo; juuretuss `saise iks mõhen sisen Võn; sü̬ü̬ḱ lätt `vaiduma, kui ta `lämmän sais Ote; uśs sais `leńgi vahil Krl; uja pääl ka õks om hauakotuss, sääl sais nigu lońdin vesi; muud `süäme pääl ei saisaki ku Jaań ja Jaań piltl Har; Kirvõss täl käehn `saiski Rõu; tu̬u̬ sais raamatuh üleväh Plv; `piid́li saiś kapih Vas; vastu saisma millelegi vastupanu avaldama, mitte nõus olema mis ti˽saisat `vasta, ega ti˽timä ellu ei eläʔ Har; [Viina] himo lätt nii suurõss, et ei jõvva inämb vasta saista Räp; sa olt `väega `vasta mullõ, `vasta saisat Se

3. a. mingis kohas või seisundis püsima; vastu pidama, säilima kuremarja saesava ilma `ki̬i̬tmädä kah; tu̬u̬ laits om `väega vali, pudelin kah ei saesa; sääripiim om tihedämb ku klimbisuṕp, saesab kavvemb kõtun Ran; lume sehen saesiva vorstisooliku ilusa küĺmä Puh; Vana-Nõon olliva iks põlitse peremehe, siin sais ki̬i̬l ütesugune; kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n; lastel om koolivaheaig, nüid na muial ei saesavagi kui väĺlän; poiss om kõ̭ik aig joosun, ega ta kotu ei saesagi Nõo; tönnin `saise rasu iks õigõ kõrralik ja ää; tsuvvadel pandass riśtkabla `risti üle jala, siss na `saisva jalan Ote; soolavi̬i̬ seen sais võid `kauga `väŕski San; pajuniidse `oĺli˽paŕõmbõ, nu̬u̬ `oĺli `vindsõʔ, nu̬u̬˽`saisiʔ Krl; sa ei mõista muud, ku nisa otsan saistaʔ Har; tsõdsõ koŕaśs ümärikkõ maakivikeisi, mõśk `puhtass ja pand ruvva `sisse, siss saiś ru̬u̬g `hapnamadaʔ Rõu; tu̬u̬d om pühä meheʔ raamatuhe kiŕotanuʔ, tu̬u̬ `jääse `saisma Plv; nüüd ummaʔ hääʔ `saisva ilmaʔ (ilmad on püsivalt head) Vas; taa inemine kõ̭õ̭ kurvah sais Se b. piltl tal sais kiḱk meelen Hel; nii kavva sais `süämen, kui ärä sai õiendeduss Ran; ega miu pää ei ole maakerä `onte, kos kõ̭ik alali saesab; mitte ülekohus kotin ei saesa Puh; si̬i̬ raha ei saesa mitte üits põrm, si̬i̬ lähäb käest nigu vesi kaob ärä Nõo; ku˽medä `ütlet, siss piät alasi uma sõna manu `saisma `jäämä Har; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat Rõu; vana pää, egas mul midä meeleh saisa aiʔ Vas

4. ühel kohal olema; mitte liikuma või tegutsema külmäga jäänu veri `saisma Ran; vana kell sais mitu `aastat Puh; ta‿m nigu tuleaŕk, ei saesa `kossegi paegal Nõo; lase iks eläjidega edesi-tagasi, ega es ole, et sina sait `saisma jäädä Võn; kel `saisva talu olliva (st mitte renditalud), näil olli `leiba küll Ote; jäi läveselle `saisma San; tü̬ü̬obõnõ piät tümp olõma, `sõitma ei lääʔ, `saisma ka ei jääʔ Urv; `tü̬ü̬lise `saesva tü̬ü̬ man Krl; kooliʔ omma katõss nädäliss `saisma `pantu˽`haigusõ peräst; Kell võit saistaʔ, aig ei˽saisaʔ Har; taal om kõ̭gõ tü̬ü̬d, taal käeʔ ei˽saisa˽kunagiʔ Vas; lat́s ei kasuʔ, kasõv om `saisma jäänüʔ Räp; seis(a) (käsklusena) sais, Saarik `lehmä, mina nüssä Maarik `lehmä Nõo; saisa˽rahu Har; saisaʔ, `ütlet lehmäle, ku tiä `väega rehm Plv b. (tegevuseta, liikumata, kasutamata olekust) ki̬i̬b vesi `panti `pääle tuhale, `lasti saesta, `oĺli lipe käen; `rõivatüḱk `saisma jäänu `rõske kätte Ran; `piibel sais kõ̭ik aig `laudul, `üitsegi es putu tedä Puh; täl `endäl om `vastne `kampson, tu̬u̬ saesab, ennembi käib räbälin; tei kaits tegu `leibä korraga, tõist `sü̬ü̬di, tõene sais Nõo; piim kah, lase kavva saesta, tulep vaaratuss `pääle Kam; tu̬u̬ om saesnu maa, tu̬u̬ künnetäss nüid üless Ote; vana `saisva vesi, si̬i̬ `aiseb Rõn; nu̬u̬ omma `saisva anumaʔ, nuid ei tarvitõda Har; määnest `saisvat raha es olõ, `mõisamassuʔ oĺli suurõʔ; Rõ̭õ̭vass esi˽`saismisega jo˽kuluss ärʔ Rõu; su̬u̬l sais `putmada Plv; sõss imahtuss õluʔ `häste, ku tal `laskõ hulk `aigo saistaʔ Räp; om jo `veitkese `saisnu `tütrik (vanavõitu) Se

5. kaitsvalt välja astuma või vastutama ma saesa sõbra i̬i̬st niisama ku `endä i̬i̬st Ran; Kas sina temä suuvu̬u̬dri oled, et sa püvväd temä i̬i̬st saesta ja kõnelda Nõo; ega imä sais õks uma latsõ i̬i̬st Har; Inemisel massa õi˽nii˽toss ka‿ks ollaʔ, tulõ õ̭ks `hinde i̬i̬st saista˽kah Rõu