[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

saad saad Hag Amb Pil Vil, g sao Muh Rid Kul Mär Vig Kir Lih PäLo Tor JMd Tür Pee Äks Plt KJn SJn Kõp TMr, sau Kse Han Var Vän Hää Jür JõeK Ann Pai; saat MMg(-oa-), g saadu VMr VJg Sim Iis Trm Pal Lai, `saadu R(n `saatu Vai); `saato g `saado Vai; saed g sae LäLo Ris HMd; soad Nis Rap Jür, g sao Kei Juu JMd Koe Ksi/n -ua-/, sau Kos HJn Amb; suat g suadu VMr Kad Kod heinast tehtav ajutine kuhilas akka `eini `saatu panema VNg; `tulga `saatusi vedämä, nüüd on `saadud `valmis Lüg; `Õhtast õli sie laan `saatus Jõh; `einämaa `saatusi täis; `kuivad `einäd on `saados, `suured `saadod Vai; tegime einad `saadu; ma sai ühe sao `einu Muh; einad riisoti `ända ja ännast `pańdi `saadi LNg; `randas `veetasse `saeda sedäsi, et - - turgatse kaks ora saest läbi Mar; sa akka `saada vädama, ma akkan `küini ajama Mär; `saodele pannasse aod `alla Vig; `Tehti suured ärjaväu saud, nüid `väätse obusega Han; saad oli ümmargorne, ots `tehti vahedam, et ära kuebab, et vihm lähä `sesse Mih; lööb saod `lahti Aud; teed saod valmis, aad `alla, köis `ümmer ja `viidi [hobusega] küine `juure PJg; suurem osa on eendest `saadus Vän; Karjane puges sau `sisse, ku tal külm `oĺli Hää; saed on ümarkor̀ne ja mügam on pikerkor̀ne Ris; [Kui] `oskasid `soadu teha, ei võtt vihma`piiskagi `sisse Kei; `soadude `peale paneme malakad Jür; kui kuiv ein oli, siis ikke sai kohe `saadu `tehtud Tür; suured saud - - `sinna sai ikke kümme-kaksteist riha seilatäit `pandud Pai; pidid [heina] `saatu tegema `enne, et `vihma `sisse ei võta VMr; einad läksivad suadus läpastama Kad; viisteistkümmend seĺjatäit oli paras saat Sim; tuul ajas saadud laiali Iis; õlid vägevad einamaad, saat saadu küĺjes Trm; `suata vedän kokko Kod; aud `saodele `alla ja agude `pääle eenad Äks; kui suurem küin, `veeti saat `sisse Lai; `saadu rehkendati, et kaksteist riha seĺlatäit Plt; ikki `kõrged oĺd saod, aad all Kõp || kärbis Ühevahe `pańdi `ohri `soadu, kolm puud olid pialt koos, latid käisid all Kei Vrd saag2

sadu1 sadu Hlj Vig Kir Var, g saju (saeu) hajusalt Sa, Hi Rid Mär Tor Kei Juu HaId Amb JJn Ann VJg Sim, sau Kuu VNg Jõh IisR Kse Hää KuuK Koe VMr Kad, sao Lüg Vll Muh LNg hajusalt Pä, HaLo Juu JMd Tür VlPõ eL; sado Kul Vig, g sajo (saeo) Mar Mih, sao Vai Mar Võn Plv Vas Räp; n, g sadu TaPõ; p satu hajusalt T, V(sato) sademete langemine kas `jääbki sauks kogu `ehtuks Kuu; kova sadu tuli ja keik kuiv `einaloog ligunes `märjaks Hlj; sügisel on pali sadusi VNg; `suure sao ajal `läksin, ei õld `amba all `kuiva `kõhta Lüg; Sie õli siis ia asi, kui said `riie `valmis ja akkas `saule, sai vähägi magada Jõh; sajuga ei `künta sügise maad, akab ohagid kasvatama Jäm; kössutasid saju eest labu `ääres Khk; Kui pilved mitmetpidi jooksevad, siis tuleb pitkalist sadu Kaa; et sellel saol kua üks löpetes oleks Vll; Sadu lõi moa kõvaks kut parand Pöi; ehk saab `ööse sao ää Muh; ei selle sajoga saand tehä kedägist üht; nii `kange tuul, et `viimas võtab sao `lahti Mar; suur piĺb ülevel, eks sealt tuleb ikke sadu Mär; kuhi `tahtis kõba teko, et sado `joosis maha Vig; Suured saud kardulile tegid paha Kse; ilm kisub tänä na `saole Tõs; Saemõ parajuttõ enne sadu majalõ uiõ katusõ `piäle Khn; ära mine `siukse `sauga Hää; ilm kisub vihmale, akkab sadu `säädma Saa; kanad `väĺlas ullu `alla ei lähä, pikaldane sadu tuleb Ris; tuńd ehk kaks on saost üle Kei; sao `sisse on kuu `loodud, nüid põle `kuiva `lootagi Juu; `soojas kuus on sadusi `rohkem Kos; ei või `panna saju kätte, `õignevad ää (reetegemise puudest) Jür; `eitlikud ilmad, kord kuiv, kord sadu HJn; suuremad saud käivad ikka idapõhjast KuuK; sadu tuleb, `päikese all on juoned Amb; olin sao kääs JMd; kus sa selle saju aal olid Ann; sadu ei jää üle Koe; suured saud on viel akkamata VMr; kas lääb külmale või `kierab sajule Sim; ilm lähäb sadule Trm; kohe ma saduga lähän, saduga mina ei taha `minnä majaski `väĺjä Kod; kuul on ratass `ümber, sadu `näitab Äks; põlegi sadul vahet, iga pääv lödistab Lai; kus sa selle `saoga lähed KJn; `näitäb, et ta pikälene sadu on Vil; ku ommuku`lõune tuul kõvale lähäb, sõss om kolmandel päeväl sadu Trv; sao `järgi tuleb ilus ilm Hls; kui suits `korstnest maha `langeb, om sadu `u̬u̬ta Hel; ilm vist ehib `saole, nakab joba `piĺvi koguma Ran; märäne irmuss sadu - - vesi ju̬u̬sk nigu pangiga valaden Puh; serätse `saoga ei aa `õige peremi̬i̬s penigi `väĺlä Nõo; eelä `oĺle iks `väega suuŕ sado Võn; kuul om vari `ümbre, `näitäss satu Ote; Näüss, no kas `saolõ lätt Urv; ammust aost saani is näe˽ma˽sääräst satu, kõ̭iḱ maa oĺl vett täüś Har; Hummugult `varra, likõga ja `saoga˽tedä (lina) kakuti Rõu; ku tuĺl vaśt sado, sõ̭ss pitit iks är˽`panma haḱi Plv; taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl, suurõmb sado tulõ, vaoss kõ̭iḱ laḱka Vas; tuĺl suuŕ udsu üless, ei˽tiiä˽kas lätt `saolõ vai Räp