[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 3 artiklit

sega1 sega Kei, segä Kod KJn Trv Ran

1. segu leiva ja piima sega on pudi Kei; kui segä one vedel, siis lähäb kasset `rohkem Kod; üsätse olliva segä rämps, `pühked ja teräd, aganad siän Ran

2. segavili `niitsid segä väĺläl KJn

segama segama, segämä (-ǵ-) üld(-me M San Krl), ma-inf sega(n), segä(n) R eP M(sia) hajusalt T, sekä (-ḱ-), siä T V; sekkämä (-ḱk-) Võn Ote, da-inf sekätä Kod Puh Rõn; seḱkäme, da-inf segäde San; da-inf `siädäʔ, seḱäʔ V; tud-kesks seet M, `seetu Ran Nõo

1. ainet või materjali (mingi vahendiga) liigutama Ema `keitas `kohvi, segasima sene paas lusikutega segamine ja `kõige `paksuga kõhe `seisma Jõh; kulbiga segatase suppi, äi `körbe siis `pöhja Khk; Aja `ääres `seisas kives, mille sihes segati seasöömaaeg `valmis Kaa; Sega [vili] kenast kottis segamine; Jähi `sõnna lubja segama Pöi; Tüdrugid oli jälaga segada (väga palju) piltl Emm; vihm segas kaos vee ää Mär; kütist ei segätä Vig; ahjuroop, segatse tuld Var; kile tahab `kangeste segädä, mud́u `kõrbeb `põhja Tõs; Paari tuńni pärast sega [lõngad] `ümmer, siss ku omikuni ära seisavad, on punased ku rebased Hää; segasin suppi `ümber VJg; kolmetuabine kauss, siäl õli üvä sekätä; siad ku `näeväd `kurja `ilma, siis sekkäväd ärä põhu Kod; `paksu `kapsid ei segatud sugugi, `enne kui `vaĺmis on Pal; vaja tuld segada, et tukid ära põleksid Äks; mine segä suppi KJn; ärä seet piim Hls; võta ru̬u̬ṕ, sia ahi ärä, levä tahav `ahju panna Krk; suṕp läbi `seetu ja ü̬ü̬ `aiga pliidi pääl ollu; mul om sedä sitta raha küll, siä ku `põhku Ran; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti, et `kesvil kõ̭ik anna takast ärä lähvä; võtit puhast `lumme vereanuma `sisse, `su̬u̬la ka pannit, siss tulli sekätä seeni ku ta jahe `oĺli Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; `viĺlä pidit sa kõvaste sekkämä, ku iks üttelugu sekkät, saab vili ennemb kuivass Ote; tu̬u̬ nüid mõne asi mul tettä, tu̬u̬ om nigu `kartulipudru sekkämine Rõn; ku `si̬i̬pi keedets, siss om mõla, kellege `ümbre `siätess ~ segätess San; rassõ `siädäʔ, püteĺ om Urv; `siäti iks ahu perä üless roobiga, muidu ei küdsäʔ leib Har; Pöörüsega˽`siäten läts jahu pudru sisehn ilusahe laḱka Rõu; siä segänü kõik segi Plv; `pernaine `seässi `lapjoga `putro `ümber Räp

2. a. mitmest ainest (liigutades) midagi valmistama või tekitama liiv ja lubi on `valmis segatud Lüg; Täna segas `leivad `sisse, `omme või üle`omme `sõtkus IisR; `leibä `tarvis segä Vai; omingu sega leib ää, `õhta sõtku Muh; viis meiereisse `veega segatud `piima Mär; segas viinale vett `ulka Juu; `taŕvis `leiba segada täna VMr; segämä leevä juure ärä, ku leib `õtsa suab Kod; pannasse ikki vesi ja sis jahu segäts sekkä (tainategemisest) KJn; keev vesi `pańti `pääle, `seeti peris paks puder Hls; püssirohi sekäti rasva `sisse, siss tõmmati lammastele lõõri `alla [huntide peletamiseks] Puh; elavõpe nigu eläb jälle, aga siäd rasvaga segi, saab serände aĺl saĺv Nõo; külmä vi̬i̬ `sisse seḱä kamajahu ja siss `luitsaga sü̬ü̬ Võn; `Seiti veri `jauhhõgõ segi seeni˽ku˽sai jo õigõ˽paks Krl; `pańti munaga siät kohopiim patta Rõu; Hapupiim niisaadõ `siäte `vi̬i̬gaʔ Räp b. midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama `kimmel on `niske segatud `karvaga VNg; üks `lutrus, teine vene, si̬i̬ ju segatud rahvas Hää; adru on meresõnnnik, segatakse laudasõnnikuga Kad; `sakste verege segät inimisi‿o küll Krk; mesi olna ää rohi, aga pidänä puhass mesi olema, mitte `suhkruga `seetu Ran; om keele ärʔ segänü neide uutõ sõnnuge Krl

3. häirima, tülitama ära tule segama minu Jõe; `lapsed segäväd, tulevad ja kisendäväd Lüg; miä‿n taha, et siä segäd miu tüöd Vai; äi tohi segada, kui teine loeb Khk; ma nüid segasi sii te tööd Mar; mine `kaugemale, sa jo segad Mär; mis te segäte, minge minemä Tõs; und segama VJg; segab teist töö juures Trm; kui tõene piält vahib, si̬i̬ segäb mugu minu mõttid Kod; lapsed segavad, ei lase magada Plt; sa tulet siiä meid segäme Krk; ega tõenetõist me‿s segä Nõo; Tü̬ü̬tegijät ei tohi segädä Rõn

4. millessegi sekkuma sellest osavõtmiseks või selle katkestamiseks; millegagi end siduma see naine oo ennast teise mehega segan Muh; ära sa ennast `sinna `ulka sega Mär; ää segä teeste vahele Tõs; tä segas mul ää jälle [kõrtsimineku] Aud; `Seukse pandega ära ennast sega Hää; mis sa segad vanainimeste jutu vahele Tor; tuleb `seie jutu vahele segama Hag; mis sa iki segät `seantse `asje sekkä; mis ta `endest `sinna segä Krk; kui na tõenetõese pääle vihatse om, siss ma‿i siä `endä neede seḱkä Nõo; mi‿sa no˽hennest abielupaari vahele sekät Har; Poisiʔ õ̭ks esi˽`ti̬i̬se, [millal linad leost välja võtta], naaśõ˽hinnest sinnä˽seḱä es Rõu

5. asetust, järjekorda muutma kie turakast jääb, sie `jällä segab `kaardid Lüg; lasi teise piust `teise `piuse, segas `kaardid ää Emm; sääsed `muutku `lendvad ühüteesest läbi, sedävisi segäväd Var; kui kaardisi mängitse, enne kui kätte andase, segätse ää Tõs; Kui lagled lähevad ja `kangesti segavad, sis tuleb tormine sügisi Hää; `kaardid seets Hls || arusaamatuks muutma lumega segas jänese jäljed ää Vll

6. teistsuguseks muutuma pilved segavad ju `ühte`jooni (muudavad oma kuju) Mus; Kuul olid ransid `ömber, ilm akkab segama, läheb kurjaks Pöi; ilm akkab segämä, tuul lähäb valjus, `tormab `kangeste Tõs

7. (mõistuse äraminemisest, pea segi ajamisest vms) vanus ajab nii `kaugele, et `arvod segavad ärä Lüg; `Pääle `aigust akkas tal nigu segama IisR; Tal akkab juba ää segama Pöi; tä segas tä meele ää, `ütles, et `sõnna ei `aita `minna Mar; ta ajas `enne tõsist juttu, aga ta oo naa `eese ära segand Mär; segas ära, läks rumalas piast Var; pia väga segab, kaks kolm `aastad änam `kordagi `selges ei lähä Tõs; `mõistus oo ko nõrk ja segab Aud; eks ta ole mielest ää läind, mu pia segab sedasi HljK; tońt om meele ärä segänu, ei tule `mi̬i̬lde üteldä Nõo; Neo˽timahavvatsõʔ aoʔ ommaʔ jo mul ka mi̬i̬lt paĺlo ärʔ `siänöväʔ Räp

8. segast juttu ajama Ärä sega `selge `ilmaga Kuu; vanad inimesed akkavad oma juttudega segama (jutte sassi ajama) `kangesti Vll; Tema jutt või kedagi, segab `selge ilmaga Jür; si̬i̬ `putrab ja sekkäb nagu tangu`veski Kod

9. (muud juhud) paberid segati (võltsiti) ää, ei tea, kuda nüid `õigeks saab; ma lähen toast `väĺla `käima, ehk segab (rahustab) mind natuke Mär; tu̬u̬d ei˽massa avaldaki, tu̬u̬ ei olõ muud, ku tõsõ au `vällä˽segämine Har; egaüt́s käve uma krońdi pääl, meil es olõ˽sekämist Räp

sekka sekka Muh Kul Mär Kse Mih Tõs Aud Vän Tor Hää Saa Ris HMd Juu Kos JMd Tür Iis Äks Plt Kõp, sekkä Tõs Kod KJn Hls Krk Hel, seḱkä T Krl Har Rõu Plv Vas Räp, sega Sa Hi, segä Var Khn

I. postp 1. kellegi, millegi keskele, seltsi tuulekala `räimede sega vahest tuleb Khk; Ma `tahtsi ka teiste sega `minna Kaa; nagu oleks `vööra `rahva sega läind, mette `ühte söna äi saa aru Vll; vahel laseb juuskuĺl linnuparve sekka Muh; noorte sekka ma ei `kõlba Kse; tä‿i passigi ju teeste sekkä Tõs; ma lüön nende mieste sekka Ris; `julge tene teśte sekka `minna Tür; võt́ime täma oma sekka Iis; kadus `rahva sekkä KJn; üits võõrass oenass om meie lammaste seḱkä tullu Nõo; ma võti nooreld naese ja sai `õige inemiste seḱkä Rõn; tiä tuĺl ka mi seḱkä Krl; lät́s `poissa seḱkä Plv

2. käimasolevale, toimuvale vahele; millegi sisse, lisaks `öispu marjad, ükskord `pandi neid Saaremal leva sega Jäm; pistab oma nina ka sega Khk; ta (kihulane) poeb looma `karvde sega Rei; punast `peeti `pańti kure`maŕje ja palukide sekka, see tegi magusas Saa; `lõunen piim om ommokuse sekkä kurnat Hls; mea külä veere pääl elä, külä sekkä mea ei putu Krk; obese `juńne seḱkä `panti lina`si̬i̬mne aganit, tu̬u̬ olli sigade sü̬ü̬k Ran; enne ku leib `apnõma `panti, segäti juurõtuss `oigõ vi̬i̬ seḱkä Võn

II. adv 1. millelegi vahele, sekka, lisaks loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade siis `lahku minema Khk; rokale pannakse vett sega, siis soab lobi Pöi; see vana õlut ei `kõlba εnam `juua, teeme uut sekka Muh; taŋŋud ja `rasva ja sibulid `pantaks sega ja `tehtaks makki Käi; kallati segä Var; `talve võib sekka liha `osta Aud; Kiriküit kevadi laulab - - ja vilistab sekka Hää; `oskasin iad `leiba teha, panin pet́i`piima sekka Kos; pane iva ka sekka [toidule] Äks; leevajuur, pannasse ikki vesi ja sis jahu segäts sekkä KJn; temä sai aru kõegest ja naĺlat seḱkä kah Ran; ku kaevu vesi, siss tetti iki `leiget seḱkä Puh; kui suure inimese kõneliva, es tohi latse seḱkä kõnõlda Nõo; alamabat `püidlit `panti kesväjahule seḱkä, sai ää karaśk Ote; tsikuŕ om si̬i̬, midä kohviuppele seḱkä palutedess San; ei˽tiiä, kost tu̬u̬ seemen om sinnä˽seḱkä saanuʔ Har; üteldi sipõrlasõʔ, mõ̭ni `harva üteĺ seḱkä kusi`kuklast kah Plv; ku `sanna mindäss, üteldäss: jummal seḱkä, vastatõdass: jummal hää mi̬i̬ss Räp

2. osutab mingisse tegevusse lülitumisele Löö sega, mi‿sa `kuulad Rei; si̬i̬ om noorde pidu, aga me tulessime ka seḱkä; naka `kaardit `mäńgmä, siss [tema] lääb ka seḱkä Nõo