[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 92 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

aju|jää triivjää ajujää, sise tuond jää Kuu; ajojää, midä `ulgub meres `lahtinaselt, edesi tagasi Lüg; käivad ajujääl `ülgid `püidmas Mus; ao jää ajan keik seia `kaldas Ris; aeu jää on meres, tuul aeab ühest kohast `teise Kei

ala|pooldõ allapoole aa [kari] seia ala`pu̬u̬ldõ Lei

alla1 `alla üld

I. adv 1. a. (ruumiliselt) alla, kaetud või alumisse ossa, (millestki) allapoole `kuiva `atru paneme `luomadele `alla; `loomadel `võetse nahk pealt ää, siis jääb kile kord `alla; kui õlut köib, siis päŕm `korjab `alla Muh; rukid `pańdi parsile, siis `kööti `alla, kuivati kuivaks Rid; ajale `aetasse tugesid `alla, kui aed oo `velto vaond, ja õunpudele `aetasse toed `alla; vanaste sõideti koa `ratsa, `mindi külässe, siis `võtsid obose `alla Mar; ma võtan liidi alt tuha `väĺla ja teen tule `alla Vän; apu leival jääb koa vahest `alla tahu kord; sooled käeväd `alla (songa puhul); ei soand [teda] `tõsta, ei soand - - mitte tuult `allagi Juu; kuhja põhi tehakse `vaĺmis, pannakse agu `alla ehk kiva JõeK; laps kuseb `alla Sim; tule kirjota käsi `alla Kod; särgi jätk tuli `alla ajada, piht `tehti `peeniksest `riidest Pil; `sinna `aasid vammussalle kasuka ka vi̬i̬l `alla Vil; vaea kana `audma panna, muna vaa `alla panna Nõo; timäl oĺl ka - - uma nimi `alla pant Vas b. (millegi) varju võrgud köevad siia `alla (võrgumajja) Muh; `raagjaalune - - pani `tühja kolusid `sinna `alla Mär; varjualutsel om nüid `vastne katuss pääl, kos võip `turbit `alla panna ja puid Nõo

2. a. (suunalt ülalt) alla, allapoole; madalasse, maha jah nüid ta roogib ette (väga) ega pää seda lund `alla Vll; nεε kui tuleb tüminal trepist `alla Phl; [meri] möönab, lähäb `alla; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Phl; `maarjakaśk - - on `alla oksadega PJg; pääv akkab `alla `vierema Ris; [silma] laug liigub ülesse ja `alla Kei; lasen mäest `alla iad `truavi Hag; tuule kää vesi joosev sirinal siĺmast `alla Juu; sügise iĺjaks jäänd odrapiad `kieravad `alla, kahekorra [kõrre otsas] JJn; kukkusin lakast `alla Pee; vikerkaaŕ juob, `tõmmab vett ülesse - - [öeld] kui ta ots lähäb üsna `alla `vasta maad VJg; lõng läks voki kõrist `alla Trm; tõssad sõõla üles pää `kõsta, siält lahed teräd `alla `tu̬u̬le `piäle; suured kalaluud süäväd [kanad] `alla Kod; peru obene, tule mäkke `alla perset `pildun iki Krk; rinna luu om siin rinna i̬i̬n üleväld `alla Ran; `riśti ju̬u̬nt [seelikud] tuĺlivaʔ perän, `alla ju̬u̬nt (pikitriipu) oĺliʔ vanambil Kan; päiv `veerüss jo `alla; häŕm lask `langa `mü̬ü̬dä `alla ja üless Har; säńgün `istun tulõ paremb uni, sõ̭ss t́sangahhass pia nõ̭na `alla; `poiskõnõ sattõ puu otsast `alla ku roṕin Rõu; `serbäʔ `piimä `pääle, sõss lätt kaalast `alla; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv; kui [tainas] parass hapu, sõ̭s satass leib `alla Räp; atuss om jo ar `alla sikat; kuu lät́s ar jo `alla Se; [vilja] pääʔ lamenevaʔ `alla ku ummaʔ rasõhhabaʔ `olgõ; [sea] kõrvaʔ är ribahhanu `alla kõrvaʔ, tõõsil um `pistü kõrvaʔ Lut || Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (lohku vajunud) Pöi; võtab `alla tätta nii `kangeste kui lah́aks jääb, kas siis loom või inimene Mar; näust `alla tõmmand Koe; mõne obuse kael on nõdus - - `rangide kohast võtab `alla Lai; küll on aga näost `alla läind Plt || ette, vahele (töötlemiseks) Mis `autud `lasvad pärisest, katsu eest äe. Et äi jää `alla Pöi; sügise olin masina pial `viĺla `alla panemas; `lasksin `viĺla `alla masina kõrisse Kos; meil õli lina masin, lipima (loopisime) `kolkmid `alla Kod; enamast ma ikke maśsina pial olin, ma `laśsin `alla Pal b. (lähemalt kohta määratlev) `ümbrikud - - nee olid `alla ännani Krj; vesi läin [kaevus] `alla madalase Tõs; läind `alla tuppa PJg; `alla `seia kui saue `maasse tegime, siis ernes `kasvas tugev, aga ei kiend `pehmeks Koe; `kanga võllas, kost kangas `alla pakku lähäb Kod; läme `alla sulastare manu; nurme otsa lääve kodu, majade manu `alla; [vihma] u̬u̬ `vaijiv kiḱk `alla `põhja Krk; minev`aasta olli meil küll `alla niidu ilus ein kasunu Hel; säält mäe alt ju̬u̬sk oea `alla `järve Ote; mi˽lät́si `alla jõkkõ hainalõ, Keretü su̬u̬n jõeveeren oĺl meil hainamaa Urv; ma joosi ilma `ammõndõ `alla (all mäeveerul asuva tare juurde) Krl; `alla kua manu `viidi tuli; Mat́simäe tütäŕ tuĺl ka˽siiä `alla `pu̬u̬t́i Har; ku [põlle] nööri˽pikembä, ribatuss kõtu pääle `alla Rõu c. teat suunas või suunast allapoole, kaugemale palgiparved lastasse jõge `mööda `alla Mar; tuul viib laeva `alla, ei soa midagi teha Ris; läks `muandit `alla Juu; või vit́sikud lähnud ku `ti̬i̬derattad müdä vett `alla Kod; Liguski soo, `Reasverest `alla `minna Lai; kõppeterad ehk alusterad, mis tuul `alla lükkas, `kaugemalle Plt; loodsikega käi `kaugele jõe `vi̬i̬rde - - peri vett viib vu̬u̬g esi `alla; Jõesu̬u̬ `luhta pidi `alla minnä Palupõhja poole Ran; ku `tuulama `naati - - sõ̭ss `pańti sari `värrede `pääle, agana˽lät́siväʔ tuulõga `alla Räp; iä lätt `alla (jääminekust); vesi ju̬u̬sk tsoŕri pite `alla Se d. randa, kaldale; sadamasse mere `ummikas käib `alla, siis tuleb mere pääld ida `pohjast kova torm - - `laine käib `alla, `rannale Kuu; Madal, laevad äi saa`alla Pöi; Tuul on küll vaikind, ära `präägu käib veel nii `kange lokse `alla, vastu kallast et Emm; loots jo se, kes laevad `kõrgest mere piält `alla toob Tõs; järve tuul ajab vie `alla; saaniga tuuasse kalad järvelt `alla Trm

3. omale kohale allasendisse; külge, kinni nakid, nee, `missega tallad `alla lüiakse Krj; kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla. alane õmmeltse särgi `külge Muh; jεε rovad `panta `alla, `käida noodal ja Emm; mine `rauta obone ää, löö rauad `alla Mar; kui `pastlel on auk sees, `pańdi talokas `alla Kul; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; uurin uied `uurded, siis saab põhe `alla `pantud Aud; jää kambakad - - akkavad `alla, obusel kah Hää; Lehmad olid `kontidega `aiged, taht `jalgu `alla võtta Kei; `voatame, kas kardulest on koa `alla löönd juba Juu; ma lõin ise omale `saapa tallad `alla Pee; `reele panivad ka kudagi rauad `alla Lai; lumi on sula, obesel akkavad pangad `kangesti `alla KJn; iile jää ei piä `jalgu all, pane jalaravva `alla Ran; servä maha `aada `laudul, siss omm ää põrmandut `alla panna; kui rataste teĺg `katski läits, siss jäi `ku̬u̬rma ti̬i̬ `pääle, seeni‿gu `vastne teĺg `viidi `alla Nõo

4. (välj olukorda, millestki hõivatud olemist) ma pani `eese `kenni `senna `alla ühna (võtsin mingi töö või kohustuse enese peale) Mar

5. (välj suhet, määra, hulka) a. vähem (kui) põle veel kuue `kümnene mette tä `alla ikke Mar; need teĺled on paarisaja `aastased, või on natuke `alla JJn; kahessa `aŕsinat läks üli`konda, jäi siis ivake üle ehk `alla Trm b. vähemaks üks table·t́t ei võtagi änam valu `alla Rid; see võtaks täst tüki `alla (väärikust vähemaks) Mar; juba viiendämä `aasta sui käisid [talupojad] `reńti `alla `teĺlimas Vig; eks sa jäta `alla, eks sa alanda `inda koa natuke Juu; ind läks `alla Plt; kuu `lü̬ü̬di `alla, sai tävvess säntsel pääväl lüvväss kuu alla, kuu jääss jo vähäbäss Se

6. (verbi tähendust modifitseerivalt, möönduse tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist jne väljendav) kui kaks tükki nönda `jönni aeavad, siis teine jätab `viimaks `järge, eidab `alla, kes targem on Vll; on teina `kangem, sa pead ikka `alla `andma; jähi teisest `alla Emm; `ańtsin nüid `talle `alla, kaua ma ikke `vasta `vaidlen Juu; Mia ole ka `kange, ega `miagi tälle `alla ei anna, ku mul `õiguss om; ku `nääsklevä, siss temä om kõhnemb, jääb iks `alla Nõo; Pätt om üts allakäünüʔ inemine, kes varastass ja valõtass Vas

7. (välj aega) eel, enne, ette oli sedasi olnd, et pulmad olid [tüdrukul] `iljaks jäänd, kaks tükki oli ̀alla tolemas (kaksikud olid sündimas) Rei; ma anna `raagu `alla (kergest einest enne suuremat söömist) Phl; viinaklaaś `enne `alla ja liha ja kardulest `piale ja Kei; naesed käevad enne saanas, naesed käevad `alla Pal; ańd meele `süvvä ja ańd `viina `alla Nõo

II. postp 1. a. (kellegi, millegi) alla, alumisse ossa; (millestki) allapoole, madalamale puude `alla on kukkund `öuni Vll; Laudi `päelne arja `alla [põhku] täis Pöi; noorik `pandi ojo `alla, et ta pale‿ss paista Muh; särgi krae tuleb kurgu `alla, nööbiga `kinni; see oo siss `loodo tä surm kui tä puu `alla jähi Mar; panin `kerve koa ree `põhja eente `alla; mine sa pista tuld natuke pliida ~ paja `alla Mär; säŕgi jätk `aetasse - - säŕgi `alla Kse; tuulispask viis eenasao ülesse `taeva `alla Mih; udi oo pikk ritp, kellega talvel `võrkusi jea `alla `aetse Aud; Käi kaśsi saba `alla (tõrjutakse tüütut) Hää; vii si pahn eläde `alla Saa; iline `vaatab saba `alla, varane pugu `alla JõeK; `mõisas käisime tööl, õnneks oli, kui saime tiumehe kuueõlma `alla magama Ann; kerstud - - old kaane `alla `kangid täis; `puhtad terad tulid `sõnna sarja `alla ja tuul aas aganad `eemalle Tür; viis `kirve aseme serva `alla IisK; tapid uśsi ärä agude `alla; ei tiä mes mulle jala põhja `alla sorganud Kod; pind läks küine `alla KJn; ja saeva aenad katusse `alla üless, jälle tõsteti [kuhja] katuss `kõrgõmbale Ran; panni vana `kaskaturgi küĺle `alla; võt́t raamatu `kańgla alla Puh; roti vedäsivä põrmandu `alla kõ̭ik `rõiva Nõo; peenikeist hako‿m hüä paa alla aiaʔ; muldhiŕs kivest `koetass saina `alla Se b. (millegi) sisse `köömne varred pannasse õlle `alla, raba `alla Muh; ma suren ää, lähän mulla `alla Mar; paŕt läks vee `alla Kse; lähäb vee `põhja mere `alla Var; oless äbi peräst vai maa `alla vajonu Ran; tõene kinnass om kadunu nigu maa `alla Nõo c. varjualusesse, (millegi) varju läksime nabra `alla `varju Vll; vanad `kroami korjati roagealla Pöi; võrgud pannasse `randas maa (võrgumaja) `alla ; lõhu se puu ää, mis ma ula `alla `panni Muh; `oĺlid kraami tuast kõik `väĺla roovi `alla `kannu Hää; ei ole `kohta, kus lähäd, mine metsa kuuse `alla Ris; pää läks `pilve `alla JMd; tańtsiti - -reie all. läksime aga - - reie `alla kokku Kad; siis ei tõhi tuli`u̬u̬ne `alla `minnä, si̬i̬ kedä [uss] naalanud Kod; lähme sinna sarapuu `alla. sääl om ää varis `istu Nõo

2. (millegi) lähedale, juurde Läks obust Äiukivi `alla viima Pöi; ma vähe lase uulde `alla [viina] Muh; `silmde `alla `panne kui ta luges Phl; kui oli rehkenduse tuńd, saadeti sind suure `tahvli `alla Rid; kui `lähtväd tülisse [öeld], et ää sa mette mo silma `alla εnam tule Mar; eenä saod - - väed kueha alla Vig; `Vatla raba lähäb Pärnu linna `alla `väĺla Kse; Salaja oma nina `alla (omaette, vaikselt) kirub; on käsk, et ärjad `süüma pannass einamaa pääl põllu alla Hää; jääb ukse `alla `seisma, ei tule `kaugemale `ühti Juu; vanal aal `tehti lõke ahju suu `alla, kui `peĺti viel ei old Kos; ikke kiige `alla läksid pühabä ja paupääva `õhta Ann; ujus `kalda `alla Trm; kägo `lendäb `akna `alla ja kukub - - kõhe `kamri; kõik `tüksimä Anne suu `alla magama Kod; tuli `mulle seda nina `alla `ütlema, et mina olema tema koŕvi ära võtt Lai; lähme `köstrei `alla ueuma KJn; valu lei `rindu `alla Ran

3. (päri)suunas; poole `viska `soola iga tuule `alla, siis kaduvad `visked ää Muh; [luiged] panevad sia pöhja `alla Noa; mõnikord kõue elmaga tuul pööräb pilve `alla ja vihm tuleb siis kohe Mar; panima obesed suetsu `alla, üks siäsk ei tullud [hobustele kallale] Kod; tuulutamese all tuule `alla jäävad `kerged perad, tuule aab ni̬i̬d `i̬i̬mal Vil

4. omale kohale või paigale (allasendisse) külge, kinni lume klomp `korjas obusele jala `alla Jõe; trits `pantaks menikord teise jala `alla ja jεεraud teise jala `alla Käi; sula lumi jääb `jalgade `alla Kad; `kampel on see, mis obuse jala `alla akkab sula lumega SJn

5. (välj tegevus- või mõjusfääri, kuuluvust) a. olukorda, seisundisse; tegevusobjektiks; (kellegi, millegi) mõjusfääri, võimusesse vahest `jäite `vihma `alla ja - - `kuivad `einad jäid maha Jõe; sie asi tuleb ühe `kõrra kõne `alla Jõh; `numbri poisid `läksid ikka liisu `alla Khk; [hobune] lähäb maha `löömese `alla, `kautamese `alla Pha; sa lähed selle asja pärast veel `kohtu `alla Vll; Tohi mite `öhta püme `alla `jääja; Talud läksid - - maksu `alla Pöi; ma vii tibud tapu `alla Muh; kõik läks müima `alla, seapoeg või `miskid muu Rid; enni `pańdi soldatid kroonu teenistuses püśsi `alla Mär; va paper [raha], see lüjässe ike `ümmer, ja inimest jääbäd kah́o alla; kimbust läks lina sis `rookmese alla Vig; teist süi `alla aeama (süüdistama) Mih; nekruudid läksid `Pärnu `linna `numri `alla Tõs; Mine siä tänä lehmä `alla (lüpsma) Khn; olen oma `tütred juba tanu `alla pand, `tütred jo mehel kõik PJg; ma jää kurja kubja `alla, kurja kubja kepi `alla rhvl Hää; ta läks `linna `tohtre `alla; kohad läksid ostu `alla Ris; saime maja juba katuse `alla Nis; kõik juadikud ja laisad pannasse tüe alla Iis; annan raha tämä uole `alla; käib `tostri `alla, one vigane ja `aige; kõik kõrvalised ti̬i̬d `pańti nüid `kruusamise `alla Kod; seda ei `võetud jutu `allagi, ei `tehtud juttugi sellest Lai; oĺli linaarimene, iga ommiku kell kaks lina `alla SJn; kui `oĺli vihmane siis tet́ti lina äǵli `alla, muidu `laśti aŕk adraga õhukseld, `tet́ti adra `alla Ran; nemä jäivä `kohtu alla (kohus jäi pooleli) Puh; emä läits `vande `alla ja vańd Nõo; lat́s tahass nime `alla pana, viimäte sureb ärä TMr; mis `niitmise `alla lät́s, tu̬u̬ olli niidu ain Kam; ma tuĺli naist `palvusõ `alla `panma (et õpetaja kirikus naise eest paluks) Plv || ette, vahele; töötlusse nee oo paljast vilja `uiped, ulata vikati `allagid; mees jähi massina `alla Muh; pane obu äge `alla (ette) Rei; need lenad nii veletsad, ää mädand, need `lähtvad kõik lõugeti `alla Mar; kaks suvet panin `viĺja masina `alla Ann; obused piavad `niuksed olema, et nad `tallavad uńdi `jalge `alla Tür; lased villad uńdi `alla, se kisub `pieneks Sim; vili - - tu̬u̬ läits triigipuu `alla (viljavakk lükati triikpuuga tasaseks) Ran b. (kellegi, millegi) alluvusse, haldusse; käsutusse, juhtimisele `andis teise ärra `alla, läks teise ärra `juure [teenima] Emm; mina jähin sandi saksa `alla rhvl Phl; `vaenlane võt́tis kańtsi oma `alla Mär; vene kotkas võtn selle `laastõt mua oma `alla, rotsi käest võtn ää Khn; karjakud ja karjanaesed köisid tä (mõisa aidamehe) `alla Aud; kus pere `kohtas oli `rohkem inimesi, siis `pańdi tret́siku `alla `tööle, said raha Juu; vanass lapsed kääsid egä `lauba `ku̬u̬l`meistri `alla, kääsid `näitämä Kod; Kalana käis Pajosi mõisa `alla Plt; piät hinnäst alandamma tõsõ `alla Plv || (klassifitseeriv, osutav) viu `alla läksid veel `ummes viie`kümne sendised [angerjad]; see mõisteti surma süi `alla Muh; kui `kruńti `pańdi siis `Lepnapurre küla jäi Kurgvere küla nime `alla Rak; raba ja eenäm, kõik käib eenämu nime `alla Kod; kui põrsass juba puudane on, siis lähäb kesiku nime `alla Äks; üless`ostja `reńtsiva aia ärä, õonad ja marjad lätsivä üte rendi `alla; soolikud ja magu, südä ja kops, ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran c. (millegagi) hõlmatud, täidetud (olekusse); (kellegi, millegi) kasutusse; (millegi) jaoks, tarbeks Rugi kõrs sahati ikka kõige esiti ää, see läks teise `oasta `jälle odra `alla; Singi leki `ämber piima `alla äi `aita, teeb singi maigu `sisse Pöi; nõu pannasse naa vee `alla, et tä turraks lähäb Mar; kesa jääb `ingama ja päävatama, ei saa mete sui`viĺla `alla `tehtud Vig; kõige jämedamast [takkudest] `tehti siis kotid `kartuli `alla Tõs; see [heinamaatükk] on `kaskede `alla jäänd JJn; pani kõik oma raha `veśkite `alla `kinni VMr; jääb paelu tegemata eenämid, kasvavad metsa `alla ja Kõp; Ta om lai nigu üits ruga - - mitma inimese ruumi võtab endä alla Nõo

6. (välj aega) eel, enne Kiedetud `silgud - - `piimasuppi `alla Jõe; võta `viina koa sööma `alla Muh; löövad `risti ette, söömä `alla ja `söömä `peale Mar; ta jõi sööma `alla Kos; tieme rukid `kortuse `alla VJg; Viis troppi [arstirohtu] süegi `alla Trm

7. (välj umbkaudset mõõtu või määra) elu kinnitasin saea krooni `alla Kul; inimesile `ańti mua `suurduse järele kas vakaalune ehk puale vaka `alla [vilja koristada], mes üvä sul õli elädä, võta tämäle (mõisnikule) `kartulid puale vaka `alla, `einu kahe vaka `alla, rükkid kahe vaka `alla; kui vakamua vaka `alla teed linud, siis oo muailm näid Kod; siin om kuhja `alla aenamaad küll, siit saab üits kuhi `ainu; siit saab `mitma kuhja `alla `ainu, vai kuhja jagu Rak

8. (välj viisi, korda) Ilma sõa aigu käesivä Nõo vene keŕku papp ja luteri keŕku pastur Elvän tõene tõese alla koolimajan jutust ütlemän Nõo

III. prep 1. a. (millestki) allapoole, madalamassse; allpool, madalamas pää jo `alla lõunat, lõuna mööda (kella 14-16 paiku) Mar; meeste säŕk oli natuke `alla põlve Mär; tüdrukud läksid [jõkke] `piale tammi, aga poiss läks `alla tammi Ann; `ruaśke muad `alla`kalda õli saun Kod; mul onu - - tol `alla `põĺvi `küindusiva käe; [reht] küteti, aur tulli `alla pardepuole Ran b. (millegi) sisse, sees `teised on juo `alla `mulla, mina `üksi`päine ikke olen VNg; lähen linu `matma, et ligu `alla vaos, `alla vett Aud c. (millegi) lähedale, juurde tuli mere piält maha, tuli laevaga või paadiga `mäele, `alla `kalda Tõs

2. (välj suunda) päri, mööda maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse Jõe; `Alla tuult oli purjuga ea `minna, `küĺge tuult sai ka veel kuidagi Pöi; lei külg on `alla tuule parras Emm; kui [võrgu] kiht`voogu ehk `alla`voogu lasen, sis jääb ilusti Rid; parved `lastakse `mõndakümmend `versta alla vett `alla Mär; obusel `kergem `alla mäge `menna Kir; `alla tuule läks kõlu ja aganas Mih; `vastu`pääva käibad kõik kruud `lahti, `alla`pääva käibad `kinni Nis; köis lähäb - - vie juoksu järel `alla vuod HMd; `peoga küliti `alla tuule Juu; puu, mis `easti `lõhki läheb, soab `alla tuult ja pääva taha `lastud Kos; sial jõepial - - siis läksid [jäätükil] `allavett kista kuhu kohe Koe; `lõime `lõnga - - `alla kää kedrasivad VMr; tie lähäb ülesse mää ja `alla mää VJg; `alla tuule lähäb ike suits Kod; kui läks `koormaga `alla mäge, siis sidus ühe ratta `kińni Lai; `alla tuule ja `piäle tuule KJn; sõ̭ss nakass kõ̭ik elu `allamäge `kiskma (ebaõnnestuma) Nõo; sõidami alla ~ peri kallast San; ku `leibä lõõgate, sõ̭ss aganaʔ `lińtseväʔ, sõ̭ss pidi `alla tuulõ `hoitma, muud́o puru lät́s `silmä Räp

3. (välj määra, hulka, suhet) vähem (kui) `alla sadat samu Jõe; Alla möödu mihed (väikesed poisid) kasigu koju; se on `alla iga, seda `kohtunek äi karista ka end Emm; kül‿tä täib vist anda jah sool `alla inna Mar; `küine panemesega `saagi allakolme inimese Vig; ma oli `alla kümmet `aastad Pär; sii on `alla naela, põle `naela `täiski mitte Juu; `alla kolme `aasta obune on sälg JõeK; ratas on nõnna `alla jala paksuti Amb; sudakaid `alla kaksteist `tolli ei `lasta `püida Trm; [hargi] vaŕs `olli nii, et parass `tõsta, `alla süllä Ran; ega paĺlu es ole toda `langa, `alla nagla `olli Nõo; `alla üte `küündre ei saaʔ; `alla `aeśta ma `kaupa ei ti̬i̬ Plv; alal nagla om Se

4. (välj aega) eel; enne ma oli ikka `alla `kooli (ei käinud veel koolis) Kse; puul on noor loom, `alla `lüpsi Ris; `alla `leerimest on plika, `peale `leerimest on tüdruk Kir

Vrd ala4, alahalõ, alale2, alali3, alas2, alle1

asunik asuni|k g -ku R(aso- Vai) eP(asonek Emm Mar, asonik Kul) Hls Krk Nõo Kam Har Se, -gu T V, -ka, -ga Har; n asuni|kku g -gu VNg

1. uus uusasukas; endiste mõisamaade jagamisel krundi saanu asunikku `juuri `metsa ja tege enesele maad VNg; `Reidepold oli `este üks suur mets ja asunikkude koht Vai; asunikkude majad `tehti laani `järge Vll; asuniku elu oo `eśtiks `raske Mär; saeme `siia asuniku koha `peale Vän; asunikud põld oma eenaga veel `vaĺmis Juu; `seia tuli paelu väelast asunikka JMd; `raske akada, nagu asunik lü̬ü̬ teeväs `püśsi Kod; asunigul ka mõne vili Trv; asunigu˽teivä kõvaste tü̬ü̬d Ran; Asunigel om `u̬u̬ne kõik üten unikun Rõn; ennembi oĺl tel asuniku krońt, muud `põldu is olõki tett Har; tah `mõisah om paĺlo asonikka Se Vrd asuja

2. nalj 0,25-liitrine viinapudel Küll sel õli juba asunik `inge all, ega sie nägu `muidu nii ei kõkketand Jõh; Võta siis üks asunik ää ja lähme minema Pöi; ma jõin asuniku viina ära Amb; tõi `mulle kaheksandiku, nisuke pool soru, soruko·vkad, veked kuĺkud. asunik oli ka veel tema nimi JJn; ühe asuniku täie `ańdis vedelad `rohto VMr; `Kortin õli pu̬u̬l asunikku Kod; ma˽teene `täämbä henele asuniku viina Har; tu̬u̬ ośt asuniḱi Se

asutama asuta|ma R eP(aso- LNg Mar Ris; asodama Emm) Trv Hls Ran Puh Nõo Ote Vas, -mma Har; asu|teme Krk, -tõme San, -tõmõ Krl; asotamma Kan Plv Räp

1. rajama, looma, millelegi alust panema senest one `ulka tied `aiga kui keriku asudeti VNg; asutab omale `pöldu Khk; akati kooli asutama Noa; ühö koha võib pojale asotada Mar; tämidi asutadu `suurna pääl `veike sadam Hää; pidid suure ühisuse asutama Juu; ja jäid nied kohad `seia asutamata kuńni täna päävani HJn; minu isa `tiadis ikke kui seda küla sin asuteti Kad; mõni oo asutanud ilosa aia Kod; temä asudet ei oole si̬i̬ maai·lm om jumalest lu̬u̬d Krk; koiss taa uus ku̬u̬ĺ asutõdõss Krl

2. (kuskil) end sisse seadma, (kuhugi) elama asuma sie nägüb hakkama `sinne asutama `endast Kuu; nie vast asutavadki nüid `seia elama Vai; ta asutas `sinna elama Rei; tää lähäb alles `sõnna, see asotamese `aasta Mar; ta asutab ennast uue koha peal Ris; asutab `meile ennast Iis; te ollide asuteje inimese, ja si̬i̬ olli teil õnness juhadet si̬i̬ raha Krk; tol kõrral talupoead asutiva, olliva `vaesed Ran

3. ettevalmistusi tegema, valmistuma asutan ikke menemaie, aga ei saa viel `mendust Lüg; koer asutab magama minema Khk; `ti̬i̬le asutama KJn; `englane asutap sõda Trv; es ole vi̬i̬l `vihtme akanu, asut́s alle Krk; mes sa nii kavva asutat et minema ei saa Puh; asutap `asja i̬i̬n tõist takka, aga aid jääb iks tegemädä Nõo; sääl ta arbeldas iks ja asutas minema Ote

4. korraldama, askeldama põle seal kedägi kes tεttä asotab, inimesi põle seal sees Mar; sia lubasid `minnä matussid asutama Vil; ei oole vi̬i̬l `rõõviss `panden, asutess alle, aa maja `asju Krk; läits `uibu`aida ja asut sääl nii kibedade Nõo; `naakõ ärʔ asotanna eläjidega Kan

5. algama, alustama, algust tegema asutasid katust Kos; kaŋŋast asutama VJg; meil om nii är lännu, kes kakelust asutive Krk; näʔ asuti jo minev`aastõ taa `härbäĺli üless Har

6. soetama, sigitama palav asutab `täida; `valged liblikad oo paha tegijad, asutavad `ussa; nad põle mette seda imu minu sisse asutan Muh; vanas kuus `tehtud luud asutab `kirpa Ris

ei (kõigis aegades ja pööretes) ei uus R, L(öi Mih Tõs) K I, äi Hi; (kõigis pööretes preesensis ja perfektis) ei Muh Khn Hää Saa MMg Äks KJn Vil eL(eiʔ ~ ei, õiʔ ~ õi, äiʔ ~ äi, aiʔ ~ ai, uiʔ ~ ui, üiʔ, üi V), äi Sa, εi Mus Muh; (eitusverb) (ta) ei R Kod(pr (ta)); (kontamineerunult eelneva sõnaga) i hajusalt R L K I eL(iʔ V) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

I. (eitussõna või -verb) 1. a. (predikaatverbi ees või järel; sag koos mõne teise eitussõnaga) käsitsi meil enamb ei tiha `verku Jõe; `ilma `leivätä mei ei ole `olled Kuu; mina `käisin merel ja ei `kartand; jahu`putru ei `tambitassse `nuiaga Lüg; see‿s ole mees, kes εi ole `mandril `raavi `kaevand Mus; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; näe ta‿i seesa `kuskil paegal Mih; Mia ei tuõss (toonud) puõst `tanga; Sellekorra ei põlõ `puõdis jahu oln Khn; me paos ei põld tänäbu ilus ein Juu; `liiva `ohra ei tehakse KuuK; tervist ei ole mul ̀ollagi Tür; `senna ei lähävad (minevat) lapsed Äks; `kennigi midägi teisel `anda ei tähu Pst; `ütlime et ei mõestame `minnä; kui rasvaga supile `piimä `pääle `pantu, siss - - mehe ei ole söönuva Nõo; joba õtak ja mehe ei tuleva vivi̬l kodu Ote; ei olõ˽meil olnu˽kaput́`jalguga˽hobõsit `eieʔ Urv; tuuĺ om `väega `väikene, tuuĺratass liiguss ja ei liigu˽kah; kas tu̬u̬ `haigõ lammass `naksi `sü̬ü̬mä? – sü̬ü̬ ei; saa ei niidetüss, inemiisi om veidü; kulõ, Jaań ei tulõ mukka üten. – mis siss, ei ˽tulõ ei tulõ Har; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; Es noist suurist siĺmist midä hääd olõ õiʔ, ku nä˽midä näe eiʔ (suurtest lubadustest pole kasu) Rõu; huśs saavat ei˽liivä pääl `kävvüʔ Vas; ega vii pisoga saa ei mõssu ärʔ `mõskõʔ Räp; katõ silmä `vaihhõl kõ̭nõla, sis `kuuĺjat olõ õiʔ Se; ma ei `lasta `maada Lei; mitägiʔ kasu‿iʔ sammõĺsu̬u̬ pääl Lut || Ei nii hüä, ku `kiidedä, ega nii paha ku `laideda Kuu; `Naine `üksi kodo, ei abi keneltki Lüg; siin ei viimaks sügise ei `ühtki jõhvikad Amb; ei õllud kartulid, ei jumala`viĺjä Kod b. (eitust rõhutavalt predikaatverbist lahus) `taevas, ei ma ole ka viel sidä kuuld; ja muud ei siis old `väljäss kui sie vüörvaht; ei se (mees) nii loll `ühtä old ku `arvati Kuu; `leiba on vähä, ei mina saa `lainust `anda VNg; see (liha) `toodi keige panniga lauale. äi sääl olnd taldrigid, äi sääl olnd midagid Ans; hobuse raua näsad on, äi `saapa `alla neid `lööda Phl; ta moost noorem koa, ei nii vana pole `kuśkis änam Rid; ei see ole jutt ega kedägi Mar; ei võeras anna Kse; ei ma mullukaid näind ole, aga kuuld olen küll Juu; ei veli `seia änam pea tulema Jür; ei lähe saia pärast `Tamsallu! kodu on igasugusi `leibasi, ei ma süö `leiba JJn; nüid ma ei änam tee tööd ega saa `leiba ka Ann; ei tema ennast paranda parandamaski Trm; sess soat́ ei enäm minä soand magada ommoko pu̬u̬lt ü̬ü̬d Kod; ei mina või `istuda nii kavva Plt; anna nii valu, et perst õõrd `vasta maad, ei ta ti̬i̬siiss enämb sedä Rõn; ma inäp õi sullõ tulõ Se

2. (keeldkõnes) a. (koos da-infinitiiviga) mitte tämä tõreleb, `näitäb rusikad, et ei `minnä pooskeisil `aida Kod b. (koos käskiva kõneviisiga) ära, mitte Rikas veli ütelnü [vaesele vennale]: Tulgu eiʔ, tan `ruumi veidüʔ Urv; `lasku‿i (ärge laske) ˽latsõ˽t́siku `tarrõ Rõu; mõtsast üt́s tänitäss et ei `tulkõ siiäʔ Vas; `tulku uiʔ pimmega, nakat `pelgämä Räp; kulla sõ̭saŕ, teku‿i tu̬u̬d joht; olgu‿i nii heidäk ei peläku‿i eka kotust, olgui‿i nii `heitüijä Se; las ei `näütä taad sõrmust Lut; ti kiŕotago eiʔ Kra

3. (tagasihoidlikus küsimuses, möönduses, etteheites; lause sisult jaatav) miks või iest ei `annetasse (või eest saab kõike sõja ajal); oi paraku, midä nüüd `kõrvad viel `kuulda ei saa Lüg; äi miks nee (kartulid) pole `pehmed, nee ead köll; `tahtis `süia? äi miks ta‿s taha. `löuna aeg Vll; sie (kuusman) kasvab. metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; kas sa‿i võend uegata Kod; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva Puh

4. (eitussõnana vastuseks küsimusele või oma mõttekäigule) a. (eitavalt, tõrjuvalt) [teil ei olnud noodajagu] isa ajal oli enne old aga ei minu ajal enämb ei old Kuu; ei, tänä `emmö vie [rüsasid] `maale; ei tämä‿i `tunne enemb valu `eigä `vaiva [surnust] Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; εi, ma‿p tule mette Mus; Äi ma äide (ei tea) sellest asjast küll mette kut midagid Kaa; [kas oled näind, et tuluke ahju ette tehti] äi pole ma seda mette näind Pöi; ei, ei, ma ei lähe; kas `tulli? – εi Muh; Äi, äi, `aita mitte Rei; ei, ma Kullamasse ei lähä Kul; jah või ei? Tõs; ei mul kibedad tüöd ei ole Kei; ei `lauba `ü̬ü̬si `metsä ei lähä; aga ei siäsk ei maga; ei mitte ei õle võetmalik Kod; kui talle (kosilasele) `üeldi ei, sis ta läks uksest `väĺla SJn; ei minu jala enämb sinnä ei lää Ote; ei, peńni sääl küll ei ole Krl; ütelnü‿t ei mina‿i võta `väĺlä `kaśti Plv || [kas pruut käis üksinda] äi ole. tgeine inimene `seltsis ka Ans; kas makad? – ei ole Muh; Äi pole, äi pole; Äi pole mette Rei b. (möönvalt, kinnitavalt, üllatunult jne; hrl järgneb jaatav lause) [kas te suitsumajasid ka veel mäletate] äi miks - - rehetuba tuli ikka suits ju küll Ans; vana ölut, äi noh, `juua `aitab ka; äi, neid oo vεhe, mine too `pεεle Khk; Äi mis sii ööda, see lehm oo paras sile loom; Äinoh! mis see siis niid oo; Äiüht! nääd sa mis uhke leidiriie sul veel oo; Äi, jah ma oli talve üsna aige küll Kaa; [kas nii ei öelda] äi eks `ööta koa Vll; ei, ei, otta, otta, ma `ütle Muh; Pane tekel pεεle ka, äi millas see ilme teklite keeme leheb Käi; äi, ku ita läks jo ta siis `rahva majase läks; Äi näh näh, vada, see oli sedasi Rei; [kas neil ristidel nimi ka oli] noh, ei laua jalad `üiti KuuK; ei, mul o isegi vähä Kod; kas sul üt́sindä ikäv ei olõ˽kah? – milless ei Plv

II. adv (eitust või keeldu tugevdavalt) mitte, sugugi, üldse a. (hrl koos adverbi või pronoomeniga) nied (pannid) ei vottand `rasva ega. ega ei `millagi `mustast ei saand VNg; Ega vares `valgemmast lähä, kui ta on, ei eladeski; küll käib `ühte `puhku `õtsimas, kui ei üht `asja, siis tõist `asja Lüg; Tegijal `juhtub `mõndagi, magajal ei midagi IisR; ma `ootsi küll, äga äi `ühtid Khk; äi poolestkid ähk mette sugugid pole Tõs; kaks tüdrukud said [palvevennad] oma `usku, ei `rohkem `ühti Ris; `surnu aal viel uidati, ei `ühtigi, et kohe kojo oleks kieratud VMr; maal ei `peeta vanadest midagi - - tema on nagu ei `ühtigi kohe Kad; ei kõnelda minuga ei `mitmel nädäläl `üstegi sõna; täma ei tehnud ei sugugi katuss; ja teie ei tiä ei kedägi Kod; ei `ükski `sulle ei `vasta Äks; omatse olgu külä kävvä, ei mitte elu eläde Krk; ei kudagi saa `oida tedä Puh; hobõnõ ei˽sü̬ü̬ ei˽midägiʔ Urv; ei olõ ei eläjele medägi andaʔ Har; mina ei tiiä kassest midä ei ütestki; ei tulõ `kiäki siiä ei minno `kaema Vas; arʔ sa näüdägu‿i timä `tüt́rit naasest Se; [rehekäpal] ossaʔ ummaʔ `süńdünüʔ vai kasunuʔ man, ei `pantuʔ manuʔ Lut b. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) mina enämb en `tõhtind `üksi oma `kambri magama `mennä ei; sie `kestab üks päiv ehk kaks, üle sene ei Lüg; inimine `justko `kummiko, ei `siivute ei `räägi ei Vai; tahab küll, aga ei tea kas saab või ei Ris; mõni paĺk `tõmmab kohe kollaseks, teine `jälle ei JJn; tuult ei õle, siis järv kua ei laeneta ei virvendä ei; tämä (härg) sitt es `äessä ei Kod; es `julge võõrastega kõnelda ei, pages nukka Ran; võta rõevass `säĺgä, ei ole tuuĺ jahe ei Kam; midäss ti˽kütä eiʔ ilusallõ `sanna õiʔ; taalõ kõ̭nõla˽kui taht, taa panõ˽`hetvaskina õiʔ Urv; ka‿sa˽läht umma essä `kaema vai ei Krl; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka eiʔ; näet elu om sisen, ei lähä elu ka `ussõ eiʔ Har; ma‿i˽näe˽neid inäp parandaʔ, naid sukkõ õiʔ; noʔ olõ‿i `keĺgi‿i umma maia õiʔ Rõu; ei olõ inäp mi̬i̬lt eiʔ Vas; arõnu `rõivaʔ säläh, olõ õi ar˽parandõt õiʔ Se

III. 1. (hrl eitavas lauses) tämäl ei ole old midägi `luoma ei siga ega veist Kuu; elavad `justku karu pojad kottis – ei tia maast ei `ilmast Hlj; ep juo änam äi suitseda Khk; mool änam äi ole äi `lapse äi kedaged Phl; oo paha inimene, ei ooli ihust ei iŋŋest Mar; lehmad on `umbes, ei old `piima, eui suurel talul ega `veiksel KuuK; mina ei sua redus `olla, ei metsas ei `kuśkil JJn; on nisuke tüma lodu`pialne, ei kanna inimest ei `luoma Kad; mina ei tiä ü̬ü̬d ei `päävä mesiläse peredess; mõni ei sua õmaga ei puele ei maele; kõneleb ja malab, ei `õtsa egä perä Kod; ei `viĺlä, ei `einä, ei puud, ei `mingen midgägi sääl ei kasva Hls; ta ei elä ei sure Krk; ei ole `kumagi nätä, ei Jürit ei Marit; es kuule ei kippu egä kõppu Puh; serände kenä ilm om, ei ole küĺm ei lämmi Kam; ma˽ka `käüśsiʔ ja `ti̬i̬śsiʔ, a must ei olõʔ inäp `käüjät ei tegijät Plv; om ta üt́s ineminõ külʔ, ei näko ei tiko; ja üle läve kunage ar `antko ei `võtko midäge; hing om õnõ śeeh, koolõʔ ei eläʔ Se; ma sinno kut́si, et sa hummõn tulnuʔ muʔ mano ei söönüʔ, ei söömäĺdäʔ Lut

2. ei (ku) (võrdlev) kui tu̬u̬ minu änäbä `meileidsess e ku mina tu̬u̬d; küla laib om magusab, eiʔ ku uma laib Lei; paŕembaʔ omaʔ kooriguʔ ei külä külä küd́süseʔ; paŕemb targaga `kaotaʔ, `eigu turaguga löüdäʔ Lut

IV. subst vat selle `eiga saab paĺlo `tehtod. üks ei ja ei et vahest `ütleks ja koa Mar; mea‿s lausu eid ega jaad Krk

Vrd eiba, eivad, ele2, en, emme2, ep, es, et2, ette4, äiei

heina|lasu ajutine heinahunnik vεhegest eina unigad on eina lasud, nee mis on ädaga `tehtud Phl; eina laso, naa `koormast kallatud või Mar; eina lasu oo küine ees Kse; suur eeńa lasu jään maha `seia Ris

lõikama `lõikama, da-inf lõigata (lõe-) Muh Pöi L HaLä(lõõ- Juu) hajusalt Jä, I KLõ Trv T(lõõ- Võn Rõn) Lei, `lõika(da) Lüg(-maie) Jõh; `lõikam(m)a, da-inf lõiga|daʔ, -taʔ V(lõega- Lei Kra, lõõga- Rõu Räp, lõõja- Lut); `lõikam(e), da-inf lõiga|te M(-de Krk; lõe- Hel) San, -mõ, -dõ San(-tõ) Krl Har; `lõikma Vig Võn Lei; `leikama, da-inf leigata Sa(-öi-) Hi LNg Kir KPõ(lee- Kos Kad Sim) Iis Trm Pal, `leika(da) R(`leiga- Hlj VNg) Jäm Mus Vll Emm Rei; `leikma, da-inf leigata, `leikada SaLä; `leikä|mä, da-inf -dä Kuu

1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld‿o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõelatäis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; nabavaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õlekatust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba`küidsi `lõikap, siss miä röögi; põrss songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss `kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) `jussi ein, seda vikkat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad VNg; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi)- - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luhaein leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka `lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo

2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu] pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tuĺlid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õlesidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || piltl `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pierulõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõigepialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pidänu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidipuiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast, ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõe; [mõrra] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogikannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale ülesspoole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab egäüits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har

3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest, ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja`leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba`tallesi ja ärjavärsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `taskuväedsega lõegatass `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, seda‿p tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har

4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se

5. piltl a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi`lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hjatuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, ei lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, siis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat niu t́sukur, säĺlä takan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigass õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f. (muud juhud) `Leikäb kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti löigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu

6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää`krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, siis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudas vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies, et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muudkui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikamma Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär

7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikäb kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel, nii pali `kraami `lõikab `sisse (kõhust); `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sialiha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegass valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR

8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib (hobusele) Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; [kurikaga] lõigats `rõõvil ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas

9. hävitama, kaotama Kirre leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih

10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se

11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm

heldene `eldene spor RId eP(j- Mih), Trv Nõo Krl, h- Kuu Krl Rõu Plv Se, `eĺ- Krk (imestust, ehmatust, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttu Lüg; `eldene poeg, ko˛es see‿s läks; `eldene jee Khk; `Eldene arm, kudas te sealt läbi pääsite Kaa; `Eldene aeg! Munad äi koori, `peekenahk jääb jo `pääle Rei; `jeldene põlastus, ta sai `jälle `aiged Mih; `eldene küll, mis sest `väĺjä tuleb Juu; Sa `eldene aeg küll, on ikka `tahtmist `seia porisse `tulla Jür; ku mõnel `meastegi kahju om, `ütlet, sa `eĺdene aig Krk; `eldene ajakene, kudass ma `onte nii taiuta olli; oi sa `eldene taevass, mes nüid küll saab Nõo; oh `heldene jummal taad `pallõmeist ja silmävett, mis om olluʔ Krl Vrd helde, heldekene, heldemäne, eldenes, eldine, ellene

illitama illitama Sa(-l-) Muh
1. iitsatama, (saladust) välja rääkima olga se salaja `pεεle meite oma tääda. ära ilitag seda teistele Khk; lapsele äp vöi sest illita, tä räägib oort teistele ede Mus; ma pole seda kessegile illitan Krj; see `viidi salaja, ega es pea kellegile illitama mette Muh
2. (ennast) näitama; liikuma; liigutama ära sa mitte ilitag ennast `seia Jäm; b‿vöi ilitagid, siis laps akab `karjuma `pεεle; tuul viib kεεst ää [jahu kaaneta nõust] ep tohi ilita mitte Khk; seda‿p või mette illitagid (puutuda). kohe kukub `ümber Pöi; ole aga nüid luduks `põesa all, et sa mitte‿p illita ennast; kes nüid tuld tohib illita, nüid peab ühna pimedas olema; te‿p tohi ennast `välja illita (toast välja tulla) Muh

iste iste g `istme S(g `isme Vll Pöi, `isna van Rei; pl `istnad van Phl) L(n istmes Kse) K I spor M T(n -eʔ San), `iste VJg Nõo; istõ, -õʔ g `istmõ Võn Krl Har Plv Vas, -a Rõu; `iste g `iste R(n `istme Lüg; g `istme VNg Lüg); isse g `isme Kod; (j)õstõ g `(j)õstmõ Khn; este g `estme LäLo
1. istumise alune, igasugune ese (pink, tool, järg jne) istumiseks mitte `istetki ei õle `perse`alle võttada (väga vaene pere); sääl (rullil) õli viel `niske `iste ka pääl; `Einä`niidu`massinale - - `pandi `juure `tõine `iste, kahemehe istuti `massina pial [kui vilja lõigati] Lüg; laste kiiga iste Khk; oh ää joose [tooma], ma saa ise estet ikke Rid; nüid panevad künä `estme `peale [mitte kraejalgadele] Mar; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; üks‿pä kukkosin `istmega tükkis maha Ris; [katuselöömise] `istmel on suur rauast konks `küĺgis Nis; istu `seia `istmele Kos; anna külalisele kua istet JMd; iste oli vommil ja `istme pial `vihtlesime JJn; tua `istmeid `juure VJg; pärast `pańdi `sinna (lõkke juurde) lauad, not́id `istmeteks Sim; kolme `istmega tõld Iis; ei õle isset `paknud Kod; iste om alb [vankris] Trv; ma lassi `vastse pengi tetä, et siss om ää `istu - - olgu vähämbäld istegi ää Nõo; jala om madalamban ja iste om nigu `kõrgemban Rõn; Suurõrihä istõ oĺl kõvast paksust plekist vällä pressitü Vas; kerikuh umma `istmõʔ kon istusõʔ esändä ni vanaʔ Lut; istet võtma ~ ottama istuma Oda `istet, siis tie `joudub (öeld teekäijale) Kuu; vöta `meitel istent koa Vll; võta istet Kos; `võtke istet ~ `istuge Trm Vrd istuk
2. (eri liiki iste) a. (õlg-, kõrkja- jne põhjaga) tool – S Rid Mar Kse Han Khn vanast oli istendel `ölgedega pöhjad - - kori oli taga Khk; vöta omale istend ka; `eitas püksid ära ja pani `istme `külge `kaela Mus; siis olid nee öle `istmed ning pingid - - jah öle pöhjaga toolid olid Pha; kui iste tehakse peenemini `valmis, siis on `tooli. ölgpöhaga on iste Jaa; `Kõrked `tehti nööriks - - ja siis nöörist `tehti istende põhad; Jänese `nahku pargiti `istme peal `perse all Pöi; `istme tulbad Muh; Istu `isna pääle Rei; Sukki `kindud uhuti õlepõhaga `istme põha `vasta Han; korjuga jõstõ Khn b. (väike) pink, järg Ühämehe `istmel kolm`nurkane põhi, `seljätagune `juurikast, kolm `jalga all Lüg; saŋŋaga iste Jäm; vεhe iste ~ poiss iste Emm; toolil oo ka kori seĺla taga. ei `istmel ei ole `korja Mär; tulejalg, kolmejalaga iste oli, seäl `küĺgis oli `seoke pikk puu, `istme sees Vig; iste `oĺli kolme jalaga; lakaga `istmel `oĺli `toetis seĺla taga Tor; kolme`jalgne iste Hää; auguga iste tehäkse lastele - - auk oli sees, `pańdi laps [sinna] `püśti Juu; `istmel on jalad, toolil `sammad Kos; `Aasta-paarine laps `pańdi `püśti `istme `auku `seisma, kańnid `ümmerringi `istme `piale, siis laps `mäńgis; Vanaste oli pisike `neĺla `nurka [lüpsi]iste, neli `jalga all ja saba taga Jür c. (mesipuul) iste oo mesipuu ees see pulk, kus mesilased `peale `laskvad kui `sisse lähvad Mär d. [hobuserautamisel] kaks istent `pandi ning - - üks `söuke ümargune puu - - see `toodi ikka siis `sönna `istme `pεεle `pandi kesk`paika Jäm
3. istmik ku `istusin, siis oli [juukse]`otsad siit `iste all VNg; `tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid Lüg; `Einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi IisR; suured pikad `juuksed, allepidi istet kohe Kad; Suure isanda suud ja imeva lapse iste õtsa ei või uskuda Trm; tekk `pantse `isme `alla `vankri piäle Kod; Aańa märs mis - - ratastõ vai ri̬i̬ pääle istmõ alla pandass Võn; sul om taa istõ nii `väikene. ku inemist – nii istõt Har; ku ti̬i̬ veereh um, `viskass mõ̭ni [rukkivihu vankrisse] istm‿ala ja lätt Plv
4. istumine ää tü̬ü̬ nõvvap iki pikkä istet; vahet es pia, üte `istme pääl (ühe hooga) tei ärä ninda paĺlu tü̬ü̬d; mea kudasi suka talla valmiss, üte `istme pääl Krk

jaguma jagu|ma Kuu Kaa MMg hv Se; jägu- Sa Muh Mär K jätkuma, piisama, kestma, täidima kui ikka neid odra`tangusi jägus, sai seda pudru keedetud kessiku ja `laupa `öhta Kaa; Loomad olid sügise kaua `väljas, sellepärast pöhk jägus koa Pöi; kas jägub `mulle laenata Jür; Sest jagub mulle kauaks KuuK; Kel jägus, see pani võid kua natuke `ulka Amb; puid on ike jägund seia moani Koe; ehk sul jägub `leiba `mullegi `anda Kad; kellele `kruńti sialt Tõrma külast ei enam jägund, sie pidi minema Rak Vrd jagutama

jutt1 jutt g juta S(jütt g jüta Hi), L(kom `jutmega Mar) Ha JMd VJg Trm Lai Ran Krl; n, g juta Jür Trm KJn Trv; jutt(a) g jutta R KuuK
1. van, hrl pl nahkrihmad, millega ike härja sarvede külge seoti `ärja juttad VNg; ikke juttad Jõh; teinebol `tiislid `olli teine jutt Muh; ikke `otsas oli niuke ase lõigatud ja siis sial oli auk sies ja sis se jutt `pańdi sit väĺlap̀olt `sisse ja sis pulk tõmmati seia ette, sis ta ei tuld ää. sis `kummagi sarbele sai `pandud kaks `korda selle rihmaga `ümmere. siis olid ärjad ies Nis; `tiisle `otsas olid `rahkmed, `sarvede `ümber olid jutad JMd; jutad: `neskesed laiad rihmad, kaks `toĺli laiad ja üheksa `jalga pikk Trm Vrd jutass, jutsa
2. kuhjamalga aset täitev heintest keerutatud palmik kuhjapea kaitseks luhan es ole `malku saia, sääl pannime alati jutad `pääle. jutt tet́ti äste piḱk, susati tõene ots pulgaga kuhja küĺle `siśse sai aendest keeruteduss Ran

jõrss jõŕss g jõrsi Jür Ote Kan deskr nää kui jämedad jõrsid (naelad) `seia `sisse `tautud Jür; ää suur `põrsajõŕss Ote; kuŕavaimu jõŕss, no‿i saaʔ inämb `kuigi `toimõ sukkaʔ (lapsele) Kan Vrd jõrsu, jõrstu, jörss

järele järe|le R(-lle VNg, järä- Jõh) eP(järälä VJg; järäle Mär Vig)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi)
1. (ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig `uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järele Lüg; `jõudis järele `tääle Mar; minge `peale ees, ma saan järele küll Mär; peiu poisid tuld puari `kaupa järele Juu; tulekera old ies ja teene järele VMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järele Sim; veab `jalgu järele Iis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järele Kod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsega Pal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käima Äks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järele Plt
2. (ajaliselt) a. taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jääväd Kuu; kell on järele ~ järel Tür; kell jäeb järele KJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järele Kod b. lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järele SJn
3. alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsas Hlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järele VNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; arm o järele jään Muh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järele HJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseks Ann; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järele Kad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järele Pal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääb Ksi Vrd järile
4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste kääst Lüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrud Vai; ma ole järele `passin kohe Muh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi oo Mar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolega Lih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha neh Kei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksa JMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kilu JJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; me `võime seda järele `kaaluda Ksi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei ole Lai b. (koos verbidega jätma, jääma välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järele Rid; tä `eese sõnast järele ei jätä Mar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järele Vän; kas valu `ańdis koa järele Juu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele HJn; valud jäid järele Trm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi Kod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järele MMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järele Emm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teed Rei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlema PJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järele Juu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järele Trm d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivima VNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend Vai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei joose Rid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järele Mar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järele Mär; lase köit järele Trm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painu MMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järele Var e. `saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järele Lüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minema Mar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisa Juu
II. postp ( genitiiviga)
1. a. (ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosma Mar; mis sa ot́sid mu järele Aud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned rias Kad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järele VJg; niidavad üks teese järele Pal; käib üksi jäĺgi mu järele Plt || ise täiś mies juakseb lipaka järele VJg b. (välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järele Kod
2. (ajaliselt) a. (järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järele Lüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsa Muh; sui köib talbe järele Mih; üks aevastus tuli teese järele Juu b. [millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie Lüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunad Jõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järele Jäm; rukki järele sai `tehtud odra Pai; `äikese järele oo külm alate Kod
3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järele VNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puole Lüg; loo järele on neid `seitse tükki Emm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järele Mar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järele HMd; läksin juhatuse järele Juu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järele Kos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud on Koe; pere tańsib ema piĺli järele VMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järele Trm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `piale Trm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantud Kod; kuulu järele olema nõnna`viisi Ksi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeram Lai; tii minu sõna järele KJn b. sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järele Lüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järele Vai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatud Mar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järele Mär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsam Lai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järele Plt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahab MMg
4. midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõit Vig; Uadu tuli oma `oena järele Juu
5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meie Lüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järele Vll; kelle `kontori (valla) järele sa oled Trm; ta on Äksi kihelkonna järele Pal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järele Lai
6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. `kange imu `viina järele Hlj; ta oo maias viina järele Muh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järele Mar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele Mih; igav lapse järele Iis; vili armastab seda maad, on selle maa järele Trm; nõnna iso marjade järele Kod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬ MMg b. ma põle teite järele oodan mette Muh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`auko Mar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootan Mär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja paneb Juu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtida VMr; `mõtle selle järele sie on just tõsi VJg

kahjulik kahjuli|k g -ku eP(kaehu- PJg Tor; kaholek Mar Kir) Hls Krl, g -gu Rei Trv TLä San; `kahjuli|k Kuu(g -gu) VNg(g -kku) Muh; `kahjolikko Vai; kah́olik g -u VId kahju toov, kahjulik ei usu `kahjulikku `pilku VNg; se on `kahjolikko `asja Vai; vilja `müimine on `paergus kahjulik – vili nii alb Khk; need pidid kaholekud loomad olema nagu `kihti täis Mar; on `tervisele kaholek Kir; see asi on kahjulik oma `peale võtta Juu; sie va kahjulik `uśski tuleb vahest `seia JMd; kui `enne jüri`päeva müristab, siis tuleb kahjulik suvi VMr; kahjuliku kauba ja petise tüäga Iis; mõni nagu imetsäb, kui on mõni kahjulik asi Kod; `pikne põletab `paĺlu, on kahjulik `aasta Pal; eks‿se viin ole kahjulik küll, aga mis sa teed ää Plt; si̬i̬ kaup om kahjulik `osta Hls; mõnd `haina um kah́olik eläjille `andaʔ Plv; rostõʔ om väega kah́olik kardola pääliisile Räp; kah́olik kaup – es lää asi `höste Se

kallas kallas eP(-ss Äks), -ss, -śs eL, `kallas R, g `kalda, g `kalde Ote
1. s maapinnavorm a. mererand, vee- ja maapiir; veekogu, augu, mäe, tee (kõrgem) serv, äärevall; madalama ja kõrgema maa vaheline ala pane ots `kaldasse `kinni (paadil) Kuu; tie `kaldad on `kuivad juo; `allika `kaldald ma `leisin viel `niskese `rinna `nõela Lüg; jöös on nii pailu vett, et tuleb üle kallaste; nömme `kaldad (nõmmeäärsed madalamad kohad) vett täis puhas Khk; Läksi ema aua `kalda `peale Mus; `lained `uhtusid ta `kaldale Krj; suur vee kogu. et tal pole kallast `kuskis Pha; kass `olli juba kao `kalda peal Muh; jõel oo kallas, raabil oo kelbas Vig; Rõude kallas, Kiriku kallas, Lehola kallas (heinamaad Kasari jõe ääres) Kir; soo `kaldas tegime `eina Kse; palderjaa·nid kasuvad põllu kallastel ja `metsäs; saeme ikke enne (pimedat) `kalda Tõs; aer oĺl selle jaoks, et paŕb `kaldasse kinni ei jää Vän; mere `kaldas seal madala peal oli `kangest `paksu neid viidakid Ris, `niitsin seal järve `kaldal Kos; maea on vääga tie `kalda pial Amb; istu `seia aĺlika `kaldale JMd; mehed jäid `paĺlalt jäätüki `piale, ei soa `kaldasse; [kiik] `tehti põllu `kaldale Koe; teine jalg auas, teine aua `kaldal (surm on ligi) Kad; alt labidaga siis lõi ta [turbapätsi] `lahti ja `viskas `kaldalle. ja mina `kaldalt `jälle `võt́sin ja panin siis käru `piale Rak; rääbis käib `peale tuule, siis tuleb siia `kalda Trm; ti̬i̬ `kaldad tasutasse ärä, nagu rohi on kasnud; saviaagu `kalda `piäl tä eläs Kod; kos on [järvel] niisuke mädane ja mudane kallass, sääl on mudane põhi kah Äks; jõe murakad kasvavad `müüdä jõe `kaĺdid KJn; vesi tule üle kallaste Krk; me ollime `kaldest `kaugel Ote; `läämeʔ järve `kaldahe tühüʔ Rõu b. kõrge, järsu tõusu või langusega nõlv, äär, perv (veekogul, mäel, kraavil, teel) pae `kallas Kuu; `Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi Jõh; `kallas on `kõrge, rand on `kalda all; [pääsuke] tekko pesä `kalda `sisse Vai; järsk mere äär `üitasse `kaldaks; `maandi kallas (maantee muldkeha nõlv) Khk; ise oo rand ja ise ranna `kaldad; `lained köivad `vastu kallast Muh; äkine kallas Rei; `saarmas elab raavi kallaste sees Kse; vesi juoseb `väĺla sealt `kalda siest kivide vahelt Ris; `voatan, uśs koa `kalda all Amb; sõit obusega sellest järsust `kaldast otse ülesse Kad; jõe `kaldite siden oo nahk `iiri; minu õde õli `kalda all lehmägä karjan Kod; kallaste alt ja urgastest otsitasse neid (vähke) Ksi; lapsed, lähme oea `kaldalt `alla `liugu `laskma Lai; mäe sehen om ka sinist savi, jõe kallaste sehen Krk; mõni järve vi̬i̬r om kallass, mõni luht ja `õtske kah Kam; sinnä mäe `kalde `pääle om ää `viĺlä tetä Ote; ta om nii nigu mäe kallass, taast ju̬u̬sk vesi `alla Har; toh `kalda pääl kasuss hüä mõts Se; om `mäega nurmeʔ un `kaldaga nurmeʔ Lei || vaohari vao `kaldad `aetasse `umbe ja `karduhblid jääbad senna mulla `sesse kasuma Mih
2. a kallakas, veerjas, libajas mädänu, si̬i̬ maa nii kallass om, et tu̬u̬l ei saesa `perse all; mäeküĺg om nii kallass, et ei saa üless, ei saa `alla kah Nõo; mägi om kallass `alla poole; põld `kalda maa pääl Ote; tanh om kallass, `ülhen om tassanõ Har; kallass peŕv; `kuurma om üte poolõ‿päle väega kallass Se
Vrd kallak, kallakas, kallõss

keks2 deskr keks Kuu IisR Koe Kod kõks, kõps (hüplevast, kiirest, rahutust liikumisest) Oo ogera, keks `siie, keks `sinne Kuu; Suur poiss, sie võiks kedagi teha, mis ta niisama jalg persses, keks keks `ümber `kargleb IisR; eputab, keks istub `seia, keks `sinna, kekutab ja larab `piale ühest kohast `teisi Koe; Meeta keks keks väre `laśti Kod

ken ken R Jäm Khk M; g kene R(`kenne Kuu Hlj), kenne Jäm Khk(kinne) Hel; p ked|a (-ä) R M, kedast Jäm, kida(st) Khk; ad kenel Jäm. Lausefoneetiliselt koos dem-pron-ga: `kense VNg Vai, `kensi Jäm. Interrog-pron-ga liitub sag küsipartikkel: kens Vai, g kenes Kuu, p kedäs(s) Kuu. 20. saj teisel poolel kasutatud veel n ken, teistes käänetes juba sõna kes muutevorme. van, pron = kes
I. küsiv-siduv pron
1. (otseses küsimuses hrl küsilause algul) Kenes `kelga tei `lapsed nüüd määst ala `vasta kive puruks `soidite?; kenelt kiri tuli?; kenes puold nie `vergud olid? – eks nad `suomlaste `vergud; Kenest mei `saamme `keulamihe? Kuu; `kenne päralt see on? Hlj; Kelt sa sene said? Lüg; kens vei?; `kense tulob?; no kene vägi se on? Vai; ken see li̬i̬b olnd?; kenne asjad nee on?; kedast sa otsid? Jäm; ken so `seia ukutas? Khk; mea küsü, kes sa olet, ken sa olet? Krk
2. (vormilt jaatavais, sisult eitavais hüüd- või jutustavates lausetes) `kenne asi sie on Hlj; ken sie `lapse `pilli järele `tantsi VNg; no ken sedä `jaksa `uodella Vai; ken teda paneb löterdama Jäm; ken neid `sönna vöttas; ken nee εε koristab Khk; ken om enne `tühja juttu aanu Trv
3. (adjektiivsena) missugune, milline Kedäss `viera sa `uodad tänä, et `ninda `aeva sädid Kuu
4. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `piäme `arvu, ken hakkab `laulama; Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand; vähä on neid sigu, kenest `arjaksi saab; kene jalg `tatsub, sen suu `matsub; sie oo kaval inimine, ken `oska `kaiki tehä Kuu; näsu inimene one `niisukene ken viha pia `kaua; minu `nuoremb tüttär, kenega ma nüüd elan; kenel oli `suuremb talu, senel pidi abivaim olema ka [mõisateol] VNg; ei tea kenesse se (laps) oli tuld; Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää; mie `kaiki en `tundend ken nied `oldi; sain `ühte kenegä tahin; siin on `muitki `lapsi, kedä `tarvis `risti Vai; `miskit tulu ta on siis toond, kennel on puuk olnd, - - kenne peres on puuk olnd; `tehka nee, kenne asi see on Jäm; ken laŋŋeb, selle `kaela lähvad `kohtu kulud; ken nooremad inimesed on, mii nee viimaks nägevad; see oo mälupεε, ken ruttu unudab Khk; olli täl onu, ken tedä kasvat́ Hls b. (esemetest, nähtustest) mis `kuoli oppetaja `andas omad `raamatud kenega viel `neljanda `talve `käisin `kuolis VNg; südame rabandus, ken nii äkkiste tuleb Jõh; mõnel jäi veere vakamaa või siilumaa, ken periss neĺlä `kanti vakamaad `vällä es anna; sia olet ku aik kunagi, ken inimesi `mü̬ü̬dä kõńd Krk
II. indefiniitne pron
1. kes a. (koos teadma-verbiga) ken `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; noh ken `tiedä, midä siin voib `olla Vai b. vahedetti hobusi ken taht vahetada Kuu; `tieda, kene `polvine sie voib `olla VNg; ka ta `möĺder või ken ta om Krk c. keegi obost `kutsuda suuks, suks vai sukku sukku, `kuida ken `tahto Vai
2. (distr-pron) ken kus tüöl olivad; `räägiti kaiksugu juttu, ken midä `oskas; `kupjas `ansi käsod, ken kuhu läks `tüöle Vai
3. (kontsessiivne pron ühendis) ken tahten kes või mis tahes `kanme ti̬i̬ ken `tahten, ti̬i̬ lõngast jutik `küĺge või kua Hls; olgu ta ken `tahten, mea vaade ike näkku; olgu talulaits või ken `tahten, mihel tahav egäüit́s minnä Krk; olgu ta lait́s või obene, ken `tahteni Hel
4. mõnda (aega) `Uatasin ja rüttitasin `külmä kääs juba kene aja, ei tule ega tule; `Uadeti kene aja, `enne kui `viimast tuli Jõh
Vrd kea

kerima keri|ma (-mä) üld/-mäie Lüg, -me M San Krl/; da-inf keri|da (-dä) R eP M(-de) T; kerriʔ (keŕriʔ) V(keriʔ Se)
1. kerasse või rulli keerama, ajama a. lõnga (niiti, nööri) kerima `langa kerita viiuliga Jõe; kerimise penk Lüg; `lõnga `tarvis kerida kerale; `kanga kehade `pääle keritasse `niiti ehk `lõnga Jõh; `rihma kerimä; keri`lavvad, mine pääl keridä `niidi `vühti Vai; `varda kudumise löŋŋale keritase süid, `löime löŋŋale‿p vöi süid kerida mette; `peenine nöör keritesse kera Khk; keri võrgo lena kerasse Mar; lõnga tups saab `sõrme peal keritud Mär; lõng sai kεritud kεrasse, siis sai kääritud Mih; `taksed ja linased niidid keriti pulga `peale Aud; `randes keritass võrgude `nüüri Hää; `talve oli sulaste asi naestele `lõnga kerida Kos; kümme ja pool pasmast sai kerasse kerida Koe; lõnga kerimese viiul Trm; üks kerä võĺl one [villavabrikus], varb kõhe akab kerima Kod; niidse oĺl kerässe keritu; ärä keri lõngale `suuri nagavusi `sisse Trv; kerite pulk – kus `pääle `lõnga keritse Hls; linast `lõnga ei tohi keride `sü̬ü̬rüssess, piat ütsi lõnga kerime; keritev pulk, niḱs Krk; kerevä `kerrä noid pajo `ku̬u̬ri ja säält `teivä `viise Võn; pooli päält keritäss, ja keri`laudu päält Kam; vee lang keritäss kihä (~ kehhi) pääle Plv; kokko kerimä (`kapla) Vas; viŕn tulõ keriden `sisse, kõ̭gõ inämb keerul langal Räp; langa kerimise riśtiʔ ~ `langu keŕri jalaʔ (kerilauad); koh lank pääl om `keve·tśki pańt `t́solo·kna `sisse, voḱiga keri sinnä langa pääle; `langa keritäss kere päle ja `kerrä kaʔ Se || teat mängu mängima: paarilised hoiavad kätest kinni ja pöörlevad kumbki oma telje ümber `tüt́rik latsõʔ, muu õks kerivä `langa; kere `langa seeni kooni sattõ `maahha; kiä olõ õi ni `võrksa, tuu `saaḱi‿i keriʔ Se b. kangast poomi ümber või rulli keerama `rõiva `paĺknass tu rõivass om `kerrä kerit Se; edimäne võllass um tuu kohõ kuet kangass keritäss pääle, edevõllass; pääle kudamise keritäss [kangas] jo är ni truppa Lut
2. a. (millegi sisse või ümber) mässima, mähkima, keerutama; keerduma pahn keris `ümber masina völvi Khk; [humalad] akkand juba roegaste `ömber kerima Pöi; öö keritse nagu suka pael `ümber kere Muh; [Haagimees] teeb kεεlabaga voi sörmega [vintsimehele] ringikerimese liigutusi, see tεhendab, et tuleb vintsile vaierid pεεle kerida ehk troppi ülemale tösta Emm; aga kedervarre ma nägi - - nokk oli all, teeses `otsas oli ratas. lõng keris `ümber Mar; ja temä `astunu ligimal. seda `rohkem akkanu palaka nurgad kokku kerima, ja kõlinal maa `sisse vajoma Saa; kui obusega einamalle `mińdi, võt́tis õle tüki ja keris `ümber vikati tera JõeK; kerisime jalad seia saba `sisse ja kõverasse ja siis `istusime reialuse otsas Koe; keris ennast `ümbär kepi VJg; uśs kerib kepi `ümmer `rõngasse KJn || tiirutama mina ei muudmodi ei `kiikund ikke mina kerisin `ümmer võĺli Mär || (teat ringmängust) `terve ring `tehti, siis akati järjest üheteise kää alt `keerama, siis oli pahupidi. keriti niikaua kui köik üks ruńn oli ja siis akati `jälle `lahti kerima Mus b. kerra või rõngasse tõmbama uśs kerib ennast kogu Jäm; Keris jalad kõhu all kokku Han; uśs kerib eese `rõnga Mar; kerind enese asemele pikali Plt; huśs om kerinü `hindä `kerrä Se c. pead looma (kapsast) nää kui elosad `kaapsa pead. meil põlegi veel kerind, sii juba suured pead; `kaapsad akkavad juba pead kerima Ris d. kunnakarbiʔ vi̬i̬hn, ots kerit teräväss; tsiateokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit Rõu
3. fig (kiirest liigutamisest) a. jooksma, käima, minema aga obone keris menema, läks `juoksu, keris `juoksu Jõh; oo jalad kerivad, obu raavib Khk; milla te Saarema läbi kerite (käite) Kaa; kerivad möda küla, iga üks annab sõnu Kir; Lapsed keride kua koju kui võerast inimest näävad Han; mõne obuse muod́ on koa, et kerib ja sebib aga edasi `jõudmine on väike Hag; küll ta keris (jooksis) mu iest Koe; `vaata kui obused kerivad õite, [öeldakse] kui na `lahtselt juoksevad. mõnes kohas `üölda kui rakkeski juoksevad VJg; ise mies üśtku jupakas aga kerib `käia mis ime Sim; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutunud mua `külge Kod; obesed keriväd tulist KJn; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi; mõni oben keri `jalgege (jookseb lühikeste sammudega), ta ei `viska `jalgu edesi Krk; kui ma `andsi `raudjale ohjaarudege paar `põõna siss keriś mäest `alla kui tuuĺ Hel; ku mõni (hobune) `väega ilostõ `jalgo `viskass, sõ̭ss üteldäss, tä nigu keri Räp; linnako‿i· ette, jäägu‿i·ʔ `perrä, keriʔ keskpaigah! Lut || kere (ronis) aho pääle Vas b. ringi käima, tiirutama, pöörlema lapsed tegad `koεrust ning kerivad ühe tese `ümber Khk; seased - - `sõeluvad, kerivad `rinki; pea nõnna jähverdab `otsas et, kerib `rinki; `ennäe kui `ämlik kerib `võrku teha Muh; pulk `pantse `perrä, siis tõmmatasse `käegä, - - kerib `ümber, tuhat`neĺjä Kod || pöörama Tuul akkab `jälle pöha `poole kerima Pöi; südamesse kerima kalliks, armsaks saama ta mi̬i̬ss om tälle `süämehe kerinö Räp; `süämehe ärʔ kerinü, selle `hoitõgi naist Se

kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu) Jaa Pöi Muh; n, g kib|u V(-o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh
2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemä Rõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2, kõbu
3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se

kiputama1 kiputama Sa Muh L(kjõ- Khn; kipo- LNg Mar) Kod Kõp TLä Rõu Urv Räp Se Lut, -dama Hi
1. liigutama; paigast nihutama Kui saad vasaku jala suure `varba `otsa kiputada, siis läheb luu`painiji ära Jäm; ää pang seda `seia aja `pεεle, tuul kipudab see siit maha; olga se kiputamine `pεεle (jäta järele) Khk; ma kiputa `einu Kär; södised röögatumad kivid, äi neid kipuda siit `kengid Mus; kätt kiputa pole `vöigend; lapse kätkint akand `voodi ees `kiikuma, ilma et `keegid oleks teda kiputand Kaa; Pista `sisse, `tömma `välja, kiputa perset, töö lihab `korda = taina sõtkumine Pöi; kiputa natuke vikki, et ta (kali) `joosma akkab Muh; kipuda lapse `kiiku ka Emm; ta pole mitte oma oimet kipudand (laisast) Rei; kipotab peal, ei seisa paegal LNg; jalg oo sinine, `paistes, `tõsta, kiputada ei või Tõs; kala kjõputab `lõugu Khn || fig Kiputame selle kotitääve siit ää (näppamisest); Katsume selle mehe siit koha peelt minema kiputada Kaa
2. liikuma kipotab nii `kangeste, et tolm taga; ma pani eese kipotama, sai tä `viimaks kätte Mar; ta kiputab siit ää teise koh́a `peale Kse; uśs kiputab [kapsapeast] `välla Var; kiputab nõnna `kergelt (kerge riidega) Kod; keele perä küleh olõvat `sööt́ket, `täie, nu̬u̬ʔ kiputavat Räp
3. puutuma, puudutama Seda‿p tohi mitte sörme otsaga kiputada Jäm; rugi nii `küpse puru - - pudisemas, ep tohi kiputa ka; teed sa seandust `peenest tööd, siis äi tohi kiputa mette, lεheb ukka Khk; nii kut sa vähe kipudad, siis on oort kisa `lahti Mus; ää kiputag seda, see lihab kohe `ümber Vll; Seda (suhkrut) pole kedagi kiputand, see on alles kõik; Teda‿b tohi ju kiputa (käskida), siis on kohe pahandus majas Pöi; Ära kipuda mind, mool täbar töö Emm; ei see (habras riie) kinnidand mitte kiputa Rei; ma‿i ole seda oma `käega kiputan Tõs; mia elus angerjast ei tohe‿mte kjõputa, nagu uśs Khn || (alustamisest) töö on veel kiputamata Jäm; See suur pöld on alles kiputamata (viljalõikus alustamata) Pöi; see töö veel üsna kipudamatta Rei || fig Poisid on selle tüdrukule ää kiputan (lapse sigitanud) Krj; ää mette kiputa (ära kellelegi räägi) Muh; ega meie äi ole riigi `asja kipudan (pole riigist rääkinud) Phl
4. (kergelt) lööma, nähvama; sundima peremees oli surnu `kutsarile öelnd: kiputage obused menema Jäm; püsut kiputasid [härga], siis oli nii nobe Khk; kipota takka (lase käia) LNg; kiputab `vitsu anda Tor; ära kiputa tend nõnda taga Hää; kiputa `ohjega Kõp; temä kiputanu siss obesele kondi `pääle, `kaenu kudass tulema saanu Nõo; kipudõ latsõlõ vitsagõ anna alaʔ Urv; nõgõsõga kiputass Se; ah poig, sa päĺvit kiputamist Lut Vrd kipah(h)utma, kipahtamma
Vrd kippuma1

kirjutama kirju|tama eP(-d- Khk Hi; kirjo- Mar Kul Lih Kod; kerju- Käi/-d-/ Rid[-o-]) M(-teme; -ŕ- Krk) T(kirjo- Võn); `kirjutam(m)a R(-o- Vai); kirutama Jõe VMr Kad, kiŕo- Võn V(kiru|tam(m)a VLä/-ŕ- Krl/, -tõmõ Krl Har; ḱiru-, ḱüru-, ḱüŕü-; -tama, -täma, -teme Lei)
1. a. kirjutama, kirja panema mina kirutasin `ennem ikke `ilma vigadetta ka Jõe; poiss tuli kodo, nüüd ei `uoli (pole tarvis) `kirja `kirjuta Lüg; `krihvliga `kirjodetti `tahvlile Vai; jo sii `oome `valmis kirjudasse Khk; ää kirjutag seda üht, mis me pudrast kirjutame Kaa; laulud kirjutati üles Muh; pliipulgaga kirjodata Emm; jättis kirjutamese pooleli Vig; punase kirjaga oln kõik kirjutat need raamatud Var; Juän kirjutattõ, et `ollõ `aigõ Khn; nüid siis kirjutatse kõik ned vanad sõnad ülese Aud; se sai `ümmer kirjutud, teisiti `jälle Juu; ega `kõike kirjutatta ei maksa Amb; ma ei nää, tule lue, mis `seia on kirjutud Koe; üks `ütles ette ja teised kirjutasid Kad; minul ep õle kedägi kiŕjutata Kod; `piibel `üeldasse kua nüid uuemast `ümber kirjutadama Ksi; ega nevä es käi `kolme `talve koolin, aga temä mõiśt lugeda ja kirjute Pst; ma tõise raamadust kirjudi Krk; nüid kirjutadass jo sedävisi, et ei saa `tähtest aru Puh; temä `olli kirjutanu raamatu, a es levvä `triḱjät Nõo; nemä kirjutasõ `sõprule `kirjä Rõn; kiri om kirotõt Kan; kirutõnu õ̭ks vi̬i̬l, `aigu om Krl; ma˽`kaie, sul halv põ̭lvõ pääl kirutaʔ Har; tu̬u̬ vanaesä elo piäss kah üless kirotamma Rõu; kullõldõh lät́s iks inäb `aigu ku kirotõh Vas; mä kiŕote ja näi kiŕotadaʔ Räp; vaja om `ümbre kirotaʔ, sääl om muting siseh Se; ku ta sõ̭na äi olõ ää, ala kürütäga Lei; timä nakkass kirotama `kiŕja Lut; ti kiŕotago eiʔ Kra || välja kirjutama, määrama aŕst kirjotab ikke `rohtosi Mar; temä kirjuts miul pasa `pulbrit Krk; minä võti toda rohi `rohkemb ku `olli tähe pääl kirjutedu Puh; tähe pääl `oĺli kirjutedu, kost sa puid saad Nõo; alla kirjutama allkirjastama vene `keiser `kirjutas kää `alle sõa leppingulle Lüg; `nõutasse vormi täeduss, et peab `alla kirjutadama Vil; purju `pääga kirjutanu `alla, et om niipaĺlu `võlgu `võtnu Nõo; kõrva taha kirjutama fig meelde jätma `katsu `kirjutatta `korva taha, et `mieles `seisab Hlj; küll miä `kirjodan kaik ne sanad `korva taha Vai; nina ~ otsa peale kirjutama meenutama, teatama; meeles pidama `Kirjutagu sie `ilberdus omale nina `piale: külas on `teisi, tämast paremaid `tütrukuid IisR; kis seda `soole nina‿bele akab kirjutama Khk; ah sa ei tia mis siin teha, no kas ma pian `sulle `kõiki `aśju nina `piale kirjutama; ega nina `piale ei old kirjutatud (näost ei paistnud), et ta nisuke inimene on Lai; kas kellegil `otsa om kirjutet, mis ta om Hel b. arvele võtma, registreerima; üles kirjutama õppetaja `kirjutab `enge`raamatu `lapse nime Lüg; `Läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama IisR; keisid kirjutamas öpetaja `juures (abiellumisavaldust esitamas) Mus; mine tite nime kirjudama (ristimiseks registreerima) Rei; `lähtvad kiriku lauale ülesse kirjotama Mar; priistav tuleb kirjutab kõik maja tühäse Tõs; `laśsin enese vallamajas üless kirjutada Juu; viljad kirjutatakse kõik ülesse Sim; `õptaja käis kualituba ju̬u̬ren kirjutaman [laua] keriku Kod; ma võti kasulatse ja kirjuti oma nime `pääle Krk; sinna `oĺli kiŕjutedu teopäevä; tolle [vasika] naha `pääle kirjutana [kurat kirikus] `suikjide nime Ran; `u̬u̬ldaja vai ni̬i̬ käsinigu lassiva kraami ärä kirjutada Nõo; peräst `palvõ`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ Har; Mis säläh, toda ei kirotada (võlakatteks) Räp; kürüt `miega ütte (naine võtab mehe nime) Lei; śjondz hingeraamatulõ kiŕotass ku riśt, et `tiid́nüʔ, kon timä `sündünüʔ ni nimi Lut; maha kirjutama välja registreerima, kustutama siis kirjutetta nimi maha `raamatust, kui inimine sureb `vällä Lüg; et nüid, ku sul panga `võlga one, siis kirjutama ni̬i̬d kõik maha Kod; ku ar massat, kirotass [võlg] maaha Se; a˽kua a˽kuolõss, tuu kiŕotass ar `ussõ, setä `hinge inäp olõ‿iʔ Lut || testamenti või lepingut tegema mea kirjudi Viĺläntin maha, miul om notaa·riuse man maha kirjudet; sõss `loeti ette tõstarmeńt, mis mehe pu̬u̬lt maha kirjudet olli Krk; väümehele esä kirot́ ärʔ (varanduse) Se
2. kirjama, mustriga kaunistama; välja õmblema, tikkima käib kui kägo `kammerissa, kibu `kirjutud `käessa rhvl Lüg; nii kenasti olid `väĺja kirjutud nee kraed ning abu`pεεlssed Ans; ise ma ole tanud kirjutan, põlled kirjutan ja särgid kudun; raed ja `värglid `ollid kõik kirjutat `kirjadega Muh; tanu ääred olid kirjudat Emm; `värvled olid kerjudud; auklehed ja maasiguristid, ja ega `moodi `tehti neid Käi; kirstud olid nagu kahessa kannulest, kõik rauadega kirjutud Tõs; miol põlõ sioksi kirjutõt `käüsi‿mte Khn; tõuse üless mu isäke, tõuse [veime]`kirstu kirjutama rhvl KJn; maagelõng olli kirjutetev lõng, sellege kirjutive `ammit Trv; kuuma orage tat [kirstule] kirjudide, paludide nii risti ja kirjä `pääle Krk; muĺgel olli verevä nööriga särgi, ärä kirjutedu Ote; kanamuna `valgõga om vaia munaku̬u̬ḱ vällä˽kirutaʔ Har; noorik kiŕot́ tu śolgaga käteräti kiŕä Se || fig peksma küll miä siu `perse `kirjudan Vai; sis `võeti mul perse `paĺlaks ja kirjutadi `sinna `peale Juu | mis ne seal niitnd on, muidu [heinamaad] kirjutand natuke Jaa | maged `lasti siis liguda neli ööd`päeva, katsuti kui üüges tanni ääre `pεεle kirjutas (piimal linnasetera jättis jälgi), siis oli ligu paras Kaa; tera juba kirjutab, täna piab linnassed kasuma panema Muh Vrd kirjama1, kirjeldämä

kohest1 kohest Jäm, koest Jäm Khk Kaa Hls kust
1. a. (otseses küsimuses) kohest sa tuled Jäm; koest neid sigis `seia Khk; Koest si̬i̬ koodsel nüüd `vällä tulli Hls b. (retoorilises küsimuses) ennemuiste oli `rohkem `loomi, koest nüid see vägi tuleb, pole änam `loomi Khk; Äi tee kohest ma see raha veta Kaa
2. (alustab kõrvallauset) Kounispe tee `ääres on ringas, koest vesi kogu aeg jookseb Jäm; Kohest tuul, säält meel; mörra suu, koest tiivad akkavad Khk
Vrd koelt, koestest

kooli|klass klassiruum koeast tuli [uks] `sisse seia kooli`klaśsi. siit kooliklaśsist läks `küöki uks Amb

kostma1 `kostma, (ma) kosta(n) eP(`kostama Khk Kaa) eL(-e Hls Krk San); `kostama, (ma) `kostan R
1. (küsimuse või jutu peale midagi) ütlema, lausuma; vastama mis sa sene `pääle `kostad Jõh; see kosta‿p mitte `vastu midad Jäm; s‿kosta mette `musta ähk `valget ka Khk; mis te olete küsin, seda ma ole kostn koa Muh; koolilapsed ja leerilapsed, kõik `kostvad Mar; olid alvasti oppin, ei saan `kosta HMd; mis ma selle peale mõestan `kosta JMd; omikuti ja `õhtati pidin õppima, muidu ei osand `kosta `koolis Ann; mis ta seal enam `kośtis Lai; kui käüsime lugemen või kuukoolin, siss õpeteje küśk, pidime `kostme Krk; sa pidit jo `kostma, ku ku̬u̬l`meister `küśse Puh; mõnikõrd `õkva nigu ki̬i̬l oless `kińni keedetu (köidetud), ei saa `kosta Nõo; koolilatsõʔ `kostvaʔ `vasta kui koolioppaja küsüss; mis sa alasi `vastu kostat, kas sa ei võiʔ ollaʔ `vaiki Krl; ma olõ sullõ paĺlu `kostunu vai ütelnü; see ilma`aigu kostõtass, vanast üteldi vai `üĺti Har || (imestust, üllatust vms väljendavates hüüatustes) Noh mis sa niid kostad!; Mis sa möistad kosta! Kaa; uus kuub ja auk sees, me‿sa kostad εε! Käi
2. kellegi heaks, kasuks midagi ütlema, kellegi eest välja astuma või vastutama tämä `kostab minu iest Jõh; mis sa lehed teise eest `kostma, saad ise `viimaks peksu korra käde Khk; Kui olid `leeris käind - - võisid egas pool oma eest `kosta; Surm (surnu) äi soa ju oma eest änam `kosta, nüid on teistel ea `rääkida Pöi; kas `kiski teab tä eest `kosta, aga ei `kiski põle `tohtind Vig; peab seal `kohtus oma eest `kostma, kas soad `õigust või ei Juu; minul põle küll `aśja, aga minä kostan tämä edess Kod; si̬i̬ om nänni poig kelle i̬i̬st emä kost Krk; lastele sai `kõiki üteldä, nu̬u̬ ei saa `endi i̬i̬st `kosta Ran; ta‿m jo ijäline, ta või henne iist `kosta Har; kosta˽kõhna i̬i̬st, a är˽läüdäku˽tuld sinnäʔ, kohe olõ‿i˽vaia Rõu; ku ma näe et pessetäss kedägi, siss ma olõ tuu `kośtja (tunnistaja), siss ma kosta sääl Se
3. kuulduma, kuulda olema; vastu kajama, kõlama tõrs `kostab `vasta ku tühi on; Kuda `metsä `üiäd, `ninda `vasta `kostab Lüg; se `kostas miu `korvi ka Vai; lapsed `riipavad [palavat] suppi suure äälega, `liirpsti ja `liirpsti kostab `vastu Khk; Õhk on `selge ja `kangest `vaikne, jutu kõmin kostab `sõuksega `kaugelt ää Pöi; kellad `kostvad karjamaalt Tõs; ku Einastest sae`kaatre ääl `siia kostab, siis on täädu pärast, et `vihma tuleb Hää; kaua oli `aige, see kostab ju `väĺla Ris; see kostab ju `seia ka kui midagi `juhtub HMd; kui ilus ilm on, eal kostab metsast eledast `vasta Juu; vesi kukub koe‿t kohinal, kohin kostab kes‿tap (kes teab) kui `kaugelle Kad; kelle eal siin `äśti kostab, sellel` peidmes müt́si ostab VJg; kiga `kośtis juba, noored juba kiige juures Lai; ilusa `õhtaga ealed kostavad `vasta Plt; kõla kost kavede ärä Krk; eli kostap, ilm lätt tõsele Kam; ku `vaiki ilmaga `hõikat, siss mõts kost alasi `vasta Har Vrd kostuma2
4. kanduma, levima suits kostab tuppa, tuba `suitsu täis; tuul kostab egäle puale; või lähäb pańnile, annab üles `kosta (või kõrbelõhn levib laiali) Kod
5. vett vastuvoolu üles ajama `Täämbä om ojan suuŕ vesi, taa om vaest i̬i̬st (jõest) `vasta `kostanu; iilä om alapu̬u̬l `vihma sadanu tublistõ - - selle ei sataʔ siihn [jões] vesi mahaʔ et Koivast kost `vasta; ku alast `vasta kost, sääl ei˽saa jahvataʔ Har
6. et tüöd `ninda `ahnustasid, murisid enese purust, vanal iäl `kostab sedä kõik taga Lüg

kraasima5 `kraasima, kraasi- askeldama, rahmeldama kraasi seia sönna ühe töö juurest `teisse kut Ratta-Aadu saag; Koes sa `kraasides lihad Jäm Vrd raasima2

krääbustama1 krääbustama Mar(-o-), kreabustama Jür käperdama, krabama poiss krääbustas tüdrikut Mar; tuli plikasi `seia kreabustama; laps kreabustab `kaśsi Jür Vrd krääbistämä

kurgu|auk
1. kurgukitsus suust auk lähäb `kurku, `kurgu auk Lüg; Poiss kihutas jalgrattaga nönda et ing kurguaukus Kaa; Ing läks kurguouku Emm; Ma jooksi nii `kangesti, et süda on kurgu `aukus Rei || fig Si̬i̬ on `sü̬ü̬misest, kurguauguni täis ennast ajanud Hää
2. kõrisõlme ja rinnaluu vaheline lohk; kurgupiirkond ülal kurgu `oukus käis röŋŋas preesis, teised olid alamal Jäm; kellele sa oma paljast kurgu `ouku näidad, pane saĺl `kaela Ans; See pisike kaśs magab `ööse ikka mo kurgu `aukus Pöi; kurgu august soadik ollime vee seess Muh; eest tõmmati särk `trööpi, kurgo `auko kokko Mar; aga `peimes siis `seadis seda `põlle - - pani ta `seia kurgu `auku ja siis akkas ikka alamale Nis; istub põĺved kurgu `aukus JMd

kus kus R eP M Puh TMr Rõu Se
I. (osutab kohta) missuguses kohas
1. (otseses küsimuses) kus on minu `sussid VNg; Kus se oma oid sul on IisR; kus se `toine maja on Vai; kus `kantis ta nüid elab Mus; Kus sa jöulute aegu mötled olla Kaa; Kus te siis nõnda `seltsi olete soand Pöi; Tiina, kus sa oled Muh; kus sa köisid Kir; kus pudru mänd o, ma taha pudru `keeta Kse; Kus tede rahvas ond Khn; kus tema oo Tor; kus sa lääd, kus sa `käisid Ris; kus su siĺmad o Kei; no kus siis neid inimesi niipaĺlu on sis Pee; kus tema peaks olema VJg; kus toop on Plt; kus sa käisid Trv; kus sa˽käveʔ Rõu; kus kohas ~ kohtas ~ kohal kus no kus kõhal täma siis elab Lüg; parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad Vai; kus kuhas sa elad Jäm; Äi mäleta kus kohas Pöi; kus `kohtas maad kündasse Muh; Kus kohas nii `ilja `olta Rei; kuskohes see asi oo Mar; kus `kohtes sa köisid Vig; kus `kohtas see asi oo Tõs; kus `kohtes sa `oĺlid Tor; kus `kohtas ta on Ris; kuskohas pidi olema see karjane, et lehmad tee peal olivad JJn; kus kohal ta on KJn; saanalava, kuskohal pääl viheltse Vil || kui kus `kaugel ta elamas on Kaa Vrd kosa, kusass
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `lenna, `lenna leppatriin, kus su isa ema on Nai; `vuoso (saapapöia) `painamise laud, kus pääl `painetasse (koolutatakse) Lüg; saverigod, nied on kus küles `aisad `käüväd Vai; sεεl `kohtas, kus ammas on, teist pole `vastus Kär; `keidi `törva `müimas igas `kantis, kus `rohkem `leiba oli Mus; tea, kus ma˛i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; vahe laut `olli koa, kus kõik värgid sehes `ollid; ma‿p tea, kus tuule all se Riia oo Muh; kus nirk pidi ennäst `näitäma, seal pidi looma õnnetust tulema Mar; ena kus rüssad oo kõik Mih; ei tea kus kääras nii räägitse Tõs; ma ei ole küsind nii `truuste, kus se mees tal ää suri Juu; Kus seda [liha] põld, `aeti piimatilga ja vee varal läbi Amb; kus peres karjane `korda oli, sialt pidi abilene kua olema JJn; kui inimene on ike kõik maapial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; set́seteist`kümme `aastane olin, kui tulin `seia kus `kostnaga maea oli VMr; mina põle siukses pulmas ei ole käind, kus taldrikid ei ole olnd laua piäl KJn; [vana-aasta öösel kuulati] kus obene irn, sääl siss saap `pulme TMr
3. (täpselt määratlemata koht; ka fraseoloogilistes väljendites) `Ahvrikas või kus pidada ka mets`sõnnisi õlema Lüg; `olgu kus tahes Jõh; `Käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat; Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele IisR; ken kus tüöl olivad Vai; Olga Juhan eile olnd kus tahes, aga meitel ta küll es ole; `Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa; mine kus `juudas Rei; läind `altari eest kus seda ja teist Vig; igavene uńnik maha luobitud `nahkasi, parsil või vommil kus nad olid JJn; `korja oma lamuoŕ ja mine kus seda ja teist Kad
Vrd kon, kuas1, kun, kusass
II. (osutab kohta) missugusesse kohta
1. kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä Lüg; Kus sa kuriloom jälle ronid Kaa; kus tal siis änam `minna oligid Krj; kus te siis nende `kirjadega lähate niid Pha; kus ne eenad kõik `mahtuvad; Muh; kus löa (lõnga) kera jähi Emm; kus sa joosed, ooda neid ka Käi; kus se vikat jäi Mär; kus sa mo mehe `jätsid Vig; kus sa jätad isat emat, kui isat emat viletsase jäid Aud; kus sa `arvasid minnä Saa; see (laps) oli ikka parandal, kus tema pidi minema Ris; kus `küĺgi sa nüid lähäd Juu; kus sa tõttad Amb; kuus tütart, kus ma teid panen Pil; kus sa lähäd KJn; kus kohale ~ kohta kuhu Kus `kohta sa minemas oled Jäm; kus `kohta sa lähed Rei; tä teab, kus `kohta ta rõnd jähi Mar; kus `kohta sa kipud Kir; panime kolm tikku maha, et aru saada, kus `kohta ta lähäb Kse; `tuńtsid `tiatsid kus `kohta nad tulid Kei; ega ei tia, kus `kohta lähvad Jür; ei leia üles, kus kohale ta kukkus HJn
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) `sillal oli suur kaśt kus `sisse siis kivid `aeti Jõe; Äi tεε, kus nad lähvad Kaa; teab kus ta siit läks Vll; see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse; kus sa põle pannud, sealt põle võtta koa mette Muh; kui tema läks, kus ta läks, aga ikka ta sai [jahisaagi] Noa; putk o ahingal taga, kus vaŕs taha köib Kse; seal (katusel) oo `jälle üks puuarakas, kus vahele [õle]vihk saab `pandud Mih; kerade jäuks on oma kaśt - - kus lähäb kohe kakskümmend kera `sisse Hag; `kiegi ei tia, kus me lähme Jür; oli viinavabrik kus kardulid `viidi Kad; parred oĺlid üleval, kus `pańti vili `kuivama KJn; süte pańn `oĺli all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil
3. (täpselt määratlemata koht) siis ta oleks läin ei tea kus Muh; Kus `kuulmata mei ära läksime, sest änam olnd tääda midagid Rei; ehmatas roosi kää `peale või jala `peale või kus `tahtes Mär; nüid tegavad majad kus taht Kse; Vi̬i̬ all läheb [aul] kus `kaugel (väga kaugele) `teise `kohta Hää; üks on mulgu maha jätt, nüid on loomad tea kus läind Juu; [lihunikud] viisid liha jälle `linna ja kus seda `viidi Rap; kus maale (ei tea) kuhu, kui kaugele kus `maale tä oo jätnd `eese külbi rõnna Mar; kui nad reägivad seal `õues, se kostab kes‿ta (kes teab) kus `moale Juu; siis lähevad kus`maale, ega siis aru ei ole Pai; siit läksid vaest kus `maale SJn
Vrd koh1, kohes1, kusa2, kusse2
III. (osutab kohta) millisest kohast, kust
1. (otseses küsimuses) kus sa [suvitajatele] seda `piima vottad, ise tahad ka `saada Jõe; kus sa võtad selle raha äkist Kär; kus see vana inimene `prilla võtab, ei saa änam `linna `mindud Vig; ja kes rannast `iemal oli ja kus seda kala siis said KuuK; kus sa kuradi poiss said selle TMr; kus kohalt ~ kohast kust Kuskuhast `söuke tööriist `leitud on Kaa; kuskohalt si̬i̬ leib `väĺlä võetse, ku sa sedäsi koeral `leibä annad Vil Vrd kusast
2. (sihitis-, koha-, täiendlauses) sii ma oli sii Nigule talus, kus õuest sa ikke läbi tuled Aud; Vuĺbil old koa saun, kus uńt viind kolme`oastase lapse ää Amb
IV.
1. siduv ajamäärsõna Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand; Üks `muutus ikka tuleb, paari päeva eest kus ma nägi `päiksel olid `rõngad `ömber Pöi
2. kusagil, kuskil välk lei inimise maha, kus siin Narva puol Lüg; pole last kus oln Phl
V. (rõhuadverbina väljendab kõneleja suhtumist) siis kui `kapten toruga `ütles `alla, et ädaoht on `müödas, kus siis akkas `juubeldus Jõe; Kas `ussid `jääväd maha, kus sedä, `ussid `lassed nüüd `ringiradast tämäle järele; kus sain `lahmaka vett `vasta `vahtimist, et `oia ja `kielä; `soimada said igäst `kandist kus küll Kuu; no kus `nindapali sai raha `maksada kui tämä `tahtus; `kolmest tükkist läks [mast] kurat, vot siis kus oli avare·i VNg; ta ei `anna sedä `mulle, `liiate sinule, `meie õleme tuttavamad, kus siis sinä võid `saada; ei, ei, kus sa ühega (ühe ahjukütmisega) said [rehe] `kuivast Lüg; Vai‿s tämasugune mies teist näeb vai `teisele appi tuleb, no kus sa `sellega; Kus ta (poeg) sul isasse on; Kus täma‿nd `millaski `süidi IisR; kus see `külmä, `külmä ei ole Vai; Kus selle nalja ots kui va Juri vangist tagasi tuleb ning levab, et naine - - kaksikud teind oo; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; `värdlig kuub oli üll, kus oli kuuel `laius Vll; Kus ikka mehel õlad olid, mõõda süllaga; Kus tõi ikka ilma `välja, nõnda sajab ja `tuiskab et; Ise aasid uherdi nina otsast tüki ää, kus see änam [puu] `sisse läheb; Vett täis, kus `sõuke põleb; Kus see `vaene ori siis seda (hollandi veskit) pidi soama tehja Pöi; kus sa neid kätte said, rebane ju kaval Muh; Kus naabri poiss oli kohe siin, kui meie tüdruk linnast koju tuli Mar; annan noormihele tooli, ei no kus ta siis `püsti seisab Kse; vaata kus `endine töö oli Mih; Kus tal `meile `aega `tulla ond Khn; kus kasukas oli ikke tore; `õmleśt isi `käega ää ja oli, kus see, masinad või rätsepad olid Aud; kus rehepapp soand nii kurjaks Nis; noh, kus ta (pruut) üksi `jõudis [kõiki veimi] teha; ei kus pidu - - mina põle pidul käind Hag; no kus tema tööl käis, ma käisin üksi jo Pee; kus sa seal `julged sedasi `riakida Juu; kus olid pluomid jäneksel, justkui nuorel sial; mul lihane vedel [potis], kus kukkus kõik põrandalle JJn; kus ta pimedas nägigi, pidas seda minu kääst; oleks siis inimese `muodi `juodud, aga kus sa sellega, `aeti seda `viina `sisse nigu vett VMr; pesu pesemise jäuks sai ikke teha - - tuha lehelist, kus suodad siis põld olema·ski Kad; kus süda akkas `närtsima, `kanget `kuuma valu aas Kad; vaade, kus mi̬i̬s; tõiste latse makav ilusti üte `rõ̭õ̭va all, aga kus me latse, neil olgu egäl oma katuss Krk

kõdunema kõdun|ema Lüg Jõh Pöi L spor K(-ä KJn), I T(-ä Ran), -eme Pst Hls Hel, -õm(m)a Kan Urv Plv; ködunema Sa Emm(-o-) Ris
1. pehkima; kõduks muutuma; mädanema kõduneb üks puu `välla Lüg; puu `seia ära ködunend Jäm; nii vanad puud, ködunevad ennem pinus εε, kut neid pöleta saab Khk; Sõnnik võib nõnda ää kõduneda Pöi; puu kõduneb naa ää, et üsna muld Kse; `teiba ots oo kõdunema läin Var; pidali tõbega just ku kõduneb Vän; kaob ja köduneb sie puu päris ää Ris; kõik aśsad kõdunevad; `eśtiks mädaneb, siis kõduneb ää Nis; viĺja piad kõdunevad ää Koe; `surnu on avvas ära kõdunend Iis; inime `pitkämine kõduneb ja kadub ärä, kui `pantse `mulda Kod; rõõva, ku na vällan omma, kõduneve vihma kähen ära Pst; su̬u̬ muld om pehme kõdunenu muld Hel; inemise põrm kõdunep ärä Ran; `ta‿lli vana kańep - - iva `olli joba ärä kõdunenu sääl sehen, selle tä es lää kasuma Nõo; kõdunõmma lännüʔ ku mädäniku `sisse löönüʔ Kan
2. kõhnuma, kokku kuivama; kiduma Ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen, ise `tunnen Lüg; ködunen inime nagu surma `kutsar Ris; enne `surma kõdunes ärä, teki all õlid `paĺjad luud Kod || [haigusega] veri kõdunes seest ää Mär; ahi vähä `aega seisab, siis kõduneb ära JJn; kui pääv sulatab ja lumi nagu kõduneb ära, siis ei tule iad viĺja `saaki Lai Vrd kõduma, kõdureme
Vrd kõdanema, kõdavuma, kõdenema, kõdunama

kõrvale kõrva|le Pöi Muh spor L(-rb- Mar), K I T, -lõ Võn Ote San V; körvale spor Sa, Hi Ris; `kõrvale Lüg Jõh, `korvale spor R,
I. postp
1. kellegi, millegi külje juurde, ligidale, äärde kui juhid ei ole `oiete `pandu, siis `vanker veda tie `korvale VNg; üks mees tuli - - läks `istus selle pillimehe körvale Jäm; vea [heinad] kuhja laba körvale Ris; rõogu kõrvale om ange `aanu Ran; me paneme kesvä ahju kõrvale `immuma, tahetass vaadi õlut tettä Nõo; siss peräst `tu̬u̬di ta (rukis) kodu ja `pańti parsilõ kõ̭ik, vihk vihu kõrvale TMr; [tal] `oĺle lastu uniku kõrvale tsõõŕg aid tettü Võn; [oma hobune] aja˽taha˽`samma mu˽hobõsõ kõrvalõ Har; `kutsõ [lapse] `hindä kõrvalõ `vankrehe Vas; istu mu kõrvalõ Se || ta‿less võenu jo tu̬u̬ sõ̭sar ka endä kõrvale [elama] võtta, aga ta viis vanadekodu Nõo
2. juurde, lisaks kala võib ikke supi kõrvale `olla, eeringad supi kõrvale ehk `silku Pal; `paksu `piima `antasse küpsikute kõrvale Äks; supi kõrvale `võeti ikke `leiba Lai; paks ku̬u̬r `olli `väega ää leevä kõrvale võtta Nõo; mett - - süvväss leevä kõrvalõ Räp; tu̬u̬ midä (midagi) leevä kõrvalõ Se
II. adv
1. külje juurde, ligidale, äärde Istu `seia kõrvale Jür; `lõime `lõnga kedrasid, panid lipsu lõngale kõrvale kui kedrasivad VMr; `eitis kõrvale magama VJg; `aeti `vankrid üksühele kõrvale Lai; mia istu köögin pengi pääl, kaśs tulep ka kõrvale Nõo; timä `tunse minu takast iks ärä, ai obese kõrvale, ütel et tule Ańna minu `pääle Ote; ma pikuti säńgün, tiä ked́sisi ka `hindä kõrvalõ Kan; tulõ istu˽mullõ kõrvalõ Urv
2. külje suunda, otsesihist paremale või vasakule regi `viitab `korvale tiest Jõe; `vanker kisub tielt `korvale, `toine johivits on `kangel, `toine `lotval VNg; `läksin `õtse kõhe, `kõrvale kuhugi ei `kieränd Lüg; `silmi `kõrvale `lüöma Jõh; mine natuse körvale, siis mahub läbi minema Khk; saań viab kõrvale Hää; tee `kallab kõrvale Kei; ma `keerasin tee päält kõrvale, `eksisin ää Juu; `kallasin tie pealt `uapis kõrvale VJg; `kiäntkä piä kõrvale Kod; käänd `palge kõrvale Ran; temä käänäp sedäsi näo kõrvale ja vahip üsnä `mõtsa; ta‿i astu mitte üits toĺl kõrvale, lähäb vagu `mü̬ü̬dä Nõo; mina `lassi nüid `lumme `mü̬ü̬dä, temä läits kõrvale Rõn; käänä˽hopõń kõrvalõ, `autu tulõ Har; Mõni inemine ei kaeʔ kunagi tõõsõlõ näkko, õks kaess kõrvalõ Vas
3. kaugemale a. eemale, (eest või käest) ära [pruut] `kiskus minu `kõrvale ja `riidest `lahti, et pane tämä `tehtod särk; ma jättan sene tüö `kõrvale ja võttan `tõise tüö Lüg; `oia tamast `korvale, älä tamaga ole `ninda sober Vai; lükka raamat körvale, sa tilgudad suppi täis Khk; kõhualused villad pannasse kõrvale (lambaid niites) Muh; pane see asi kõrbale, siit jalost ää Mar; oia ennäst kõrvale Tõs; Oian sest asjast üsna kõrvale Jür; võtad kedägi `aśja - - eedäd kõrvale et, peräss viin ärä Kod; siss `küśsid menu käest, `kut́sid mend kõrvale Vil; ärä nüid sina (sant) mine sinna pulma`rahva seḱkä, mine kõrvale rehe`tarre Ran; ma panni kaase kõrvale, et mes mä `ü̬ü̬se `kõlla Puh; [pull] läits üsnä kõrvale, es kae lehmä `poolegi Nõo; ku linakolga pehme `oĺle, `pańti tu̬u̬ kõrvalõ ja `võeti tõõnõ Võn; mi˽joosi küll˽kõrvalõ, ku linnuḱ tuĺl Rõu; imäʔ iks tougatasõ˽sõ̭ss kõrvalõ ku mińni `maia tulõ Vas; panõ˽kõrvalõ seo asi arʔ Se || fig lükkab vaevad kõrvale, iḱe luśtilik, luśtilik inimene Pal b. (kõrvalehoidmisest, -tõrjumisest, vältimisest) ma küsisin küll, aga [ta] akkas `ninda `korvale `puiklema Hlj; [ta] ojab neist töödest nii körvale Khk; ah see oiab mo eest üsna körvale, äi tule lisigi Emm; äi taha teisele ütelda nägu, siis `pöikad ka körvale Käi; need `oedsid `endid kõrbale, neid ei `saadud kätte Mar; nüid on `paikamese sõna kõrvale jäänd, nüid `öötakse lappima Kul; `talvel akati `viĺtisid `kanma - - tossud jäivad siis nagu vähä kõrvale KuuK; `põikasin viel kõrvale Iis; mõni oiab ennäss kõrvale tü̬ü̬ss et tõesed tieväd ärä; kos sa rikass võid jättä kõrvale, piäd ike `kutsma Kod; `püidis kõrvale põõgelda nõnna ku vähe sai MMg; piaks ühe võrra tegema, aga tema oiab kõrvale, lööb luppi Lai; oiab ennast teśte eest kõrvale Plt; käsk om vanemb kui inime - - käsust sa kõrvale oeda ei saa Nõo; meie‿i oless midägi tennu, meie oless kõrvale löönu ja ärä lännu TMr; vaest na kudagi kõrvalõ `oita `saaśsiva Võn; ei tahaʔ tuud tetäʔ, `tõmbass ennäst kõrvalõ Krl; mul esä imäga om otsan, nuist ei saa enämb tü̬ü̬ tegijät, noʔ `jääse nu̬u̬˽kõrvalõ Har; `saistass kõrvalõ, jätt tu̬u̬ tü̬ü̬ tegemäldäʔ Se || (varumisest) lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab Lüg; oled sa midagit `kuskilt salaea käde saand, siis paned ehk toimetad ta körvale Vll; pane raha körvale Rei; mes ammaste taga, si̬i̬ om oma - - teene asi, ku ta kõrvale paneb Ran; nüüd nakaśs nigu˽kõrvalõ toimõndamma peremehe varanduist Se
4. juurde, lisaks `rõõska `piima `võetasse [kiislile] kõrvale Pal; raha palk oĺli sii jah - - `mantle `riide sain viil `sinna kõrvale KJn; `kartuli suṕp keedeti nii paks - - aga `leibä es tohi võtta kõrvale mitte üits raas Ran; siss `tu̬u̬di mulle suur länikutäiś aput `piimä ka sinnä kõrvale TMr; piimä`putru `sü̬ü̬di tolle ua tömbile kõrvalõ Ote; kinnass kadunu, nüid ma pia `vastse `kinda kudama tõsõlõ kõrvale; mõtsikesest võti `putru ja leeväraasukest ka kõrvale Rõn; tet́ti taaŕ jäl˽sõ̭ss, sõ̭ss `võeti `taari jälʔ kõrvalõ Plv; `lõunõst iks kuivalt `kartoleʔ hapu piim kõrvalõ, heeringe soust vai raasokõnõ lihha Räp
Vrd kõrva

käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklema – Kaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsi – Sim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu – Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad – V Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar

käänama `käänama, käänata Vll Pöi Emm spor Lä, Mih Vän K(-ea-, -ia-) Iis Trm/-ia-/, `käänada R(-ta Hlj); `kiänämä, kiänätä Juu; `käänämä, `käänädä Kuu Vai/-ndämä/; `käänma, käända Jäm Khk Vll L(käänta Saa), `käända Rei; `kiänmä, kiäntä Kod; `keanma Juu; ipf (ta) `kianis Muh; `käänmä Vig, käändä VlPõ M(-me, -dme, -tme Krk) T(ḱ- San; kääntä Kam Ote), käändäʔ Kan Plv Se; `kään|dmä, -(d)me, käändä San V(ḱ- Har Se Lei; `kääńdmä Rõu Vas; kääntäʔ Se)
1. asendit muutma (kohalt lahkumata) a. (seoses inimese või olendiga) `käändägä `ümber `toine `külge `pääle Vai; `käänis teese küĺle Tor; ku ma natuke tahan pöörda või käända, siis nõnda ku kõrvetab siin puusade sees Hää; `küinlapäävä aal karu kiänäb tõiss `külge Kod; tõine `räuskab ja vannub ärä, käänäb seĺlä ümmer ja ää jälle; tõene naene ei kiänä `silmigi tämä piäle Krk; kudass ma maka ütsindä, käänän küĺle, lövvä küĺmä, käänän säĺlä, lövvä saena Ran; susi ei saana `kaala `käändä Puh; näet kos kurivaim, käänäp `perse ette, ei lasegi `mü̬ü̬dä; Käänä suu söögi poole - - lase söögil ää maitsta; ritsik, kui ta `lumme satap, siss käänäb `õkva sälite Nõo; poiss `oĺle säädse nädälit - - nii `aige, et rõõvastega kääneti `ümbre Võn; Sa kääni˽vi̬i̬l tõist `külge, ku ma jo˽tü̬ü̬l `oĺli Rõu; `kääbripäiv käänd kahr tõõsõ käpä `pääle, `küündle päiv tõõsõ küle `pääle; ma˽kääni är˽`suugi˽saina poolõ Vas; tu̬u̬ (tüdruk) äi `käänä `kõrva kah (ei vaata võõraid poisse) Lei || (pikaliheitmisest) kiänäb aga `uudess magama; vaja kiäntä pitkile õlile Kod; ka ma jälle `sängi käänä Krk; vahel `oĺli ahju`kurru `endä laṕpi `käännu - - siss magas Ran; Temä `olle ärä `sängi `käännu ja magas kui kott Nõo || euf (suremisest) kui keväde tuleb, siis lammas kiänäb kobjad Kod; `viidu `sinna tu lehm, et nüssetäss `vaśkile `piimä, aga [lehm] `käännu kota `taiva `poole Nõo; tiä kah põdõ, ei˽tiiä˽kunass täna˽käńgä˽käänd Kan b. midagi teise asendisse, kummuli või pahupidi pöörama `käänsin `toori kummuli, las taheneb natuke Vän; aga see turval piab ilusti kummuli `käänma (kündes); `käendi teisipidi [linavihk], vaadeti kas sehest on kah ilus Hää; mamma käänab koogi teise küĺle pääl Saa; ikki teene küĺg käänetse einäl, reha varrega Kõp; käpäga käänetass tapand ümmer Trv; siga tapeti, kääneti kummali; [vanker] käänd kõik neli ratast `taiva poole Ran; `kühvliga `käändi `kesvi `ümbre jälle ja sekäti; siss `käändi lade `ümbre, jälle obese `pääle; kui sooliku pääld `puhtass saeva, siss kääneti na ümbre ja jälle `mõsti `mitmast vi̬i̬st läbi Puh; saksamaa ader käänäp maa pahupäädi; ku leib ahjun `olli, siss kääneti mõhk krae `pääle kummali ja `panti koheki kõrvale Nõo; maa `kõrdamine om et käänetäss maa jälle tõisildõ - - tetäss `pi̬i̬nüss Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; puu vidä, luu t́saga, vanaäde käänd aia takah `ümbreʔ = söömine Vas; Jüvämise `aigo käänete `vaihõl ladõt `kühvlega `ümbrõ; Pääväkäändeh käänetäss külvivakk kummalõ (pööripäev lõpetab külviaja) Räp; riha pidimidõga käänät `ümbre `vaalu Se || (lamandumisest) ku rügä enne `äitsnemist om maha `käänden, sis ei tule terä Krk; kui `oĺli tugev vili, [tuul] `oĺli käännu pöörissede temä, siss kud́agi es `oska `niita Ran || fig segi ajama; üles sonkima nüid ta om kikk lauda pahupidi `käänden Krk; kaa ku mütt käänd üles Hel; ku joonu om, siss käänäp kõ̭ik pahupäädi Nõo; muru `olli nigu üits asu unik, `ümbre käänetu Rõn; t́siga om paha segi `käändnü Rõu || maailma suure - - käänävä `terve ilma pahupidi (saadavad hävingusse) Rõn
2. midagi keskpunkti või telje ümber liikuma panema a. kruttima, kruvima; keerutama `käänas ukse lukku Mär; Ku kruisi tehtaks, käändaks keńdid sisse Hää; Käänan raani `kińni Saa; `vankri `mutrid tahavad kiäntä Kod; lõng jääb vedelast, siis kruuvist `kääna (vokki) Äks; käänä ruvi `valla; lukk om är käänet, ei taha ääp käändä Krk; käänäd `pulka [tõrrel], jooseb taar kui kolin `väĺlä; vinnaga sael `olli i̬i̬n leht ja taga nü̬ü̬r, pulgaga käänid kõvõmbass Ran; mina lätsi pöörä `pulka `kinni `käänmä; kruvvile kääneti `mut́re `otsa; ku ta viis minutit oherdiga käänd, siss `olli sõrmesüḱü mulk valmiss; mes `väikene lavvakell, sedä piäp üless `käänmä kruvvist Nõo; käänä no uśs ka vallalõ Vas; edepoolõ kääntä vaja [kella] Se; [uks] `ḱäänäde kini `võt́mega Lei || fig pööritama süä akkas `kääntme Krk b. pöördenurka muutma sai natuke kääntud [üht haspliharu], viht läks pealt ära Vll; siis seda `pööra `käendi ja tõmmati lõngad sealt sihest läbi Hää; lekutipuu vahelt lantspuu annab keanata Amb; uvvel vikatil kiänetässe `kanda Kod; pada oĺl koogu otsan, tuud `saie `vällä käändä müürü‿sest Har
3. a. kahekorra või rulli keerama Äär `kääńdi kahekorra `sisse (riide palistamisel); [võeti] leva tainas, räemed `pańti `piale, `käendi ääred kokku ja `pańti `ahju `küpsema Hää; meestel oli lai kaelus, käänati kahekorra Lai; käänä käis üless Krk; [tainale] `panti kańepi kõrutuss `pääle, siss kääneti `rulli Ran; `käänsi kotisuu katõkõrra Puh; niidse `kisti talvess `valmiss, kääneti `katsa; ku mina nakassi nägemä, siss `olli `ammel mahakäänetu `kaaltagunõ Nõo; mul `olli `uńdrik üless käänetu, siss es saa poriga Rõn; `käüse käänät üless, nakat `leibä kastma Har; mis sa paheldõ kisut [seelikut], käänä tagasi Rõu; niidse˽kääneti `katsa, `aeti kabla `perrä ja, `pańti kuiuma Vas; verevä nööräʔ oĺlivaʔ `ki̬i̬rdo käänetö `puusõ `pääle Räp; käänä˽kaabu veereʔ üless; kääntäss vi̬i̬rt (riide palistamisel) Se || fig pead looma ku pääle pööripävä `kapstit istutad, et [siis] kapst ei käänä pääd Nõo; kääńd jo `päähä, `kapstakasõ `päähä käänd; kapstass ḱäänd pääd, kui jo nakass kasuma Se || (ümber) keerduma virn ain `käänäb ümbre `kartuli Nõo || fig murdma käänsin kukekaala katekerra Saa; ma tahan su kaela suoned keanata Koe; küll ma su kaala käänä Krk; `käändse [tüdruku] nigu käänispääga väedse kokku ja pańd `karmani Nõo b. painutama, koolutama `vitso käänatasse Mar; need (ree sugarad) oo sedasi käänatud, koolutamise koht autati Mih; [ree] arangad oĺlid auru sees käänetud Hää; [kirves] kaalast ärä käänet; juhi kääneti ümmer kiha Krk; niidse otsa kääneti [viisu] talla `alla tagasi Nõo; Juh́t `kääńti kuusõ vitsast Rõu || (saehammastest) es ole `ambit käänetu, es ole viilitu, es saa lõigate Krk; sae `ambit käändäss `rihtjägä Ran; ku `hambõid ei olõʔ käänet, sõ̭ss ei saaʔ lõigadaʔ Har c. (pesu) väänama kääna pesu `väĺlä Kse; `tüt́rigu minge `käänge `rõiva `väĺlä Nõo; Saʔ olõ hüä lats, käänä seost viist ar mõsu vällä Se d. (liigest) nikastama, välja väänama läind `maadlema, käänund jala ää Vll; Tee on nii konarlik, kas kääna jalad ää Pöi; olen oma käe ärä käänd KJn; jalg om ärä `käändän Trv; temä `oĺli põlve keeri kudagi jakust väĺlä `käännu, põlve ki̬i̬r `oĺli `aige Nõo; jalg om vällä˽käänet; käe om jakust `ussõ `käändänüʔ Har; ar˽kääńd käe, mindäss tasoja mano Se
4. keerutades või sidudes ühendamaa. (vihuks, tuustiks) köitma; (sidemega) kinnitama tut́t `pańdi [rukki] vihu `alla ja käänati `kinni Mih; pulgaga käänati siss `ümber, ni‿et ta kõvast läks juba (heinatuust) Äks; kui [lina] luu `valla oli, sõss kääneti äräde Trv; maan kääneti rästässvihud valmiss; kääneti luvva `vitsu sugarade; pikä õle käänäti kuppu Ran; õlest tetti side, kellega kubu `kinni kääneti; terve `lamba täis `villu `käändi pükki Puh; kõrdlat́t kääneti ka vitsaga `sinna roovilati `küĺge `kinni; ku linnu `suiti, siss puistati `pakla ja kääneti `ku̬u̬dslide; rügä om maha põemetu, nakame `vihku `käänmä; juuss `olli käänetu ants`kuplide (krunni) Nõo; võsu `raoti maha, ao kääneti kuppu; ega lühikesi `ainu küll es saa `lońti käändä Kam; tuustike `õlgi kääneti nigu `kursti ja tsusati `nüśku `tilla Ote; rüä˽`kääńti `vihku Urv; siihn om hagu ni‿samadõ vallalõ, ei olõ kuppu käänet; vitsa käänät `ümbre `saiba Har; äǵli lavva˽`kääńti `kaustõ `küĺge kõo `vitsugaʔ Rõu; oĺlivaʔ hauʔ kuppo käänetüväʔ Plv; Kes perämädse viho käänd, tu̬u̬ käänd tulõv`aśta kah Räp || fig Ku esä tulõ, tu̬u̬ su jala˽`sõlmõ käänd Rõu b. midagi punudes või kokku keerates valmistama truadiss `kiäńsid priĺlid ette Kod; meeśte `ü̬ü̬ke kääneti kõladege Krk; kudass käsi käänäb, nõnda piht piäb (merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab) Ran; vikati looguss oĺli pajo vitsast käänetu; tollest kolmest niidsest mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na, kääneti nigu silmusse Nõo; uma käsi käänd, uma kaal kand Vas; tu̬u̬ sai tetä `hammõ ola kirä `langa, kel oĺli˽hüä˽ńapuʔ, õga ńapp es käänä˽tu̬u̬d tü̬ü̬d `vällä Se; kääneti kańepist `kaplu Lei
5. kangast üles panema vaja kangass üless käändä Nõo; nakati kangast üless `käänmä - - nakati `võlla `pääle `käänmä Kam; Omma˽`kanga kodamise peeleʔ, sinnä˽käändäss kangas pääle - - ku är om käänt, `naatas `nitsele `pandma Urv; [ta] `kutsõ minnu appi kangast `käändmä; kas sul käänipuud ka om, minga `kanga üless käänät Har
6. pöörduma, enda kulgemissuunda muutma a. teises suunas liikuma hakkama (elusolendist) `Este on vaja `käänada paremale Jõh; `käänis `ümmer nuka ja kohe `miule `otsa Vän; `Kiana nüid vesi`kuarde Jür; kiänin siit õvvess ärä Kod; ärä käändä kõrvalisi `ti̬i̬sit Krk; su̬u̬ päält `käännu siss kodu tulema Ran; käänd läve pääld tagasi, es tule `sissegi; obene om `pimme, ei oia `õiget ti̬i̬d, käänäp ti̬i̬ päält kõrvale Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; ḱäänämi tõsep̀ole, sääl om korem ti̬i̬ San; kääni iks ma˽`sisse kah, `õkva `müüdä lävve lät́si Vas; kohe poolõ taht käändäʔ sõss sinnäʔ poolõ käänd Räp; śääl tulõ ar kääntäʔ Se; käänä seia `pu̬u̬lde Lei; teed käänama teed andma kiänäd ti̬i̬d, annad puale ti̬i̬d tõesele Kod; piat toolõ tii `käändmä, kiä `ku̬u̬rmaga lätt Har b. (maastikuobjektist) otsesuunast kõrvale kalduma küll `käänab [jõgi], tieb `suure kõveruse Hlj; sääld `käändä sedä kätt tie Vai; ti̬i̬ käänd `mitmade `argu Nõo; suurõ kuusõ mant käänäp ti̬i̬ mäkke Ote; egi siss `käänäss ja `väänäss Har c. (tuulest, pilvedest) liikumissuunda vahetama tuul `käänäs `toise `kanti Vai; kuspoole tuuĺ ennast käänab Mih; tuul kiänd eelä ärä, nüid on päävä `lu̬u̬jamineki pu̬u̬lt; [pilv] kiänd kõrvale, ei tullud `seie Kod; tuuĺ om ommukus `käänden Hel; ku tuul `olli ärä käännu, siss pidi jälle `veśket `tuuldõ `pü̬ü̬rmä Ran; ku peri `päivä käänäp tuul `ümbre, siss nakap `vihma sadama Nõo; tuul om ärä `tõiste käännu joba Kam; tuuĺ om käändänü õdagu `põhja Har d. (päikese liikumisest keskpäeval või pööripäevade ajal) päe (päike) om `õhtsepoolikuss är `käänden jo - - üle kate`tõisku om - - päe akkas är `kääntme jo Krk; enne jaani`päivi kääneti, no˽nakass päiv lühembäss minemä; ü̬ü̬ lätt jo˽sulastõ poolõ ja˽päiv käänd no˽perremihe poolõ (talvisest pööripäevast); [kui] päävä käänäg tulõ, üldäss et päiv käänetäss `ümbre Har; päiv käändäss `ümbre Plv e. fig meelt muutma nüid ta miil on ärä käänetud KJn; ehk saa si̬i̬ mi̬i̬ĺ vi̬i̬l ärä käändä `õigele `ti̬i̬le Hel; ku sa `ümbre ei˽käänäʔ, siss ei˽saa sinust muud ku˽varass ja `rü̬ü̬veĺ Har f. fig (olukorra-, seisundi- või ilmamuutusest) `aiguss om juba `käänden tõisiti joh Krk; ega ta (ilm) - - likege `põuda ei käänä Hel; mi˽pernaasõl nakass ta `haiguss ka õks parembalõ käändmä; ilm käänd nätä vehma poolõ Har
7. kellelegi või millelegi teist suunda andma a. teise suunda juhtima senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä; `käänä obone `ümber Vai; kääna obuse pεε teissele Khk; pukktuulikud, seda `käändasse sabast [tuulde] Lih; Obest käänetse ohjadest Saa; labidaga kiäneti [varga] jälg `ümber - - siis varas `tu̬u̬va kraami tagasi Kod; käänä obest vähä `kõrva Trv; kui tuul `väike, `tuĺli puri üless tõmmata, `tuulde `käändä Ran; käänd obese `ümbre ja tõi miu latsega kodu Nõo; käänä saʔ uma hopõń kõrvalõ Har; [peni] haaŕd [vasikat] nõ̭nast, kääńd tagasi, es lasõ˽kavvõndahe minnäʔ Vas; käänetäss puŕoht kah jäĺ tuulõ `perrä Räp; katõ siiboga mõrd, tu̬u̬d piät `kääńmä (kalade liikumise järgi) Se; karja käänama karja ajama kaŕuss käänd `kaŕja; mine˽käänä är kari Lut b. fig juhtunut või öeldut jutus moonutama või oma kasuks tõlgendama `käänab ja `väänab `neie sõnudega, ei `räägi `õete Lüg; `käänäs juttu `toise `kaula Vai; käänab ja väänab peale oma jutuga Tor; kahe otsaga jutt on puha vale, seda saab käänta, kud́as tahad Saa; keanab ja veanab oma sõnu Trm; jutt on teeśepidi käänetud KJn; käänäb jutu tõise asja `pääle Trv; ta esi kõnel, nüid om miu `pääle `käänden; käänt ja väänt ütsipidi ja tõisipidi, aru ei saa, mis ta kõneless Krk; mes sa käänäd sõnast `ümbre Puh; temä ei kõnele toda mes `õige om, temä käänäp üsna `tõiste `tolle asja Nõo; ta om sääräne lobi`suuga inemine, ta käänd ega sõna `ümbre tõisildõ, mia sa `ütlät Har; timä kääńd är ki tõisildõ jutu Se || nime või nimetust muutma riśsipäev kiäneti ärä pühäbäss Kod; seo külä kutsutõss Kakulaanõ, poisi˽`käändi˽kül Patuküläss San; nimä kääni tõõsõ nimegi, kogoni jo `tõisdõ Se || tõde jalule seadma ma kääni `õigut hindä poolõ kah, es lasõʔ `hindä pettäʔ Se
8. fig (intensiivsest tegevusest) a. suurt tükki lõikama `Leiba murrab - - käänab suure käntsu `väĺla Hää; küll om nüid `käändän omale `kriikame Hel; ku ma `küllä lätsi, siss `käändse oma pu̬u̬l `pät́si kõrutuss`leibä iks kodu tuvva Rõn b. lööma ku ma selle `vemla võta [ja] mõne tulise käänä Hää; si̬i̬ kes vällast `sisse tulli, `kääńdse piidsage pähä selle Muhumaa mihele Hel; [nui] nööriga [koodi] varrõ küĺlen, et sai `liiku, kui ta tolle plaksu `käändse Kam c. ohtralt sööma see käänab keik `kinni Khk; Terve liua täüe magust sööki käänsiv kinni Hls; kül käänäv `sissi, nõnda‿t üle seĺlä täis Krk; Küll käänäb endäle sisse, nüid om nigu lehm lataka maoga Nõo; [ta] Kääńd süĺti ku vändäga `sisse Rõu d. rasket kandamit tõstma kui `rohkem peret, laud kiäneti kõhe `väĺjä Kod; sel om ää kidam `seĺgä käänet Krk; käänd ää `jõhkami [vikki] `säĺgä, tõi lehmäle ette Ran; timä oĺl üt́s katõssa ütessä `puuta mi̬i̬ss rassõ, timä käänime `mitmõ mehega `laiva Võn
Vrd käändümä

küla küla eP(kö- van Phl), külä R(-a) spor L, Juu Kod MMg KJn eL(ḱü- Se Lei, ḱüĺä Kra)
1. haldusüksus; asula, majapidamiste kogum a. inimeste elupaik siel on külä suur küll, siel on `palju peresi Kuu; tuli küläje ja läks `kopli ühe mehe `juure Lüg; viis kabaka oli `meie küläst `saate; `pallo `külli; vanast oli `Kutru külä nii `plotnast maja üks `toise küles Vai; sii küla noordest inimestest puhas; ma oea külast εε lehmad, et nad ep saa küla `minna Khk; kihel`kondas on mütu küla Vll; Sii `Audla küla on mütu `vörsta öhest otsast `teise; Metsast läbi, siis on kohe küla ka Pöi; enne külat see allikas `algab Muh; sedas Kaasigu küla akkas sigima; käis külat `kauta `kerjamas Käi; üsna vanasti ta on ikka rootsi küla (olnud) Noa; külakubjas läks küladesse `käsko `viima Kul; tulnd jõest läbi Kurepere külasse Vig; [saar on] setse `versta pikk ja kolm lai, neli külä `meiti siäl piäl Khn; küla kolas, [kui] linu lõugetadi PJg; Ma `oĺlin kuusteist `aastad vana, kui läksin Muhu külas tüdrikuks Hää; [ma] `Veśki külast sai mihele HMd; `enne need Rummküla pered olid kõik Salutse külä jäo sees Juu; mis sa lähäd küla vahele ilberdama Jür; kisa `kośtis `seia külasse HJn; jahud `tuodi külasse ja `tehti leevaks Ann; külasi ju `tihti - - nii kaua kui `Kueru, küla külas `kińni Pai; londerdavad niisama küla vahel Sim; ei viitsi mannata möda küla Pil; Oio on külä (st ametlikult külade kirjas) KJn; meste rätsepad käesid küla `mööda Vil; Verevi külän ole [ma] `uḿseld elänu Ran; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; `ulka küläsit; temä küläden käib, siss paĺlu kuulep ja näeb Puh; ega kägu iks naĺlald ei tule `küllä `kukma; mõnikõrd koolu terve külä täis rahvast kolleride; enne na olliva kõ̭iḱ üits `Tamsa külä, aga nüid mes om `väĺlä ehitedu, kutsutass Altmäe külä; me külän ei ole üttegi jõge Nõo; siin külän ole ma kasunu ja elänü Ote; vanast oĺl Mõ̭nistõn kat́s küllä Har; vanast `põrsa `ośtja˽käve˽`küĺli; külä seest `tu̬u̬di tõõsõ käest ka `rõiva `mõska˽`tuhka; meil külähn oĺl vere`laśkja Rõu; no omma˽nail külil ka tõõsõ nime˽`pantuʔ; mi˽küläh oĺli˽rikka˽taloʔ Vas; talo`poigi külä, tu om poṕsikülä, kos [maju] sakõst ku̬u̬n om Räp; hüä jupikanõ maad ja küĺli paksostõ; külä otsah om hüä kanno pitäʔ; nuuʔ `kut́sti vooĺa küläʔ, mis es olõ oŕaʔ Se; lätt siäl inemine külä `sisse, küsüss, anda‿iʔ vett juvvaʔ Lut; üle küla väga tuntud, tunnustatud Va üle küla krants (naljamehest) Emm; minä õlen üle külä `Mihkel Kod b. lähestikku asetsevate talude kogum (vastandina hajaasustusele), küla tuumosa `Saare ja `Sihva kuhad olivad külast `puhta `iemal `metsas IisR; suur küla oli üheskoos, kus `puu‿ma kohad (täistalud) olid Vll; see talu on külast `väĺja ehitud Noa; suures külas olete käind Sim; vanass külä õli Aśkveren - - majad ridan, nüid on ehitet küläss `väĺjä; meie õlima vi̬i̬l külän, vana kõha piäl (kruntideks jagamata) Kod; `senna, peris külasse ma põle saanud Äks; mia `kasvi ütsikun paegan, külä paegan olli tü̬ü̬ ja tegemine jälle tõist`mu̬u̬du Puh; esä pallel maa`mõõtjat et, `aage küläst `väĺlä miu talu; ku me küläst ärä tullime, siss `olli joba egäl talul aid Nõo; külä seeh oĺl paks elläʔ, siss inemise˽ĺät́si˽küläst `vällä mõtsmaa pääle Vas c. külaots või -osa leheme Ütsa küla (Ütsa palvemajja Kotlandi külas) Khk; me `üitsime seda äärt pät́i külas Lih || fig (kompromissist) tee `öigut et kerik keskpaegu küla jääb Emm; tiämä nõnna, et kerik kesk külä Kod
2. ant mõis, ka linn tämä (hakk) küläs `paĺlo ei ole, `linnos `ellä `rohkemb Vai; `Möisas oli kohe pere köök, küla peres `kööki äi olnd; Küla enamaad olid oma ede `aidas ja `mõisa einamaad oma ede Pöi; `mõisas oli teist `moodi peso ruĺl, aga küläde sees oo teist `moodi Mar; küla kohas vualitasse [pesu] VMr; ää et sest külä porist vi̬i̬l enne `surma ärä `pääsi Nõo; külän tet́ti iks nii õgõv rõuk - - `mõisil oĺl redeldega rõuguʔ Plv
3. külakogukond; külarahvas Külä `tiedäb ige `rohkemb kui sa ise; Sield küläst on hüä läbi `mennä, kus `kueri ei ole (kus on head inimesed); `Kuida külä minule, `ninda mina küläle Kuu; külaga ehitasima majad VNg; Külä `annab `külma nõu, `rahvass `raudase südamme Lüg; `meie külä kõik nägi esimist `autud, kui mina `karjas `käisin Jõh; küla pöllud kadusid `ammu εε (aeti krunti); kuidas küla `mooga, nönda ma küla `ooga (hobusega) Khk; Kuidas küla kuitsule, nönda kuitsu külale Kaa; veistel põle karjast, küla peab ise `kordas (käib korda) Pöi; kuidas küla kuiduga, nõnna kuit külaga Muh; külä teeb enna (laadal tingitakse) Mar; küla tuli kokku Ris; Ilm õpetab, küla koolitab Jür; `mõisa masina tõeme kõege külägä; anna perse `küllä, situ ise läbi küĺjeluie (laenaja tagantjärele tarkus) Kod; terve küla oli einal; sügise `aeti küla kokku, siis `maksti karjatse `palka Lai; `kõiki `asju ei saa `usku, mes külä kõneleb Ran; ma piä esi `keträmä, ega külä mulle `keträmä ei tule; `meie külä keelen om `väega vähä peenendusega `sõnnu Nõo; terve Makita külä `olli `mõisade `aetu `tõugu `panma Ote; külä küdsi mullõ üte külle, ma˽küdsä telle kat́s; mullõ `ańti kah `raaskõsõ `kraami külä pu̬u̬lt Har; Kon küllä, sääl kärrä Rõu; nii külä viisi `mińtigi siist - - `mińti külägaʔ Plv; Kõ̭iḱ külä oĺl talgoh; Külä tegi ~ Tä om küläga tettö (vallaslapsest) Räp; tessät́niḱ ai külä kokko, ko oĺl vaja üteh ku̬u̬h midä `mäŕkeʔ Se; suurõh küläh soid (suid) paĺlo, a `silmi um sedä inäp Lut || fig külatäis, trobikond mussad varessed tiäväd ühe puu `õtsa kõhe külä pesi, mõni kümme ühe puu `õtsa Kod
4. koht või inimesed väljaspool kodu a. teine (mitte oma) pere minu mies oli `metsast puid `tuomas, meil oli küla obune Jõe; külä süöm (~ ruog) jääb `künnükselle Kuu; `Ketras ja tegi sukki külä Jõh; Küla `süögid ikke paremad kui kodu omad; Külast tal sie laps `korjatud on (vallaslapsest) IisR; pojad mäniväd külä tuppa Vai; memm, töid sa külast `leiba Jäm; kεi külas, kes sul vikati vaheks `käiab Kär; siis pole teda (õlut) üht `viidud külase Krj; mina põle küll küla laste kohe `aukun Muh; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; Leib lõpõb `otsa, piäb küläst `lainama Khn; nad olid `noori kanu `linna viind, muist oli küla, muist oli oma Juu; viis suured kalad külasse, selle eest sai `toitu `jälle Ann; Külä kõtu tävveg saab palt üle agutse aia Pst; külä sü̬ü̬k ei saesa kõtun; Külä leib om iks magusamb Nõo; paŕemb om kuri kodu ku˽hää külä Har; meil oĺl `küllä `vi̬i̬dü ar˽paĺlo `kraami; meil uma sann oĺl jo ar˽`laonuʔ, siss käve ma külä `sannu pite `pi̬i̬stlemäh; üt́s hopõn um külä pääle Rõu; Külä leib om paremb kuʔ uma sai Se b. koht või pere, kuhu külla minnakse ta om miu kige parep külä Krk; nüid istu pussile `pääle, sõedat `Tartudõ vai Otõpadõ, sääl om siss tu̬u̬ külä Rõn; üt́sainukõnõ külä om mul, kohe mul minnä om, sõ̭sarõ poolõ Har; meil om no üt́ine külä, kunass mi˽`küllä lää Vas; külas(se) ~ külla 1. (külaskäigust) `Meie laps oo nii `kange `vierastama, ega `sengä ole külässe menemistigi; Külässe on `mennä `tulla, oma kodu elädä Kuu; tahan `õige `mennä küla ka, õlen jo `kaua kodo õld Lüg; Külas ei tohi rumalaste `räekida IisR; lεheb kodunt `välja küla Khk; ma lähe külase korra Muh; tänä o jõulu pühä annepäev, köidetse viil küläs ja Var; tüdrik võerastab, seesab külas vakka Tõs; Kälimies tuli kua üle ulga aa külä Khn; kui külas köin, siis sial saab juttu `rohkem aeada PJg; läks külas `kaardisi `mängima Hää; mis `õhtu änam küla `minna; läksime `seĺtsis külas Ris; ma lähän sellele `külla, `võeraks Kei; on kottu ää külasse läind Juu; mina mäletan seda, kui tulivad sugulased külasse VMr; tulgu nemäd meile koa `küllä KJn; `küllä kutsuti; `võeti karaski kot́t ligi ku `küllä `mińti Hls; peremi̬i̬s lännu tõise talul `küllä ja aanu kolmeksi juttu Krk; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; lännü sõ̭sar sõ̭sarale `küllä Ote; [ma] lät́si `küllä, `kośti ka‿ks vei üten Krl; pühi`aigu lubasi mu veli `tulla mu˽poolõ `küllä Har; imä esäga lät́si˽Varõśsilõ `küllä minemä Vas; ma `ri̬i̬de käve õ̭nnõ küläh Räp; Taĺvsidi `ḱäude õdagidi üt́stõõsõ pu̬u̬l küläh Se 2. ehal(e) poisid lähvad külase Muh; poisid `lähtvad külas Lih; käü tüdriku `juurõs küläs Khn; `lauba `õhta poisid lähvad külasse PJg; iga `õhta käib külas, siis ommiku muutkui silmad `kinni pias Koe; poist läinuvad külasse Lai; külän käüväʔ Kan; küla peal(e) ~ pidi ehal(e) `poisid `käivad `ohtul küla peal Jõe; poisid läksid küla pääle Vän; ah, lähän koa küla `peale Juu; läksid külä pidi ehk läksid ehätuisi Kod; poesid käisivad küla pial, nüid on unised Ksi; küla pääl `käüti suvel Pst; poisi lätsive külä pääle ka noorepit `vaatame Krk; poisi käivä külä pääl `tütrige pu̬u̬l Ote; ka poisiʔ jo `toukasõʔ külä `pääle Har; puuĺpühä õtag, tulõ ar kohegi külä pääle mińnäʔ Se || lehm tahab küla (otsib pulli) VNg
5. lstk võõras inimene, külaline küla akkab sinu `naerma Hlj; Nii koua koer ougub kut küla tuleb Jäm; Meitele tulid külad Kaa; Ole ia poiss, muidu küla viib ära Vll; Äe seda kisu, see on küla asi Pöi; ma olen küladel koa `väŕvind seda (potisinist) Noa; koer augob, küla tuleb LNg; Mis see küla meilt tahtis Mar; kui piu pesä sügeleb, saad külä tere (tuleb külaline) Var; külä viib ää su, pistäb kot́ti Khn; kiidi [kassile], mis sa joosed, ega küla `sulle kedagi tee Ann; pane püksi `jalga, mud́u külä võtab tiĺu ärä Pst; ma anna su küläle ärä Kan; ala minnu `ussõ, külä tulõ, vii välläʔ Har; meile külä tõi eederit, eedeŕ um rohoss Rõu; Latsõʔ olkõ˽vakka, külä tulõ Vas; latsõ `ütleseʔ, et ta külä `tuĺle meile Räp || Mes külal külaga tegemesd (võhivõõrad üksteisest ei hooli) Emm

külili külili VNg Khk Tor Trm Pal Lai Plt Nõo; küĺlili Vän San/-ll-/ Urv, `küllili Lüg; küllüli Krl Vas küljeli; pikali `kierasid [viina-aami] sedasi külili, panid `lähkri `alle VNg; sie rist on `langend `küllili Lüg; olen ennast `säädind küll seĺlili, küll küĺlili Vän; `oĺli külili `vankres Tor; siis köiega tõmmati [puu] külili; lahen natukesest külili Trm; kõik käŕjedki `viidi ära, oli `kiskund selle [mesi]puu `seia külili Lai; no `viska sina ka veedikesess külili Nõo; oone om küllili vajunu San; Ma sattõ `laudu‿bält `õkva küĺlili Urv; lasõ nuʔ küllüli Krl; pańd anoma küllüli Vas Vrd külile, külillä

laager1 `laager g `laagri R(g `laageri Vai) eP(`loa- Pöi Trm, `lua- JMd; n `laagõr Khn), `laagre spor Pä, Nis Juu spor VlPõ, M Ran Puh; n, g `laagri Ote San V
1. peatus- või puhkepaik soja`välja `laager oli siin VNg; `mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad, tulivad `üösest, aga suvel õlivad `laagris Lüg; `soldadid `läksiväd `laageri Vai; jäime `ööseks `laagri Khk; Olid sii `kaskede all `loagris, just kut suur `mustlaste `loager oli, `keetsid ja sõid sii Pöi; Mustlased lõid endid metsa ääre laagresse PJg; soldatid lähvad kasarmade sehest suve `laagress Hää; mustlaste `luager JMd; laagrin käeväd õppusen Kod; laadalesi oli küll möda tee `ääri ja `metsi - - sial `seisid nad `laagres ja pidasid sial öö; [laadal] oli `sańtide `laager, sańdid olid `ühte `kohta `eńdid `ringi kerind sedavisi Pil; lää `mustlise `laagert `vaatame Hls; `lü̬ü̬di `laagred üless, rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli Ran; no Varssavi liinan `oĺlimi sääl `laagrin Ote; `mustlasõ ollõv sääl mõtsan `laagrin Har; `laagrin ommaʔ joba kõiḱ ku̬u̬n, kõiḱ väe liigi ku̬u̬n Räp || vangilaager eks `laagris ja liini tüödes seal oli väga se `toitlus tegi kibedad Kad || hulk asju, olendeid koos, ühes hunnikus (ka laokil, laiali) kanad on õvves ühes `laagris (kobaras koos) Lüg; asjad `laagris maas Mär; puud oo `laagris maas, kui tuul nad maha aab maru `aegas Aud; tat́ikud kasvavad ikki `laagre `viisi; einad on `laagres puha, lööme einad `laagrest laiali, siss kuivavad paremine ära Saa; [vili] põle õieti kokku `pandud, pisike unik, `laagres moas nagu va mügamus Nis; nüid on üks ia `laager `teisi koos, tea mis nad nüid arutavad; võt́tis puid `laagrisse maha Juu; [asjad] jäävad keik `laagris `seia maha Ris; tuul on puud justku `laagrisse maha `murnud Ksi; rebäne `murdis seetse tükki (kanu) õue `piäle `laagrisse maha KJn; siin om seene `laager puha; vanast olli si̬i̬ mu̬u̬d, rüä kanneti ütte `laagress kokku Krk; kes kokku kannab `laagride aki, sel om ää `karja `laske rüä `kõrde Ote || ladu temä pidäśs õlle `laagert Krk
2. võlli või pöörlevat telge hoidva seadme osa `Muoturi vell oli `kinnidettud `paadi `kaarie `külgi viel `kolmest `neljäst kohast `laagriega Kuu; kuulid oo `laagrite sihes `lahti (jalgrattal) Khk; Kui massina laager pole paras, siis saaberdata senel saabriga natust maha Emm; `laagridega vokid LNg; voki `laagred on kulund Juu; lina `aamise masinal on `laager Koe; kos vesiratta võĺl juakseb, siäl tapi õts juakseb `laagri `piäl Kod; [veski] Piĺli all otses oĺli rauast laager, kus piĺli alumise otsa tapp si̬i̬s käis Vil; mutter es pia `kinni, siss ta tei nahast `laagre `mutrel `sissi oki keeril Krk; tu̬u̬st (paakspuust) tet́ti vanast vesiratta `laagriʔ Har; rehe`pesmise maśsinaʔ kääväʔ `laagridõ pääl Räp
3. a. tala, tugipuu paranda joompuud, nüid oo `laagrid Khk; `laagri piäl veeretse `paĺka Var; Akkamõ nüüd `laeva `laagri piält maha `lasma Khn; `laagre paĺgid või paranda `laagred o need paĺgid paranda all, kus `peale lauad saab `pandud Aud b. laiendusraam `laagri vai `voośka `pańti `reele `pääle, `kuurmat vitä hüä Vas; `laagriʔ oĺliva `kuurmategemise `taŕbiss, mudu om regi kat́skümmend üt́s `toĺli laǵa; `paĺke vido pääl oĺl regi ilma `laagrida hää Räp; pan `laagriʔ pääle, lakiʔ `hainu `tuuma Se
4. (õllesort) `laager om nõnda lahjamp, tuleb ku pinsenääŕ ärä jooseb Hls

laamas `laamas Kuu(-ss) Hlj Jõh IisR JJn Kad(-ua-) Sim, laamas Amb
1. suurel maa-alal üheskoos, ühes tükis ühes laamas kõik kuos, ei old `aedasi vahel (karjamaadel) Amb; siitküla einamad on kõik ühes `luamas Kad || Kui ma `seia tulin, lugesin Valgeriśti mäelt kõik puud Kadrinas ära, aga nüid siĺm ei võta, kõik on ühes `laamas Kad
2. üleni, lausa Põld on `laamas suurvee all Hlj; Meil on madal einam, sie on `kaua kevadel vett kõik `laamas täis IisR; suur vesi aas kallastest üle, kõik einamad olivad `luamas (lausvees) Kad; rohumaa on võsa `laamas täis, `varsti on mets Sim
3. suure hulgana (korratult) maas Torm oli nii `kange, et nää puud on kohe `metsäss `laamass maas üks`toise `otsass Kuu; Ein on kõik `laamas maas - - ei tia, `milla saab üles võttada Jõh; Tuul [on] puid `murdand, `kaske ja `kuuske kõhe `laamas maas IisR; vili on `laamas maas, ei ole tükati maas, kõik vili on maas Kad
Vrd laama, laaman

lamak(as) lama|k Trv TMr, g -ku Ran Nõo Plv; lamak|as g -a spor R(n lamaka Vai), Mih Ris JMd Kad Trm Ksi Lai(g -u) Plt Kõp KJn Trv Krl; lama|gas g -ka Kuu, -ga VNg
1. s suur lai tükk või hunnik siin on `suured sitta lamagad maas VNg; `kaldast `langi suur `mulla lamaka `alle Vai; Lai kui lamakas Mih; eena suat on ära vajund niikui lamakas JMd; kes `aitab seda pae lamakad `tõsta Kad; kõva mua pial adra `keerab `panka mulla - - mõni mees võt́tis puu `aambri, tagus neid tükka `kat́ki, kui suured lamakad õlid Trm; lehm suure lamaka last Lai; üks elajas sittund `seia suure lamaka Plt; adra ette tuĺl suuŕ lamakas Trv; aenakuhja lamak, ärä vajonu laḱka Ran; suur singilamak `oĺli lavva pääle `tu̬u̬du Nõo; lauda man omma laja sita lamakaʔ Krl Vrd lammik(as)1
2. a lai (ja madal), lahmakas `suured lamakad `kaŋŋaspuud Hlj; suur lamak mätäss tuleb [mättakirvega] `ümbre `sõõri `valla `pessä, siss `tõmbad ta üless; lame kuhi tettu, väegä lamak, vesi lääp pääld `siśse; rõuk `oĺli lamak tettu, madal ja lai Ran
Vrd lahmak(as)1

lamema2 lamema Kod Plt KJn Trv Puh Nõo Ote Lut, -me Pst Krk San; lamõma Rõu Plv Vas; pr (ta) lamõss Lei Lut
1. pikali heitma; maha või alla vajuma lamesima õõna `aeda maha kõik; seie sama sa lamed, kus kõhal sa õled Kod; lamend ennast `seia maha Plt; maja on ärä `lössu lamend KJn; üit́s kuusk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlvili Krk; lame maha ja `puhka tüḱk `aiga, siss oled jälle kärmäss Nõo; Kuda suuŕ keretüḱk `hinde maha˽lammõ, sõ̭ss inäp üles ei˽nõsõʔ Rõu; lamõʔ siia `maahha Plv; ku tuu (õlu) `apnõss sõ̭s nõsõss un lamõss un `ḱäüless; litsu enda `pääle, las lamõga (heinakuhja tegemisel) Lei; [vilja]pääʔ lamevaʔ `alla ku ummaʔ pääʔ rasõhhabaʔ `olgõ Lut
2. pikali maas olema, lebama lameb muan, one pitkäli Kod; Vanainimese tahava ütelugu lameda, lameden lähäb aig rutemb müüdä Nõo || lohakalt, poollamaskil istuma Si lameb laua veeren istun, kikk laudlina rulli Pst
Vrd lamama, lammema

lamukas lamukas “lai hunnik, lasu“ sa istud nagu üks igavene lamukas `seia `peale Jür

laskma `laskma eP(`lasma S L K) eL(-me M), `laskema R(-ie Lüg) Khk Mus Kaa; da-inf `lasta Hi Lä K, lasta Sa Muh Pä TaPõ VlPõ M, `lassa R(`laskeda Kuu Jõh) JõeK ViK Iis, `laska Vll Pöi Muh L HaLä I, `laske Kul Var Aud Saa Rap TaPõ VlPõ Trv Pst T, `laskõʔ V(-aʔ VId); pr (ma) lasen R(`lasken Jõe) K Iis, lase(n) S L, las|e M T, -õ V, lahe(n) SaLä I TaPõ; ipf (ma) lasi(n) R S Noa Kul KPõ I V(laži Lei), `laskin Vai, `laski(n) (-śk-) Jäm Ans Muh Phl spor Ha, JMd Ann Kod(laśkin) Hel, `laskesin Jõe VNg, `laskesi Khk Mus, `laskse Ote Rõn San V/-õ/, `lasksi(n) (-śk-) u, spor SaLä, Muh Phl Lä spor K, Puh TMr, lassi(n) (-śs-) spor S, Aud Trm MMg Äks T VLä, `lassi(n) (-śs-) SaLä Muh L HaLä Jür Ann Tür Trm Lai KLõ Trv Hls T VLä, `laśse M Ote, lahi(n) Jäm I
1. mingit tegevust lubama, võimaldama, mitte takistama ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab [otse] `oidamma Jõe; kas siis `tohtib [loomi] külä `heinässe `lassa Kuu; `lammas ei lase `oinast ligi Lüg; `lapsed `eiväd `laskened pääd sugeda; emä ei lase `poiga `liuguma Vai; ta lahi mehed `lountsele Jäm; lassed [laeval] `rohkem pärituult `minna Khk; tuli vööras inimene, kus ma pidi ta `sisse `laskema Mus; `laske aga mind tuppa; odral taris `laska vel `küpsa Muh; ta ärgu `lasku sedas oma pεεl `karjuda; küll ta kippus kodu, aga ma pole mette `lassend Käi; lase ma tulen koa Mar; kisse `mindki prii `laśkis `olla - - mutku `aeti `väĺla koa Mär; Poiśs lasn loomad viĺla `sisse `minna Han; [hääled] ei lase `öösi magada Tõs; piim on juba apukas, ei lase änam `keeta; või laseb see vähk mõni inimesel kaua elada Ris; `oota vähe, ma lasen kohe `veśki `käima Nis; ma ei lasegi sind `sisse `ühti, koputa kui tahad Juu; lasi ennast `paĺlaks teha; oleks last `eina viel sugu `kasvada JMd; vihmase aeaga `piame alati vett `seĺkima `lasma Tür; lasi loomad paha `peale Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha, aga tervis ei lase VMr; lase siis ennast poisi ligi (vahekorda), siis suad `tervest Kad; `sensur ei last läbi (ei lubanud trükki) VJg; lind laheb õege ligi, ei `pelgä; `laśkid majad ärä lagunetä Kod; karjussed käiväd karjan kuni lumi laheb MMg; pruudi vend oli siis kui suur `lontrus, et `laśsis [pulma] lipu ära `viia Ksi; ega ta (vihm) ei lahegi teha enam kedagi Lai; temä akas `teĺmä isä käest `eeśti (esiti), et `lasku temä ti̬i̬b omal maea sääl KJn; ku [lina]luu `valla ei anna, sis lastas vi̬i̬l `aigude Pst; midägi ütelte ei lase, siis om südä täis Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; üits leśknaene, vana igävene lähmäk, laśk `kõ̭ikil ennäst sõkku; no ega sa rügä ei või `laske ära pudeneda Puh; elä esi ja lase tõesel ka elädä; Anna leivale jakku ja lase söögil ää maitsta; `rahva sehen on kõmu, et `lambit ei `lastana enämb pedädä; mul valutava käe nii `kangede, et `ü̬ü̬se ei lase magada; ega ta ärä `müvvä iks ei lase ennäst vene keelega, ta saab aru kõigest Nõo; nüid - - ei taheta minnu enämb poisi manu `laske Ote; ärä `lasku ärä `puske Kam; no `lasknu ärä lõppõ, `viska [korjus] `mõtsa Rõn; mi‿sa eläje nii˽hoolõtuhõ lasõdõ, lasõt eläje `viĺlä; ei ma tu̬u̬d usu, et sa säält enämb lastat tagasi; [tüdruk] laśk siinsaman latsõ tetäʔ Har; `Laśti mõ̭ni `aestaig saistaʔ, sõ̭ss `küńti [maa] üles ja tet́ti sinnä˽linna; mi‿sa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, mi‿sa˽pussudõʔ Rõu; är˽`lasku üttegi ilma söömäldä ärʔ Vas; mis sa vahit, lasõʔ `sõita inne Räp; laśk uma silmäkese ärʔ t́susadaʔ `ussõ Lut || ülekäte, minna laskma Lased ajamaa käest ära, malts `lämmatab kõik IisR; Meil nägu `väikse kuha‿bäl, `tohtnu `ühte näputäit muidu lasta `minna (raisku) Hää; imä oĺl pallõlnu ja˽kahinu nii `kangõdõ, et timä ei˽taha˽`poiga hukka `laska Vas; maa piat joonõh pidämä, tohi‿i `loŕri `laskaʔ (käest lasta) Se; lahti ~ priiks laskma vabastama – R eP 1. valla päästma, vabaks laskma ma‿i `lasnud veel [purje] `koudi `lahti Hlj; oppetaja oli isegi tüür - - kaks tükki oli `välläs, nää ei `laskendki [leerist] `lahti (leerikooli lõpetada) VNg; mene lase `luomad `lahti Lüg; Lase `kruuvid `rohkem `lahti; Nüüd on küla `müöda `niske kumu `lahti `lastud et `oitku IisR; kust nied `äŋŋerid on `lahti `lastu (välja ilmunud) Vai; lahed püust `lahti, viib kohe ää, `seoke vali tuul Khk; siis ta lasi mo kääst `lahti ning ma‿s nää mette `kuskilegid minna Vll; `Laiskus, `laiskus, lase mind `lahti Pöi; vangid `lastasse `lahti; mo vend `lasti vene sõeavääst priiks Mar; ma palusin teda, et ta laseks `aadre rauaga selle muhu `lahti Mär; omigu siis `lassid koti suu `lahti Mih; `kontrahe aeg on `otsas, võis [teenija] `lahti `laska Aud; `laśkis koha `lahti (müüs talu maha) PJg; `lauba ikka oli suurem [karja] `lahti `laskmese pää Ann; lase silmad `lahti Iis; lahe eläjäd `lahti `kütkmess ja akka ärä `kaŕja minemä; minä lahen lapsed `laśti sess vaevass ja õlen ise kaŕjan Kod || lahti tulema, saama `Määriti siis pann `põhjast [rasvaga], `muidu ei lase `kuaki `lahti Jõh; liimist `lahti `laskand Khk 2. ametist vabastama, vallandama sie `tarvis `ammetist `lahti `lassa Lüg; Pidada olema `teine koha pialt `lahti `lastud IisR; ta lubas sulase `lahti lasta Jäm; ta oli ju teenistusest `lahti `lastud, pole ise ää tulnd mette Vll; oli sii `valdas esimees, aga siis `laśti `lahti Juu; nüid `tahtsid Tõrma õpetajad `lahti `laska Pal; ega na periss priiss es tohi kedägi `laske Nõo || fig viin laseb `lahti ammetist Kul; valla(le) ~ vallalõ laskma vabastama – eL 1. lahti tegema, lahti päästma mine lase nüid lehmä `valla, kari piab `mõtsa mineme Hel; te võede akan `valla `laske Ran; ilusile lastass kõik usse `valla, inetukõisi ei vahi `kiäkinä Puh; susi lasnu tolle `rü̬ü̬kmise `pääle `voonakõsõ `valla; kas teil aru om ka pään, te toode sivvu kodu, lasete siin `valla Nõo; küll om kuri ilm, `siĺmi kah ei saa `valla `laske Kam; kui lämmi olli, siss `laśseme otspaea vallale Ote; ma laśsi sõ̭ss ussõ `valla Urv; lasõ˽hopõn vallalõ kablast; lasõ siĺmä˽vallalõ, siss kae, külh siss `näede; mu imä - - laśk suurõ helü vallalõ: marupini tulõ; ku˽päävä vallalõ lask (kui päike pilve tagant välja tuli), siss helgetäss `väega Har; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ Vas; `kuulnuʔ laštasõʔ vallalõ hing`aigu Lut || `maarjapäevän `lasti ku̬u̬l `valla Nõo; tõsõpäävä tulõ opõtaja mii˽`ku̬u̬li vallalõ `laskma Har 2. ametist vabastama, vallandama ää tü̬ü̬mi̬i̬s - - tedä‿i lasta ametist `valla; alambit lastass `valla ja targembit tulep `pääle Nõo; om sulasõ vallalõ `laskunuʔ Har; koirastiku peräst `laśti vallalõ, `laśti amõtist vallalõ Se; meelest laskma unustama ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kae, et sa meelest ärä ei lase Hel; `mitmõ ao peräst timä meelest õi lasõʔ Se; silmist laskma tähelepanuta jätma ega ma või neid (lapsi) silmäst ää `laska, näd tegevad pahandust Mar; küll ta oid tat küll, ei saa silmist är lasta minna Krk || fig Saa‿i silmästõgi är `laskõʔ (ei saa silmi pealt) Se
2. a. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks lubas `pildid `lassa `vaĺmis teha Jõe; `laskes `kutsu sene `targa mehe oma `juure; mäne `maalerile ja lase tehä omale `silti Vai; Lasnd eesele uied kuńts ambad sohe panna Kaa; `möisnik lasi talumajad ehitada Pha; ma `lasksi omad `juussed ää `niita Muh; ma `lasksi [saabastele] uied tallad panna Vig; isi tegid [puunõud], seda põln, et `lassid tiha Kse; [kartulid] jäävad kõvadas, põle lasn `iaste ää `keeda mette Tõs; Taris `laska `sindrisi (sindleid) `suagi Khn; nüid lassasse [nahku] jo `linnas `parkida; puukänd, need lassetse ära `koorida Aud; `laśkis `vankre ää parandada Juu; tal oli ärmoo·nik, Saksamoalt `laśkis `tulla (tellis Saksamaalt) Jür; `koolis `laśti kirja`õigust kirjutada; mina ei ole veel üht suka ega `kinda `paari last kududa Ann; `nõelumise jäust `laśti `eide `lõnga keerata Sim; edemält ei õld sedä `mu̬u̬du, et pruut́ laheb peigmehele `riided õmmelda Kod; isa `laśkis `turba sara tiha Äks; `riidid lastasse `värvi ja vanutada KJn; `laśse oma mära ärä rammata Trv; mõni lask seeni [kella] lüvvä ku aud `kinni aiass Krk; [ma] käesi `veskil, lassi pudrujahu tetä Puh; esä laśk `künjä kodu `kutsu; enämb ei `lastana `latsi tulla, `lastana `porti tetä; si̬i̬p om otsan, vaśt mõni lähäb `Elvä, siss saab `laske `tuuvva; tuńn `aiga `lasti saiapätsel ahjun olla Nõo; vaea `säĺgä `laske `litsu Kam; ku olõss tu̬u̬d `ti̬i̬dünü et vaja lätt, siss `laskunu˽kõnõldõ naid vannu `aśju Krl; ta laśk riihe kummass küttäʔ Har; ma lasõ sullõ paari `viisa kutaʔ Vas || saatma, läkitama jummaĺ laśk ta õnnõtusõ meile pääle, selle et miʔ jumalõ maha `salga Har; surmatõbi tulõ mano, jumalast last tõbi Se b. kellelgi midagi teha paluma, käskima, võimaldama või lubama lase obosel ära `taltuda Hlj; midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä Lüg; `tarvis `lassa oppetajal `surne `eŋŋe ülendä; `eiväd lase `ihmist makka ka Vai; ma lahe mihed need palgid ära vädada; isa lahi sulase lapsed `kooli söiduta Jäm; `laskvad `teisi ka elada Krj; Abu tagune nönda `aige, ma lasi poisi omiku rudida Pöi; äi ma `lassend taal `rasked tööd `tehja Käi; ma lasen poisi `seia `tulla LNg; ma `lassi sepä kaks `rauda tehä Mar; esa `laśkis tüdrukud `äästama minna Mär; Sääsed ei lase `loomi `süia Han; lassi mind kapetad teha Aud; lasin oma mies `naelad seina sies `lüia Ris; Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu; lasin `tislari teha uued kapid Amb; lase laps magada Ann; `lasknuvad `uostel puole rukist ää sasida VMr; pidi `laskma veneläsed kundameńdi tehä Lai; sõkutaja laśk obesad `ümmer oma `ki̬i̬ru `käia Vil; jumal laśk ilma jälle tuuletsess minnä Krk; lasnu vana Oskaril latsele `tähti opeta; mõni periss lasna kaanil verd imedä Nõo; ma lassi sepäl kat́s `rauda tetä Võn; Nahk `laśti paŕksepäl ärä `pessä Rõn; sa laśt naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas; las ~ lah(e) ~ laa (soovi, lubadust või käsku väljendav verbivorm) las `tembab vähä `hinge; isa üttel, et las `saate inimiseks, küll siis lähäte [teenima]; `istusin siis mättä `pääle - - las ma siis nüüd olen siin Kuu; laa `õlla `pääle Lüg; las tämä `tullo `süömä; laa lugevad Vai; söötloom, las lihuda veel Khk; Las sadada, saab magada Kaa; las ta `olla Rei; teeme iad suured vihud, et las siis `tiumed tõstavad nii et Kos; lähän `vaatama, las ta `ütles, et ära tule Amb; las ma suan korra jalad `alla JMd; löö põlvega `persse, las näru lähäb Pee; mets läind põlema, aga no las kärssada, kellel `kahju Kad; laa `olla IisK; Las me tieme ühe kuhja enne `vaĺmis Trm; lahe obene sü̬ü̬b Pal; lah ma kõnelan jälle `ühte `asja nüid Vil; mis käperdat kassipojast, lase olla Trv; ku ta‿i viisi `ti̬i̬ni, las ta imede käppä; lah mu är kõnelte Krk; Las sadade, saa magade Hel; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; lah ma kõnele nüid, kudass tu lugu `olli Puh; lah na vahiva; las ma esi paenuta `endä üless; mi̬i̬s makap, las naene `tõmbap tü̬ü̬d tettä Nõo; las kari `mõtsa minna San; mis meil `tu̬u̬ga `aśja, mia mõts habisass, las tedä tuńt võttaʔ Har; las täl saladaʔ, terve˽külä ti̬i̬d Rõu; Las jumaĺ täil avitagõ Lei; käsi käia laskma tööle pihta andma lase omad käbäräd `käiä Vai; `laske nüid kääd `käia, `kuiva `loogu mets täis Vll; `laske aga käed `keia, küll te siis jõuate Mar; kui `villu `kaarisime, siis ikke `ütlesime: laseme aga käed `köia Aud; tie `kärmemast, lase kääd `käia VJg; mine siis ja lahe kätel käedä Kod; lase käe uśte käiä Trv; las(e) (aga) käia (ergutusvormel) lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh; keige enam niidu `pihta, üks tulab, jälle `itleb: noh, lahe aga käia Jäm; [üks] tahab `riakida, teine - - `ütleb et lase aga `käia Lai; mis sa kurvasted, muud ku las aga kävvä - - muud ku aga ju̬u̬ ja laula Krk; lase kätel kävvä, ärä suul `laske kävvä Hel; ku inemine `väega `tassa liigut́, sõ̭ss üteĺdi: lasõ˽kävväʔ Räp; et lase (aga) käia ~ olla (kinnitav, rõhutav väljend) tegivad `tondi `valmis `ninda‿t lase `käia VNg; `Niisike `laadus mies et lase `käia Lüg; [prits] Paneb veele seikse truki järge et lase aga olla Kaa; Sure see `paergus `öhti, sellel nii `kerge `kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; nisuke paks possakas tüdruk et lase `käia Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv
3. allapoole, madalamale langeda või vajuda võimaldama (hrl koos adverbiga alla, maha); kukutama `loimed tulid `kierumad `ketrada - - [ei] `tohtind nii `kiiresti `alla `lassa `longa Hlj; siis `lasti uus `laiva teluld `alle VNg; Lasen `süämise vähä `alle `puale Jõh; `laskesivad `seilid `alle; lase `kardina ikkuna ette Vai; üheksa kivi `laskend maa `sisse ühe `suiga; taet mine lahe sa `koorma maha, sool piip suus; lämmkäpp oo kes kεεst maha laseb kukkuda asja; söa aeg `lasti `laevu `pöhja küll va `miinidega Khk; sönniku maha `laskmise kook Kär; `ankrud `sisse `laskma Mus; ilakivi `pandi nööri `otsa, `lasti merese, `ankru asent `täitis Krj; kui [võrk] kalasi pealt maha `lasti, kohe `pandi koer `alla Phl; rehi `lasti maha laug aaval Mar; `naabremees laseb tuleva `aasta ka vana rehalse `alla Lih; laev `lastase `ankruse Tõs; tammil on ka liigsilm nagu tõkkelgi, kost vesi maha `lastakse Vän; lase `ankur maha; laev `lastaks vee peal Ris; tuond ühe elusa kana, last `plauhti tuppa maha Amb; lähen sõńnikud maha `laskma JMd; `siatsid - - [jalg]ratast, `laśsid sadulad maha Tür; argiga sai paŕs ää `lassa VMr; `surnu aud, kus `surnu `sisse `lastakse Kad; isä laśk elejid `alla, minä aen taress `väĺjä; Künnäpmetsä mädändikud `laśti kõik maha (kuivendati) Kod; pisuänd (tuulispask) lähäb - - ja `kraami viis üles ühes `endaga, `teises kohas `laśkis `alla jälle Ksi; ja ees raua ots, se `ongi `värtna suu, kust `lõnga `alla lased Plt; nisu piap vähä ala `laskme [masindades] Krk; kui aenad ärä `viidi - - `lasti [kuhja] katuss maha, `olli katuss maa pääl `pośte vahel; ku puri maha `laske, siis om nukanü̬ü̬r neĺlä`kõrdselt; mes sä tost tassist niikavva tillitad käen, seeniss kui lased käest maha Ran; [kass, kasi eest] sa laset mu vai üle pää maha seda`viisi Puh; rõebe pańd jala mulle `taade, laśk miu maha nigu träńtst; ma lassi liha `korssnade kablaga, kaits `päivä olli sääl suedsun; lase keidsega mehitse[taru] maha; ma‿ss saa vett kah `alla `laske (neelata) mitte üits tilk Nõo; se Narva kosk `lasti mitu `jalga `alla Võn; nakame atust maha `laskma Kam; parrõʔ `aeti alt ärʔ, sõ̭ss `laśti rüä˽maha Urv; `veśki sais, vesi om maha last Har; `paklet iks tongutat kässiga, sõ̭ss lasõt `alla Räp || kalapüünist vms vette paigaldama kahegesi paremb `verku `lassa; ma lasin `vergud sise Jõe; siis juba `ueti [mind] - - `laskema `vergu `pullu, kivi ei `lastud `lassa Kuu; esimisest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro - - siis akketi `vorku `laskema VNg; `nuota `lassa avandost `sisse Vai; no siis me `aksime pöhja `öngi `sönna `laskma Ans; siiavörgud lastasse `ääre, kilu`vörkudega kεiass ülal (avamerel) Khk; Võrgud `lasti ajuse, `tehti aju`püüdu Pöi; teine teise päeva laseb `õngi Muh; võrgu `sisse lasemese juures üks laseb käbasi, teine `viskab kivisi Hää; lasiaugust laseme nooda `sisse Trm; `tohknik võt́t `võrku `väĺlä vai laśk `siśse Ran; jäŕv om nii `rampiid täüś, et saa‿õi˽kohegi `nu̬u̬ta `sisse `laskõʔ Rõu; ütest `vinnest `lasti `nu̬u̬ta, `tõistõ `pańti kalaʔ Se || `aaśtaga neli, siss `laśki nimä õ̭ks maja `kongruśsi (pankrotti) Har
4. kuhugi ajama a. juhtima, suunama kanad laseb [nõiduja] läbi `rihmä `vasta `päivä Jõh; lasemo vene `randa Vai; lased paadi kivi `otsa `kinni; pöld oo vee all, vesi pεεlt ää lasta Khk; lasnd kibi `otsa laeva; kadaga `suitso peab `laskma `sõnna `kohta, kus inimene surnd oo toas Mar; siis `saigi suits tuppa `laska Mih; lasimatsuga saab `puomist [lõimi edasi] `lasta Ris; voki raua `sisse `pańdi pulk - - ja akati `lõnga `piale `laskma Trm; [peremees] laśk alate vede õrasse piält ärä Kod; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; lase kari kodu, ega na enämb ei sü̬ü̬ Hel; suure rihaga lastass [hein] `jońti Ran; laut om ärä nõiotu, et perenane lasep karu `lauta TMr; vaia minnä `laskõ tu vesi säält nurmõ päält välläʔ; leḱi `paŕvi `laskma (palke parvetama) Harb. panema leba lasn oo, kellega `leiba `ahju lastasse Mih; ma lähä `leiba `ahju `lasma Tõs; pühi ahi ärä ja lahe leib ahaju Kod; ma akka `leibi `ahju `laskme Krk; alan(d)ikku ~ alandust ~ kangast ~ kinnitust ~ lüket laskma lõimi või kangast poomil(e) keerama `Kärme inimine - - `muutku aga laseb `kaŋŋast, lasi`puuga sai `kaŋŋast `lassa ette`puole Lüg; Tagand `lasta löimet järele ja eest rullib `valmis kujut `riide krässvölla `pääle, [see on] `kanga `laskmine Rei; `lastasse [kangast] lasipuuga sealt poomi pealt järele, `öötasse: ma lasi öhö `amba [jagu] Mar; [telgedel on] kinnituspuu, kust kinnitust lastase Tõs; lüket lassasse, kui kangas oo eest ää kujutud Aud; kõrvaskaigas, sellega saab lüket `lasta - - lased siit takka `let́ti järel ja riiet saab `riidepoomi `piale `jälle `lastud Tür; lüket `laskma on `kanga `lõimeid järele `laskma Koe; lahe kangass üks aaguvahe; vaja `auku `laska, `pulka `laska Kod; ta `laskis pika lükkevahe Ksi; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; lase kangast; lase lüke ärä Trv; lase lüket `kangal Hls; ku pika alanduse lased, siss lü̬ü̬ `kangale rabanduse `sisse Ote; lasõ mul ta alanik `alla, sa olõt tanh lähembän Har; kui piḱä alandigu lasõdõʔ, tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Vas; peru laskma tüürima, juhtima poisi `isteva kesk venet - - mina `iste `taade `venne perä `pääle ja lassi peru; säräne `tütrukese latak, aga lasep iluste peru takka Puh
5. (puid) langetama; (vilja) lõikama, niitma minu tädimehel oli sie `leiku `massin, `sirge rukki `jälle `laskes `massinaga maha VNg; lasevad puid jala päält maha; [puu] `latvad `lassasse kõik ühele `puole, ei sääl õld `vitsa `tarvis egä kedägi Lüg; mis tahad nii tugevad puud `saaja, need pead keik pöhja tuulesse vöi külma tuule `sisse maha `laskma Ans; `metsas on kärinad, `lastasse puid maha Khk; kuusk tuleb `noores kuus ja põhja `poole maha `laska Tõs; Sis `laśti puud ka sügisi maha ku kevadi põlnu `lastu Hää; tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette `lastud Kos; lase [puu] `alla tuule, siis ei lüe praod `sisse VMr; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; tänä me muud ei tee ku lahema puid maha, ommen luasima Kod; siss ku kuus maha lastass, siss saat sääld kuku Rõn; puu lastasõ mahaʔ ja siss lõigatasõ `kat́skiss Har; rüki põõḿeti `t́sirpõga, nüüt lastass maśsinaga mahaʔ Räp
6. a. valama, voolata laskma, voolama panema mene lase õlut Lüg; tömmatakse pulk ära ja `lastakse `taari Mus; Ma lasi täna eese küünlabe kiha üles (lasksin uuest õlleankrust esimese kapatäie) Kaa; pisike auk `olli putkul all, kust pet́t `välja `lasti Muh; kui maapõhi sulaks lähäb, siis akatasse [kase]`mahla `laskma Mar; lastase `renni kaada vesi nõue `sisse Tõs; naesed ei tohn enne `laska `taari Aud; nõnda ku ta lasi [õlut], nõnda kohe pruńt `pluhti iest ää KuuK; lasin vasikale solksu JJn; kui `mahla `lastakse, siis `panda kasele tila `külge VJg; laheb tökati vaadil põhja alt ära `lüia, laheb tökati maha Ksi; `minti vaadist õlut `laskma Hel; orik sia sapi vedelik `lasti pudelide Ran; ku taar `apnass läits, siss `lasti alt `väĺlä ja `ju̬u̬di Nõo; Oĺliva `ü̬ü̬se [aida] põrmandu ala mulgu tennuva ja viĺlä `väĺlä lasnuva Rõn; Ku˽t́sika tapõti, sõ̭ss `laśti `näede veri anumalõ, `siäti su̬u̬l `sisse ja˽`pańti `külmä `paika Urv; õigõ suurõ sajaʔ, mõ̭ni kol˽`laari olut oĺl last ennedä Har; Ku anumaʔ är˽sai˽`mõstuss, sõ̭ss `laśti tu̬u̬ vesi säält mulgust mahaʔ Rõu || fig nutma kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett Lüg; eks ma ole paĺlu silma vett saand `laska Mär; laseb siĺmist suhu Tõs; lase silmist suhu egä päe Krk | õnne valama Nääri `lauba `peale `õhtu söögi tuĺli õnne `laskmene, iga inimese nime `peale `laśti `õnne Vän; kolmekuninga `õsta `laśti `õnne, tinass ehk rasva küünäl Kod; siss `laśti `õnne, `laśti kõige enne ussaea `õnne TMr; läbi (~ sisse) laskma 1. lekkima, pihkama, (vedelikku, õhku) mitte pidama riist ei õle viel `turbe, laseb läbi Lüg; `klejontka ei lase `märgä läbi Vai; kore maa, laseb vee ruttu läbi Khk; `paargu katus akab vett läbi `laskema Mus; paat́ `pihkab, laseb vett läbi Mar; pańg laseb vett läbi Tõs; alb paber laseb `tińti läbi nagu va lörts Juu; keller laseb suure vihmaga vett `sisse Tür; laseb tuult läbi niigu sara Koe; `suapad lahevad vede läbi Kod; kuju ja sore, ilma põhjate maa, läbi `laskje maa Krk; [niitjail] jalan iki viisud, `su̬u̬ge es tahava `kiägi `jalga, nu̬u̬ es lase vett läbi; `turbakuur om õre, serände mes tuule läbi laseb Ran; maea olna alvaste tettu - - `laskna tuuld läbi Nõo; `pistü puist tettü pinu, ega `tuisku läbi‿s lasõ (peab kinni) Har; katuss lask läbi Plv || fig (mälust) se pea jo laseb läbi kut sööl Rei 2. fig pillama, raiskama; maha jooma juob ja lakkub, `kange raha läbi `laskemaie Lüg; poeg `laśkis kõik isa kogutud varanduse läbi Mär; lasi kõik teese raha läbi, `raiskas raha ää Tõs; se mies laseb läbi oma raha Ris; laheb raha paĺju läbi, ei oia Kod; kolmass põĺv lask läbi, ei ole `oidu `kunnigil Krk; mõni naene om, ei pia midägi `kinni, lasep kõ̭ik läbi näppe Nõo; tu lask läbi kõ̭gõ varandusõ, tu lask tuulõ alt joosta Har || fig (kiirest seedimisest) Kornits on seuke inimene või lu̬u̬m ka, kis pailu sü̬ü̬b, pailu läbi laseb Hää; läbi `laskje lu̬u̬m Krk; opeń om lõdu, lask läbi, süü, aga õks kõhn Urv; sa‿lt lävi`laskja, sei ni `jalki küsüss süvväʔ Lut | liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; aadrit ~ soont ~ verd laskma veenist verd laskma kui akkada kõrd `aadri `laskema, siis piad iga `aasta `laskemaie Lüg; kui `ambad valutavad, siis `lastasse körva tagand soond Khk; Saun `kööti sojaks ja [haige] `viidi `sauna, soon `löödi rauaga `katki ja `lasti sańt veri `välja Pöi; kui veri sańt oo, siis lastasse soont Muh; kui inimese pea sees oo `kange valo, siis `lastasse jala sees `aadrid; kui rumalad koerad `enni inimesi `olle `keskund, siis `lastud aadriga nad `surnoks Mar; ma ole kord piä valu `vasta `aadert lasn Var; `aader saab `lastu jaladel ja kätel Hää; käisin `laśsin omale `oadert, ammas valutas; `vuatrit `laskma Juu; `uadrid lahevad mehed, `peidlä piält laśk piä [valu] verd; `ambad `valtasid, kiäle alt `laśti `uadrid Kod; verd `lasti `aadre ravvage; obesel ka `aadert `lasti, ku obene `jalgest kõva olli Krk; `aadre verd lastass, kost sa tahat `laske Nõo; minu emä laśk alati `endäl verd `laske, ütel et säält tuĺli must veri ku tõru jälle Rõn; vere`laśkja tuĺl mu˽mihel verd `laskma Har; `tu̬u̬lõ (langetõvele) ka‿ks avidass vere `laskmine Rõu || fig (sisselõikest) vaea `aaderd `laske `uibule, siss nakap `kanma Ran; kuppu laskma kupusarve või -klaasiga verd imema vanast kubiti ka, `kutsuti kuppu `laskema Vai; kupumoorid lassid kuppu Muh; `vöedagse klaasidega verd ihu seest `välja, se on kupo `laskmene Käi; kui vahel mõni kukus või `aiged sai sis `lasti kuppu Vig; kuppu `lasti `saunas Tõs; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kuppu piap `sinna `laskme kus ärä põruten, veri naha ala tullu Krk; [ma] lassi `kuive kuppe panna, läits säĺlä valu ärä; kuppu `lasti vanakuu vahepäeval, et siss om pehme aig Nõo; Vanast `lasti sannan kah kuppu - - `laskja esi `suuga kisup verd sääld `t́sälke seest Rõn b. pritsima, pritsist laskma `lapsed lasevad `virtsuga vett VNg; poiss laseb pisist `virtsu Khk; kut `ritsist `laske vastu puud Vll; laseb virtsuga vett Tõs; `võtsin lasin virtsuga lutikatele `rohtu Kad; lapsed - - lahevad vett virsaga Kod; virtsige karjapoisikse lassive vett tõistel `silme vahele Pst; `viŕtsi lastass pütsiguge Krk c. (kõvasti) sadama laseb kut ua varrest; [vihm] lagiseb maha, kui tä vahest nönda räŋŋast laseb Khk; Küll oo ikka vihm, laseb otse kaela kaudu maha Kaa; `Sõukest sadu pole pärast änam olnd, et otse lasi `alla Pöi; `vihma jooseb, jusku ua `vardast laseb `alla Mär; siis lääb sulale, ku `laia lot́ti laheb Kod || `kange igi `laskis peast maha, ühna sorises Muh d. jooma ma `lassi ühe lonksu `alla Muh; pakuti `viina - - ei võta, aga isi nuka taga `laśsis kulinal Plt; mea pisti latsel nisa `lõuge vahel, lase nüid `lonksu ruttu Krk; lasõ no sa˽ka üt́s keele täüs [viina] Har; joodik jõi eederit, laśk üle pudõlikaala Rõu; kurgust ~ kõrist alla ~ läbi laskma viina peale raiskama, maha jooma kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma IisR; raha kõik läbi lasnd eese kõrist Mar; laseb kõik kõrist `alla, joob kõik ää Tõs; si̬i̬ one kõik kõriss `alla `lasknud õma varanduse Kod; puha läbi `lasken oma kurgust Krk; läbi keha ~ kere laskma id lasnd puhas läbi kere, täl põle änam kedagist Mar; nüid on kõik raha läbi kere last, on ää joond teese Juu; laheb kehäss läbi kõik, ju̬u̬b ja `priiskab ärä kõik varanduse Kod e. puistama, (vähehaaval) kallama, lisama Segati `niisike parajas `putru `muadi segavus ja akketi lusikaga pada `laskema `ninda parajad `klimbid Jõh; vanaste keedeti ikke karduli kellod ja `lasti odra jaho `peale Mar; `võtsin aŕksaha kätte ja `lassin seemed `sesse Mih; odrajahud - - supi `piale `laśti jah KuuK; ema `keetis `köŕti, ajas vee `ki̬i̬ma, `laśsis jahu `sisse Pal; kolmandiku `siśsi pannit `üśke, pannit pää pääle ja säält lassit `sarja ku `kauhti Krk; kanakakerdege värmites kah - - ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, si̬i̬ om neile kinnitus Hel; ku tuleva peenikese `maŕtke nigu kirbu, siss piät jälle `laskma `rohtu näele läbi sukaseere Rõn; Võta˽`pü̬ü̬rüs ja lasõ˽jahu `putru Urv; terä˽lastasõ kot́ist `koĺlu, siss lastass säält kivi vahele Har; Võt́i lasi õ̭ks peost tu̬u̬d kesvä jahu patta ja˽tõõsõ `käega˽pöörusega˽jäl˽seǵäsi Rõu
7. häälitsema a. heli tekitama nagu unt `ullud, lased lelo `ühte `puhku, emä `ütleb `lapsele Lüg; kui ta pahaseks sai, siis `laskas kisa `lahti Khk; Oli üks lõbus inimene, tegi tööd ja lasi `laulu Pöi; siis ta (vares) lasn ja lõuan seal [hobuse] änna all Muh; `sohke pisike ilus ääl tal (lõokesel) isi, liiri liiri liiri liir laseb Var; kaśs laseb `nurru Hag; `laśsid `laulu nii et mets `laksus käe Juu; ma `laśksin (hüüdsin) nii et kõik kohad lajatasid Jür; lase oma `laulu kuulda Trm; laheb `lörri (nutab); laśk nukan `viśsi (nutab); vanatüdrik õleva alati `luĺli `lasknud (nutnud), et `kõiski ei õleva mehele suanud; kukk laalab ja laheb `torri, siis tuleb vihima Kod; kaśs laheb `nurru Lai; tedre laseb `sihku (kudrutab) Pil; Kuule kui paklapuristaja laseb seinä sehen Trv; siu äŕg ei kannate ka sedä kui miu äŕg läbi nina `vussi laseb Hls; mis sa iket, lase `laulu ku larap; soolikse laseve `korri kõtun; vanapagan kõńd, ku kukk lask `kõrri; enne `laulmist tedre laseve `kõhvi; latsel perse like, nüid laśk `luksu (luksub); `nohku laskma (nohisema); karu lask `nämmi (mõmiseb); kaśs `tõmbass karva `püstü ja lask `sihvi (turtsub) Krk; obene ei lase mud́u `larssi (ei purista) ku ta `peĺgäss Hel; temä tulep ää meelega, laseb `laulu ja naarap Ran; lõevukese lassiva `mitma keelde pääl Puh; siss lasnu toda `laulu jämedäde ku jõmiseb Nõo; mis sa `ahka lased (luiskad) Ote; `lõokõnõ mõnikõrd inemise kottal lask nigu t́sirrin San; lat́s naks `uĺvi `laskma (nutma) Plv; Voonakõsõ˽määge halõ˛õhe, vana˽`lamba lasi˽ku˽`tõrdu põh́ast Rõu || rääkima, kõnelema ise on peris `randlane, aga `iesti kielt `püüdäb `laskeda Kuu; sie `oska üväst vene kielt `lassa Vai; Äi see mees vaada papri pεεlt üht, muud kut laseb kut raamatust Kaa; laseb aga edasi `ühte lugu, ei sua lõppu enese jutule Hag; ta `laśsis seda vene keelt na ladinal Juu; `mustlased vat ku lasevad pat-pat-pat, sõna aru ei olegi, mutku‿ks padin Sim; litt lädadi keel [öeldi], kui külanuka murrakud lased Lai; lätläne - - lasep nigu lidisep Puh; `laśse kuda sõna `suvve tulli Ote; vannuss, lask `taurma·ńne Har; ta om ala`heitlik, ta ei lasõʔ sõnnagi `vasta Räp | Eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle Lüg; Lastud söna lagub (jutt levib) Pha b. vilistama, vilet ajama vahest lasevad vilet kohe `mitme poariga, kui `seĺtsis koeo tulevad Juu; mea lätsi küürän ka `mõtli, et kessi nüd vile lasep Pst; mehed lassiva viĺet, `väikse viĺega kutsuti tuuld Ran; hobõsõvah́t jo käve külävaeht pit́i ja laśk villu (vilet) Se c. (pilli) mängima lase lugu `pilli; lase lugu `lahti Tõs; laheb lehe `piĺli vahel nõnna et silmäd punased piän Kod; lase mõni lugu Hel; siss lassiva serätsit lugusit ku `oitku Nõo; Lasõ üt́s illus lugu `kandlõ pääl Urv || üt́s kõrv lask `piĺli Vas
8. midagi tegema a. (laiemas mõttes) töötama, tegutsema siis pidi panema vähäkene `jälle `laiemast `kuhja, ku [kuhja] magu akkasid `laskema VNg; Pidi viel `enne `vilja `külvi maad läbi `laskema (äestama) `kuival ajal Lüg; `nuora `laskema (köit tegema); `langa `laskema (ketrama) Vai; `väiksed aĺlid rähnud, laseb nokaga nii tiheli: korr Khk; kärsaga nad (sead) `tönguvad, `laskvad kevade karet Jaa; Ma vähe mõnest kohast lasi öle (hööveldasin) Pöi; [villadest] sai `heided `lastud, [sai] `kεidud Haapsalus `heided `laskemas Phl; `võrku `kinni `laskma `ankrudega või kividega Rid; [kuhi] tehässe laba peält peenem, sis `lastasse laiemas; kui pikäd eenäd, siis o eä `mõhka laska Vig; lase kuhi `mõntsa Lih; `laśsid (kaevasid) raavi sauemaa `piale Aud; kui seelikul `õmlused laiad on, siis soab laiemaks `lasta Juu; lasivad suure kruavi minu koha `peale Amb; ega tal ei old üed ega `pääva, `mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg) JJn; kuera`kaela `laskma (ristnurka tegema) Kad; kangast ei saa muidu lõpetata, piab lõpele `laskma Sim; `enne vaaliti `saiu lavva pial, lassasse `ümber jahudega Iis; Vanad sirbid `laskis [sepp] ennem järele (ajas kuumaks), kui `uusi `ambaid akkas lööma Trm; kui `koorem vaĺmiss, `laśti köiega `kińni Trm; meil oli vägev obene, kolm vakamad `laśsis (kündis) `päävas ülesse Äks; kui `paĺka vedetasse, `lastasse vanger poolest, pannasse pikk puu vahele Lai; lased lõngale lipsu `piale, et keerd `sisse lähäb, siis lased kuke`seĺga Plt; mea tat es seebitse, vähä `vi̬i̬ge lassi läbi (pesin); ma vähä lassi öle (pühkisin) Krk; ma pisti undruku katsipäie üless, siss `lassi tallitemist Hel; mõni es täi liha suud́sutada, laśk kuumast vi̬i̬st läbi (kupatas), siss pańd `vastselt `su̬u̬la Nõo; edimält tet́ti [heinakuhi] `õigede üless, siss - - nakati maku `laskma Kam; õdagu ku tuli üless `lasti (süüdati), siss `oĺli vi̬i̬ seen kõik nätä Ote; Lasõ˽tuli äräʔ (kustuta ära); `väegä höüd lang om tettü - - ei olõ `ki̬i̬rdu pääle `lastu; kas haŕjaʔ omma `lastuʔ (vaod sees), et ma˽saa kartoli pannaʔ; naisõʔ `laskõva harru (panevad vihud lademesse) Har; lina `kakmine oĺl `väega hää, mud́o ku lasõ‿nnõ niimuudu vi̬i̬rt pite edesi Plv; ku `paĺke `veetäss, sõ̭ss lastass rattaʔ (vanker) pikäss Räp; naakõ tiiʔ [rukkivihke] ladamõhe `laskma Se; [tema] lask tü̬ü̬d `kangõdõ Lei || fig teised lapsed õpivad `äśti, Ieva laseb nii üle ääre VMr; üle ravva a˽last (kohitsetud) Lut; kokku laskma 1. (masinaga) õmblema `laśsin need `riidetükid kokko Juu; ma lase kokku masinege, tule mis ta tule Krk; küĺle lastasõ kokku masinaga Har 2. (lõnga) korrutama; (köit) keerutama tehasse köit, `lastase köit kogu Khk; eks `ketramese `juures tarvitati `ühte `pööra, aga kokku `laskmese `juures mitut `pööra ikke Mär; aena tuudid kääneti katekõrra kokku, `lasti tõesipidi kokku `ki̬i̬rdu - - serätset pundid Ran; keerusõ `lasti kokku, sõ̭ss sai kõva köüd́s Krl 3. kokku võtma, kahandama suka ja `kenda `otsa `lastasse kokku; [kui] `kuhja tehasse, `öötasse: akka tätta vahest kokku `laskma Mar; nüid akan `kanda koko `laskma Vig 4. (kinnitades) ühendama ja siis on [õlgkatuse] akkid - - vastakute lastakse pulgad kokku sedavisi, augud läbi ja üks lat́t siit `aukudest läbi KuuK; kapi jalad olid lavvast kokku `lastud Äks; iga rattal on viis `peida, `pulkadega kokku `lastud Lai || kinni panema lahe rehalse väreved kokko, moete eläjäd lähväd `sisse Kod; maha laskma 1. (pöidlaaugu kudumisest) ma `lasksi `kinda `pöidla maha, `lasksi varraste pεεlt maha Jäm; `Pitkust [kindal] küll, ma lase `pöila augu moha Pöi; üte voori om salli laǵavuss `varda pääl, säält nakat kudama ja maha `laskma Kam; No˽sõ̭ss jäl˽nu̬u̬˽silmäʔ, mis maha lasi, noist võt́i läbi Urv 2. katki rebima, lõikama kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `laskesitte `vergud maha keik Jõe; Riiu aeg `öeldi: [ma] lase sul mau maha Hää; `nuaga lü̬ü̬b `sisse, laheb mao maha Kod; äŕg lei obesel mao `sissi, olli mao maha `lasken Krk; ma˽su mau maha lasõ (ähvardus) Har || fig siss `oĺli magu maha `lastu palgil (varaga kinnitatud), jäi kõtu `pääle `kanma Ran 3. maha panema `tuhli maha `laskmise ajal keis üks sii Kär; tuhliste maha `lasmene Mus || [rong sai] seisatamise koha, pärast siis akkas `kõiki maha `lasma Jür b. mingi tööriistaga töötama või töötlema terav vigat on, lased nii et sihu ja sähu Rei; `rullivad `põldusi - - rulliga `lasti pialt läbi siis Mih; lase sahaga paar `korda läbi Tõs; `nurri `lasma (kedervarrega ketrama) Aud; lähän lasen vedruga põllu läbi Sim; siis võisid täitsa adraga `laske, nii et sõńnik tuli viĺja juure `juure Trm; söögivahe võisid [vokiga] vabalt `lasta ühe `määrimesega Plt; tuuleluuage lastass sarja pu̬u̬lt agante pu̬u̬le, kuntsu pu̬u̬l om pihun, ladvage pühits; vanatüdruk, kis `aigapidi `ketrass toĺu, loĺu, nu̬u̬r `laskvet iki sihk `siiradi Krk; karassin voki ette ja lassin jälle Ran; nägu nigu aŕkadraga üle `lastu (kortsuline) Puh; tare pääld `palli ja `pernane laśk sehen `villu (ketras) Nõo; lassiva nellä vokiga `keträmist Kam; tütär `lasksõ maad katõ obõsõ adragõ San; Päält `laśti jäl˽`hü̬ü̬vliga˽ku˽sai vai lii`meistregaʔ; Lahuti `kirvõga˽lavva˽`vällä ja tahvitsõdi ärʔ, sõ̭ss `laśti nimä˽vi̬i̬l `hü̬ü̬vligaʔ üle Rõuc. lööma, viskama (ka eri ühendites) `laskeb kuger`pallu Kuu; Lapsed - - `lasvad unniku otsast kuker`palli `alla Pöi; me köisime litti `laskmas (lutsu viskamas) Muh; lapsed `laskvad uper`kuuti Kse; lapsed lasevad uńdiratast Juu; sai kuker`paĺli `lasta, siis ei akand seĺg `leikuse aeg valutama Amb; kõhe pidid uper`paĺli `laskma kolm `kõrda, ku kägo pet́t ärä Kod; jää laseb seliti maha inimese peris Hls; `poiskõsõ˽`laskõva muru pääl ratast Har; kivvega `laskma Plv; latsõʔ huulidsa pääl `laskvaʔ rippi (puuketast) Lut || vurri keerutama `poiskõnõ lask põrmandu pääl `huńni Kan; voḱi keeri `pańti pulga `perrä, siss `tu̬u̬ga `laśti Rõu
9. a. jahvatama käis Savalas `veskil, `mölder `laskis kotti kive alt läbi Lüg; [ma] keisi tuuligul `vilja katti `lasmas Ans; ännavili on köige sandem, see `lastase `loomadele Khk; Ta oli oma pühade maged juba ää lasnd Pöi; taris `menna jahu `laskma, jahud otsa korral; kaerad `lasti `katki kui `lassime `tangusid `veskil Muh; lähme jahoma, laseme läbi kibide need taari `audid Mar; laseb paar kotti jahu `veskes läbi Tõs; kaks `koormat `ohra oli `lastud `veśkil läbi Juu; kui `suurmit tetti, siss mes ülejäänu kandsu, nu̬u̬ `lasti `katski pudru jaoss Ran; siis `viidi [linnased] `veśkile ja `laśti noid pooless, ega noid jahuss es lasta TMr; perremi̬i̬ss lät́s `veśkile, `pernańõ ütel et lasõ˽sa rüḱi `su̬u̬ŕmiss kah Rõu; tuulikut laskma jahvatama piaks tä natuse tuult tegema, siis saab tuuligud lasta Khk; Kallistel `laupa öödel ning suurde pühade `aegu ma pole mette tuulingud lasnd Pöi || masindama suurem ulk [vilja] sai `jälle ika obuse massinaga läbi lastud Lih; [kui] laheb paĺju `alla, masin muku jõrgub, ei peksä tühjäss Kod; sada vakka sai `alla `laske nõnna päevaga Äks; ma olõ ka linnu `laskunu maśsina alaʔ Krl; kat́s`tõisskümme `ku̬u̬rmat [vilja] `laśti läbi Har; ärʔ sai meil kah riih läbi `lastus Plv b. (vilja) tuulama; sõeluma [jahu] `Lasti läbi `sõela, lesemed `ulkast `vällä Jõh; `toine kerd `lasti [vili] `tihti `sarjast läbi Vai; nied alt `tuulsed tahvad viel läbi `lasta Jür; see rape mis rabati, sel õlid peeniksed aganad ulgas, tuli tihi sarjast läbi `laske Trm; ku tahets peenikest söögijahu, siis lastass jahu üle sõgla Krk; `oĺli [vili] i̬i̬ld ärä `lastu, siss `tuĺli paksust sarjast läbi `laskmine Ran; peräst `poole `lasti kamajahu `veskin üle sõgla, siss sai puhass Nõo; üle sõgla `lastova jaahuʔ Räp || kurnama tu̬u̬ kiisa li̬i̬m lase läbi sõgla Ran; Ku ärʔ oĺl solanuʔ, sõ̭ss `laśti rasõv läbi sõgla, sõ̭ss `kõrnõ˽jäi˽sõgla pääle Urv; `pańti kõopuu tuhk anomahe, tuline vesi valõti `pääle - - sõ̭ss `laśti läbi `rõiva `tõistõ anomahe Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano ja lasõ˽läbi sõgla Vas; `nüśkol oĺl piip, `pante hõrrõ närdsokanõ `otsa, `laste piim läbü, läbü `paklidi ka `laste Se
10. a. puurima sene uherdiga `lasti `tuimased `augud `puule Vai; `puurisi o `mütme `suurusega, missega `oukusi saab `lastud Ans; `peenlase uherdiga `lastakse pövale ouk `sisse Pöi; puuriga `lastse auk `puusse Mar; viglaga lasti rangibude rooma `auka sesse Vig; puuriga lasevad `auka Tor; oherdiga `laśsin lauale augu `sisse Juu; `vindlaga `laśti siis [reha] `piale augud `sisse Ann; puuriga lassasse `auku Iis; `käämrega auk `sisse `lastud Äks; lase oherdiga `auku Trv; ku peenikest `auku vaea om tetä, siis piap piigertige `laskme Krk; vingeldigä `lasti vähämbit `mulkõ Ran; `süäme manu ei lasta `mulku, puul om jo süä sehen Nõo; `kääbriga lastas ratta rummõlõ `mulka; [vikati]varrõ `sisse `laśti käsipuiõ jaoss mulguʔ Vas b. saagima suur puu mes `metsast `toodags, `lastags lauags, on pakk Käi; `laudasi sörvadagse, `saega lastagse pinnad maha Phl; lased `kriipsu `mööda Mär; Siss `laśti `saega `kahvadi, `kahvadi Rõn c. ihuma, teritama käia pial `laśti niidu masina `ambad teravast Trm; tu̬u̬ om teritämine, kui pöörä pääl lastass, laseva vikati `ambit; `kandsu pidi võtad vikati kätte ja lase tõesest otsast `tõisi iki Ran
11. (hoogsalt) liikuma a. (käima, jooksma, sõitma, kihutama, tantsima, sõudma jne) `ülge`nahkadest `tieme `talvel `sussid - - iad `pehmed, ni‿sa·ma kui sukkis lase Jõe; Küll oli `enne `seili`paadiga hüä perälist (pärituult) `lassa merel Kuu; lase `tantsu `ninda et; `tritsudega lase jää pääl, `suksedega lume pääl VNg; kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi Jõh; takused püksid `jalgas ja lase (lippa); `litsu `laskma (uisutama) Jäm; [poisil] Eed jalad, laseb kut post obu Kaa; Sügise kõik kohad lainetasid, lase sina kaks va pätti `jalgas; Lase kut va `ratsa obu, `aega mitte pirekest Pöi; laseb aga `peale laba`jalga; `vaslabe `õhta käiasse lina `liugu `laskmas Muh; Lasi igavese koodaga mööda tänavad Emm; `mustlased - - äi `viitsind tööd teha, lasid ühest kohast `teisi Rei; ma `võt́sin panin obusele ohjad seĺla üle ja tuli nisukse `lasmesega nönna et Noa; obosed `lassid tuhat tulist `neĺla (galoppi); obo laseb üle jala, na‿surt kloppi (galoppi) laseb Mar; lähme laseme üks `polka; laseb naa et tuli rummus Mär; üks veis laseb `kiili nõnna seäl soo `ääres Vig; lapsed saavad ko vahel ula `lasta (vabalt ringi joosta) Kse; laps `roomab tölläkil, neĺjäkäpäkil, mõni laseb jalg `perse all, lohenal Var; tä tee kedägi, laseb `piäle `rinki ratast Tõs; lapse`põlvõs läksi `liugu `lasma põlvõtõ piäl Khn; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; astub obuse `selga ja laseb `ratsa Tor; siss `laśksime nõnda ku obused `võt́sid linna pu̬u̬l Hää; ta `laskis nagu nuor tütarlaps, nii `lahke käimaga Ris; lasevad `tritsudega `liugu Hag; ta ei seesa paegal kusagil, laseb aga öhöst kohast `teise; teene obone oli teese sabas `kinni ja laseb `ringi ratast, see oli `pahmamene; mängiti `piĺli ja `laśsid nõnna labajala `vaĺssi Juu; lapsed lasid `kuuti, `möllasivad JJn; lasime `paĺla jalu, see takune rüid oli seelas meil ja lasime nõnna‿t jala päkad punased all Koe; laseb otse üle väila silmalt VJg; lasi kõvast `sõita Trm; kaŕjussed lahevad kõege puuladvaga `alla; linnukoerad lahevad läbi kõik metsäd ja õt́sivad jänessid Kod; ega nüid obusid paĺlu ole, lasevad ratastega Plt; piima peal uśsid lasevad, pead `püśti Pil; obene laśk siast parast `sörki Trv; laseve `raavelt (traavi) Hls; oben lasep `rahvi (traavi), tat aiass kõvast; lääm jala`lingu `laskme (taldadel liuglema) Krk; ta lask nigu lumi ki̬i̬s Hel; rehe all lassime `tantsu; mõni laseb kõik ilma läbi Ran; lase `õkva nöörild Peedu pääle; lina äniläse laseva muru pääl ku vuhinaga; ku `viĺlä sõkutedi, siss obese lätsivä ratass`kaari, lassiva `ümbre `endä, nigu vili kõsisi; kui mea tulli, siss - - lassiva minekit Nõo; üte (herned) lätsivä nii ruttu `pehmess, aga tõse lassiva kui `aavli pata piti Kam; pühade aig `äĺseme kiigu pääl, siss `laśseme ku unnas; ma taha `liugu `laske Ote; Kül˽tä‿m virk, lask nigu üt́s lasnits (öeld elavast lapsest); `viśsi `laskma (uisutama) Urv; jala omma˽`terhveʔ, lasõ nigu pipõrd (kiiresti); kas ta om nu̬u̬ŕ `tütruk vai läśk naanõ, `laskõva üt́stõsõ `võitu nooril poisõl takan Har; `lambaʔ `laskvaʔ `kepso Plv; naańõ lask ku vars, pää säläh, a olõ‿õi˽kosilaisi `kohki nätäʔ Vas; Lask puultõist ja puultõist (lonkajast); tä `laśke nii kõvastõ et tuli keese `väĺlä ri̬i̬ ravva alt; tuulõga lask `puŕjoga; Lask sängö pite liugo (laiskleb voodis) Räp; hopõn lask lapakut (galoppi); `viśsi `lastass jegä pit́ih Lut; jalga ~ varvast laskma ära minema, põgenema; ruttama Akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast Jõh; Nii kaua oli väimees kut süüja juua sai, kui kõik `otsas oli, lasi `jalga Pöi; lase aga `jalga, siis sa jõvad Muh; Lasi `jälga nenda et päkad vilkust Rei; lasi `jalga, `joosis minemä Tõs; `laśkis `jalga, pani minema Sim; laśk `jalga, enäm ei `näitä nägu Kod; laseme aga `jalga, ei massa seistä kedägi Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; võta oma vana kaldsu ja lase `jalga Nõo; `pesmise kõrd oĺl mul pia käen, mina lasi `jalga; sääl minnu tõrõldi, siss ma lasi varvast Har; Lasõʔ aga varvast, mi‿sa˽vi̬i̬l siin vahit Rõu; teise naha (~ perse) peal ~ seljas ~ turjal liugu (~ lingu) laskma teise kulul elama Laseb teiste selgas lingu Emm; `kange ea o teise `persi kanigade peal `liugu `laska Mär; Laiskvorst, [kes] tü̬ü̬d ei viisi tiha, teise `perse pääl laseks aga `liugu Hää; `tahtsid teiste turjal `liugu `lasta Plt; tõise `perse pääl `lingu `laskme Krk; tõese `perse pääl om ää küll `liugu `laske, ega `endä perse ei kulu Nõo; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; Kägo pessä ei tii, munõss tõistõ `pessä, lask tõisõ taga pääl `liugu Vas; Taht tõõsõ säläh `liugo `laskõ Räp b. alla sööstma, laskuma; lendama, lendlema siis `laskod [pardid] ka `sinne vette nei `kuiu `juure Vai; Nõnda kui [kull] kanasega lasi, nõnda `ehmed keertsid koa; üks `sõuke sur punane tuli jusku sur ani oli olnd, lasnd ikke üles ning `alla Pöi; vahel laseb juuskuĺl linnu parve sekka Muh; sõgelased oo `kärpse `moodi kirjo `tiibadega, kui inimese `piale laseb, veri `lindab Lih; kiilid, suured pikad sabad taga, nagu `parves `lasvad, `lindavad Aud; kuĺl `laśsis nagu nool kana `peale Juu; metsaned lasivad einamalle maha JõeK; üö luhakad, käu `muodi lind - - `piale päeva `vieru akkavad `laskma Kad; pääsukesed lahevad periss seĺla `piale Pal; kuĺl laseb linnu pääl nõnda ku üits nu̬u̬ĺ Hls; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa Ran; ao tullõh omma˽jo˽`kärbläse üleväh, siss `laskvaʔ nigu huŕrin Vas; kahale ~ kahha laskma emamesilase ümber kogunema ku [sülem] kahalõ lask, sõ̭ss `võetass kinni ja aiass vakka Har; sülleḿ `laśke `kahha Plv
Vrd laskama
12. a. (midagi) mingisse asendisse, olekusse, seisukorda viima või seadma `seili `lassasse `rohkemb `lousi ehk `tõmmetasse `sisse Jõh; `laskes sedasi pea teissele ja oligi `surnud Khk; Siis oli nädal `otsas ja sai öhe päeva `inge tagasi lasta (puhata) Krj; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd (põsed lohkus) Pöi; lase köis `lõõgamale; obu laseb pea `norgu ühna Muh; kui pea `viltu `laskis, siis kukkus müts maha Mih; võib vist jo natuke pikemale `lasta `lüpsi (lüpsiaega edasi lükata) JJn; lasen [varrastel] tõese silmä tõesele `kaala, kui lõpetan kudumiss Kod; vokk laheb nöörid `kaela, pane pilbas piapaku `alla Pal; `laśsis silmad `alla (langetas pilgu) Plt; obesel piap iki ohja sikku `oidme, ei tohi `lonti lasta Krk; hopõń om `täämbä nii nuran, pää ribahusi last, taa õks `haigõ vahest om; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma (soojaks) Har; `loissu lask kõrvaʔ Rõu; [loom] laśt nõ̭na `nurru Vas; kõrva `lasknu jo `lonte; põrmad lastass sippa (punnitud lauad soonde) Se || vili lask maku (kasvatab pead), ku nakass pää tulõma Har; kanda ~ nisa ~ udarat laskma udarat kasvatama enne poegimist udar soeb suuremaks, lehm laseb udard Khk; [aher] lehm laseb väε udart Muh; juba akkab `kanda `laskma, juba akkab vasikas tulema - - lehm lähäb paksuks sält takka Mar; lehm laseb udart, kui `lüpsma akkab tulema Kse; kaks nädälid `enni `lüpsma tulemist akkas [lehm] udart `lasma Ris; lehm laseb `kanda JMd; [lehm] laseb jo udarad ja udar lüeb kõvemast VMr; vana lehem laheb udarad, õhõv akab nisi `näitämä Kod; [lehm] akkass nisa `laskme, udart `laskme, ta tulep kodu jo Krk; enne kui lehm `poiga akaśs `tu̬u̬ma, kui ta joba nisa `laskma akaśs, siss akati talle iki jahu `andma Hel; pilve ~ villu laskma pilve minema ilma laśk `piĺve ega ei saa hääd haina`ilma Har; taivass laśk `pilve; ei˽tiiä˽no kas laśk `lämmähe `pilve vai Rõu; ilm sääd sadama, lask `nu̬u̬rdõ `piĺve (ilmuvad õhukesed pilved); ilma lask `villo Vas; silma(laugusid) kinni ~ linku ~ looja laskma suigatama Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; Lasen vähäst ajast `silmad `linku Jõh; Ma lase korra silma `looja Pöi; `viskam kondi `kuhja maha, lasem siĺm `kinni Hls; lassi siĺmä pilguss siĺmäd `kinni Ran; leiba luusse laskma pärast söömist pikutama lähän `leibä `luusse `laskemaie Lüg; lased `luusse `leiba sööma `pεεle Khk; laseb `leiba `luuse Tõs; lähme aame nüd `leiba `seĺga ehk lähän lasen `leiba `luusse Juu; [nüüd] kuluks küll `leiba `luuse `lasta Kad; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et laseme ivä `luie `sisse Ran; `pääle söögi oldas lebaluusi laskman sängun Ote; ma ei˽makaʔ, ma˽lasõ `leibä `luuhhõ Har b. laskuma, langema või heitma `tõine `õskab üväst ujuda, siis laseb `põhja (sukeldub); kana laseb kukke ette ludu, et kukk `pääseb `selgä Lüg; `päivä `lasko `alle, `lähtö `luoja Vai; tegad `ristisid ede, `laskevad pölili, `andvad maale suud Jäm; `öhta kaste laseb `pεεle; oled sa väsind, lased millegi `naale, `ingad Khk; Veri lasi palge (näojume taastus) Emm; `ilma `paaladeta sukad lasid `lörti Käi; elu mured `laskid münu `pεεle Phl; küll o sańt, kui täie kõhuga peab kummargile `lasma; laseb käsi põnsaksile Mär; `põntsa `laskma (pikutama) Kse; `laśsid `senna kükakile Vän; ma lasin küll otseti, aga ega sis `rasked und ei oln Ris; `laśsin `siia pengile küĺleli maha Juu; sülita enne kolm `korda maha kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; ma lahen ennäss põĺvili; lahema `maoli `natke `aega, siis lähmä tüäle; kana laheb ennäss `lońti ja sorokile Kod; `laśsis roho `peale siruli Pil; mia lassi külliti maha Krk; lassid maha nellä käpä `pääle; kui `kartuli võtad, siss oled iki `urvi, kui põĺvikeli ei taha `laske Ran; Maailma `kõrge läve, laits laśk kõtuli `pääle, läits `vurtsti üle läve `väĺlä Rõn; lätt ja lask põĺvildõ mahaʔ, nakkass `pallõma Kan; mul tüküss uni `väega `pääle, ma pia maha `laskma Krl; must härm laśk mullõ nõ̭na kottalõ mahaʔ, ta õ̭ks mullõ `surma tähendäss; saʔ olõt `täämbä henne nii `loissu `laskõnu, ei olõ sukugi `sirgõ enämb Har; [lehm] `tahtsõ `nüsmise `aigo `maahha `laskaʔ; Suiḱ ja suiḱ, a viimäte laśk mättä pääle piḱäle ja˽jäi uinussillõ Rõu; ku ma lasõ `nindä `nõ̭õ̭ku, sõ̭ss ma ei istu˽`truksahe Plv; Hummogu `häste `varra ja õdago jäl˽ku `kastõ `maaha laśk Räp; lasõt kõtuldõ `maahha Se
13. a. (koos adverbidega järele, järgi, tagasi) järele, tagasi andma; (mingit omadust) vähendama, endisesse olekusse viima sa pidid kohe sen `suodi järel `laskema, kui puhk tuli, et ta `paati ärä ei `kummund Kuu; sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi Lüg; Lase nöörist natuse tagasi Jäm; see nuga oo paĺlo kõba, `tarbis tagasi `laska Mar; Lasõ `ankru ketti viel `järge, muedu akkab `lainõga `tõmbama Khn; kui tahetakse `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele - - [voki] kabja kruuvist sialt KuuK; ku ta (kirves) `liiga kõva, siss piat tagasi `laskme Krk; `langa lastas tagasi, ku um `iibä keeruh Lei b. (koos adverbidega alla, järele, maha, tagasi) alanema, vähenema; taltuma siis kui oli leib `alla `laskend, siis panime jahu `juure Kuu; `leivä `taigina `lasko `alle, kui leib on segatu Vai; vana isa jalad ka paisetand, `pääva `ütleb natise tagasi `laskvad Khk; laps rubis - - siis tulid pisigest krellid ja `lasksid ise `alla `jälle, pole neil `rohto ega medaged olnd Käi; paistedus laseb maha; Kui merevesi `alla lasi ja voo pöhjast oli, siis sai `lesta Rei; jää oo `alla lasnd Mar; pärast mõisa ärra viha `laśkis järele ja jät́tis ta `seia koha `peale järele HJn; leib laseb `alla, siis võiks `sõtkuda Ann; siis on leib paras, kui akkab `kerkima ja on juba `alla last, siis on juba apu Kad; ilm om tagasi `lasken (soojemaks läinud) Krk; `paistusõ um tagasi `lasknuʔ Plv || hinda alandama tεεb kas ta innast veel maha laheb Khk; kole tüir, ei lase `alla, tingib `kangeste Jür
14. a. lööma lasen `siule kebiga pähä Vai; Oli vanale öhe lagipeale lasnd Pöi; lasen vastu `kõrvu `sulle Kul; üks `ränkä kuri inime, tõmmab kätki alt puu ja laseb Vig; lasi teisele `kaikaga mööda pead Trm; kubijas `lasknu kepiga üle kühmu Rõu; läbi laskma (äkkhaigusest) rabadus on küll old teine kuri, last teise luama läbi VJg; `lendaja laśks looma vanast läbi. ku südame `ümmert olli läbi `lasken, siss sai loom `otsa Pst; loomal ütelts, `lendäje lask läbi; lehmäl `lasken massast läbi Krk; nippi ~ (nina)nipsu laskma nipsu lööma ma lase `nipsu Muh; laśkin `tälle ninä `nipsu sõrmedegä Kod; ma lase `nipsi sul nina pääl Krk; ma lasõ tõsõlõ niṕpi sõrmõ ja päḱägaʔ Plv || (sõnakuulmatust) `kullõ‿ei ta immä enämb, ta lask jo imäle niṕpi enne sõrmõga Har
15. a. midagi küljest heitma, eraldama kana laseb juo `sulgi maha - - akkab sulitsemma Lüg; puud `laskvad `raagu Khk; loom laseb kevade `karva; kanarbikud oo `õitsed maha lasn Muh; sügise, siis akab puu `lehti maha `lasma Käi; lina akkab `tüikast `lemmid `lasma. laseb `lemmed maha, siis o parass `kiskuda; ku kuusk laseb okast, siis kuu aea perast tali lähäb Vig; kui suvel lepad lehed maha lasevad - - siis talvel tuleb sel aeal suur sula Mih; õunap̀u lasi kõik õunad maha HJn; kana, ani, pardsi, kiḱk laseve `suĺgi maha Hel; `paklanõ rõivas lask putsu, villane rõivas aja `villa Har; lapsi ~ poega ~ sülemit laskma peret heitma puud akkavad peret `laskema; sie (mesilaspere) lasi sääl neli `poiga ja esimene poig lasi ka viel poja Lüg; mesilased `akvad `peret `laskma Khk; mesilased lasevad peret Trm; siss ku mehiläne `poiga laśk, siss läits oma perega `sinna tarupuu `sisse; mehiläne nakap peret `laskma Nõo; ku˽mihidse˽`poiga `laskõva, siss neid `sautadass Har; minev`aaśta laśk üt́s taro kat́s süĺlemet Räp; meiladseʔ `laskava `lat́ši Lei b. maha langema, eralduma lese tamm - - jätab sügise omal lehed `pääle, ne‿p lase maha mette Khk; õunad `laskvad maha (kukuvad puult) Muh; lεhed `lasvad maha puust Käi c. paljunema, sünnitama täi lask `poiga; taa naanõ laśk ti̬i̬ pääle uma poja; ku˽naanõ `poiga laśk, siss `ańti taad ti̬i̬d Har
16. a. eritama, (endast) välja andma, puhuma `suitsu `laskema (suitsetama) Vai; koi`valge `aeges tuli tuliänd ja `laskis `sätmid `väĺla Mih; [pull] `uhkab, ähvardab sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku Hää; kaśs `laśkis turts ja turts koerale `vasta `siĺmi; `ämlek laseb `siidi, on nihukesed siidi nöörid taga Juu; kui `surnud majan one, siis `lastse kadaga`suitsu Kod; mõni pada laseb sinet, `suurma puder lähäp paan sinitsess Nõo; pada laśk `tossu San; raudikõsõʔ haina sisen, `laskvaʔ kipõd, nakass iho `õ̭hkama Kan; petäi lask paĺlo `vaiku Rõu; mõtsast koŕaśs [tark] nõia `kõldu ja laśk noidõ `tossu, sõ̭ss eläjäʔ `naksõva `sü̬ü̬mä ja `ju̬u̬ma Räp; hobõssal jo lask `nõlga Lut; marja, niiska laskma kudema Aavid `ööruvad `peale öheteise `vastu ja `lasvad `marja Pöi; lutsu kudu, ku `marja lasep Trv; esäne kala timä lask õks `niiska Se b. (eri ühendeis) peeretama, haisutama lasi `sussi, tegi `alba `aisu Jõe; süöb ja laseb `persest `vällä kõhe; mõni on `kange sitta `aisu `laskemaie, ei pia `perset `kinni Lüg; Kis on sii jälle perset lasnd, keik kohad santi aisu täis Emm; laps laseb `tuśsi, vana inimene laseb sala sitta Mär; lapse `kohta ikke nagu `öetasse, kuule poiss, sa oled `puksu `lasnud PJg; laseb `kanda, mõeub pähe = peeretamine Hää; kas sul äbi ei ole, võeras inime siin ja sa lased `puuksi Saa; laseb aga salaja `tolmu `jälle Ris; sala laseb `vingu Kei; `laśsin takka `kärtsu nõnna et, seest ajas nii täis Juu; parem lase üks pauk `pieru, kui nisukest juttu aad Sim; kuule poiss, sa ei ti̬i̬ muud kui `ühte lugu `kärtsu lahed aga Trm; kui `luhvti `laśsis või peeretas, [öeldi:] laheb `pussu Ksi; lait́s lasep `piuksu; sosin sitta `lasken, paĺt ais kuulda ja äält ei kuule Hls; sa olet sitta `lasken, irmust `aisu tule; lase perset siss ku kõtt puhutsen om Krk; lasep `pi̬i̬ru nigu mürin Ran; tädi võt́t aenakoti `säĺgä ja laśk `pi̬i̬ru partst Nõo; ku `ku̬u̬tõga pessät, siss ei tohi `pussu `laskõ; ku peeretät, siss peeretät, ala `lasku sala `tsośsi Har c. urineerima, ekskrementeerima lähän vett maha `laskemaie Lüg; läks `oue vett `laskma Ans; kõht `lahti, laseb nagu kure jook Kse; ma lähen lasen vee maha Kei; lammas laseb kust Juu; oinas `laśkis kotta suure oidu JJn; pääsukesed tegivad oma pesa kua kohe `seie trepi kohale - - `vaata et `sulle sialt pähä ei lase VMr; laheb nõnna et vikerkaar taga, kui kõht `lahti Lai; tüdrukud `öeldi `praoga, et laseb praost, poiss laseb tilsu otsast Plt; [hani] aab pugu täis, tagant laseb `välla Vil; mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla, no sis võib `pöksi kah `laske; üits julk maha `lastu Ran; vanatońt - - lasnu toomepuu `täitsäni ligedass Puh; al(l)a ~ alle laskma aset märgama laps on `üösse `alle `laskend Jõh; see laseb ikka ala, see on sihand viga Ans; laps on omale `piśsi `alla last Juu; täna `öösse `jälle last `alla Lai
17. a. (tuli)relvast tulistama (ja tabama); (noolega) märki laskma; jahtima Isa läks mere `ääre `püssügä `partisi `laskema Kuu; pani `püssi pale ja `laski VNg; kahe `laskemisega sai jänükse kätte Vai; püśs oo tühi, ma `laskesi tühjaks; see oli jäle tappamine, merest `lasti suuretükkidest; poisid `lasvad noolega `märki Khk; Jahimihed `aksid `metsas `püssi `laskema Kaa; kolm `pauku lastasse ikka `järges Muh; Lasi naa‿t roud punane Emm; mina ei mõesta püssiga `laska Kir; `laskis kogemata püssi `lahti Kse; püssiga ikke `märki lastase Tõs; Püss lüeb `laskõs tahakohõ; Maesõmaa `metsess suab `tetri `laska Khn; `riivlega `lastse `luikesi Saa; `röuged rikkosid nönna möne inimese nägu ää, nagu `aavledega läbi `lastud Ris; miilitsad `laśsid neid metsa`veńdi Juu; siĺm viel seletaks `lasta, aga jalad ei käi; pääsuke isegi täbar lennust `lasta JõeK; oli last põdru Tür; lahevad neppa ja muid `linde; [ajujahil] `laśkjad one taga ja inimesed eden one `aajad; vibu püśsigä lahevad, `tõmmab nüäri `amma `piäle ja laheb nuale `väĺjä; mina lahen ike `märki, sinä ei lahe tarele kua `külge Kod; ei saand lasta kah, püśs tühe SJn; lase püśs `valla Hls; `soldani laseva `püssi; lääme nu̬u̬lt `laskma Puh; tu̬u̬ poig `olli sõa `aigu lasnu `endä puruss; minu `endä `mi̬i̬segi laśk täppi; küti `lasknava siss `sinna uniku seḱkä, kos soe purelnuva; poiss kärdsutap `püśsi Nõo; me `laśsime `põtra, es lähä `külge Kam; `suuritükkega `laśti - - mõts oĺl kõ̭iḱ puruss last; no pandass laud üless, `piirdu `lastass (märki), sinna˽piiru `sisse Har; esä läbi luh́t`aknõ laśk, ni taṕp `hauka arʔ Vas; `nuuti `laskma (vibu laskma) Se || käivad `piale ega `öösse `märki `laskmas (tüdrukutega magamas) Krj; `mölder, see pidi ikke `öösse koa `veśkis olema, mud́u käesid kukke `laskmas, käesid varastamas Juu; sa nakkat varõssit `laskma (haigutad) Räp; mõnikõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetas) Se || (haletsusväärsest inimesest) Sa oled tänä `jusku `lastud vares - - `ninda lodagalla Kuu; nagu lastud vares teine Rid; Nagu `lastud vares sorakil Han; `Lastud vares kardab ju `varjugi Hää; käis siin `ringi nigu `lastud vares VMr; maha laskma surmama, tapma `kullisi `lassasse maha, aga neid ei `süia Lüg; `laskes `püssügä karu maha Vai; akkasid `püssi `laskma, lasi ennast ise maha Krj; poiss `laskis kure maha Muh; tä oli `eese maha lasnd Mar; selle mehe `lassime maha `u·ndre·hti Mih; `põtru ju sii maha `lasvad - - irmus visad `olle `laska Aud; `laśkis jänekse maha Jür; sie ei last valla maa pial maha `lasta HJn; varas `laśti püśsiga maha JMd; sie oli ennast maha last VMr; laśk mehe eenämite `piäle maha Kod; `jõulu `lauba `öössi `laśti maha, see`samma mees Plt; seni olli pauguten ku olli maha `lasken Krk; sõa `aigu lassiva `ulka inimesi maha; ärä mine, na viivä ja laseva su maha Nõo; ma˽lähä lasõ varõsõ mahaʔ Har; timä tah́t pińni `maaha `laskaʔ Rõu; laš́k `maalõ Lei; rabapüssi(ga) laskma euf peeretama `enne `joodi petti, pärast `lasti raba `püssi Ans; kes seal raba `püssi `laskis Muh; raba`püssi võib lasta ilma ialeta koa PJg; [kui] piäretäd, si̬i̬ one si̬i̬ rabapüss Kod; ma lasen sind raba püśsigä KJn; lät́s nulga takka raba`püśsä `laskma Har b. õhkima, lõhkama kas lasivad `sakslased tämä (veski) `ohku vai venelased Vai; mis paugud ne köevad, seal lastasse vist kive Muh; `enne üksvahe ikke `tihti `laśti kiva `lõhki Juu; nied `tahtsid jo sadamad kua purust `lasta VMr; na oss tinamendiga selle maja puruss `lasken Krk || Lapsed lasid elud üles (põletasid majad maha) Emm c. praksuma, paukuma (hrl pakasest) aia `teibä lasev `laksi, vällän om laksi `laskje küĺm; küĺm om vällän nüid, `pauku lask katuss Krk; mul lei iks kõrva seen, `tiksi laśk Krl; väläh um `väega külm, `tiksi lask Plv; `kullõ `pauku lask, külm tulõ; ku puuʔ härmäh ja `tiksi lask, sõ̭ss um külmä vana väläh Vas; kõva ḱulm, lask `tiḱsi ja aia˽`paukvaʔ Se
18. lõbusalt aega veetmaa. kurameerima, flirtima; liiderdama, seksima (sag mitmesugustes ühendites) Omal `suured `lapsed, a laseb `ringi `teistega IisR; `Ingel lasi `poistega `ömber Rei; Nii kaua `laskis kender`lenti, kui omal laps oli kää Han; Kes oma naise juurest teistega laseb, si̬i̬ on ooratäkk Hää; naene `laśkis `lipsu `metses teste mestega Juu; `põesa all - - selle suure `laskmese `piale mis ta laseb, piab ike tagajärg koa olema Kad; ta laseb poistega `ringi VJg; poesid ja tüdrikud pidäväd `sehvti, `laia `arvu lahevad; tüd́rik selle poosiga laheb `servä; akab `võõra miessegä `ümber `laskma Kod; mis ta (poiss) muidu käib sial, käib `sihku `laskmas Lai; see [tüdruk] on üks suur `laśkja, laseb kõigiga; alt aisa `laśkja - - laseb lükata ennast salaja; laseb `lit́si, käib `ooramas; mõni mehe naine ka laseb ringi, kuradi oor Plt; tüdruk lasep poistega; ümmer`laskje (kõlvatu tüdruk) Krk; Lask egaütega ümbre, kes õ̭nne esäne Räp; tagasi laskma seksima õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas; lähäb laseb `preilida tagasi Lüg b. (eri ühendites) lulli lööma, laisklema luuspuud `laskema Kuu; Ei `viitsi tüöd tehä, `laapis `õtsida ja `lainas, lasi `lainu; lähäb magama, laseb sia `nahka juo, laisk Lüg; Ella oo seike löbus laps, muud kut aga laseb lilla Kaa; teised pikkavad `koplis `niita, ta laseb `peale luuder`punti Muh; Tüdrik akkab kua juba luus`lanti `lasma Han; laseb kadalippu elu aa, ei akka `tööle vahest Juu; lask luus`lanki pääle ja kõńd külä `mü̬ü̬dä Hls; ta ei anna `vällä tühü tat, lask kodun `lirku; si̬i̬ ei viisi keäk tetä, paĺt luśu lask Krk || `lonksi `laskma (tukkuma) Räp
19. (lausenäited, mis ei sobi eelnenud tähendusrühmadesse) võt́tis teesel kraest `kińni ja `viskas üle ree eäre maha, vedas siis sedasi loha järel - - ütles et `laśsin `talle `lośsi Juu; nüid on kõik nõud pidetud ja plaanid lastud, lahevad `kõśja mineki nõu ja pidäväd `plaani Kod; teene poeg `laśkis ennast sõedu `alla Pal; temä (imik) laśk `lihvi rinna otsage; mea ei lase tal tuult alt - - ma‿i jõvva tat liigute Krk
Vrd lahetama, lasetama, laskuma

liineal (variante:) `liineal, `liinjal, `liinjan, liinejaań, liinija(a)n, liinijaań, `linja(a)n, `linjar, `linnijan, linian, `lindja(a)n, `lindjuań, `liinal, `liinar, `liiner, `liimian, `liimion, liimijaan, liial, liiań, `liian, `liiań, liiand, `liidjan, g -i spor üld; `liin|jaen Mar, liini- Kaa, `lind- Khk, g -jaani; kliinijaan Nõo, `plińjan Vän, `plinja(a)n Kuu, g -i joonlaud Kuol`meister - - virut `plinjaniga `künne peräje `pääle `ninda, et kohe veri tuli `künte ala Kuu; kui ei õld lugemine `selge, siis kuol`meister võttas `lapse `sõrmed pihu ja lei `liinariga pihu `sisse Lüg; `liidjaniga tömmetase `tahvli `pεεle `viirgu Khk; Nee liiandid on liiga lühised, kuidas ma sehustega mööda Rei; `koolis tarvitavad `linjanisi Mär; `enne olid liianid või joonelauad `koolis Aud; ta (õpetaja) teinekord oli kuri, `lindjaaniga `ańdis HMd; ennemuiste kuoĺ`meistrel oli seda voli küll ikka et `toksis, suur `lindjuań oli ika tal enesel pius Hag; `liimian `öeldi minu `aeges Juu; `liinal oli nihuke lai - - ja siis kuoliõpetaea lõi `seia küinte `piale Koe; liinijaaniga tõmmatasse `tahvli `peale jooned ette Trm; `ańti liimijaanige, sõrme kondi leive tuld Hel; tol kliinijaanil `oĺli ää suur mulk sehen, siss `pańti kliinijaan vaja `otsa Nõo; ma olõ uma liinijaani kuuʔ unõtanu, ma‿i saa mingagi `ju̬u̬ni `kiskuʔ Har Vrd liinikas, liinlaud, lineika1

lirt|auk lirt- Pöi Muh, liŕt- Khk edev, kergemeelne tüdruk liŕtauk ep seisa kohegi, `seia ja `sönna jooseb Khk; lirtaugust sa soad nüid `kuskile Pöi; küll see aga lirtauk oo Muh

lontrus `lontru|s Kuu/g -kse/ Lüg/-os/ Vai eP(`lontro|s Mar Khn) Hls Hel, `lontru|ss Trv Krk spor T, g -se; `lontru|s(s) Krl Har Plv, `luntru|ss Rõu Vas, g -sõ; londru|s g -se Rei Kul, -sse Iis; `londru|s Lüg/-ss/ Jõh, g -kse Kuu VNg Vai laisk, loru, rumal (olevus); sõim Moni o eluaja `lontrus, et `täüdüb `iemäle kohe `hoidada Kuu; `Londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas Jõh; tεε, koes see poisi `lontrus `jälle kadus; möni `söuke `lontrus obu, ep viitsi `söita mette Khk; on üks va `lontrus - - [ei] viisi katust paranda Krj; On kurati `lontrus ka, ise pidi `tõesti tulema Pöi; Ma nägi tei `lambud mei linaliu `oukus - - miks sa londrus neid ää äi ajand Rei; va vedel ja laisk, ja londrus Kul; koera `lontrus Kse; üsä nagu `lontros, mis `siokõ piäss karima Khn; `Mõistlikud küll mõśtavad, aga mis sa `lontrustega ti̬i̬d Hää; küla poisid tegid siin `kuŕja aias, `öelti, et üleaanetud ja `lontrused on Saa; oh sina vana `lontrus, mis sa `ot́sisid täna `seia `jälle Ris; koer on nii `lontruseks läind, et piab uue muretsema Juu; kis teisele midagi `alba tieb, on `lontrus Koe; minu lell on kua üks igavene `lontrus, juob ja praśsib, et ei `valged `päeva näe Sim; mis sa londrussele ikke tied Iis; ühesugused kuradi `lontrused kõik Kod; ei tia, kuhu ta `lontrus nii kauast jäi Lai; teene külames `õikas teist: `lontrus, jahupea Plt; om üit́s `lontruss, ta peris mi̬i̬s ei oole Krk; ull parun - - lääp `mõisa poolõ ja röögib: `lontruss, müt́s maha TMr; oh sa va `lontrus, sa ei `tiiä midägi Krl; `lontruss, hoia˽pää `pistü, mi sa nõ̭nast ribahusi lasõt Har; kasiʔ vana `lontruss mant Plv

luht2 luht (luh́t) g luhi R SaLä Vll Hi spor L KPõ TaPõ, Plt Hls Krk, luhõ Khn, luhti Khk Kaa Vll PäLo Saa(luh́ti) Kei Kod Trv Hel TLä V, `luhti VNg(n `luhti) Lüg; pluht (pluh́t) g pluhi Jäm LäLõ Aud KJn, pluhe Mih, pluhti Muh Tõs Khn Urv Krl Har; luhvt (luh́vt) Kaa, g luhvti Juu Trm Ran Kam San, `luhvti IisR
1. õhk; hõng, lõhn, hais `oues one hüvä `luhti; pane kork `peale, et `luhti läbi ei `anna VNg; paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru) Lüg; luht eng on kala sies, `luhti täis, `ülgel ei õle, ajab vie `pinda enese, saab `luhti; Mene `värski luhi kättä; `võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus) Jõh; `Seia sai `aknast kevadisi `luhvtisi IisR; `lahkem luht kui uks `lahti Jäm; ratta kumm `aetase `luhti täis, siis vöib `jälle `söita; lohviga `antase `luhti `toukrile Khk; Täna oo juba üsna kevade luhvt öues Kaa; lepalehe luht, see oli väga - - εε Käi; Luhi pärast toodi vormi oksad ja `peeterkanad puhas tuba Rei; `õues nisoke suur `lahke luh́t; tänä tuleb mere poolt muja `luhti Mar; männä luht oo ea Kir; Kolõ ramp luh́t uõnõtõss Khn; sii `vaestemaeas `luh́ti küll (on õhurikas) Hää; nuusupiiritust toob `aaptegist, `kange luht paneb inge `kinni Ris; elab armastusest ja kevadisest luhist; ea `kindel ahi, ei lase `luhvti `väĺla `ühti Juu; väga sue luh́t, sie kisub ülesse HJn; `kange luh́t kõbjal, ku akkap põlema Kod; tänä on ometi ää pluh́t KJn; `kamrin om `õige alamb luh́t sehen Hls; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva Kam; liinan ommaʔ [inimesed] üten ku̬u̬n, üten unikun, sääl om kõ̭kkõ `luhti Urv; enne müristämist om luht rassõʔ; su̬u̬kikkaʔ ommaʔ irmuss mõruvõ luhtigõ Krl; kala˽tulõva mulgu mano `luh́ti `saama Vas || meelevallas sie on tämä luhiss Kuu
2. a. (suruõhust, gaasidest) `Perse `kiidab perenaist, luhid `käiväd iast Lüg; õlut läks inge `alla, luht oli tugev sees Rid; oli na `kange pluhi all puu `lähkres; paned õlle `vaati, võtab tubli pluhi `sisse Vig; siis on inimene seest terve, kui luhid käivad Ksi; ku˽nii õluʔ vai midä vaadin om, sõ̭ss ku hää kõva luh́t sisen om, sõ̭ss ju̬u̬sk ähenälläʔ Urv; luh(t)iga fig hooga Vana Marii löönd Jaagu poisi luhtiga tüdruku kambrist välja Kaa; jäälaev lähäb ku luhiga, purju peal ja nõnna et üks joen aga järel, sel oo jalaksed all Rid b. gaasijook, limonaad pudel `pluhti Tõs; Mia `ośsi pudõli `pluhti Khn; Vanast `mü̬ü̬di ka `pluhti. Ku `koŕki liiguti˽sõ̭ss visaśs luhtiga päält ärʔ, üteĺdi, et pluh́t Urv; pluh́t oĺl tu̬u̬ mis kehisi Har

lumine lumi|ne Krk, g -se Kuu VNg Vai spor S L, Ris Juu JMd Koe Iis Trm Kod Plt KJn Hls, -tse Var Saa Trv Puh Nõo San; lumi|nõ g -sõ Khn Vas, -tsõ Krl; lumminõ Rõu, g lumidsõ Har lumega koos, lund täis üle pää lumine Kuu; lund saeab, `riided lumised Khk; `Väljas pole paergus sadu koa, kudas sa nii lumine oled Pöi; puud on lumised Rei; ää too neid lumisid puid tuppa Mär; Jalad lumitsed, sulasid `seia maha Var; Tie luminõ ning `raskõ Khn; väĺlad ju kõik talve lumised Hää; lumist teed mööda on alb käia, libiseb Saa; mis viga nüid `sõita, ea lumine tie Ris; sa oled nii `valge ja lumine nagu lume ang Juu; ää tule lumiste riietega `sisse JMd; tegi ennast anges lumisest Trm; nemad ei `tahtnuvad pöörata sugugi, meie `umse lumise sehest pidime `keerama kõrvale Plt; lumine ti̬i̬, är tuisanu sügävess Krk; lumitside `jalguga ti̬i̬t tare ligedass Nõo; pühi luuaga na jala välläʔ, sul omma `väiga lumidsõʔ. kasuk om ka üle kõ̭gõ lumminõ Har Vrd lumene

lööma `lööma (-mä) S L/`lüemä Khn/ hajusalt K(-üe-), IPõ, `lüöma (-mä) R(-mäie Lüg, -üä- Jõh) KPõ Iis, `lü̬ü̬mä (-ma) Hää Saa ILõ(lüämä Kod) hajusalt KLõ, eL(-üü-); da-inf `lüia (-ä) eP(`lüüa, lüia; `leüä Khn, lüädä Kod), `lüüä (-a) R(lüä Lüg, `lüvvä Vai), lüvvä Vil M T(`lüvvä), lüvväʔ, lüüäʔ V(löüä Lei)

Tähendusrühmad:

I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne b. müntima c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma d. (tulelöömisest) e. (viske- või löögimängude mängimisest)

2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama b. katma, vooderdama c. (katusetegemisest) d. kokku klopsima

3. raiuma, lõhestama; tahuma

4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) b. pesukurikaga lööma c. linu ropsima

5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma b. kloppima; loksutama c. pumpama d. tuksuma e. üles lööma (hobusest) f. takti lööma g. risti ette lööma

6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma b. patsi lööma c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma d. (puksimisest)

7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma c. tolmu kinni lööma (vihmast) d. (muud juhud)

II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma

2. helistama või helisema (kirikukelladest)

3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama b. (pillimängimisest) c. (seinakella löömisest) d. (nutmisest)

4. (rääkimisest, lobisemisest)

III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema b. piltl heitma

2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) b. (silmade liigutamisest)

3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) b. mängima; kaarte taguma c. pidama

4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama b. külvipinda teist korda läbi kündma

5. a. (kanga- või vöökudumisest) b. (nööri, paela jne tegemisest) c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama d. üle ääre õmblema

6. ehitama, püstitama

7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima b. tanutama

8. (hooga) panema, asetama

9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama

10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma b. vaenlast tagasi lööma c. välja viskama

11. raiskama, ära kulutama

12. varastama

13. vahetama

14. (kahjurite tegevusest)

IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama

2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema b. kellekski hakkama

3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma b. ilmnema, ilmsiks tulema

4. (järsku) hakkama

5. a. puhkema, avanema b. lõhki minema c. (millegi küljest) lahti minema d. paistma hakkama

6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema

7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma b. eralduma (pilvedest)

8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema

9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema b. (rahareformimisest, devalveerimisest)

V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama b. (laine loksumisest) c. ära viskama, ära heitma

2. läbi tungima

3. a. ületama, üle trumpama b. (petmisest, tüssamisest) c. teist endale võtma

4. jätkuma, piisama; vastu pidama

5. palka, hinda madala(ma)ks suruma

6. vastumeelne olema, vastu hakkama

7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma

8. alla langema, alla laskuma

VI. piltl 1. (eri väljendites)

2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) b. (aistingutest)

3. (erinevates ühendites)

I. 1. a. lööki (lööke) andma, peksma; ära lööma; löögiga (löökidega) lõhkuma, katki tegema jne vene `saapad olid jalass, `kanna`rauad löid `aina `vasta kivide Jõe; lei `metsäs `ussi `surnest, tappis `vällä; sigä lei `süögi künä `kummuli; ta tahi minuda lüä; `naulad `lüässe `aambriga `kinni Lüg; `kirves on `lüädud `seina; `Tehti siis soust, `õtrajahu soust ja siis `lüädi muna `ulka Jõh; Kes oma isa vai ema lüöb, sel `kasvab käsi `auvast `välja IisR; löi `kirvega `jalga Vai; sa pole täna mette `pulka `persest εε löönd (pole midagi teinud); `öige vihane, lööb `jalga `vastu maad; poiss, mis sa teind, sa löönd `kirve silma `luhki Khk; [tuleb] poisi kere üle `lüia Mus; laps löi `varba `vastu kivi ära; Löö lehma vai kövasti maha, et ta ep kisuks seda üles Kaa; Mis sa loomast ilma asjata lööd; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele; Akkasid seal oma vahel `lööma (kaklema); Pomm oli `pihta löönd, kohe `surnuks; `Kange mees oli `naelu `sisse `lööma, kolm `oopi ja oli sihes Pöi; eida piitsale sõlm koa, siis ta oo valjem `lööma; mõrra nuiaga lüiasse merese mõrra `vaiu Muh; Üks äi löö teist üle örre (üks ei ole teisest parem) Rei; lõin sõrme `lõhki; lehm lööb piima `ümber Mar; lõi ninast vere `väĺla Mär; puĺl lõi tä `raavi Vig; tuled uksest `sisse, et pead löö ää (vaata, et pead ära ei löö); vaiakas lüiatasse maha, kus pannatse veis `köide Kse; köis `mõesas teol, saand kubja käest lüia; lähän `lenna, lüiatse mu nahk `lahti (antakse peksa) Mih; Mia lei pimedäs `vasta puud muhu otsaede; Ma‿mtõ taha su `lõugu `lõhki `leüä; Aug lei mut́i `lõhki ning pani minemä Khn; küsija suu `pihta ei `lüia, aga `võtja näpude `piale lüiasse PJg; `lü̬ü̬mene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käed; [tuleb] Aru `persest pähe `lüia Hää; löön lõuad `kurku Kei; lõin käe nii `vasta `lauda, et valus kohe; ko teene lööb `vasta `silmi, [siis] silmäd `kargavad tuld; akkasime `rammu `katsuma ja ma lõin ta nii jalust maha; sepal poiss ikke koa `kõrves, `aitab `lüia; poiss lõi `kamre `akna `sisse Juu; [lehm] ei lase `lüpsa, `ämre lüönd laiaks Tür; ära mine, obune võib `lüia Koe; poiss lõi uue vikati vasta `kandu purust VMr; tuo `mampsel `seie, ma lüen vaia kõvemine `sisse Kad; lõin ta kuker`kuuti seilali maha VJg; löön sul sańdil jalad `taeva `alla Trm; kel käed, si̬i̬ lü̬ü̬b, kel suu, si̬i̬ `sõimab; minu käsi ei lüänud õma `lapsi vitsaga; minä nägin mi̬i̬ss, kellele kakssada `lü̬ü̬ki `lü̬ü̬di; `villu lüädud kepidegä, siis vanutasid villad vat́ti; lapulised õma`keskis leid vahel õege tolmu maha (kaklesid) Kod; laśk siŕbile `ambad lüia MMg; [hein] tuleb anguga `ümbert `ringi kõvasti kokku `lüia [kuhjategemisel] Ksi; `ambad lubati `kurku `lüia Lai; kui lehm täis aab, siis sealt tühimuse kohalt `löödama `sisse Plt; `tempel lüiässe kirja `piäle KJn; [hobune] tagumeste `jalgega lõi et uńt `surnuss kohe Vil; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja; sel om kondi `perrä lü̬ü̬d, tublist tappa saanu; vasare vaŕs läits katik lüvvän; `mustlin olli obese üless löönü (peksnud, et teda erguks teha) Krk; siss aga tulli sääl (kõrtsis) ette väedsege `sisse `lü̬ü̬misi Hel; [vikati] terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist - - ja kui `kivvi lü̬ü̬d, no siss muidugi lü̬ü̬d terä katekõrra; obesele andass oosikuga, lehmä `lü̬ü̬mist ma‿i tiiä; tapime kuan kana, Jaan kadunuke lei `kirvega ta `pu̬u̬lde`vinna, kana läits `lendu; kui uśs `riśti pooless `lü̬ü̬dänä, siss kasunava pooled kokku ja om jälle uśs; kuhja `lü̬ü̬di päält terävämbäss - - tu̬u̬ lei, kes kuhja otsan `olli, peśs `kuhja pääld kokkupoole; `lü̬ü̬di käśe `lämmäss, `vasta `pihta Ran; miul om kõ̭ik ameti `seĺgess opitu - - tulep `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, mia ti̬i̬ kõ̭ik läbi; lü̬ü̬ si̬i̬ saevass maa `sisse; ole ää laits, lü̬ü̬ mu `säĺgä (vihtle); pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits; `minti sepä manu, sepp lei sirbile `amba suhu Nõo; ei olõ `lü̬ü̬düski kellestiki inemisest saanu ja mina esi kah es lü̬ü̬ mitte kedägi Ote; Pinil om jalg `perrä lü̬ü̬d, no likatass `jalga; naiseʔ pidiväʔ `põuda `lü̬ü̬mä (mullapanku purustama); `akna kruut oĺl jäl˽puruss `lü̬ü̬dü Urv; virut́ kunna `vasta maad, lei `ku̬u̬luss `õkva Krl; `leie käe välläʔ, ku `kirvõga puud lät́si raguma; ala˽lüü˛ü˽tõist; ega `kiäkina küsüjäl suu pääle ei˽lüüʔ, ku˽`võtma lähäde, siss lüüäss päkki pääle; vassaŕ `lü̬ü̬di jo mahaʔ, medä sa vi̬i̬l pakut (oksjonil); nuia `otsa om naal `lü̬ü̬d, et `iäga ei nilvastu mahaʔ; tu̬u̬ lü̬ü̬ vasarõga `pähkne `kat́ski Har; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ; oss lei `silmä, lei silmä `kat́skiʔ; lehmäle ei˽tohe˽lüvväʔ kooridu vitsaga; Nii kõvastõ pidi nu̬u̬˽`kapsta kińni `lü̬ü̬mä, et vesi pääle˽tuĺl; sattõ iä pääle ja päänaha lei `kat́ski Rõu; ku külm ilm talvõl, sõ̭ss mine˽`mõtsa, lü̬ü̬˽kuusõlõ `küĺge mõ̭ni tirak, sõ̭ss kuiuss ärʔ Plv; paĺlo siss muido taad `lü̬ü̬mist ette tulõ, a iks suu peräst; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d; oĺl löönü˽tu̬u̬ ussõ `maahha Vas; lasõ hobõsõl umma `tahtmest `peŕrä tökotadaʔ, löögu‿i·ʔ piidsagaʔ; hüd́si `pańti paku pääle, sõss [poisikesed] leiväʔ `kirvõsilmäga sinnä˽pääle, sõss ańd suurõ paugahusõ Räp; lüvväss rusiguga `rindu, et jummal lasõʔ ar mullõ patuʔ Lut; maha lööma ära tapma, surnuks lööma lihunik lei `luoma maha, `kirvegä `lüöväd Lüg; Lüö vai maha, `inge taga mul koppika `rohkemb ei ole IisR; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; se `löödi üsna jala pεεld maha Emm; saand ussi maha `lüia Mih; Sie siis `undrehti kua praõgu, kui `sioksõ aśja päräst maha leüässe Khn; Ära lase ennast koera pähe maha `lüia Hää; see koer tahaks maha `lüia, temaga ei `tehta kedagi Juu; oleks tema nüid obuse ette pand ja minema läind, siis nemad oleks ta ikke tee pial maha löönd Ann; neid vanu `ärgi ika nagu obune, lüiakse maha sigadele Koe; lei ühe kana maha Kod; ku ma ta kätte saa, ma lü̬ü̬ ta maha Krk; ku ma oless väli tark ollu, ma‿less `saibaga tu `varga maha löönu Puh; lü̬ü̬ vai maha, ta ti̬i̬b ikke oma koomuskit; ollu `ulka raha, aga `lü̬ü̬du maha, ei ole `lastu tulla tedä tolle raha`ku̬u̬rmaga; `uhke `rõiva säĺlän, lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdrigu annaga maha Nõo; pini om maru kuri, ma õks ta üt́skõrd mahaʔ lüü Har; Mõ̭ni lehm vai puĺlikõnõ `lü̬ü̬di mahaʔ Rõu || piltl tuul lüöb tulukese `surnest (kustutab ära) Lüg; meie lätsime ommuku `pääle, õdagu tagasime ärä (taganesime), sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran b. müntima riik lüöb raha, ei muu lüö `kiegi Lüg; linnas lüiasse raha Trm; `pääle Rimmi sõda, ku ni̬i̬ kulla ja õbe om kokku korjat, sõss olli `kuntru ja `kaupme esi rahasit löönü Krk c. ahinguga, västraga vms lüües kala (või hüljest) püüdma otti ahingi ja läks kala `lüöma VNg; `metsavaht lei jõest `suure kala, ahingiga `püüdas Lüg; [ta] oli ühe kina `ülge löönd Jäm; maa äärest mennakse `lööma - - nuiaga lüiakse Pha; lahe `ääri kade saab ahingaga lüia Kse; kui meri oli plank vaga, siis nägid kus‿ned angerjad olid, said selle siis ää `lüia Tõs; Terve üe läbi sai müttä `leüä, aga olõs ühe siia suan; Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga `leüä, et murdn varrõ ää Khn; ahingiga soab kala `seĺga `löödud Rap; avi `lü̬ü̬mine, muud kala ei sua lüädä, muud kala tulussega ei lüädä ku avi Kod; tuli põleb lootsika otsa piäl, tule `valgel `västregä lü̬ü̬b KJn; kala `lü̬ü̬mise väster, kisakse otsan Trv; mi̬i̬ss sais `västrägä `vennen ja kui kala näi, lei ärä Ran; kui sügise om nu̬u̬r iä, mes pääl kand, siss poesikse leivä `vempega `lutse Kam; `haugi lüvväss `västrägäʔ Plv d. (tulelöömisest) `taelasse `lüödi tuld, linase `riide `pulber oli, `pulbriga sai tuld `vuetud Jõe; tuleraavaga lüiasse tuld pölema Khk; köbjas, sellega sai ju vanal ajal tuld `löödud Vll; tael `pandi tulerava vahele ja `löödi tuli `külge Muh; tulerauaga `löödi kibi `vastu ja siis tuli läks taela `külgi; ega naised osand tuld `lüiä Mar; taela ja tule rauaga `lüödi tuld JJn; ega sie tule `lüemine `kerge ole Sim; mina olin laps ikke - - kui isa tuld lõi ravvast Pal; vanast tikka ei olnud, siis löödi tuld Äks; taala tüḱk `panti ravva `küĺgi, kui tuld lüvväs Vil; tagel - - `panti kivi `pääle ja ravvage `lü̬ü̬di tuli üless Krk; räni küllest `lü̬ü̬di tuli `väĺlä pessi `külge Ran; räniga tu̬u̬l tulõssõl lü̬ü̬ tulõ vallalõ Har e. (viske- või löögimängude mängimisest) `meie `mängisime siga, siis `tõine lei mõnikõrd kive `tõise iest `vällä Lüg; see o poiste amet, `kurni `lüia Khk; poisid löövad kalidega ketast; lapsed löid `letliku kiviga `lesta, mitu `lesta igaüks sai, mitu `korda kivi `väĺja üppas Mus; Poisid läksid mere `ääre `lutsu `lööma; Ega pühapäe on suur palli `löömine Pöi; vähike `lestlik kivi oo ja sennega `lööda `lesta Emm; `kurni `löödi Mar; Poõsid `leüäd tanavas `kjõtsu Khn; `enne oli julga `löömene - - kepigä `löödi `julka; poisid läksid muna `löömä Juu; meie lüöme ikke siŕgat́sid, poisid lüövad siŕgat́sid ja tidrukud mäńgivad kiva JõeK; vede`tilpu lüäväd kividega vede jäären Kod; lõeme `kuŕni. nüid ei ole enäm kuŕni `lü̬ü̬mest KJn; lapsed löövad `kat́skid SJn; nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä; ku ma vi̬i̬l `väikene oĺli, sõ̭ss sai tõistõ lastõga pini`pulka `lü̬ü̬düss Kan; `poiskõsõʔ lööväʔ `paĺli Plv; kumanit̀sa `lü̬ü̬di - - tetti tu puinõ tu muna sääne, s‿tud `aeti sinnä imä`hauda; `kirpu `lü̬ü̬di õks ińne kodo minekit vai magama minekit Se

2. a. naelte, pulkade vm sisselöömisega kinnitama tahab `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä Lüg; tall (tald) lüiasse nakkidega `alla; nüid lüiasse nahk naeltega `seina Muh; Et ta (vikat) äi lönguks, peaks `vaiu vahele `lööma Emm; `jeesus `olle `risti `löödud Tõs; Mia lähä `varna seenä `külge `lüemä; raudtald `lüäkse `alla laevalõ Khn; põdra sarved `löödas `seina varnaks Hää; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; soabastele tulid pooled tallad `alla `lüia Tür; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni Kod; teĺle ei seisä muidu kogusin, ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; lü̬ü̬ mõni vagi `seinä Krk; miu esä lei puu `pulkega paenatuse `kinni, kui ta `vastse ri̬i̬ `teie; ku obene kolme `aastasess saab, siss `lüvväss raud kabjale `alla; ma pia `sahvri lakke üits raud konk `lü̬ü̬mä, kos ma leevä `otsa pane Nõo; kaariʔ lüvväss `nakloga ja puu `puńnega põh́alavva `külge kińni; saina oĺl `lü̬ü̬dü puu varn, kos mulgu `luitside jaost Võn; lät́s hobõst `rauda `lü̬ü̬mä (rautama); ku hobõsõl neli `jalga tahat `rauda lüüäʔ, siss piat kol˽kümmend kat́s hobõsõraua `naala `ostma Har b. katma, vooderdama `enne õli `latrun `karraga (plekiga) `lüödod; mõnel on `pilli`ruoga `lüödod `seinäd; mõni lüöb tua siest leppa `pulkidega ja save sene `pääle, `muidu savi ei `seisa Lüg; maja on `laudoga päält `vällä `lüödü Vai; See oli kena maja, `laudadega oli `löödud ja värvitud oli Pöi; pulmamaea seenad olid kangastega `löödud, `ümmer seena, kus pruut́ `istus Mih; lagi on papiga ära `lüödud Ris; see maja sein on `laudega `löödud, teene on paĺlas Juu; arilikule uksele on `lü̬ü̬dud vi̬i̬l `vu̬u̬der `piäle; suań ehk sõedovanger `lü̬ü̬di karraga sidess ärä Kod; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud Lai; `laudege lüvväss äräde, lavva lüvväss `pääle seinäl; luśtoone - - kasetohuge olli ärä lü̬ü̬d ja kasetohukatuss kah Krk; `lü̬ü̬di edimäld `lauduga `veśke kihä ärä, peräst `lü̬ü̬di `laastega üle vi̬i̬l Ran; mul tsõdsõpojal om tarõ papõrdõga sisest vällä lü̬ü̬d, noo‿m nigu härrätarõ Har c. (katusetegemisest) `ennevanast `lüödi kattust puha pikki `piergudegä Lüg; Kibe mees oli leki katust `lööma, see‿s ole ta käe midagi Pöi; katost tegevad, suure labidaga lüüasse ülesse tätta Mar; [ta] lõi oma toa katuse joba `peale Juu; katus on `vaĺmis, ärä lüädud; õlekatuss tehässe, aga `sindrikatuss lüädässe Kod; ku maja on roovitud, siis akatasse katust `lü̬ü̬mä KJn; katuse `lü̬ü̬mise nagla Krk; laastu katust `lü̬ü̬di järjest kõrra `viisi Ran; jät́t mul katusse löömätä Rõn; ma võt́i Masa `rahva elumaja katusõ lüüäʔ; ma olli - - laua katust löömän Har d. kokku klopsima lööb kapi kogu, teeb ta `valmis Khk; löö see kaśt kokku Mar; vanaste olid `aśtad lauadest kokku `lüödud Ris; asemed olid puust `tehtud, lauad kokku `lüedud JJn; kaśt [oli] neljast lauast kokku `lüedud VMr; kravat `oĺli `pośtest ja `laudust kokku `lü̬ü̬du Nõo; suuŕ kaśt oĺl lavvust kokku lü̬ü̬d, kon rüä˽sisen Urv

3. raiuma, lõhestama; tahuma lei `õvves paar `pieru lõhandikku `valmis; `lõipu `küljest `lüödi `särmed `kirvega Lüg; suured alud, nende küljest sai `löödud, letsiga `löödi `piirgu Kär; Löö mõned aad; `Sitke puu oli, aga `lõhki lõi Pöi; löö `pilpud ja pane tuli pölema Emm; `löödi `piirgo ja `pandi süsi kahe piiro vahele; puid lüüasse suurest laastost ää - - siis akatasse - - vähiksi laastosi `lööma Mar; löö paar `peergu lõmmu küllest Mär; jäme puu alg - - ei lähä `ahju, löö `lõhki Tõs; `piirgu soab `löödud ikke kase lõmmust Juu; lõin pakupial agu; `teiba ots tuleb teravast `lüia, muidu ei lähe maa `sisse Amb; `lüedi kahe sõrme `paksused pieru alud VMr; oli suurest laastust `löödud, põld iast `tehtud Lai; saare pakud - - kõik oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud; vanad rehe toad on löömätä `paĺkidest `tehtud KJn; kase lõmmud oĺlid ärä kuevatud, säält `lü̬ü̬di `pi̬i̬rgu Vil; ma lei suurest lastust ärä, `puhtamp tü̬ü̬ om sinu asi Hel; kas `olli tarviss `lenki tetä, vai tala - - `tuĺli paĺk `kanti lüvvä; võsast `lü̬ü̬di agu; vene kirvess om raguda ää, aga `lahki lüvvä ei saa Ran; [laetalad] `oĺliva ümärigu, kes‿si neid `lü̬ü̬mä nakass Kam; Ega ennembi `paĺke es lüvvä, pua ümärigult `pańti `saina Rõn; tu̬u̬ om vana `liipri miiśs, tu mõist `liiprid lüüäʔ; lüü˽sa taast pedäje plukist lõmmu puid kah Har; pluḱk um ilmä `lahki löömäldä puu, halg, tu̬u̬ um `lahki `lü̬ü̬düʔ Rõu; mõtsameheʔ löövä `pruusõ mõtsah Plv || kaatriga lõikama `laudu lööväʔ ni `lasta lööväʔ; oli lippe löömäh Se

4. (koodiga, kurikaga jne) peksma a. (viljapeksmisest, -rabamisest) `pääle `püöramist `lüödi [vihud] `kolma `kerda üle VNg; `lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä Lüg; viho `latvad `lüödi `vasta `seinä, siis sie `vilja karises sääld `vällä Vai; mis tuast ikka vihk tuli, see `löödi korra läbi Ans; parssil kuivatud ruki vihk `löödi `vasto `seina LNg; laed `pandi maha, siiss akati `varta `lööma Mih; mina ole `varta küll löön Tõs; lau pääl `lü̬ü̬di pindadega, `pinta `ańti Hää; kaks `korda sai üle `lüödud, vardaga ei jõund jo läbi `lüia Amb; nad lõivad kuue ja `seitsme pinda `korda Ann; meil oli kahe jalaga pińk - - selle `vasta siis `lüedi ladva `plartsti, `plartsti JJn; `korda lüüasse jah, et niikui ühed vardad peksaksid VMr; koodiga tuli ühe korra `lüia, trämps trämps trämps, `taktis lõivad Trm; ku ladvad o ära rabatud, siis lüätse tüvikod kua kõrd vassa `seinä Kod; ku sa ei lü̬ü̬ `korda, lü̬ü̬d teese koodi `piale Pal; lade oli maas, koodiga sai terad `väĺla põrutada Plt; i̬i̬st`otsa `lü̬ü̬di siss sedä tüve `vastu `penki, oĺlid tüve`lü̬ü̬jäd Kõp; lätsive `ku̬u̬ti `lü̬ü̬mä `tarre; valla inimese rabanu rügi rehen, mõni löönü vähä ja jätten teri vihu `sissi Krk; taren rabatass rükki, väĺlän lüvväss tüve; tüvelööjäl `kästi kolm kõrra `lüvvä kõvaste - - siss olli õĺg lahe ja puhass nigu suĺg Puh; `lü̬ü̬di `vasta `peńki, ike üle pää si̬i̬ vihk käis TMr; edimäne kõrd `lü̬ü̬di `tassa, muidu oless pää otsast ärä löönü, perän `lü̬ü̬di kõvõmbide Kam; tu̬u̬ `ku̬u̬tõga `lü̬ü̬mine, tu̬u̬ `olli rassõ, obõstõga sõkutamine, tu̬u̬ oĺl nigu paremb Ote; `takti pedi `lü̬ü̬mä `ku̬u̬tõga, siis oĺl illuss kullõlda, ku ärä `vaśsu Har; ku `lü̬ü̬mä `naksit, siss külä kõllass inne Plv; koodiga ka‿ks saa ai˽lüvväʔ ku mõista aiʔ Vas; neli inemist lü̬ü̬ `pääle, nela tõlvaga taktin `lõiõ Lei b. pesukurikaga lööma lüö kurikaga `pääle, siis lähäb pesu `puhtast Lüg; sai [kangad] jõkke `viidud, sial sai virutatud kahe kurikaga - - `korda sai `lüia viel Koe; kangast lüiasse laksulaua pial kurikaga Ksi; villast kurikuga ei `löödud, aga linast `löödi kurikuga Plt; anna kurikaga `seĺgä, küll sõss `puhtase läävä Trv; kate tõlvage `mõsti `rõõvit, `lü̬ü̬di lugu `vällä Krk; [kui] kirikule lännuve, `mõsknuve `rõõvit, tõlvadege `lü̬ü̬nuve ku üit́s plakin Hel; kui kangast nakati `mõskma - - `panti likku, nakati tõlvaga läbi `lü̬ü̬mä, es panda `si̬i̬pi ei Kam; tulõ mullõ appi `rõivõid `ussõ `lü̬ü̬mä Har; lööge innõ tõlvaga, siss pankõ `ki̬i̬mä Rõu c. linu ropsima mõned `rookvad lenad kohe ää. mõned lööväd `enni suurest luust ää Mar; lähme linu suurest luust `lööma Lai; emä `lät́se linnu rabama, mina lät́si ka üten, lät́si suurest luust `lü̬ü̬mä Võn

5. löömist meenutavate liigutustega midagi tegema a. niitma tuna`mullu `läksimma `eina `lüöma. küll olen `eina lüönd, jo `neljatoistküma `aastasest `saate VNg; ei sada `suurest, udutab vahest, lüä saab küll, aga `luogo ei saa; rukki vikkastimmega `lüödi; lein sene `vilja tükki maha, tüö on `valmis Lüg; `lähmo vigastiga `otra ja `kaura `lüömä Vai; nüid pole vigadid `saaja mette, kas löö rohi roobiga maha Khk; Küüniesine sai kohe `lahti `löödud, pärast läks niidu järg `kaugemale; Nee löövad `õhtaks omal [heina] maha küll Pöi; kui oli tugev ruki, nagu mõisa põllal, `andis ikka `lüia Kse; sie `kange `eina maha `lüöma; lüö nii et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; lõin selle nurga teinep̀olt ekki ära JJn; lähme `eina `lüöma - - omiku vara on ia `lüia Sim; ia ulk sai täna maha `löödud Trm; `valge juśs on kõva nigu sia arjuss, ja kui sa teda lööd, siis kärsub Lai; keda sa lü̬ü̬d, kui sa ei ole `süia saand, ei jõund kedagi `lüia Pil; `Õhtuse om vakamaa maha kah `lü̬ü̬dü Trv; no olliva `vahva poesi, leevä õdaguss tolle tüki maha Ran; ku ma `säitsmä`kümne olli, mia lei `aina nigu mi̬i̬s Puh; kes ommava vana `lü̬ü̬ja, noo lööva ilust Ote; Riśtk`aina `leime õdaguss kolm valangut maha Rõn; i̬i̬rootsuga `lü̬ü̬di rügä Har; kõŕs om vaĺmiss ja kuiv ja sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; tuu mi̬i̬ś lüü ni kõvaste `kaari, õt hamõh säläh likõ Se b. kloppima; loksutama lüöb `leiväd üless - - kie on tugev `naine, `peksäb nii et `taigen vahutab Lüg; läks obustele rokka `lööma Vll; Vana `istus `kolde `aukus ja lõi võid kogu, koor oli kausi sihes, koostaga ööritas `ömbe`rinki Pöi; või `putkus oo suur `visper, misega ületsi alatsi lüiasse Muh; `oostele saab rokka `löödod Emm; vasikatele `löödi enni ikke rukki jahu rokka Mär; `Si̬i̬pi lõigati vi̬i̬s, `lü̬ü̬di `vahtu Hää; kui või ei lähe kokku, saab pudelisse `pandud ja kokku `löödud Kei; kui muna `kooki teevad, siis löövad muna `lommi, `easte vahule Juu; `ankrud kua said kividega `lüedud `puhtaks JJn; `lüedi rokka uastele - - poisid mõlaga tagusivad Iis; mine - - löö või kokku, kui akas minema, siss läks ruttu kokku Äks; obustele `tehti rokka, `löödi rukki jahudest `valgest kui piim Lai; Ei tohi levä juurt `lendu lüvvä, siss leib aap nõust `vällä Krk; kui pütti `lü̬ü̬di, pesseti katele poole - - vesi ja kivi ja liiv sehen Ran; `ankrude `panti väikse kivi `sisse ja kivedega `lü̬ü̬di `ankru `puhtass Nõo; vanaemä tei võid, `leie pöörüssega koore anuman kokku Ote; Sõ̭ss saava˽hää˽koogiʔ, ku muna`valgõ om vatulõ lü̬ü̬d Urv; `lü̬ü̬de kirnoh `võido nigu patsin õnne; lü̬ü̬˽taa ku̬u̬ŕ kipõstõ soomilõ, muido lätt võiuss Räp; `võismelüüvä annum (võikirn) Lut || välja raputama kilud `lööda [võrgust] `välja Emm c. pumpama tämä lei pumbaga vett Kod; olli pombaga kajo, `lü̬ü̬di `lauta ka vesi, suur simendi tüńn `oĺli laodan, `sinna `lü̬ü̬di vesi `sisse Nõo; nakatass vett `lü̬ü̬mä Har d. tuksuma `tohtrid `katsuvad, kas pulss lüöb. pulss lei Jõh; süda lööb Lai; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil Plt; pane käsi `pääle, siss tunned, kud́a [süda] lü̬ü̬b Ran; ku `lambal ruttu pää ärä `lõikat, siss `tõmbab `õkva kõveride kaala, nu̬u̬ soone löövä vi̬i̬l Puh; südä - - tõenekõrd pessäp nii kõvaste, lü̬ü̬b nigu vasaraga; mia vahel kae `endä käe su̬u̬nd, lü̬ü̬b vahel üits, kaits, jääb vakka, aga mõnikõrd tuksub, ei jõvva lugeda Nõo; taal lü̬ü̬ elusu̬u̬ń vi̬i̬l `kõvva Krl; ma rapudi tedä, täl süä `liikõ, sõ̭ss nakaśs `lü̬ü̬mä Rõu e. üles lööma (hobusest) moni obune `kuerukse perast lüö iest-takka üless VNg; obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält Lüg; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega, vahel lööb aiste vahel tagant üles Jaa; Obu oli tagant öles löönd ja vana kukkus seljast maha Pöi; obo lööb takka ülesse, üsna siu ja säu Mar; sel obusel koa nii luśt, lööb eest ja takka ülesse Juu; sie luom on üks viguritäkk, lüeb aga tagant ülesse Sim; kui obused täkka ot́sivad, siis inguvad ja löövad tagat üless SJn; si̬i̬ om `siande obene, et nii kui sa piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üless Hel; sa˽`ku̬u̬rma päält maha minnä ei saaʔ, taa hopõn lüü `persega üless Har f. takti lööma kes `laulu juhatab, lööb `takti Vll; ku̬u̬l`meister annab jäält ja ise lü̬ü̬b `takti Kod; peremiss - - `olli `sände naĺlak, tu̬u̬ lei `taktit, siss tõese laoliva Puh; `takti lüvväss ku juhatadass `mängu vai `laulmist, siss juhataja lööse `taḱti Räp g. risti ette lööma vene usul on see alati, et näd lööväd `risti ette, söömä `alla ja söömä `peale lööväd Mar; mede usus oo see, et `peäme `risti ette `lööma Tõs; arjakas löönd `risti ette ja läind ukst `väĺla Nis; veneläse löövä kõ̭ik `risti ette, ku na `keŕkun om Nõo

6. üksteiste vastu lööma, midagi kokku lööma a. klaase kokku lüües terviseviina jooma `juasse `tervisse `liikusi `pulma ajal, siis `lüässe `klaasid kokko Lüg; nihukste suurte `jootode peal, siis löövad klaasid kokku ja `soobvad `õnne Mar; `talve olime - - varrul, lõeme seal nõnna kloasid kokko et kõlises Juu; siss ku nakati `mõŕsalõ `müt́si pähä `pandma, siss `ju̬u̬di `viina ja `lü̬ü̬di `laaśõ kokko Har b. patsi lööma kui isa `andas `saia vai `kompekki, siis laps pidi ikke `patsi `lüömä, lõi kõhe, et `plaksus `vasta pihu Lüg; lüö onolo `patsi Vai; Lapsed `tahtsid `kangeste `patsi `lüia Han; `pat́si `löömesega laps tänab Kei; löö `pat́si, siis õled üvä laps Trm; `väikõni lat́s lü̬ü̬ `pat́si Krl c. (jõulu ajal) õletuustiga üksteist peksma lapsed lõivad `paśsi jõulu`lauba `õhtal, keerutasid `õĺgedest paśsi HJn; jõulu pühäd‿al `lü̬ü̬di `passi. õle tetti kablass, jämme junniss, `lü̬ü̬di tõisel `pihta Krk; jõolu`lauba `tu̬u̬di õlet `sisse ja pikäd õlet `tarre maha, siss latset `mäńgsevä sääl ja leevä `paśsi TMr; paśsi `lü̬ü̬mine - - toda `naĺja tet́ti `pulmõ pääl. tuĺliva noorõmehe kokko ja `naksiva `paśsi `lü̬ü̬mä Võn; vanast `lü̬ü̬di `passi, tetti õlist köüds ja märräti Ote; `paśsi `lü̬ü̬di vanast. jõulu `puulbä `tuudi olõʔ `sisse, kääneti `kuŕsti ja `naati üt́stõsõlõ `lü̬ü̬mä Plv d. (puksimisest) jäärud löövad `puksu, panevad sarbed kokku Mar; `oinad löövad `puksi Mär; ema`lambad lüevad vahel koa `puksu JMd; `õinad lüäväd `puksu, nõnnagu sarved plaksuvad Kod

7. a. (välgulöömisest); välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama jne siin on `praegastki midagi `järve `ääres, mis `senna `piksed kisub, aina lüöb `senna Jõe; välk lei `sisse, tuld keik kõhad täis; välk lei `metsävahil siä `surnest Lüg; kou löi maja ära (lõi majja sisse) Jäm; ea pool löi eile `öhta `välku Khk; Suur kena puu oli, aga kõue lõi öhe sui `sisse Pöi; `pitkne lõi kohe majase; kõueke lõi maa põlema Muh; Kui müristab ja `valku lööb, siis vanapagan `silku sööb Rei; tänä oo üks `kange valgu `löömene Mar; `pikne lõi `sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oless majasse löönd Kir; `kuiva `välku lööb Var; `pikne lööb `alla äkki säuh ja säuh Tõs; Juba lei `valku, varssi akkab müristämä Khn; ära vahe `akna all, `pikne lööb `sisse kah Vän; `pikne lü̬ü̬b puu ära Hää; `pikne oli möda vahart ala lüön Ris; `pikne lõi tuppa ja lõi `tütre `kamresse `surnuks Juu; väljas lüöb `välku JMd; kuuskümmend `aastad kui `pikne lõi elumaja põlema - - põles `maani maha VMr; sialsamas `lüöndki välk mõlemite `pihta Rak; välk lei uksess ja `aknass; lei `välku, tuli `ju̬u̬ksi silmiss `mü̬ü̬dä Kod; `pikne lõi kõrtsi põlema; kui `pikne lü̬ü̬b põlema, siis ei kustuta `keegi Pal; ma olen nähnud, kos [pikne] lööb kuuse puru, `algudest kohe Lai; käis kõva kärgatus, lõi kusagile `sisse Plt; `välku lõi sihva-sahva KJn; `pikne `lü̬ü̬magi `tamme, temal on laialdased juured SJn; piken lei karjal sekka - - lei kolm `lu̬u̬ma ärä, sinitse juti käisiv üle küĺle Pst; ku aamtaladel `risti otsan ei ole, siis lü̬ü̬ pikken ärä Krk; päĺk lü̬ü̬b nüid kõik viĺlä valmiss Ran; vette `piḱne ei löönä, nõnda na kõneliva; vanami̬i̬ss ai pää `aknast `väĺlä ja välk lei poole pää seest elu ärä, tõese poolega eläss vi̬i̬l mitu `aastat Puh; vanast `panti iks prügi `suitsema - - et siss ei lü̬ü̬ väĺk `sisse; illuss kõjo, aga `piḱne lei ladva ärä; välk lei mehe kooluss, aga maja palama‿ss lü̬ü̬ Nõo; `piḱne võip `lüvvä `kivvi ja maa `siśse ja - - kohe taht Kam; ega˽minnu `piknõ es lü̬ü̬ʔ, tu `kangõ mürrin, tu̬u̬ lei mu mahaʔ; nigu `piknõ löönüʔ, nii tuli joosnu `auda ja kirst palama; `piknõ lei ku˽tsärätäss sinnä˽tsiŕbi pääle Urv; `piḱse om mäel kõo `puhtass puruss pinnõlõ löönüʔ; välgü lei periss tarõ `aknõst `sisse Har; sääl mäe takahn lei [välk] suurõ pedäjä purulõ; mõ̭nõ um `piḱne löönu˽nii`viisi kah, et jääss poolõ elogaʔ; `piḱne lei mineva suvõl `lehmi, surmaśs mitu tüḱkü Rõu; pühä `piḱsekene, lü̬ü̬˽no minno purus, jahva˽jahuss Vas; `piḱne lei ärʔ poisiʔ; `piḱne lei talo palama. inemise˽saa as hukka, a no elo `paĺli ärʔ Se || `poisi suu lüöb `välku (naerab) VNg b. sademete või tuule tagajärjel vilja vm lamandama või puruks peksma tuul lüöb `vilja maha, siis ei saa `niitada Lüg; rahe löi rugid maha Khk; vihm lööb kaunad `lõhki Muh; rahe lõi kõik viĺlad puruks Mär; `väetimad linad, ega sedä vihm maha ei löö, aga mis vägev lina, selle lööb vihm maha Vig; Raeterad löövad lihavad lehed kõik risus maha Han; rae oo tämmu ruki ära löön Aud; rahe lüön rukis puoleks kui ruĺliga Ris; `raske vihm lõi rukki maha Kei; lüend rahed kõik purust rukkid VMr; rahe lõi kõik sodist, aedviĺlad ja Äks; kui `kange tuulega `vihma tuleb, siis lööb viĺja maha Lai; mõtsan marja ka är löönü, kus‿si rahe jut́t läits, säält tei puha lagess Krk; rahe lü̬ü̬b rüä kure`põlve Ran; räese tegi jäĺedät kahju, lei mul kõ̭iḱ rüä puruss, `kapsta lehe ka lei `mulke täis; ta‿m `maaline ain, vihm om maha löönu Nõo; räise lü̬ü̬p `erne ja viĺlä ja `kapsta ja kõ̭iḱ aia kraaḿ lähäp Ote; lumi oĺl kat́s `päivä maahn - - hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; räüsäga lei ar rüä. orasõlõ vil ŕauss tähendä‿i· midägiʔ, a kuʔ `vaĺmi viĺä lüü ar, siss olt leeväst ilma Se; jegä lüü rüäʔ `põĺvi (murrab kõrre pooleks) Lut c. tolmu kinni lööma (vihmast) vihm lüöb `tolmu `kinni. tuli küll vähä, aga lei `kinni Lüg; tuleks `niigid pailu `vihma, et selle tolmu `kinni lööb Khk; las `tulla [vihma], lööb tolmu `kinni Tõs; üsna ea, vihm lõi tolmu `kińni, nüid tee ei `tolma `ühti Juu; nüid tule `vihma, lü̬ü̬ tolmu `kinni Krk; vihm lüü tolmu kińniʔ Har d. (muud juhud) tuul lõhub pesu, lööb `lõhki, ku ta `vaĺlu virutab Aud; nii suured raheterad tuld, et lõi `akna kruudud kat́ti Juu; tuul visass `akna `vasta `saina, lei kolm `kruuti `katski Nõo; vana `hu̬u̬nõ oĺl kokko löönüʔ tuuĺ Plv

II. (helide tekitamisest või andmisest) 1. heli tekitamisega teatama või märku andma `mõisas käis `küögi`tütrik kloba `lüömäs; õli pere kell, `sengä `lüödi `lõunele; lokk lei `õhtalle juo Lüg; kui loga `löödi, siis teu vaimud said `sööma; rapp lööb, siis `kuultesse, koes loom on Khk; `Mõisas oli kell, pere kell oli missega pere `sööma `löödi. Tükk raua lapakad oli `kuskil ölal, kubjas virutas vasaraga `sönna `pihta Pöi; kui õnnetus ehk tulekaho oo, siis akatasse kloba `lööma Mar; mõisa ärg oli nii tark, et kui keskommiku `löödi kola, jäi `seisma Kul; kutsutse kojo, lüiäse lokki Tõs; lõi `klaśsi - - siis täisvah́t tuleb tekki, laeva kamandu on siis kõik jalul Hää; `löödi karja kola omiku, kui kari läks `väĺlä. lauad rippusid karja väräväs puu `küĺgis, `löödi plau, plau Juu; `lüödi kola, et pere `süöma tuleb Koe; kes näeb tuld, lü̬ü̬b kola; leid kola pruudile järele, et meks ei and `viina. tõid pada ja pańnid `väĺjä, leid kola Kod; ku `mõisates kolad lõevad, siis läksivad talurahvass ka `sü̬ü̬ma, keskommukut pidama Äks; `mõisas `löödi `kolku, kubja naine ikke oli se lööja Lai; kell katese lüvväss `valla, `kümnest lüvväss `kinni Krk; kate puu vasarege `lü̬ü̬di, et `mõisa kõlasi Hel; ku kell kõlatap, siss piap ruttu võrgu `väĺlä `tõstma Puh; ma olli ka iks künnipoiss, ku vi̬i̬l `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `mõisan oĺl kelläaig, `lü̬ü̬di uma koĺk, sis oĺl kat́s `tuńni söögi`aigo Võn; `Mõisa loṕp `lü̬ü̬di, siss lätsivä talurahvass kah Rõn; mõ̭nõn talun oĺl kloṕp üless pant - - oĺli `puudsõ vai rauadsõ vasarõʔ, nuidõga `lü̬ü̬di laua pääle, ku `kaŕja kodu kutsuti Har; ko koh tulõkaih om, sis ka lüvväss kolla Se

2. helistama või helisema (kirikukelladest) kerikumies läks `kellä `lüömä, õppetaja akkab juo tulemaie; kerik `lüödi `sisse, `jutlus akkab `pääle Lüg; kirgulised `lähtvad `kirku, kut kirk `sisse lüiaste Jäm; ma‿s olegid nii kaua sihes, kut kirk `välja `löödi Khk; lõi `surnole `kella Kul; lüiakse kirikut `sisse ja `surnutele `kella. ma käesin koa ükskord `tornis, peab ikke õppind olema, et sa nad `löödud soad Juu; püha lüedi `sisse Kad; vene kerikun kelläd lüäväd Kod; si̬i̬ nädäl pääle lihade `lü̬ü̬di `kellä. olli vahet, raasikse aa peräst `jälle Krk; rikkale `lü̬ü̬di kate kelläga eńge`kellä, `vaesele `lü̬ü̬di üte kelläga Puh; pühäbä ommuku siss `keŕku kellä löövä, inemise lähvä `keŕkude; ku surnuga `mińti, siss kell lei niikavva ku kabelide saeva; eńge`kellä `lü̬ü̬di egäle ütele, kedä mateti Nõo; pühäpääväl ku kolmass kell lüüäss, siss lätt kerik `sisse Har; oĺl sõ̭ss matõt är˽külʔ, a ilma kellä löömädä ja kõ̭gõdaʔ aet `hauda; `keŕko`kellä joba `lü̬ü̬di, ku `keśkmäne kell jo ärʔ um lü̬ü̬d, siss tulõ `sisseminegi kell Plv; keistri lüü `keĺli ni lätt är kerikulõ Lut || möni lööb `kella alati küla kattu (kannab jutte edasi) Khk; kis `tühja juttu tieb - - lüöb `kella Hag

3. a. laulma; häälitsusi andma; heli tekitama Ei sedä kala viel pada `panna, mes vies `laksu lüöb Kuu; õli külm `nõnda kõva, et puud ja `seinad `praksusivad, `leivad `nõnda ku `püssi `paugid; `üöbik lüöb `metsäs oma lugusi; poiss on `kange vilet `lüömä; emä`tetre akkab `suskama - - lüöb `suska; `lapsed `juoksevad - - ja `lüöväd kila Lüg; `lüömö `laulu `lahti; `kissa lüöb `nurru Vai; konnad `akvad kevade vara `pεεle `kürru `lööma Khk; [särgede] Kudemise aeg on käe, juba akkavad `laksu `lööma Pöi; kõik aja `teibad löövad `plõksu Mär; lõks`aspled, nee lööväd `lõksu, kui kuuskümmend `lõnga täis oo Vig; Ku pääsuksed `õhta i̬i̬s madalasti `lendavad ja vit́ti löövad, tuleb teine päe `vihma; `peidlatega lü̬ü̬d `nipsu Hää; ei müno mokad änam vilet lüö; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu Ris; löön `sulle `lipsu (nipsu) nina `alla Juu; kui tedre poaritamise aeg on, siis lüöb `sihku Jür; külm lüeb `tiksu VJg; sõidab nii et maa lööb `põrri Trm; vü̬ü̬rihmaga lüäväd `laksu; viligä lü̬ü̬b laaluviisid `väĺjä Kod; kellele ülekohut `tehti, see lõi lärmi `lahti Lai; isi läind lammastega Jõgeva `poole - - ja löönd `laulu Plt; kaśsi vurrud `püśti, kaśs lü̬ü̬b `nurru KJn; kala lööve `laksu ännäge; lööme üit́s laul `valla Krk; vahel `oĺli kõva küĺm, lei aid`saiban `plaksu; pahand lastega, lei `mürtsu Ran; tule säält tule veerest ärä, ao nakava `plõksu `lü̬ü̬mä; ku ta täis joonu om, siss lü̬ü̬b `larmi ja pessäp kõ̭ik segi Nõo; tõne päiv satap `vihma, tõne päiv om küĺm, lü̬ü̬p `tiksu ja `plaksu Kam; tsisaśk lei `laksu Rõn; mul ka˽mõ̭nikõrd oĺl tan haina rit́sik `sisse tulnuʔ, tu̬u̬ lei kui Urv; mihe nakasõ `laulu `lü̬ü̬mä, ku˽`viina saavaʔ Har; setoʔ lööväʔ lekorit Plv; lü̬ü̬ `laulu küllä piteh ja käü `ü̬ü̬se `tüt́rikka man Vas b. (pillimängimisest) lüöb `kanneld; `köster on `kange erilaid `lüömä; lüö üks lugu `vällä, üks `tantsu tükk Lüg; `Rummi ta oli vali mees `lööma Pöi; ma akka sari `luike `lööma Muh; kaks surt preilnad tulnd tuppa ja `tantsima, ise löönd lugusid Mar; `köster - - lööb orilud Vig; trumm lüiatse pillile `kõrva Kse; ma mõestan paelo paramid logosid kui see oo, aga ma ei taha täna `lüia Mih; siis `löödi pill `lahti Tõs; poisikesed löövad `rummu Tor; lõi toru`piĺli Hää; löö nüid lugu `piĺli Juu; siis oli ike torupiĺlil ka lugu selle järele, ega ta sis iga tükki lüend Kad; kanle lüäjäd - - õlid vanal ajal Kod; vanad mehed peris lööväd lehe `piĺli KJn; `rommi lüvväss kate otsa `pihta Krk; mu˽poig - - opiss `kandlõ `mäńgmist. üte lugu lei jo välläʔ Har; hädä ei˽tulõ˽toro`piĺli lüvven ega˽pahanduss piibarit `puhkõn Rõu; ma lää lõõdsa `piĺli `lü̬ü̬mä Plv; jarmonit lööse; `kiika lei Se; õdakudsõl üül tulõvaʔ ni `kiikoga ni barabaǹnõga ni bubinidega ni `kõikiga lüvveh (nõidadest) Lut c. (seinakella löömisest) kell lei kolm, aig on juo `karja `mennä Lüg; onts kellu kümme εε löönd Khk; Kellu akkas juba `kuute `lööma, kui ma `ärkasi Pöi; kell lõi jo kolm ää Tõs; seni ta müras, ku kell südaü̬ü̬d lõi Hää; kell lõi üks, pean nüid `lüpsma minema; ta lööb küll, aga ega ta `õigeste löö Juu; kell lõi parajast kaks Trm; kellä `lü̬ü̬mised one segi Kod; kell om kol˽vällä löönüʔ Har d. (nutmisest) `kaotas oma raha `vällä - - lei `pilli `lahti; Paha laps, `ühtälugu lüöb lusi`pilli Lüg; laps akkab aga `peale `irri `lööma `jälle Muh; mis joru sa nüid lüöd JõeK; laps lüöb õige `luĺli Iis; kül‿tä lei `luĺli - - siĺmist ju̬u̬sk vesi maha, esi lei `luĺli Kam; Ka‿kuʔ uma piĺli vallalõ lei, sõ̭s laśk ku˽passuń Rõu

4. (rääkimisest, lobisemisest) küll sie - - lüöb sedä mokka; `räägi jutto, lüö üks lugu Lüg; sie on üks tühi kielekõlksu `lüömine Hag; küll ta lüöb oma ead kielt, jahvatab VJg; ia jutu lööja oli - - `alba juttu ei saa `lüia, lõi iad juttu Lai; lü̬ü̬ sedä `lirti nõnda paĺlu ku tahat, siu lirdist ei `vaate `kennigi (keelepeksust) Krk

III. (intensiivselt) midagi tegema 1. a. (järsku) energiliselt midagi tegema nüüd pisikesed `lapsed lähävad `puodi - - `lüövad letti `pääle rahakotti `lahti ja `ostavad `saia VNg; iga `tüöle lüön `kinni (teen kõiki töid); luom lei `põigite `augu `pääle, `tõine ei `pääse `aiast `vällä; `lüödi raja kahe `krundi vahele, maa `mõõtjad leid; lüö `raamat `lahti; kie ikke `ambad `külge lei ja `ammustas, sie suri kõhe Lüg; `laiva `seilid `lüödi `lahti; rotta löi (jäi) äkkiste `seisoma Vai; `löödi uus kaev Khk; ma löi tagatsi, `pöörtsi tagatsi Pha; ma tule löö `käia `ümber Vll; Ole mees löö pudel `lahti Pöi; rebane tuleb ja lööb ennast `istuma Noa; kui roogitud, siis löö keerd `sisse, pane pengi `peäle ja `tõmma `kinni Vig; obused lõid kolmekesi `püsti orijalade `moodi Tõs; lüön paela `sõĺmi Ris; lõin `õues `riided `lahti, `voatasin, kas on `koitama läind; lööme jutud `lahti, mis me mud́u tumma `moodi seesame; `enne sai `linnes turul `käidud, siis `löödi või `vankre eäre peal püt́ist `väĺla ikke klõmps-klõmps Juu; [nad] pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; lõi õlmad `lahti Trm; vana Kustale lüädud sõit `sisse; leid `kińni selle pud́eli (jõid ära); ei `aita kedägi, mu‿ku lü̬ü̬ palve `lahti; lü̬ü̬b müt́si `kukla taha Kod; kui ooletult akki lõid (tegid), tuul `lõhkus ära Pal; jäness lõi `aaki tagasi, mitu `aaki tegi `enne kui kätte said Lai; ära karda, me oleme veel noored inimesed, küll ma löön `poegi kah sul; `teisi `tõmmab nagu ull koer lööb `ammad `küĺge (tagarääkimisest); oli nõus ja lõi `peaga (noogutas) Plt; lei raamatu `valla Hls; lü̬ü̬ perä`airu kõvasti, siis saame ennemp. muidu kannap nooda loomusse päält ärä Ran; ommuku jälle `lü̬ü̬di tuli [pliidi] `alla ja keedeti Nõo; ma˽kääni - - mõtsati̬i̬d `sõitma, ni hopõń lei äkki `riśti; kana˽leivä vao paheldõ; lüü no `õkva täüe `jouga pääle (tööd alustades); enne oĺl tuuĺ põhjast, no˽lüü jo `lõunõ pu̬u̬lt; ku [jänes] minnu näḱk enne, siss lei kõtulõ mahaʔ Har; sängüʔ olliʔ üless `lü̬ü̬düʔ; ku mul häü `tunmist ei olõss olnuʔ, sõ̭ss ma‿lõss tu̬u̬ livvatävve `vorstõ kõ̭iḱ kińni˽löönüʔ (ära söönud); mul um taad `lü̬ü̬mist (tegemist) paĺlo Plv; esä pańd üt́s tõiśskümme `mõ̭õ̭tu nissa pääle, lät́s `püüd́lit `lü̬ü̬mä Vas; seto˽`korssiva nu räbälä ärʔ, Räpinäl oĺl papõri vabrik, `veievä˽sinnäʔ, `lü̬ü̬di papõrist; kaŕuśs lei `hindä haańa `sisse `lõsso (peitis ära) Räp; `püüd́lit `lü̬ü̬di kivi man; `lü̬ü̬di `piĺti (pildistati); lööse mullõ vi̬i̬l peräkõrra naasõss (hakkab mulle viimati naiseks) Se || meni `talvel raha `lüöma (teenima), meni `metsä `tüöle Lüg b. piltl heitma `päike `töusis, akkas puna `lööma Pha; hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se

2. a. (keha või kehaosa asendi järsust muutmisest) lööb `varbad `arki Khk; Vahest lööb [musträstas] änna `tiivade vahele `püsti kut pöial Pöi; lõi pea maha ja jäi tukkuma Kei; `uhkust täis, lõi nii pea `seĺga ja lähäb Juu; ahju kõrval one lesing. ku külm one, lü̬ü̬b jalad `sirgu `sinna Kod; titiluu om kiisal `seoke ku nõgel, ku tõine kala tahap tedä `ni̬i̬lä, sõss temä lü̬ü̬p selle `püsti Trv; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi Krk b. (silmade liigutamisest) lein `silmäd siis ülesse, `vahtisin ka, et midä nägu [peigmees] on Lüg; Akkasima kõik tädä ävistama, aga lei vaid `silmad maha Jõh; Lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles IisR; surnu lõi silmad `lahti ja `tõusis `istu Muh; ta löön silmad `akna poole ja aan enese asemest `vällä Kse; lõin silmad tagasi, `vahtisin tagasspidi Juu; tämä ei lü̬ü̬ `silmi maha kellegi eden Kod; nii ää uni `olli, lei siĺmä `valla, siss ma‿lli nii lahe, nigu `nu̬u̬russ oless vi̬i̬l ollu Puh; Võõraga kõnõldõh lüü siĺmäʔ maaha Vas || huvituma, valmis vaatama käin `metsäs, vahin puud, lüön `silmä `pääle, `tõine kõrd tuon `vällä Lüg | (järele) vaatama löö vahest `silmä mo `loome `piäle koa, `vaata mo `loome `järgi koa Tõs; nigu `tohter siĺmä pääle löönu, ütelnu: latsed om ärä `näĺgenu Ran

3. a. (hoogsast liikumisest, lõbutsemisest, vallatlemisest, laisklemisest, liiderdamisest jms) `poisid `käivad - - `lipsu `lüömas (ehal) Jõe; `Lastel on `oite hüä keväjäll mää pääl `hundiradast `lüüä Kuu; `lüödi ikke `tantsu toru`pilli järele VNg; nuor luom on `kange `lusti `lüömä; `Naine akkas keil`panni `lüöma - - `tõise mehega; en mina õle oma elu aja sies lüönd `tralli; pian akkama `jalga `lüömä (minema); kalad `lüövad `endid viest `vällä, üppäväd üless; lüöb `tõisele ihu (seksib) Lüg; `Teised `piavad tüöd tegema, sina tahad aga `lillat `lüüa IisR; mies alalde lüöb `trilli ja `tralli Vai; `tantsivad natuse `aega ning löövad `lusti Jäm; akad sa `jälle sii `kelmi lööma (nalja tegema); talled `akvad `köpsu `lööma Khk; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; sellel pole tehja midagid, lööb `elka-`pulka `peale Jaa; `Sõukest `nalja lõid kas või naera ennast `katki; See riu lõi noorelt öle aisa küll; sui läbi löid `loodrid Pöi; tüdrik ei viisi tööd teha mitte, `tahtis paljast kink-`kõnku `lüia; lööb aga luusikara `piale sii päevad `otsa Muh; Akkas üsna litsi lööma Emm; lapse löövad kuker`palli Rei; mis sa siin `luuskant̀i lööd, eks sa või vekatiga `niita Mar; uńdiratast `löödi - - mehed `laśsid käppade peal Mär; talled löövad `lulli Kse; See oo suur tüdrik, aga lööb kenderlent̀i Han; noored loomad koa `lusti täis, lööväd `lusti Tõs; lööb aga `laiskust Tor; külade sihis lüüdass `simmanni Hää; kui noor loom `lahti soab, siis on nii rõõmus ja lööb ketast Juu; lapsed lüövad kemu Jür; lähme `vainule `naidu `lüöma Amb; nuored talled ja vasikad lüevad kebu; lapsed lüövad piller`kuari JMd; tüdrukud lüevad linna peal `litsi VJg; mis `lõõri sa lüed Iis; talleke akas `keksu `lü̬ü̬mä; lei sedä `kemmo, kui nüid vants (laps) käen; kalad leid `lipsu, sabaga lüäväd ülesi. nõnna kava peksäb sabaga, kuńni kõege kehägä lü̬ü̬b `väljä; mugu leid kuńa, pääv `õtsa; kerbud leid eeĺa `leiki, na `kärmed õlid; küll tä lei `lipsu tulen (madu vingerdas) Kod; `terve päeva lööb `löödorid Pal; vasikad olid `koplis, lõid sial `kendu; jätab teise `kaela tegemise - - lööb luppi; siis `peeti `õhtaline ära ja akati trau `lööma Lai; kes nisukestega akkab lattarid `lööma, need mõned tüdrukud või aśjad; poeg on ikke täitsa töö mees, aga tütar akkab libu `lööma Plt; lööme `tańtsi kui `trõĺli KJn; kõneldi, et sinna om matet rootsi sõa ajal soldati - - siss luu lõiva `vurri sääl Trv; `kepsu lüvvän tullim `alla; näe, meast tirilil̀li ta lü̬ü̬; inimese lööve jõppi küĺmäge (lõdisevad) Krk; noore looma löövä `õlpu; tahab `keŕgeld elädä, `paĺlald `luikari lüvvä; nüid löövä sedä vana polkat Ran; kui vanger koliseb ja joosep `kivve `mü̬ü̬dä, siss puu alu ka `vankrin löövä `sõtsu (hüplevad üles-alla) Puh; sul midägi amõtit ei olõ, käüt omma lekerit lüvven San; mugu lü̬ü̬p `luikari, kaep kudass ta `kergembide läbi saab Rõn; Noorõ˽käävä˽pitõ `mü̬ü̬dä, löövä˽tirilit́ti Urv; ta lei `loodõrit, ta is tii mitte medägi; latsõ löövä˽pilla`kaari, ku˽latsõ `hullasõʔ; tii ei mi˽latsõ medägi, käävä niisama `pringu lüüen; śuug `naksi husisamma ja `lu̬u̬ka lüüen mu˽poolõ tulõma Har; Mõ̭nikõ̭rd lei˽`lauta pite hummugult jo˽`prõssu Rõu; ta lööse üttelukku `luisku, ei taha˽midägi˽tetäʔ; üte tõsõ mehegaʔ lei `tilpa Plv; sulanõ ja `tüt́rigu lei˽sääl prõ̭ngulit, minnu es avida˽`kiäkiʔ Vas; lääme üttekokko `luśte `lü̬ü̬mä; mäńgiʔ noʔ, miʔ lüü kaśatsokat Se b. mängima; kaarte taguma `enne olid jua `kanged `liisku `lüöma. `võeti kepp maast. kelle käsi `piale jäi, sie sai Hlj; `lüöväd `marjaa·si Lüg; löövad tuurakad Vll; Nii pea kui `õhtaks läks, kukuti kaardid `lööma Pöi; lähme turakad `lüöma Ris; akkame `trumpi `lööma Juu; sirepit `lüätse, `pantse tõene käsi tõesele `piäle. kumma käsi `piäle jääb, si̬i̬ one siis `võitja; lähmä `ässä `lü̬ü̬mä Kod; lööve turakud Hls; lõevä nelläkesti kõśsat Ran; tõese lõevä `mängu, aga temä läits tühü Nõo; tu̬u̬ om tsia jala seere`luukõnõ, minga latsõ `huńni lööväʔ; kas sa no `kaartõ `lü̬ü̬mä jäl lähät Har; kaartit lüvväss, raha‿päl löövä t́suraʔ; lei nimä hummogust õdaguniʔ `mängu Se c. pidama mõni mees ja naine löövad `ühte`puhku kodus lahingud Trm; sääl (kõrtsis) oli `lü̬ü̬du kakelust nii et Trv; ma‿le temäga külländ lahingut löönu Nõo || lein `arvo (pidasin aru), kust ma saan huost Kuu

4. a. heinu vm lahti või laiali laotama, ümber keerama `einä saad ei õle kuiv, lüön `lahti `kuivamaie Lüg; Kui oli `vihmane suvi, pidi vahest mittu `korda `einu `lahti `lüöma IisR; ma löö kaare `ümber Vll; löö eese `juused `lahti, nad oo üsna märjad Mar; eena ännad oo täna juba kaks korda ümmer `löödud Mär; tegi selle sao märjäs, sis sai `lahti `löödud - - et ta ää koevab; sa löö se ein ümmer, oome paneme `saadu Vig; naised `võtsid [linapeod] käde ja lõid laiali Mih; `viljä lüiäse koa `ümmer, kui teri kuivatatse; eenä kubud `tahtvad `lahti `lüiä Tõs; lööme koared `lahti, siis soab ein `kuima Juu; `taŕvis `minna `einu `lahti `lüöma. saavad veikesed uńnikud `tehtud ja teinebä `lahti `lüödud JõeK; `kaarded, niidu aal sa võisid vikati lüsiga neid `lahku `lüüa VMr; märjad einad, ei saand `saatu `panna, siis `pańdi nukku, nukkusi oli `kerge `lahti `lüia Sim; kui paks loog õli, siis `lü̬ü̬di `lahti Trm; kõhe rehägä lü̬ü̬d lu̬u̬ `lahkess, lü̬ü̬d lu̬u̬ ülesi; mehed lüänud `villu `lahkess Kod; einä kaari tahave üless lüvvä Krk; korguta ain üless, lü̬ü̬ kaarid `valla; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre Ran; edimätse päevä lei laḱka aena, tõese päevä pańd üless, nüid om `aige; ain saesap kaarin, kellelgi ei ole `aiga minnä laḱka `lü̬ü̬mä Nõo; `lü̬ü̬di riha `pulkega tu̬u̬ latem üless (pöörati ümber), latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; minge lööge haina kaarist laḱka, siss saava kuiuma; lüü˽taa tuli laḱka, siss kistuss rutõmbadõ välläʔ Har; Ku hää põud ilm oĺl, sõ̭ss sai hain kuivass jo paari kõrra üles`lü̬ü̬misegaʔ Räp; hainaʔ ommaʔ `veit́kese `peh́meʔ, löögeʔ viil üt́s kõrd `üḿbre Se b. külvipinda teist korda läbi kündma odre lüiasse `ümber, tehasse `ümber lööma küńd; nädali `aega pärast küli `kündi meni lööb `ümber Khk; Olete te eeste odra juba ümber löönd Kaa; Odra küli `löödi siis `ömber, kui odral sakk `järges oli, nõnda kolme päeva pärast; Kui küli moas oli, siis akati odre `ömber `lööma Pöi

5. a. (kanga- või vöökudumisest) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; Sööstipuuga löödi kude kanga sisse Rei; kaks `korda löön kollast [triipu], siis löön `musta JJn; kui kirju kangas, siis neli viis surnukad pidi olema `vaĺmis, kellega sai `triipusi `lüia VMr; piiritsaga ehk mõegaga lü̬ü̬d `kińni [vöökudumisel] Pal; süśtikuga visati lõng läbi, `löödi sua `laega `kińni; oli linane lõim, villast kudus `sisse, süśtikuga lõi villast `ulka Plt; piäb oma `tundmuss olema, arupidämine, mitu `langa sa kedägi `värmi lü̬ü̬d sinna [kangasse] Ran; temä kuab, lü̬ü̬b äste kõvaste koe `kinni, saab rõevass äste tiht Nõo; Noolõ nõ̭narätele˽`koeti vi̬i̬l verevä˽maagõlanga `vi̬i̬rde, tu̬u̬d `lü̬ü̬di põĺlilõ˽ka˽`sisse Rõu; kolm verevät `langa är leit, sis lü̬ü̬t jäl üte `valgõ Räp b. (nööri, paela jne tegemisest) täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine Vll; paela`löömise massin oo, võrgu `paelu ja `köisi, `kõiki lüiasse; raebakud `löödi vahel kööveks Muh; kodo `löödi ikke `enni `köisa Mar; roogetakud, nendest `löödi `paela Tõs; pööraga `lü̬ü̬das kokku nooda `köisi ja võrgu `paelu Hää; lüiakse `kausta, kellest rangi `roomasi tehäkse ja telga `rihmasi - - kahe mehega lööväd Juu; keids tetti pöörägä - - tõene ki̬i̬l `olli pulga pääl, tõene pöörä pääl, siss `lü̬ü̬di kokku, kolmass ki̬i̬l `lü̬ü̬di peräst `pääle, kui kaits ki̬i̬ld `olli kokku `lü̬ü̬du Ran; `sirduse lüvväss `köidsess Ote; tet́ti `väega peenükese˽kablaharuʔ, siss `lü̬ü̬di `hanka pääle, siis `lü̬ü̬di kokku ja `lü̬ü̬di sõlme˽`sisse. sai hää valluss `lü̬ü̬pse piitsk Har c. kangast värvima, trükimustriga kaunistama mul on `präigus `vuodis `saari`aigane tekk - - `mustad `ruosid on `linnas `ümber `lüödu VNg; mul oĺl õks ostõt jaḱk ja taa lü̬ü̬d pruńts Har; Vanaimäl oĺl liinah lüüdü ündrek, pruun valge kiŕäline Vas; lüvväʔ vei `rõiva; vanast `tu̬u̬di Võrolõ vai `Tartohe lüvväʔ rõivass; sińenik (värval) lei kirä pääle, `värme arʔ, sis jäi t́äṕiʔ `sisse Se d. üle ääre õmblema Keik `õmblused lüö ilust üle`äere IisR; [särgi] `värvlitel olid siis - - nisuksed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad; pead `riide ääre ää `lööma, siis ei `argu Plt; `kańgla latiʔ tetti `kańgla ala kummutustega inämbüsi, mõ̭ni lei ka är üleveere Kan

6. ehitama, püstitama lei `uuve maja üless Lüg; Saun `veike asi, `selle `lõivad ülesse `paari `päevaga IisR; nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis Vai; `mustlased löid telgi üles, üks vari, koes all nad elavad Khk; Löi eese uie maja ühe suiga üles Kaa; Ma akkasi oma `aida `lööma; Silmapilk lõi maja öles ja sügise kolis `sisse Pöi; poja lõi seinad üles Lih; omingu `löödi pood ülese Tõs; välis küögid olid - - `laudadest `lüödud KuuK; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud (halvasti tehtud) Amb; `seia onga `alla lööme ośmi üless Trm; lü̬ü̬di `laagred üless [heinamaal], rõevass tõmmati üle, vari, kelle all toit olli, vanger ja obeset ja Ran; om üte ubriku üless löönü Ote; `lü̬ü̬śsi noist paĺgest õigõ˽vahtväŕgi üless ja saasi˽koomits Räp

7. a. ehtima, kaunistama; (üles) mukkima No küll o lüönd henesä tänä muhingesse Kuu; See on ennast täna nii öles löönd Pöi; `uhked pulma põlled, `litritega ja kudrustega ja `kõikide suurte `värkidega `lüödud Muh; Lõi enese üles nagu noor poiss Han; lüö ennast ülesse, `vuata, mies kohe armastab Koe; vata kui nakki enese lüeb Kad; küll ta `olli toredade `endä `väĺlä löönu Puh; sa‿lõt henne nii üless löönüʔ nigu moodu unik Har || hauda korrastama om vaa kabelide `minnä, `auda üless `lü̬ü̬mä; kabelivaht lei avva üless, aga temä ei ole `masnu kabelivahile Nõo b. tanutama ruut `löödi pulma `aegas tanule; lapsele `anti punased paelad tanule `löömise eest; põle nüid εnam laulikid ega tanule `löömist `ühti Muh

8. (hooga) panema, asetama vanamor meni sigudelle `õlgi `alle `lüömä; `lüöme `kaura vihud `auna; nüüd lähäd - - `puodi ja säält lüöd omale ülikoǹna `selgä; `laagris `lüödi `püssid akki Lüg; älä lüö `ninda kovast ust `kinni Vai; jakk, veśt ning püksid, see meiste ülikond - - lööb palitu vöi `mantli ka `pεεle Khk; `Niitand, löönd vikati `oksa (pani oksa külge rippuma), läind minema Krj; `Sõukse suure `koorma müraka lõid `peale et oli Pöi; Kevade löödi laev purju alla Emm; ma lõi kerstu kaane `kinni Mar; poiss oli maksujõuetu ja `löödi `kinni Var; parama jalaga üks samm ette ja vasak jalg [tuli] sedasi `juure lüia Mih; lööme nüid rahad kokko, soame öho `liitre `viina kätte Juu; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; `lüödi sial kohvikatel ülesse ja ikke jõid seal `kohvi Koe; `pietasse teda (lehma) ka ühe koha pial, ei `lüüa edasi VMr; nuarem sõsar lei vanema tõrre alla, nuarem läks `enne mehele Kod; [mõisa] taĺli ette `löödi pingi `piale ja laduti kätte, mis oli mõistetud (ihunuhtlusest) Lai; lööme ilbud kokku (abiellume) Plt; lõin priĺlid ette Pil; mea ole iki ta suu `liikme löönü (olen talle söögipoolist andnud) Krk; viis kuuskümmend `puuta lei kalakaupmi̬i̬s `ri̬i̬le `pääle Ran; sis‿ma lätsi kavalambass, siss lei raha kõrvale; vanast `olli `erne ja ua suṕp, `lü̬ü̬di apu piim `pääle, ja `amba saesiva kah suun Puh; lü̬ü̬d [tule] palama ja iks näed Nõo; siss `võeti `lü̬ü̬di `jälle obene ette ja‿s `lü̬ü̬di minu `pääle‿s `viiti `linna KodT; kui kangass ärä keedeti, siss `lü̬ü̬di `ki̬i̬mise vi̬i̬st läbi Kam; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi Rõn; ku ma uma hiiro saani ette lü̬ü̬, sõ̭ss lätt nii et lumi `tsiugõlõss Kan; lehmäl ummaʔ tuliraiaʔ - - tulinõ hüdsi `lü̬ü̬di koorõga kokku, `tu̬u̬ga määriti; Sõ̭ss `kańti sälägaʔ nuu˽vihu˽kokku ja `lü̬ü̬di haḱki Rõu; oĺl löönüʔ `hindä `uhkihe `rõivihe Plv; `t́seituni `lüüdi (pandi ajalehte) Se

9. milleski kokku leppima; kokkulepet käeandmisega kinnitama; kihla vedama; käsi kihlveos vabastama `minga‿päle nie `löivad kätt VNg; `lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad Lüg; kauba tegemise ning mene kihl väu juures lüiasse käsi Khk; kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; Kui teisele oli midagi lubatud, kui käed olid `löödud, siis änam taganeda äi saand; Vädasid sii `kihla, ma lõi käed `lahti Pöi; löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; keisid kirikus `kässa `löömas (kihlamas) Mar; mis me `vaidleme, lööme käed, jo näeb, kel `õigus oo Tõs; käed lüiaks ää, kosilane oli `körves ja kaup oli `vaĺmis Ris; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; lüädässe käed, et kes on nii `julge poiśs, et lü̬ü̬b ühe märgi ehk tähe `surnu`keldri ukse piäle Kod; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; Me leime käe, Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; na lei käe kokku joʔ, nail om kaup `vaĺmiss Har; midägi lepütäss, siss lüvväss käsi Se

10. ära ajama; tõrjuma a. loomi tagasi tõrjuma lüö `karja `vasta, `lähväd juo `vilja Lüg; löö `lammad `kapsust `vasta Mär; löö loomad siält `vasta, aa loomad `vasta Tõs; isa viis `eśtiks seda `karja - - seletasin tal keik ää, kus kohast pidi `vastu `lööma ja kus ei pidan `lööma Ris; `veised lähvad sõnnap̀ole, mine löö nad sealt `vasta Juu; lüö kari `vasta Koe; eläjäd lähväd kuŕja `piäle, lü̬ü̬ `vassa Kod; sel karjussel oli ka koer, koer `aitab `vasta `lüia Äks; lõin loomad viĺlast tagasi Plt; Kari sei vakka, es olegi mul vasta lü̬ü̬mist Nõo; mine ruttu, ruttu lüü˽tu̬u̬ lihm `vasta Har; mehitse sülemelle lüvväss `vasta Plv; liema um `lamba - - naid veide löüä tagaž́di Lei b. vaenlast tagasi lööma `kumbas änam mehi on ning tuplimad, nee löövad `vaenlase tagasi Vll c. välja viskama `kõrtsmik lei `rahva `vällä, lei `kõrtsi `tühjäst Lüg; Akkas `riidu `kiskuma, `lüödi tuast `välja IisR; `Sõuke inimene [kes varastab] löö kohe majast `välja Pöi; suvel `lü̬ü̬di vanamur `väĺjä Kod; ma `leie ta majast minemä Har

11. raiskama, ära kulutama küll sie mies on pali raha `surnest lüönd; sie on `kange läbi `lüömä, ükski asi ei pia `vasta Lüg; mis ta teenib, selle lööb vastalt läbi Khk; lõi palju raha joomaga läbi Muh; Löi aega surnuks Emm; `raiskas ja lõi raha läbi Mär; teeb koera teud `vaĺmis, lööb raha `surnuks Kse; Lõi isa raha ühü õhtaga `sirges Han; naene ostaks ikke tarvi `aśju, mees lööb kõik raha läbi Juu; lei varanduse läbi Kod; mis sa lööd `surnust aast (aega surnuks) Lai; ega temäl ei jää `seisme kedägi, ta om kiḱk läbi löönü Krk; mes mul siin viga lebedäld olla ja `aiga surnuss `lüvvä Nõo; tu `leie uma raha kõ̭gõ läbi Har; tä lei nii läbi, ku nuusaśs arʔ Se || si̬i̬ om `autu tüdruk, au maha lüänud Kod

12. varastama Lau `pohja jäi moni kodiline `heini, `läksin ära `tuoma, joba olid üle `lüödüd Kuu; lüöb `võõrast vara `kõrvale, varastab; sie on `kange oma `puole `sisse `lüömä, võttab igält puolt, kust saab Lüg; Lasi - - pienjahu kotti `vankri `kastist üle `lüüa IisR; üvä `asja oli, aga üle `lüödi Vai; pulma lagu taheti üle `lüia Mus; [tal] Oo see va ülelööma viga küĺges Kaa; mool `löödi metsast kaks vikatid üle Vll; Kokk lõi liha `kõrva Han; on käppa löönd (näpanud) PJg; see asi on küll üle `löödud, seda põle kusagil enäm Juu; ta on mu `kirve kõrvale lüönd JMd; sie poiss on `kange võerast ligi `lüema Kad; raha leid `kińni mehel, võtid sala ärä Kod; seni angeĺts naistege, ku leive `puhtess ta Krk

13. vahetama `lüöme `saapad `ümbär Lüg; vii oben laadal, lü̬ü̬ ümmer Krk; sa olõt ka uma vana märä `ümbre löönüʔ; raha vaia vallalõ lüüäʔ (peeneks vahetada), mul om vallalist raha vaia Har; hobõsit lüvväss `ümbre Plv

14. (kahjurite tegevusest) Koirohi riiete vahel oli, äi siis pole koi riiet ää löönd Pöi; iired leid peso kõik räbäliss Kod; koi är löönü, villast rõõvast lööve Krk; koid löövä väegä ruttu villatse läbi; puu om `koitanu, koid om läbi löönuva temäst, alt tuleb koi `tuhka `väĺlä Ran; langa om koil ärä `lü̬ü̬dü Nõo

IV. 1. (järsku) muutma, uude seisundisse või olekusse viima; põhjustama mei küttame `rohkemb seda `suitsu`sauna. `suitsuga lüöb alt `suemaks Jõe; lei kõhu `lahti, minä igä `toito ei `kannata; [tüdrukul] lei vie `lahti (pani nutma), kui `kuulis, et poiss ei taha [teda]; lüön südäme kõvast, enämb ei `anna oma tüö `riistu `tõisele Lüg; akab juba koidu piiret `lööma Ans; [vihm] löönd köik kuhad läkku Khk; Lõi piima `lahti (tegi rasedaks); Põllu on juba rohekaks löönd Pöi; tuul löönd mokad `lõhki Mar; külm lööb aja irred `lõhki Tõs; virmalest lööb `taeva `koltsese kõik Pär; se vihm lööb küll `lainesse kõik Vän; täna tuli nii paelu `vihma, et on tee vedelaks löönd Tor; [kui] Märg vili rihituppa üles sai, `esmalt lõi tua läppu täis Hää; löö süda kõbaks ja tee tükk läbi, mis sa veel kardad Juu; lumi `autab ära, lüeb aĺlituse orakse `piale JJn; kuda sa `paĺla käsi võid ometi `olla, külm lüöb su `lõhki VMr; `kange leitsak sies, lüöb inge kohe `luksti `kinni Sim; ma panin kivile tule `piale, tuli lõi kivi `lõhki Trm; vihimä tuleb, lü̬ü̬b mua mädäss; riśsikein lü̬ü̬b lehmä ja `lamma `lõhki; kui ei `julge, lü̬ü̬ südä `rindu, lü̬ü̬ südä külmäss ja mine Kod; kapuste `lehti kasvateve ja päid ei lü̬ü̬ kokku Hls; siss tulli küll suur u̬u̬g `vihma, si̬i̬ lei küll maa ligesse Hel; kos ratass om `sõiten avva `sisse löönu, sinna tulep vesi `sisse; `tuĺli suur sadu ja lei mul `rõiva säĺlän ligedass; voḱk lei langa kõrvale `lonti Ran; vahel kui lü̬ü̬b kõtust `valla, siis situ kas vai ärä `endä; ku pälgib, siss lü̬ü̬b `taivaalutse `valgess Nõo; rasu `kange küĺmägä lü̬ü̬p poti `lahki Ote; kuum vesi om purgile löönu mõrja `sisse Rõn; ku ta uma `süäme kõvass lüü, siss ei lausu ta sullõ mitu `päivä sõnnagi; ilma lüü külmembäss Har; Tu̬u̬ neh keśkü̬ü̬l tuĺl ja keeletüss lei Rõu; tu̬u̬ kardoka `ku̬u̬ŕmine lei ka `käśsi, no‿mma˽käeʔ `haigõʔ; pääśokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm vesi lööse keresse `lahki Räp || kui kõva tuul, siis laev lü̬ü̬b vede `lõhki (lõikab vett) Kod

2. a. (järsku) muutuma, mingisse seisundisse või asendisse üle minema `luomal on vaev, ta lüöb `märjaks Jõe; löi `kahvatunneks Kuu; `laine tuleb - - äkkitse lüöb `valgeks piald Hlj; `paise löi mädale VNg; muld lüöb `panka; võttad pali `viina, `lüöväd `silmad `aĺlist pähä, et näe kedägi; `õtra lüöb verele - - akkab juo `küpsenemmä; süö `kapsa suppi, siis põsed `lüöväd punasest; kas juba lüöb tüdimusest (kas tüdimus tuleb peale); ilm lüöb `tuulele, akkab `vihma `kiskumaie; uss lei `luoka mättä `õtsas; poiss `kardab pimedas `ninda, et `juukse `karvad `lüöväd `püsti; `taivas lüöb `lahti, `pilved laguneväd `laieli Lüg; rohi lüeb `aljast Jõh; `silmäd `lüöväd vesisest; `kartuli `varred `löiväd `mustast, siis kui `külmä on näbiständ Vai; vili `küpseb, pöld akab `valgeks `lööma; lehed löövad `koltseks Jäm; jalg ikka valutas `pεεle, `viimaks löi pεεlt `lammu Khk; tume must pili - - taevas lööb `kangeste mustaks; Äi see mees löö kessegid ees verest välja (ei kohku) Kaa; taimed köik löövad nii `tirki Vll; Märjaga porgandid löövad maa sihes `lõhki; Vihma akkab tulema, raudkivid löövad `päikse ees märjaks; Tuba lõi kohe särama, kui - - lamp põlema `pandi Pöi; odr akkab juba `punga `lööma; `järsku jähi `aigeks jälle, lõi äkist `aigeks Muh; `talve lööb puud keik `valgegs, lööb uude `pεεle Käi; vilja pöllud löövad `aljaks Rei; kui laps ei imend ää, siis piim lõi pähä, läksid rumalaks; ma ehmatasi nii `kangeste, süda lõi üsna külmaks sees Mar; puud lõid eila `ärma Mär; `Silme ies lei mustaks; Põĺvist lei `jarsku nõdraks Khn; kesspaik lööb na nõrgas juba (kõht on tühi), kas lähme `lõunele PJg; `Lõuke, si̬i̬ on si̬i̬ põllulind, mis kevadilt kohe `siia tuleb, ku mättad mustaks löövad Hää; `järsku lü̬ü̬b lõõnast sinises, akkab müristama Saa; mets lüöb iirekörval Ris; ilm annab külmast tagasi, ilm lööb `pehmemaks Kei; kui ehmatasid, siis lõi jala või käe sinise triibuliseks Juu; `õhta tuli kätte, akkas videvikuks `lüöma JõeK; mets lüeb mähele Amb; vanames teeb niikaua `eina, kui jänese perse lööb `valgeks Ann; kääd lüevad `komparasse (konksu); `omme vist lüeb `suemalle, lähäb `suemalle; lüeb kohe kot́t pimedast pialt pääva `luoja; titte lüeb (läheb punga) VMr; muhk aab ülesse, lüöb sinisest Kad; kanad lõid `ergu (muutusid kartlikuks) - - vist nägid `kuĺli Iis; meel lööb `nukrast; tuli lõi lõkkele; `juuksed löövad lokki Trm; külm ei `kõlba maja õlema, lü̬ü̬b rõsisess; kõrvad lüäväd lukku; ku katus mäda one, siis akab katus `samle `lü̬ü̬mä; aken lü̬ü̬b igisess, pada aur eedäb `akna `piäle; mul lei südä külmäss (ehmusin); `eeste lei nõnna tõsisess; plekkasi one lupi `sisse lüänud, one `lossi lüänud; no mes sina nõnna `norko leid, enäm ei tańtsi; kui angervaks `varde lü̬ü̬b, ei sü̬ü̬ `uńtki Kod; `enne lina ei `kista enne kui kupar lööb pruunist; udar lõi `paiste; ara vereline kardab `kõiki `aśju, lööb verest ruttu ära Lai; nägu lööb vihaseks; `silmade ees lõi `kirjuks; süda lõi pahaks Plt; õhk lü̬ü̬p jahemass Trv; tuul o `u̬u̬ksepess löönü; lõng lü̬ü̬ `särgä, ülearu keeruss aet; või akass kokku `lü̬ü̬mä joba; ihu lü̬ü̬p rassess, une ramatse tulli `pääle; ilm lü̬ü̬ vagapess, ei `tuiska ääp ninda; puri lü̬ü̬p lippi kohe Krk; ärä‿ss tolle peräst vi̬i̬l arass lü̬ü̬, mes sä sitast `peĺgäd; kaala rahud - - aeva üless, kas veri tükki lõi; kae mõnel lü̬ü̬b irmuga kõtt `valla; maa löönu `aina täis; põvvaga lü̬ü̬b vili kõllatsess Ran; kui kala om `lõpmisel, siss ta lü̬ü̬b jo `loiku Puh; taevass lü̬ü̬b joba lahedass; edimält läits küll suure õhinaga `riibma, peräst lei `lönti Nõo; vihmasadu lätt üle, siss lü̬ü̬p ilm kuivass Kam; `kapsta omma ka nüüd `arku löönüve San; ei näe medägi, tähe lüü tükkü Har; kuum aig, siss lei jala mädänemä Rõu; `verdelle lööse, `verdümmä nakass vili; rõivass um jo lõhvele löönüʔ (õhukeseks kulunud); silmänäǵemine um kehev, kõ̭iḱ lööse haĺliss Plv; [ta] lei minijäle `väega˽kuŕass Vas; edimält lei sinitses, `arvssi, et tulõ [vihma] Räp; jahu löövä ḱakku, ku är hämmusõʔ Se || naisõʔ löönüvä (tundsid) `hirmu, et üt́s kropin oĺl Kan b. kellekski hakkama `leigi mõtsavahiss Võn; peremi̬i̬ss - - lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa Ote; tu̬u̬ `leie `usklikuss; mu˽poig lei ka timahalt sulasõss; egass toole is `julgu `käemihess lüüäʔ; [võõras] pini lei sõbrass mi˽pinnega Rõu; poig teḱk `sääntse tembo, lei kaupmehess Vas

3. a. (kuhugi) tekkima, (järsku) tulema, ilmuma kaks`kümmend kaheksa `paiset löi ühe`korraga ihu `pääle VNg; `tõine kõrd lüöb üle kehä rakkud `külge; mina‿i tia, mis asi sie õli `õmmetegi, et siekõrd `piimäle `ussid `sisse lei; `aigus lüöb ihu, võttab `pitkäli; `kartulid akkavad juo `alle `lüömä (mugulaid kasvatama); vikker kaar lüöb `taiva; kui on kuiv, siis `õhta lüöb `allatus maha Lüg; Palav igi lei `õtsaette Jõh; Koid olivad `leivajahudelle `sisse lüönd IisR; vesi lüöb `silmä; `lieted `lüöväd `külge Vai; vahel narr lööb kää `rande `liikme `sisse Ans; lööb `täisid täis; löi moole suure villi jala `pεεle Khk; pölend `aigele lööb tulelaasid, kärnad löövad Kär; puuga pask lööb kivi `pεεle vöi seina `pεεle Mus; `oolmed löövad üles, paisetab köhu üles Krj; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa; mul lõi südamest läbi, et - - nüüd on juba kaevatud, et mul `raadio on Pöi; `valged lapid löövad ihu `peale Muh; mo liigendesse löi `kange valu Käi; karu uhak, teraba, lilla höied, nupp lööb `otsa Phl; karduled pakatavad, kasumisel löövad praod `sesse; `paergo lööb kohe lõngale sõlme `sesse Mar; `võile lõi kibekas mekk `sisse; ku ta `keema akkab, lööb leemel vahu `peale; kramp lõi `jalga; rabandus lõi `sisse Mär; kui vee lööb eenämasse, mis sa tääle teed Vig; üks mõte lõi pähä, tuli pähä kohe Tõs; Südämesse lei valu; Ristluudõssõ lei `juõksva sisse Khn; kui virmalist `taeva löövad, siis tuleb `vihma teese päeva Aud; ku vee pial puĺlid löövad, `öeldakse: see oo pikaldane sadu PJg; suurest joosust lööb `püstaja `sisse; sańdist verest lööb `paise ülesse; `aigus kord nagu paraneb, a lööb uuesti jälle Vän; Kui [supp] `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; ku küĺmavalu akkab tagasi andma, siis lööb küüntesse `kange valu Kei; mul vahest lööb nagu must pank `siĺme ette; `jõele lööb juba jää korra `peale; kripist lööb vahest kopso põletik Juu; `pilved lüövad ülesse HJn; valu lõi lõua `luusse JMd; põleks seda `vähki lüend, aga see oli jo `tapja tõbi JJn; palavaga lööb jo kramp `sisse, kui `järsku lähed `külma vette; tema noorelt jäi ka vigaseks, särlad lõid `jalgadesse Ann; `õhta lõi küll paksu udu kohe maha VMr; kui nüör on liiga kierd, siis lüövad kuurud `sisse; nisuke korba kord lüeb pähä, siis kui pia on `kärnas Kad; riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse; piimale lüeb kuar `peale; juagupi pääva ajal lüeb jua raud nael einale `sisse, ein on siis kõva VJg; ehmatamisega veri lüöb näkku Sim; puu `riistade `külge lüöb aĺlitus, kui ei saa `õige kuivast IisK; lõi musta `pilve ülesse Iis; lina `ulka lü̬ü̬b tutar; lahed pihuss nisuteräd `kluasi vede `ulka, tilk lü̬ü̬b `õtsa, nagu `erme terä lü̬ü̬b õbedane tilk `õtsa; vahel lü̬ü̬b valu südäme `alla; nõnna tusk lü̬ü̬b vahel ja igäv one; vamm lü̬ü̬b `niiske kõha `piäle; ru̬u̬ś lü̬ü̬b vihassamisess; taud lü̬ü̬b rahava `piäle - - perede `viisi võtab maha; kui külm keväde, lü̬ü̬b rükki karu`kaara täis Kod; [õllele] lü̬ü̬b vahu pääle, kui `käima akkab; teesele [puu] unikule löövad kohe seened `otsa Äks; aavale lööb koore `piale Ksi; `vistrikud löövad näo `piale; `piale `vihma - - kui [maa] `kuivma akkab, lööb lõhed `sisse Plt; peeniksel lõngal löövad tenekord kuurud `sisse SJn; põletnik kätte löönu Trv; ku `liiga ruttu lina kakud, siss lü̬ü̬b kidsi `sisse; nagu virvetep `siĺmi ehen, lü̬ü̬b varju ette Hls; last ei tohi äkitseld eedutada, võib mõni ädä `küĺge `lüvvä; mõnel lei kõõmet pähä Ran; ku valu `sisse lei, siss võti `kü̬ü̬mnit, läits valu üle; krambi lei jala `sisse Nõo; leib vanass lännü, alle `küĺge löönü; lü̬ü̬p serätse viirastuse siĺmä ette Kam; nii väkev piim `oĺli, et ku ta `nüsse, siss lei nigu või kibena pääle tolle piimäle; Egäkõrd ei paranegi obene ärä, lü̬ü̬p vi̬i̬l `pousslaki `küĺgi Rõn; hallõʔ om löönüʔ piimä pääle Kan; mi˽`mõśki ja puhasti külʔ, a iks `leie täi˽`säĺgä Krl; [maja ehitamist] alustõdi hääl pääväl ja vana `kuuga, et siss es lüü naid prussakiid; ku kauõmbadõ kaet, siss nigu udsu lüü `siĺmi ette; nigu langa lõimõ päält maha võt́i, ni lei kuuru `sisse Har; tuhaperä um `kapstile `pääle löönüʔ; `vi̬i̬le um karsõtuśs pääle löönüʔ; Esi˽lei küll `süämehe, et nu˽naaʔ elupääväʔ `loedu ummaʔ Rõu; iho pääle um löönüʔ kublaʔ Plv; ku iks `su̬u̬ldunu liha om, siss `vaklu `sisse ei˽lü̬ü̬ʔ; hobõsõl löövä hiireʔ, kanna ai `sõitu; tõbõ lei `külge Vas; ku rüäl om paĺlo mesikastõt, siss lööse paĺlo tungõĺterri Räp; vasigõlõ leiʔ veimeʔ `säĺgä; kui sula om, lööse lumõ‿päle kirbuʔ Se b. ilmnema, ilmsiks tulema Kus sa neid vigu `varjad, nied kippuvad ikke `välja `lüöma IisR; Vana `aigus lõi `jälle `välja Pöi; Ju tal oli `aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei `vällä Khn; kahe nädala pärast pidi se `aigus `väĺla `lööma Juu; ku `aigus lööb `väĺla, sis‿on ike parem Plt || (sarnanemisest) tea, kelle nägu see laps lööb, kas isa või ema nägu Juu; kas ta ei olõ vahest Alatarõ sulasõ Jaani sõ̭sar, ta lüü nigu `õkva Jaani ńakku Har

4. (järsku) hakkama lüöb `kartama Hlj; põhud `lüöväd `allitamma; lein `arvamaie, kas saan või en saa; lüöb `mõtlema; `ihmised `lüöväd `kohkomaie; `luomad `lüöväd pasale, kui akkavad `metsäs `sieni `saama Lüg; Nied pahad viad on `talle pärast `külge lüönd IisR; kääd `löiväd `külmetämmä; jogi löi vahotamma; puud `löiväd palama Vai; oli va ara verega mees, löi `kartama Khk; Ma lõi selle jutu öle kohe `kahtlema Pöi; ilm lööb `lahkuma, kui `taevapilved `seĺgivad Rid; lõi üsna `kohkuma Mar; karduled lõid mädanema Kul; lööb ikke vähä paranema juba Mär; `Jalgealune lööb `kõikma Han; mõtted lõid piäs `liikuma Tõs; rukki põld lööb kolletama; süda lõi värisema Tor; Põõsas lõi `närbuma; lõi näust punetama Hää; võtan öhö napsu ää ja juba lööb pähä Juu; kualikad jäid ummuksesse, lõid `pehkima; palitu on juba vähekese `kolkuma lüend Kad; ihu lõi ~ lei üsna värisema Trm; äkitse tuli lü̬ü̬b põlema, ku kuumass lähäb, lü̬ü̬b põlema Kod; õlu lü̬ü̬b kobrutama Äks; ammas - - lõi `tuikama Plt; iho lü̬ü̬b `tuhkama KJn; `käisse suu karvendama löönu Trv; lei joba `kahtlema, sis‿ma julgusti tedä; lume lobjak om - - väĺlä pääl kah sulama löönu Ran; lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh; kui ma tu perämätse krehvi ärä `võtse, lei pähä, nigu ma `sängi lätsi, oĺl uni pääl `kauhti Ote; ma lei ka `pallõmõ (hakkasin paluma), ja `õkva nigu tuulõst tuĺl abi; iireʔ lööväʔ `väega kasuma Krl; ma˽näi, et sa˽lei `kahtlasõss, sa olõt õks `süüdü; haina löövä joʔ kopitumma; `lamba `pańni `ju̬u̬skma, eläje lei kõ̭iḱ `vah́tma; ta om jo `ju̬u̬mise pääle löönüʔ, ei˽sa taad enämb `ümbre ei käänäʔ; sa olõt no˽siss löönüʔ raha kokku ajama Har; taivass lööse seletämmä Plv; piim om haĺlitumma löönüʔ Se || sa olõt poolõterä pääle löönüʔ, nii saat kah terä˽poolõss (hakanud rentnikuks, kes jagab teisega saagi pooleks) Har

5. a. puhkema, avanema `Heided `lüövad `lahti Kuu; `paise lei `lahti, akkas `juoksemaie; aav lei `lahti, õli juo `tervest `saamas; `puŋŋad `lüöväd juo `varsti `lahti Lüg; edermed löövad kevade `lahti Khk; `õitsed alles `lahti löömata Muh; kui lehed põle veel `lahti löönd, siis puud oo alles `pungas; paese pakitab, akkab `kat́ki `lööma Mar; paese lõi `lahti. umb paese kaob mud́u viimaks `ummes ää, ei `löögi `lahti Mär; paiu `õitseb ka, urmad löövad `lahti PJg; löövad iga üks oma õied `lahti, akkavad `õitsema; jalg lõi `lahti ja mäda tuli `väĺla Juu; `aige koht - - ikke mitu nädalad `enne `kasvas, kui `lahti lõi VMr; ruasid lüend õiled `lahti VJg; `este ajavad `veiked pungad, siis `lüövad lehed `lahti IisK; õõnap̀u eelitsused `eeste `punnavad, ku `laśti lüäväd Kod; õunapuu `äitsne om `valla löönü Krk; `uibu häiermä löövä jo laḱka Har b. lõhki minema Terava `vorsti `pulgaga `torgiti `vorstile `augud `sisse - - `muidu lei `vorstid `lõhki Jõh; Ta (lehm) paugib ennast nii täis kas lööb `lõhki Pöi; nied olid nied `kuivand käbid - - `kuivand ja nisuksed `lõhkilüönud käbid KuuK; urb lü̬ü̬p `lõhki, säält tulep lehe pung Krk; Küdsäp leivä iluste ärä, es lü̬ü̬ pääld `lahki `leibu ei Rõn || piltl rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran c. (millegi küljest) lahti minema [seep] oli `katlas nii`kaua ku `jahtus ära ja siis täma löi `katla `küljest sedamodi `lahti VNg; tuol lei `liimist `lahti, õli `väljäs `vihma kääs; raud vits lei `jatkost `lahti; `akna värv lei päält `lahti; `luoma karv lei `lahti Lüg; kui lina kiu `lahti lõi, `toodi merest ää, `pandi tuppa parsile `kuima Han; kui linad `vaĺmis `aedund on, siis kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; kiudu küĺjess lü̬ü̬b luu `lahti Kod; murak lü̬ü̬p `valla lülü küllest, ku ta `valmi om Krk || tõbi joba lei `lahku (haigus läks üle), joba aa `silmi `valla Krk d. paistma hakkama tänä lei päiv `lahti juo, sadu meni üle Lüg; lõi pääva `lahti Tür; ku päävä lü̬ü̬b `laśti, tuleb soe Kod; `täämbä om sääräne ilm, et lüü õks `päivä ka vallalõ vahel `piĺve vahelt Har

6. kellegagi seltsima, liituma, ühinema vahel löid pere `nuored siis kogu - - `lüödi nii kahe `kolme `pääle siis `kampa ja `viedi [võrgud] merele Kuu; lähän ka `tõiste `juure, lüön `seltsi Lüg; `löivad kahe `keste `ühte `nousse Vai; `lambad löövad `ühte `rumma Khk; löö end ka teste poiste troppi Rei; must`rεstad akkavad `parve `lööma ja ära minema Phl; kui varesed `salku löövad ja `lähtvad mere `peale, oo sula `lahti Rid; ta lõi nendega `ühte `meśti, mis ma änam sain teha Mär; lõime `seĺtsi ja akkasime minema Tor; poisid lõid `kampa kokku ja läksid `kõrtsi Saa; mina nende `vargate `kilda küll ei löö end Juu; rahvas löönd ennast tõlla `ümmer kokku Kos; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama Koe; `sinna `kilda ma ei lüö, ei eida VJg; `piäskest lüäväd troppi; vananaesed leid kerikun nagu vede laene kokko; minä lü̬ü̬n teie `nõusse Kod; kalakajakad - - sügise löövad nemad `eńdid kokku järves ja aavad kala `väĺla Äks; tal oli `õigus ja kõik lõid tema `poole Plt; `lamba leive `kerrä kokku [kui hunt karja tuli]; `mõisniku lööve `parti kokku, om ütel nõul puha Krk; mesiläse leevä ütte sumakude kokku, lassiva puu `otsa; kudu `aigu löövä kala `parve Ran; nemä `noore inimese, lõbu täis, leevä `kimpu ja lätsivä kinude Puh; löövä `endä `tilka ja ajava juttu Võn; ku varesse tsähmäkude löövä ja vaaguva, siss üits rõebe om näil sääl maan, ega na muedu tsähmäkude ei `lü̬ü̬vä Rõn; kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan; lüü˽sa˽ka mi˽`seĺtsi, leki õdagult `kõŕtsi; üt́s salk ollõv `rü̬ü̬vlid kokku löönüʔ, nu̬u̬ käävä varastõn ja `rü̬ü̬vin; tu naanõ `leie tõsõ mihega kokku ja võt́t tõsõ naasõ käest mihe välläʔ; sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä; ma is lüüʔ timä manu selle, et timä is tiiʔ kirjalikku `kaupa mukka (minuga) Har; tsirguʔ löövä `paari; `kärpseʔ umma˽`hindä nukka `turbahe löönüʔ Plv; süĺlem lööse `kahha haańa `pääle vai puu ossa `küĺge; löömi˽katõ`keske kokko ja teemi äräʔ Räp || asuma `leeri lüvväss, siss pandass püssü˽haḱki ja teĺgiʔ üless Räp

7. a. lahku minema, eralduma; töölt lahti võtma kruppist `leima `lahti ja akkasima kahe`keste [heina] tegemä; lüön senest `seltsist `lahti, en lähe `nende `ulka; lüön `ennäst tüöst `lahti; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; `löiväd eri `leibä Vai; löid kevade `lahku, teine läks `teise tükki `leiba Khk; Lõi ennast teisest perest `lahku ja elab üksi oma ede Pöi; ma löö eese nendest `lahti - - ma nende `kampas änam ei kei Mar; lõi eese teenistusest `lahti Kul; `tahtis ise tükki `lüia, ühe laual ei maho `süöma Ris; lõin sealt pereme juurest `lahti, nüid lähän uut `ot́sima; lõeme `lahku, iga üks läks oma `küĺgi Juu; tema lõi ise `leiba VJg; mesilasse pere lü̬ü̬b `laśti, emä tuleb eden `väĺjä, tõesed taga järel Kod; sulane lõi perest `lahti Plt; lööb tõśtest `lahku Trv; peräst kahits küll, et ta Jaanist `lahku lei Nõo; oĺl ka umast esäst eräle löönüʔ, no süü ega üt́s uma laua päält Har; [ta] lei umalõ söögile Rõu; ma lei `hindä vallalõ Plv b. eralduma (pilvedest) `pilved `lüöväd `lahko, ilm lähäb ilusast Lüg; taevas akkab pugalaks `lööma - - pilved akkavad `lahku `lööma Nis; pilved lüövad juo `lahku, nüid tuleb eina ilm Koe; `vihma tibab küll vähä, aga si̬i̬ jääb `varsti `järgi, piĺve lööve joba `lahku Hel; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ Vas || (terendamisest) Metsad ja `sõuksed `kõrgemad kohad löövad moast `lahti, just noagu `õhkus ripakil Pöi

8. tagasi või järele andma; alandama, vähendama; alanema, vähenema ehk lüöb `külma tagasi; `paisetus lüöb `alle juo; vesi lüöb jões `alle; kisume `karvu, aga `viimast südä lüöb tagasi (pahameel läheb üle); `aigus lüöb juo `kontidest `vällä Lüg; jumal oo külmä tagasi tänä löönd Mar; silmanäu paistetab ülese, vahel lööb tagasi Aud; jää plaksub - - nüid akkab küĺm tagasi `lööma Juu; valu lõi tagasi VJg; põhja `valgus vahel `eitleb, on õege suur, siis lü̬ü̬b `jälle tagasi Kod; maa akkab küĺmetamisest tagasi `lööma SJn; siis akas juba `rohkem ingäta `saama, lõi tagasi, paśtets akas vähänema Kõp; küĺm akkass joba tagasi `lü̬ü̬mä Krk; üits pitsit ütte, tõene tõist ja valu lei tagasi; kõtt kõva ja nii `räńkä täis et `lahki minekul, ku saad, et tulep `pi̬i̬ru tirdsuke, siss lü̬ü̬p tagasi Ran; nüid om ilm küĺmäst tagasi `löönu, om joba `lämmämb; emä `oĺli kidsi aŕst, ei tiiä, mes ta posiss sinnä pääle, siss lei tagasi Nõo; vihm lü̬ü̬p joh tagasi San; ku jummaĺ külmä tagasi lüüssi Plv; mä ka lei `perrä (andsin järele) Se || (kuu kahanemisest) säntsel pääväl lüvväss kuu `alla, ku jääss jo vähäbäss Se

9. a. taganema, keelduma; ümber mõtlema lei tagasi `kaubast, taganes `vällä; mies lähäb naist `õtsima, pruut lüöb tagasi, ei tahagi tädä enämb; kaup on `kindel, enämb ei saa tagasi lüä; lüö oma miel `ommete `ümbär ükskõrd (muuda arvamust) Lüg; pärast oli ta kaks kuud kihlatud ja siis löi tagase ennast Ris; tämä pidi `tü̬ü̬le minemä, aga ei lähnud, lõi tagasi Kod; rokulü̬ü̬r (prokurör) lü̬ü̬b `ümber `kohtu otsuse Hls; ku ta ütte naist luba võtta, ei võta, lü̬ü̬p ümmer, võtab tõise Krk b. (rahareformimisest, devalveerimisest) rahad `lüödi `ümbär, `tõise `numbri `pääle Lüg; kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer Vig; rahad `löödi tühjäs Var; löövad `ühte `puhku raha `ümmer Juu; Nüid om - - üttelugu tu papre raha odavass lüümine Nõo || piltl (poolearulisest) `mõistus oli `ümmer `löödud Var

V. 1. a. paiskama, paiskuma; viskama vihm krabiseb `vasta `akna - - `tuulega lüöb `vasta `akna; lõks lüöb `kinni, kui iir `pääle lähäb; tuul lüöb kalad `randa; püss lüöb tagasi, kui on pali `rohto Lüg; tuul löi ikkuna `lahti; `püssül on mogomaine lukku, midä lüöb `tongi `lahti Vai; tuli raksub korra, lööb sädeme `välja Khk; lammas löi (kukkus) ülekaela vee `sisse Kär; Nüid on neid vähe - - sahk lööb marivarre juured segamine, kaduvad ää; Tule `sambad lõid öles taeva `poole Pöi; seal on tuld keik kohad täis löön Phl; `vankri ratas `loopab all, lööb `vällä Mar; tuli lõi `räästast `väĺla Mär; regi lööb `ümber lebeda tee peal Kse; Tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han; kui vurr on mee `väĺla löön, on kärje puru täis; tasa keeb - - `puĺla lööb üles Var; suur tuli, lööb `leeki Tõs; Kui `trummõl `jästi juoniss ond, siis lüeb vilja `vällä Khn; Vahest `tehti vallatust, `lü̬ü̬di `vahtu üksteśel `kaela Hää; vesi löi paet kummuli Ris; meres lüöb ummikas paadi `ümber JõeK; tuleliegid lõid majast `väĺla JMd; kaev lõi [pumpamisel] jäätükka `väĺla JJn; tuli lõi lõkkele Trm; kui sopitsad ei õle, lü̬ü̬b `venne `riśsi; `kange laene lü̬ü̬b kalad järve `jääre `väĺjä Kod; suur tuul lõi leegi metsa poolt `vasta ja kõik põles ära Plt; `suitsu lõi `siśsi Vil; regi lei `lihvi, vedäśs obese ka `risti ti̬i̬d Krk; no tuul lei siss agana ja kõ̭ik `väĺlä, ja terä jäevä `sinna `tuulme pääle; kõrva`kuulmine ka om alb, nigu laḱka lü̬ü̬b selle eli, ei saa aru, mes tõene inimene kõneleb Puh; aava puu `praksnava `väega, löönävä tulekibenit kõ̭ge tuha ja tolmuga pliidisuust `väĺlä; vibupüśs `olli serände looga `mu̬u̬du, kabel `olli küĺlen - - kablast tõmmati, kabel lei tolle nooli `väĺlä Nõo; No ku leib kütse oĺl, sõ̭ss `leie `tarrõ lõhna üles Urv; ku kiä edepu̬u̬l `piipu `tõmbass, nii lüü sau˛u taga`tarrõ Har; näile lei tu̬u̬ tulõ lõhna `kurku, siss läppüʔ ärʔ; tu̬u̬ maru lei aia küllülde; `pernase lei poḿm `kü̬ü̬ki poolõ elogaʔ Rõu; `lainõga lei loodsigu `ümbre Se b. (laine loksumisest) oli kova `laine, kui löi `ruoli `rummust üles VNg; laine lööb `vastu laiva `külge Khk; laane lööb `vastu `paati Rid; lokse tuli ja löön `vasta kuuri `seina, `tõmman adra ja läin sellega Aud; laene loksob `kaldalle - - lü̬ü̬b nagu nõks ja nõks; `veiksed `lained, madalalt lüäväd Kod || Ta on `kõrgeks kasunu, `luh́tab tuulega, jusku `laini lü̬ü̬b Hää c. ära viskama, ära heitma pütt lei `vitsa `vällä Lüg; kiha löi vitsa pεεlt εε Khk; Nendel õlle nõu oli põha alt ää löönd, läind kõik Pöi; `taargas lõi vetsa ää pealt Mar; pudel lõi korgi pealt ää Kse; `Toorid löövad vitsad ää Han; õlle `ankur lõi punni eest ää, käärib `kangeste Tõs; ing lööb pudeli puńni ää Tor; õlle punts lõi vitsad pealt ää Juu; maŕjad ei `kõlbama `ki̬i̬ta, `lü̬ü̬mä puńnid pudelil piält ärä Kod; `tu̬u̬re om vitsa är löönu päält Krk; pańgil ärʔ um vitsa päält löönüʔ Plv || magamise pääld lü̬ü̬b une ärä ja tulep tu õnnetu elu `mi̬i̬lde Puh

2. läbi tungima vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast Lüg; [vihm] löi labud läbi Vll; `pealmesed `riided lõi kõik läbi see vihm Mär; Vihm lei luuni läbi Khn; eenad olid koredalt pääl, vihm läbi löön Aud; `kange sadu o läbi lüänud eenä suadu Kod; ädal akab läbi `lööma (tärkama) Plt; nüid lei [vihm] maa läbi Krk; `tuĺli mitu `u̬u̬gu järjest, lei sarrad läbi Ran; ma `pilse rüä vihu laḱka kujuma - - vihm oĺl läbi löönü Kam || hakkama saama Täma lõi egast poolt läbi Pöi

3. a. ületama, üle trumpama oli üks vägev `meister, kes neid [triivpaate] tegi. se lei `Tallina mehed üle vel oma `teuga VNg; üks lüöb `tüögä `tõise üle, on `kangemb tegemaie Lüg; Ramu `puolest lüöb kõik mehed üle; `Laiskusega tahad `teisi üle `lüüa vai; Magamises lüöb keik üle IisR; tursa lööb [särg] mitu `korda üle (särg on tursast parem) Jäm; Löi teda kui rannamiis rotti (võitis jooksu veenvalt) Pha; kui `valged [kartulid] tulid, siis nied lõid punased üle VMr; sa olõt Lüüsi `Ańdre üle löönüʔ, olõt tu̬u̬ pruudi henele võttanu Har b. (petmisest, tüssamisest) löi selle kaubaga teise nönda üle Krj; `mustlane lööb sind egal aeal viluks Vll; `Katsus ikka teist öle lüüa, kõik ikka omale Pöi; lõid ta `persse läbi, taale jäänd mette kedagi Mär; lõid mehe `kuurmaniss Vig; kabalad inimesed oo - - kes `oskavad teist üle lüia Var; Lõi teise naha nõnda `lõhki ku, teine ei saanu mitte midagi Hää; lõid mu `persse viluks Rap; tema on niisugune `lambapia, et laseb alati oma naha üle lüia VJg; si̬i̬ naene laheb ennäss - - läbi lüädä, suab `lahti varandusess Kod; nüid või ta minnu vaest kolmesaja rublage üle lüvvä Hel; ma˽lasi hennest pettäʔ, is tiiäki tu̬u̬d, et tõnõ su üle `leie Har; ta lei tõõśõ üle, nigu˽silmä joosiva, aga midägi tetäʔ es saaʔ Se c. teist endale võtma ilus [tüdruk], aga sen `lüöväd `viimaks `toised mihed üle Kuu; Oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase IisR; See mees oo kange teiste meeste naisi üle lööma Kaa; Oli teise mehe naise öle löönd ja nüid elab sellega Pöi; tüdrikud ja naised ja, löövad üksteise mehi üle Mar; lõi üle tüdruku Kad; nika ta meelüt, ku lei timä õks üle Har; [ta] Oĺl Väinol pruudi üle löönüʔ Rõu

4. jätkuma, piisama; vastu pidama leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg; `Kauvas sie palk `vasta lüöb; Nüüd on siga `astis `suolas, sie piab nüüd `aasta läbi ette `lüöma IisR; Kas meitel ein kevadeni ikka vastu lööb Kaa; Ninaesine äi löö änam ede (toitu kipub väheks jääma) Emm; Kui raskid - - töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg; eks seda `oeti kokku - - et ta `iasti ette lööb Nis; see pidi ete ia pere olema, et liha `oasta `otsa ette lõi Kei; [kui viinavabrikus] oma karduled `vasta ei löönd, sis `toodi Venemaalt `maisi Kos; puadi sukk ei lü̬ü̬ kedägi ette Kod; ega see kevadine lumi kedagi `vasta ei löö, nagu se pääv `väĺja tuleb, on kohe läind Lai; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midäg leib vastu‿i lü̬ü̬, tegu teo `järgi; kavass si̬i̬ tal ette lü̬ü̬, temä lõhk ta `varsti maha (virgast kangakudujast) Krk; liha, ku sa tedä tü̬ü̬ manu üten võtat, ei lü̬ü̬ midägi `vasta, tu̬u̬ om pia `sü̬ü̬dü Ote

5. palka, hinda madala(ma)ks suruma `palgad `lüässe `alle, aga kraam on `kallis; `innad on maha `lüödod, ei saa `vilja `müiä Lüg; See lõi [õunte] inna `alla, et väljast nii pailu `sisse `toodi Pöi; lõid inna na madalase, ei maksa `looma `müiä Tõs; tal `löödi see palk alamaks, põle nii `kõrge enäm `ühti Juu; lina inna om maha lü̬ü̬d, ei ole si̬i̬ ind, mis enne olli Krk; `tü̬ü̬lisi palga omma `alla `lü̬ü̬dü Har

6. vastumeelne olema, vastu hakkama toit lüöb `vasta, on `vasta `tahtmist Lüg; ei ole üvä `toito, lüöb `vasta Vai; mõni kõrd südä lü̬ü̬b `vassa, ei taha `minna; sedä ei taha, si̬i̬ lü̬ü̬b nõnna `vassa Kod; ku ma tütärd `kandse, siss ma‿s taha peenikest `leibä, miu südämele lei tu̬u̬ `vasta Nõo; mõnikõrd ku sü̬ü̬t, lü̬ü̬p `vasta sul - - nigu osse tükip pääle Rõn; vaist sul ka üit́skõrd `vasta lü̬ü̬, et änänt ei taha San || vana lähäbegi midägi tegemä, joba kõ̭ik kondi löövä tagasi, nigu `vasta om kõ̭ik Ran

7. kõrvale hoiduma, tõmbuma; kõrvale hoidma lüöb tüöst `kõrvale, ei `viitsi tehä Lüg; ma lõin sellest jutust üsna `eemale Mär; lüöb tüöst `kõrva Koe; ku näd `sõimleväd ja `tapleväd, lü̬ü̬n kõrvale kõhe Kod; `meie oless kõrvale löönu ja ärä lännu TMr; kõrvalõ lööse arʔ tu̬u̬st tü̬ü̬st Se

8. alla langema, alla laskuma suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; õhk muudab siis kui suits maha lüeb Amb; täembä lü̬ü̬b suetsu maha, tää, kas ilm sulale lääb Trv || kui leib maha lööb (tainas alla vajub), siis sõtkutasse maha Pär

VI. piltl 1. (eri väljendites) `tõine lei rusikaga `kaula `pääle (keelas), vat, ei `saagi sedä `asja Lüg; obu olnd `valges `vahtus, jεi `öue, siis `löödi külmaga (külmetas) Khk; nüid ma löö aga sarved `seina (ei tee enam midagi) Muh; ta ikka `nohke teist `viisi, `jüsku mütsiga `löödud (poolearune) Var; saab [sõjas] lüia Mih; kõik nagu ühe vetsaga `lüödud (sarnased) Koe; olid nagu sõgedusega `lüedud VJg; kiŕjutas `vekslile `alla, õli pali `lü̬ü̬miss (vaidlemist), `enne ku aśjass `lahti sae Kod; läme (sooja) leivaga pähe `löödud, see oli loĺlakas või topakas; ta on nigu pimedusega `löödud, ei taha nigu nähagi; `kange rahamees - - lõi tummast selle aśja (maksis vaikimise kinni) Lai; täl löövä küll nüid pögsi `püidlit (on hirmu täis); t‿om `kahtlik asi, kas ta võtapegi toda Reenet ärä, lü̬ü̬p `tüt́rigu `perse õredass (röövib süütuse), jätäp siiä `paika ja lähäp oma ti̬i̬d Nõo; `küindlepäevä `aigu lüvväss küĺmäsüä `lahki, siss nakava ilma joba `pehmembäle mińemä Kam; om kavval, lü̬ü̬ `endä `aigõss (mängib haiget), siss ei sunnitõ `riibma San; ma kuuli, et üt́s oĺl `autu alaʔ jäänü, siss lei mul nigu väidsega `süämede Har; noidõ juttaga lei nigu põõna ette, es tulõ˽tu̬u̬ `umblõja inäp siiäʔ Rõu; löödud rõhutud meeleolus `Enne ikke tegi `nalja ja `rääkis, aga senest ajast jäi nagu `lüädud Jõh; kui inimesel mõni suur mure `süäme pääl, siss ta om `lü̬ü̬du Ran; Om sul suur pahandus, et nii lüüdü olet Vas

2. a. (tugevast valutamisest, kiiresti liikumisest vm) nii väga läksi `vastu ust et, silm löi tuld; läks nda‿t tallad löid `välku Ans; ma sai ete söhuse oobi, et üsna - - silmad löid tuld Khk; lõi `moole nii kõbaste `vasto `silmi, et silmist lõi tuld Mar; Lähvad, mis jalad löövad tuld Han; Siĺmad löövad üsna tuld, piad ü̬ü̬d ja päevad `lat́sis olema Hää; nüid ta lähäb nihukese valuga, et kannad löövad `valku Juu; kui midagi vasta `silmi lähäb, siis silm lüöb tuld, tuli lüöb silmist `väĺja Sim; kui sa oled `irmu täis, siis silmad löövad tuld Plt; lätsive ninda ku kanna lõive tuld Hls; ku inimese om `väĺlä puhanuva, siss na lähvä niidävä nii et vikati löövä tuld Ran; nooren sai alati `käiduss `paĺla jalu, mõnikõrd jala talla leivä tuld; minule ańd esä puu`luśkaga serätse kõlaku, et silmist lei tuld Nõo; ju̬u̬sk nii, et jalaʔ tuld lööväʔ Har; nii häpe sai ku silmäʔ lööväʔ tuld Se b. (aistingutest) kõrb lööb `pilli, ilmad `lähtvad sulaks Mar; `surnud peavad `tahtma inge `armu, kui körvad pidid `pilli `lüöma Ris; Mu kõht on kohe nii tühi, et sooled löövad sees pilli Jür; ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har

3. (erinevates ühendites) käega lööma ükskõiksust väljendama; loobuma, pooleli jätma lei `kääga ja tuli tulemaie; lei `käägä sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; ää pane tähelegi, mes näd `rääkväd, löö `käega takka ja Mar; `Kääga ei või `lüia, kui `alguses mõni töö ei lähä Han; vahest soab `kääga `löödud, et ei temast sitast `aśja soa Juu; pärast lõin kääga, ei tia mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; mõni on `vintske kui koera liha, `vasta panija - - teine lööb `käega Plt; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; külge ~ ligi, serva lööma flirtima; ligi tikkuma üks taht igä Valeville ligi `lüüä Kuu; `poisid `lüöväd `tütriguile `külge Lüg; `Ilma `asjata `katsub `külge `lüüa, `teine ei võtta vedu IisR; Vene poiss akkas seal kohe tüdrukutele `küĺge `lööma; Nii kena noor tüdruk oli, oleks veel noorem olavad, oleks veel `serva löönd Pöi; [see on] nüüdseajal, [et] löövad üheteisel `külgi Mar; ilus, kenä tüdrik - - mis sa `ootad, löö `külge Tõs; `tahtis `mulle ligi `lüia KuuK; eks ma teise `tütrega `tahtsin `sõrva `lüia Kad; `kange tüdrukutele ̀küĺge `lööma, sehvti poiss Trm; naene `lü̬ü̬mä `servä tõessega Kod; nüid ju tüdrukud ise löövad poistele `küĺge Ksi; vanast oĺl `häüläse inemiseʔ, `tihka is poisõlõ nii `küĺge lüüäʔ nigu no noorõ˽tegeväʔ Har; nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp; risti mitte ette lööma kõigeks valmis olema `kartamata mees, see‿p löö `kuskil risti ede Khk; ma ei löö - - ühügi asja ees `risti ette Tõs; tu̬u̬ `oĺli äste südi poiss, süäk ja `kange, es lü̬ü̬ `kossegi `riśti ette Ran; vedelaks lööma kartma hakkama, araks lööma Pühabe öhta - - pidi Loona meestega löömaks minema, aga meite poisid löid vedelaks Kaa; Lõi vedelaks - - jättis `ostmata Pöi

maa|töö põllutöö, talutöö maa tüöd kaik `raamass (lohakil) Kuu; tulime `seia ning siis `aksim‿sii seda maatööd tegeme Ans; möni annab oma kuha poole tera `pεεle, äi taha ise maa tööd teha Khk; Maa töö oo eluaja seike raske ning must töö olnd Kaa; egä kõik taha maa tööd teha, maa töö oo `raske Mar; [Kihnus] mihed vedeleväd, aga nemäd ei võta sedä mua tüed käde ega tie `jõlmaski Khn; mua tü̬ü̬d ei taha tehä, ti̬i̬b näpi tü̬ü̬d Kod; nüid om ta aŕst, aga prõ̭lla ka, ti̬i̬p kõ̭ik maatü̬ü̬ ja, niidäp aena ja raop puu Nõo; `eestlane olli maa arija, tei maa tü̬ü̬d, ega `muulane es ti̬i̬ - - maatü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; maatü̬ü̬d ka tege, ḱjund‿jaʔ Se

madalamas madalamas Jõe(-lammass) Kos Jür madalamal mei `vergud olid madalammass; kui kala oli madalamas, siis sai viel `liete`paelu `piŋŋumale `võetud Jõe; siis `pańdi seda `põlle sedamodi, `eśte `pańdi `seia - - siis naised `ütlesid, et see on ikka madalamas Kos

maja maja üld, maea hajusalt eP, Krk, maa Jaa Pöi Muh Kul Mih PJg Ann; p maia T V, `maia Rõn San

1. a. (elu-, töö- jms) hoone Uus `valge maja, `uksi akkunu [pole] `ollagi = muna Kuu; pueg tegi `selle `uuema maja Hlj; siin `onvad kõik majad ühe `kõrdased Lüg; Üks maja, sada akkent = puuriit IisR; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel; majad on `tehtü kaik tie äärt `müödä Vai; Maja tehti püstati palkidest Jäm; `linnas oo suured `körged majad; sääl majas on üks elanik sihes juba Khk; ümber`rinki tehakse uiesti majasi `juure Kaa; Maja rind (esikülg) `tehti ikka `päikse `sisse; See maja on nii suutumaks kadund, et leva änam seda `kohta koa, kõik üks põld Pöi; majas oo rehalune, üks tuba, kolm `kambrid; `pitkne lõi kohe majase Muh; `varsti tegid `korsnaga maja Phl; läks `uude majasse elama Kul; `pikne lõi sõstra `põesasse, oless ta üks nuuks edessi löönd, oles majasse löönd Kir; `linnas oo paelu majasi Tõs; Sügüses suamõ `uudõ maja Khn; katuse ung on ülebal arja all poole viiluga majadel Aud; Viluverest, `Valgust ja Kõnnust ma vädasin oma maa palgid PJg; põletasid see maea koa ää Ris; tuli `seia maja elama HMd; saime maea juba katuse `alla Nis; kes ei `oska isi teha, kutsub tegijad, kes ehitavad majasi; need on öhö maja rahvas, elavad kõik öhös majas Juu; ehitasid maa vennapuale (vennapojale) Ann; sõja aeg pomm kukkus majasse Tür; kui `uude majasse suame, siis `piame kohe pidu Kad; meil on kolm majada Iis; ku metsä `sisse suad, siis kõhe nagu `majja, ei õle enäm tuul; kihutasima, kuńni saema meie majada nähä Kod; vanast kõik majad olid riśtnurgaga. eks neid vanu maju ~ majasid ole veel `praegagi Äks; vana maja on längakille ja `viltu, `ümmer kukkumas Ksi; `eńdised majad oĺlid `paĺkidest `tehtud KJn; mina `seandsin majaden es elä Trv; kate eluge (kahekordne) maja; vanast, ku maea ehitedi, siis otsiti vi̮i̮soone `tunje Krk; pääsukestel `oĺli pesäsit kõ̭ik maja `ümbruss täis; ärä sa putu tuld, siss palad esi ja lääb maja ka palama Ran; tõene ehitäp `endäle majasit, tõene ei saa egäpäeväst `leibä; küll om ull, ku vana inimese omast majast `väĺlä `aetass; kas külän `ahje veedi om, egän majan om jo ahi; enne sedä sõda kägu kuḱk majade man, `aidu sehen ja `akna all Puh; ega ta majad ei paranda, temä mugu makap; pimme ü̬ü̬ `olli, ma `peĺgusi, oesi iks majade `varju; tuli ti̮i̮p tüḱke, palutap majasit ja palutap `lat́si Nõo; ega latsile tikke ei saa `anda, paneva maja palama; tuleva nädäli nakame maia `väŕvmä Ote; ei anna mina omma `maia pojale, kos sain`vi̮i̮rde mina siss sure; me majan ei ole lutiket ei prussakut Rõn; tu̬u̬l om mitu maia liinan San; põrra ei˽taha˽`kiäki maia `ostaʔ; Üts maja, viis tarrõ, igän tarõn üts miis = sõrmkinnas Krl; ma˽taha nakada ka˽henele vastast maiaʔ tegemä Har; `rohkõp maiu sääl ei olõʔ; kolmass lat́s ka `sündü sääl majahn Rõu; ku‿t́ä taad maia `naanu es teǵemä, siss olnu˽täl raha külät; sinnä oĺl ni˽paĺlo maad nigu tollõmatsõ majaniʔ; nii `uhkõʔ majaʔ, et `tihka as `sisse minnäʔ Vas; maio ka sammõldõdass naide `paklidõgaʔ Se b. võrgu-, paadikuur kel olite majad ja `aerud - - nie toppiti keik majasse `talveks; meil nüüd ei ole `pääste`luupi, `selle maja lagus ära Jõe; `Järvije all olid kaik majad; Eks täü majasse `panna `talveks kaik `köüed ja kubud, `vergud ja `mastid `varjusse Kuu; searelt `olle maa uksed eest ää `viidud Muh c. kuut vm pisem ehitis `kuuse agust õli maja (varitsusonn) `tehtud Lüg; meil on neli mesilaste maja (taru) Vai; Koer läks vihma eest eese majasse Kaa

2. pere, talu; majapidamine; kodu üks klobakalts käib `pitki külä, maja majalt, `räägib `tühja juttusi; Ku perenaist põle majas, sis maja ilu `õtsas, ku peremest põle majas, sis maja elo `õtsas Lüg; ei ole `leivä murust (raasukest) majas; varas varastas maja lakkest Vai; Saaks tuhlikiskumise ka veel ää, siis oleks rahu majas Kaa; nilvakad ilma koŋŋita [teod], teisel maja `selgas Vll; Koirohi oli vanasti suur arstirohi, seda pidi majas olema; Pärisest on nendel riid majas, seda teeb kõik see va `joomine Pöi; poeg tõi minia majasse; kord oli ma˛as Kul; ega see põle ilus, et `kõiki maja `aśju seda`viisi `väĺla saab räägitud; meil oo ikke piim majas Mär; kukulind kukkus sii - - maas `lahkumest ette toleb Mih; ei võin uut `looma majase `tuua Tõs; Nda kaua kui leib majas ond, põlõ `nälgä `ühti Khn; kui sa `sõnna maeasse lähäd, kus `väike laps on old, pane kivi `tasku ja `viska tite emad (tühjade kätega ei tohtinud minna) Kei; ma‿i ole `näĺga omas maeas näind Rap; kaks obust oli majas, siis oli kaks rege ka `järgi `panna Amb; ikke oleks jo noorem inime majasse vaja olema Ann; vanass vanem veli jäe `majja, nuaremad läksid `väĺjä; `põrsa kaupmi̬i̬s käib majass majaje; ma en tu̬u̬ võõrass `majja Kod; sedäsi tule `pankrot́t `majja, ku sedäsi elets Krk; es saa `kiissu ka võtta, es ole viit kopikat ka majan Ran; kõ̭ik elämine om ripakeli, ei ole üttegi `kõrda majan Nõo; egän majan `oĺli oma `veśki kodu, kutsuti kivi`laudi TMr; kis maia pedäve, nuil ommavõ ägle kah San; raudvara pedi majan olõma, tu̬u̬d is tohe˽sa vällä müüäʔ Har; umast majast ei˽`pühkü˽midägi `vällä (koduseid asju teistele ei räägita) Rõu; suurõ maja `pernane käve `sańti; imäʔ iks tougatasõ˽sõ̭ss kõrvalõ, ku mińni `majja tulõ Vas

Vrd mõja

3. (teat asutus) selle eest olnd kolm `pääva `mustas maeas (vanglas) `kinni Khk; vai näväd sess jumalasõna majass (kirikust) lugu pidid Kod; avalik maja (lõbumaja), sial pole äbi ega kedagi Ksi; noored kasusid `pääle ja ni̬i̬d änäm maja (kiriku) `juure es lähä jumalasõna kuulatama Vil; lugemise maja (palvemaja) Hls

4. tuba, ruum Ma tee keigepääld tule `alla, saab majad soojaks Rei; ma `pessin täna pesu, mei majad on keik segamisti Phl; kuŕgid `seisid saana esimäsen majan (esikus); majan `seisnud vesi oo juba `leige; tagumased majad o `pustad Kod; söögi `nõude pesemine, maea `pühkimine, põranda puhastamine, need on toimingud `rohkem Lai

5. viljarõuk maead `tehti - - `sinna `piale `pandi siis [vili] `kuima Tõs

majuline1 majuli|ne Kuu VNg SaLä Krj Rei Kei Kos Jür VJg Kod/majo-/, majule|ne Emm Phl Koe, g -se

1. teise majas, teise juures elav inimene majuline o see, kes teise `juures `kortlis on, kessel pole oma maja Krj; tuli `seia majasse elama, aga ei `mõtlegi änam ää minna, tahab vist `jääda majuleseks Koe || kontvõõras majuline läheb kutsumata `pulma Rei Vrd manuline

2. koduhoidja; majavalvur Ma‿p saa muidu kohegile minna, ma pea paariks päävaks ühe majulise `vaatma Ans; kui pere sui `metsa läheb, üks pannakse pere`rahva majase majuliseks Krj; `minta mörra ehk vörga kokags, siis `naiste rahvas ika majulene (kalamajas) Emm; suvel tuleb `tihti `kutsuda üks majuliseks, ku ise ää oled Kei; Kui pühapää kirikusse `mindi, pidi `keegi koju majuliseks jääma, `söötis loomad, pani supi `kiema, maja üksi ei `jäätud Jür

3. majaomanik; talupidaja ku eläd õman majan, õled majoline. majolisi paĺju siin Kod

Vrd majaline

metsa|tukk `metsa tukk `paistas `meille VNg; siin `metsatukka `varjus on üvä elada Lüg; metsa tukkas on `maŕju Jäm; läheme `sönna metsatuka `sisse Khk; `justku metsa tukk oli mere‿päl laevad Noa; üks elos metsä tukk, `kümmegond puud seal Mar; tal oo maja seal metsa tuka sees Mär; nää ilos metsa tukk kasvab `seia Ris; veḱe tükk `metsa `üitakse metsa tukk Amb; metsätukad paessavad ärä Kod Vrd metsa|topp, mõtsa|tukk

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna (-ä) R(-mäie Lüg) Muh Hi Lä Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut

2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp

3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut

4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod

5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har

6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se

7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se

8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu

9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi

10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San

11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas

12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se

13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv

14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

muna- muna- Munakorv oli `sangata, `ümmürgäne, `keskelt `laiemb ja `otsist `jälle `kitsamb `jusku muna, kans oli ka ilusast pääl; `Keideti munad kovaks ja siis `tambiti neid `voile sise - - sidä void `hüüeti sis munavoiks Kuu; muna rebu ei ole viel kovaks kiend Hlj; neid muna`kaupmi, neid õli. iga nädäl ikke `korvidega `käidi ja `kõnniti `ringi ja Lüg; Muna`kaupmes - - iga muna `vahtis `vasta `valget, [et kas] on ikke `värske vai ei ole; Kes kodu jäid, `võisid alati `miski `erku (maiusrooga) teha, muna `praadi või IisR; Korja nee munarebud keik `seia kogu Jäm; Pole vanasti `öhti muna `kooki `tehtud, see uus asi Pöi; Kui sa änam äi jönni, siis tee ma `soole muna`kooki Rei; munakoŕb - - `paio `vetstest `tehtud Mar; ää pane muna `korbi `vankre peale, pärast munad põruvad `kat́ki Mär; muna rebu on seäl `kaussis Juu; Ma puhun `sulle siis `jälle munakoore tühjaks Amb; muna ot́sikud (ülesostjad) käisid mune `ot́simas, kohe obusega käisivad `ringi Kad; muna `kuori `antasse kanadele `süia Iis; Ennem esimist muailma sõda õlid muna kaupmehed, kes käisid mune õstmas Trm; kui `kośti lähväd, tieväd muna`ku̬u̬ki; mõni lehem jäeb umm`astrass, ei anna muna kuaregi täit `piimä Kod; üle järve ema `ańdis mulle muna võid Äks; munavõi on magus Plt; lastele tetti muna `pätsi, muna `panti `sissi Trv; munavõi olli, muna akiti ärä ja `panti või sekkä Pst; ta om ärä ellidet ku muna ku̬u̬r, ei tohi näppug‿ka puttu Krk; tibakse kanapojakse tuleva munakoore sehest `väĺlä; villatse kleedi, lõeme `pääle `koetu, kõllakass kanasita `karva väŕv ehk munarebu `karva Ran; kes om jõvvuline anipoig, tu̬u̬ ti̬i̬b munakoore `katski; `pernane `oĺli Mulgimaa pu̬u̬ld peri, temä tei katte `soŕti `koŕpe, tei kohupiimäst ja tei muna`koŕpe; kui muna võid tetti, siss mõni pańd `ainuld `tolle kõllatse rebu - - mõni säkut kõ̭ik `katski Nõo; kae, kui eĺlik tu inemine om, nigu muna ku̬u̬r Kam; Kõge rohkem tetäss kaejatsi jaoss muna`ku̬u̬ki Rõn; Seo ilma `aigu kaŕa tütärlatsõ˽küdsävä˽muna `ku̬u̬kõ ja˽kõ̭kkõ viimäst Urv; munaku̬u̬ŕ lät́s `kat́skiʔ, muna lapahtu `maaha; Jaanipääss õ̭ks `võeti tet́ti muna`sõira Rõu; iä kõrrõtuss om `ohkõnõ, ku˽pääle `saistat, siss lätt `kat́ski˽ku muna ku̬u̬ŕ Vas; muna ku̬u̬ḱ tet́ti munnast ja `tsukrust ja jahu kah Räp; Kosilaist rav́ti aidah kõ̭kõ paŕebidõ `sü̬ü̬ḱega, muna kuurnikaga (munakoogiga) ja `mi̬i̬gaʔ Se

mõtlema `mõtlema Jõe Hlj, da-inf mõtelda Pöi Muh L Ha JJn Tür VMr Kad TaPõ VlPõ Trv T, `mõelda Lüg(`mõella) Jõh(`mõtleda) IisR hajusalt Pä Jä ViK, IPõ Plt; `mõtleme, da-inf mõtel|de, -te Hls Krk(ma-inf -m) Hel San; `mõtlõma, da-inf mõtõl|da Khn Ote Rõn, -daʔ V(-mma); `mõtlõmõ, da-inf mõtõldõ San Krl(-mmõ, -dõʔ); `mõõtlõm(m)a, `mõ̭õ̭tlõ-, da-inf mõõdõldaʔ Har Lut Lei Kra; `mötlema, da-inf mötelda Sa(`mötleda Vll) Hi(`möölda Phl; mödli|ma, -da Emm) Ris; `motlema Jõe Hlj, da-inf `moella VNg(`mue-) Vai; `metlema (-mä), da-inf medella (-llä) Kuu; nud-kesks `metlend Kaa

1. ajutegevuse abil seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; mõttes arutama, kaaluma; kellelegi või millelegi oma mõtteid suunama eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; `motleb `ninda `kangest, et pää `kärnas Hlj; seda `kõike ära tie, mis miel `mõtleb; lüöb `mõtlema (kahtleb), et kas on ikke `ninda Lüg; Peigmies ei õld viel `pulmade `pääle `mõtlend Jõh; Mis sa siin `aigussega muud tied, `mutku `mõtle `ilmast ja elust IisR; mie `motlin, midä nüüd pojal viga on Vai; mis sa veel `mötled, kut `soole pakudasse; enne `mötle `järge, kui sa midad teed Khk; seda ikka oo möteldud ka Krj; See raha asi pani juba mehe `mõtlema, kust sa nee tuhanded võtad Pöi; ma põle selle `peale mõtelngid Muh; oma laste pεεl möteldaks ikka Käi; jo sa annad moole `aega mötelda Phl; see asi tahab veel läbi mõtelda Kul; ma `mõtlesin mitu `korda Vig; Äga `mõtlematta või `rääki Han; pead järele `mõtlema, mis sa teha võid ja mis sa mette teha ei või Var; `mõtsin, `jeldene aeg, kudas see sõna mul tuli suust `väĺla Mih; ää tee `ühti, mud́u `mõetse, et ma ole tein Tõs; `mõtles ööd ja päävad läbi Tor; Ku ma nüid `mõtle, sis ma tää küll Hää; enne `mõtle, siis `ütle; `mõtlen `seia ja `sõnna, oma `sõprasi ja neid, kes `muldas on Kei; kis `sulle `aega `ańdis pidule `minna - - sie oli `mõtlematta (mõeldamatu) kohe Hag; ma olen ikke mõteld seda mõtet, et ükskord ikke tahaks `minna Juu; seda meie kohe `mõtsime, mispärast `ennemuśte nihuke mood́ küll `ilmas oli Kos; Tema mõeld: mis `moodi ma suan niidetud Amb; olen seda `aśsa igate `muodi mõeld Koe; `naabrumehed mõeld, et mis temaga teha Kad; üks kõik mis suust `väĺla aeab, ei `mõtle, mis ta `ütleb Sim; kõik ti̬i̬ läksin ja `mõtlesin õma mõt́tid Kod; see pidi üks nesuke `mõtleja inimene olema, kes täitsa aru sai ja `mõistis siis `aśja korraldada; `ańdis mõtelda kohe, kud́a seda teha Lai; kui neid `aastit paelu ka on, sis paneb päris `mõtlema, kudas sa oled või elad Vil; miul ei ole pääd, ei saa enäp mõtelde kedägi (mõistus on töntsiks jäänud) Hls; ma ole kiḱk mõte ärä mõtelnu; ma ole sedä `asja kigipidi läbi mõtelnu Krk; ilma `mõtlemede kõnelemine om ku ilma `sih́kmede püssi`laskmine Hel; ei ole nii, et mes suhu `solkap, selle `väĺlä `volkat, enne `mõtle, siss `ütle Ran; sääl jo üteldi särätse `älve oleva, et sa nakat vajoma ja ei ole enämb mõteldagi `väĺlä `saamise pääle Puh; `mõtli toda `asja üle ja `ümbre, edesi ja tagasi, aga midägi targembass es saa; ta `mõtlep katsiti, kas nüid minnä vai jättä minemädä; ega ma koolu pääle ei `mõtle, ma `mõtle elu pääle Nõo; ei või mõtelda, siss nakass pää ka valutama, kui `mõtlet Kam; küll si̬i̬ ilma elu om ukan, `õkva pää lätt kiriväss mõtelden Rõn; ma pia enne `mõtlõmõ, sis‿ma `ütle San; ala˽mõtõldu medägi, siss om hää elläʔ; külh `mõõtlõt ütsilde ja külh `mõõtlõt tõisildõ; mõtõlgõ `perrä, et peräst `ütlämist ei tulõʔ Har; esiʔ um `süüdü, mille tiä nii `mõtlõmada˽kõ̭nõli, no uma˽vitsa˽`pesväʔ hinnäst Rõu; ku pää tsõõrik um, siss inemine ei˽`mõtlõʔ (purjus inimesest); teḱk ilma meele `mõtlõmallaʔ Vas; Sääl timä leśat́ ja mõtõĺ kõ̭iḱsugutset viguret `vällä Räp; sõna `ütle mõõdõlden, samm astu `kaien vns Lei; timä taht iibä paĺlo mõõdõldaʔ; nakass `mõ̭õ̭tlõma, miä tetäʔ Lut; välja mõtlema leiutama, mõtlemisega välja nuputama; mõttes looma nää, mida sie mies on `välja mueld Hlj; mõni omast pääst `arvotab, `mõtleb üvast `välla mõne tüö`riista; oma tubaka `lõikamise nua ehk `massina õlen ise `välla mõeld Lüg; siis nad akkasid `välja `mõtlema, `mõtlesid ja `seatsid tuulinga sõdamodi kogu; Kõik nee laulud on täma `välja `mõtlend Pöi; siss temä mõtelnu ää plaani `välla Hel; om sellel iki pääluu, kae, mes tä `väĺlä mõtel Ran

2. arvama, teat arvamusel, seisukohal olema ise `mõtsin, et `väike `ülge, et kül‿ma `sellest jägu saan Jõe; mis sa `mõtled `selle `kõhta Lüg; mies `motles, et sääl on vist roda pesä; `sinne `taldrigo `pääle siis `pandi raha, ken kui `paĺjo `itse `motles (heaks arvas) Vai; ma `mötsi, äi, see pole `öige Ans; ma `mötlesi, et tuleb `vihma; ärga `mötlega, et see nenda `kerge on Khk; ma `mötli, nüid ma saa omale kassi siit Kaa; ma `mõtsi, et sa nutad; tüdrik mõteln, et lind tahab puud maha nokki Muh; ta äi `mötlend seda `ühtid, et tuul äi ae `laeva edasi Emm; ta `mötleb `teistest ikka sandisti Käi; ma `mõt́si, et sa tead seda küll Vig; ma `mõtlesin, et tat põlegi kodu Mih; miä `mõt́li, et küll sii läks ruttu Saa; `mötlesin, et maja pidi pölema Ris; puĺl akab `jälle `möirgama, `mõtsin nüid on `lahti `jälle Nis; `mõtsin, et need on uńdi silmad, et sedasi pimedas paśtavad Ann; `mõtlesin tämast `alba Iis; tämä `mõtleb, et tämä oo nõnnagu vaim Kod; me `mõt́sime, et ta sureb ära Plt; ärä mõtelge, et ma valetan, se‿on peris `õige KJn; seaksed pool saksad, mis on nat́ike `koolis käind ja siss `mõtlevad, et nad on päris saksad SJn; ki̬i̬ĺ kõnelde, aga `süämen ta `mõtles ike `kuŕja Trv; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva, mõtelnuva et tońt om noodan, aga `olli sägä Puh; ma‿s või mitte unel ka mõtelda, et sa tulet; mul `vastne aid, ma toda es `mõtlegi, et ta minu aia ärä lahup Nõo; ta mõtel, et ma es näe, `näie küll, ärä sa `mõtle, et tõõnõ om rummaĺ ja siĺmitü Võn; ma `mõtsi, et vaist läit́s `eńgüme tu‿pudõr San; hundsakut taheta eiʔ häämeelega palgata, mõtõldass, et tä ei tahaʔ ekä tü̬ü̬d tetäʔ Kan; kaśsil oĺl kuldnokk suuhn, tiä mõteĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; tiiä es `tolmugi su˽tulõkist, mõista as mõtõldakinäʔ Vas; ma `mõõtlõži, ti lättede kalmet`aida Lei

3. kavatsema, plaanitsema `mõtsin, et lähän `verkude `juure Jõe; Sie vade hakkas järel tulema - - ja ei medeltki maha `jäädä Kuu; `mõtlen `ühte `kõhta `minna; kui akkad `miski `asja tegema, siis piad ette `mõtlema, kuda `muodi teha Lüg; inimene `mötleb küll, aga seda‿p tεε `kengid, kudas see asi `korda lεheb Khk; Seda peab ennem `mõtlema, kudas seda [maja otsa] parandada Pöi; siis es ole mõtelda kokal üht, [et] mis ma keeda Muh; ma `mötlesi `oome `veskil `menna Käi; sa `mõtle ikke ette koa, mis sa tegema akkad Mär; ma teen kuehalaba `valmis, nii ma `mõtsin Vig; `mõtle ja `arva, aga asi lähäb teist `moodi Var; Mia `mõtlõsi `õhtani kündä Khn; neil olid ikke - - nied päävad määratud, mis supp ikke ühelgi pääval oli, ega sie `mõtlemist old, et mis ma täna kiedan KuuK; täna `õhta ta ikke `sinna `mõtleb `tulla JJn; mina akkasin minema, aga ma `mõt́sin, et sedasi üppan‿nüd Koe; ei tia, kas `mõtleb õige `sõaga ää võtta teise VMr; `mõtsin ja iśsin siin sängi serväl, et ma lähän Kod; vanemad inimsed ikke `rohkem `mõtlevad ette, aga noored teevad `rohkem uisa päisa Lai; ette `mõtleja inimene, kõik - - plaanitses ära Plt; mia `mõtli, mia pane piibu `suitseme Hls; mis inimene `mõtleb, sedä jumal mõõdab Krk; temä pańd ilbukese `endäle `ümbre, mõtel `Elvä `minnä; võt́t ametist `valla ja kõnnip nii sama, ei‿tä, kudass ta `mõtleb ärä elädä; [vihm] Ei mõtlegi vist perrä jättä, tuleb nigu ua varrest Nõo; timä oĺl ka `uhkõ inemine, aga ega igäkõrd ei lähä nii, nigu sa `mõtlõt Ote; sa˽piat õks ette `mõtlõmma, kuiss sa ellä˽saat Har; mõtõĺ är˽surmadaʔ Se || lootma, soovima see tüdruk `mõtleb mehele soada Trm; tõõnõ `mõtlõss mu latsõlõ `halva Se

4. a. kujutlema en või `mõellagi, kui pali neid õli Lüg; Sedä `jõrmsad `pääva taha enäm mitte mõtõlda Khn; kohe `irmus mõtelda Äks; avva man mitu kõrd sai `käiduss ja mõtelduss, et siin nüid `puhkab nu̬u̬r poiss Ran; ime˽küll om mõtõldõ, et tütär om `aigõ ja imä om terveʔ Krl; katõsakümmend `versta pääväga vällä˽`käü˛ü, tu̬u̬ om vanal inemisel võimata, noo, mõtõldagi Har b. (millegi rõhutamiseks, esiletõstmiseks) siis ka tuli meri torm ja - - jaa‿ja `metle, siis läks viel aer `katki Kuu; `mõtle, kus õli ikke pulm, kui ia toit `tehti Lüg; ära sa `mötle, vöi muhulane Mus; `mötle, kus `orjus enne `olli (raskest tööst) Muh; `mõtle, kui paĺlo tä oo kedrand Mar; viis-kuusteistkümme lammast [tapeti] sügise ää, ja `mõtle, sial oli ikke ulk `sinkisi KuuK; neli `tuńni tuĺli, `mõ̭õ̭tle˽mõ̭ni neli `versta maad Har

mökutama mökut|ama Jäm Khk Kaa Pöi Emm/-dama/ Han Tõs Jür Lai Trm Plt Trv Ote Rõu/-mma/, -ämä Nõo, -eme Krk; mökotam(m)a Kan Rõu Plv; mökötämmä Räp; mögötamma Lüg(mökkö-), -äm(m)ä Lüg Vai; mögütämä Kuu

1. mökitama kits mögöti `eile kovasti Vai; oinass mökotass ja aja lammast takan Kan Vrd mõkutama

2. kokutama, kogelema Mögütäb `enne tükk `aiga, `ennegu sana suust saab Kuu; mökkötäb, `mitmed sõna ei saa `üöllä, `õige `alvast `räägib Lüg; Mökudas pεεle omaette Emm; eks see mökutamine ole se‿sama mis ökitamine - - ei saa sõnu õieti `väĺla `öölda Lai; mökutaea ei saa ühe korraga sõna `väĺla `öelda, alustab mitu `korda `ühte `ütlemist Plt; saa eiʔ tast kõnõmi̮i̮st, `muutku mökötäss õnnõgi Räp

3. aeglaselt, venitades midagi tegema; jokutama mes sa mökutad, mene ruttu Jäm; Mis sa mökutad, söö kõht täis Han; Mökutas sial tee pial, `seia ei tuldki Jür; Ärä mökute ninda kava, kõnele rutep Krk

nii|kauaks seniks jää nii kouaks `seia Jäm; ma annan selle `sulle niikauaks, kui sa `mulle tagasi tood Juu; ma tien `sulle vorsti võileiva niikauaks, kui liha praeb JJn Vrd nii|kaualt, nii|kauast

nii|samati -samati Jõe Ans Mar HJn Amb Koe Kad, -sammati Mär Hää Rap Juu Ann Rak Iis Plt KJn niisamuti; niisama olid nisamati kohud täis Jõe; igaühel oli siiss siit `söuke maatükk, pöllutükk ning niisamati einamad `jälle Ans; eks mool ole nii samati tehä kui `soolgi Mar; käin niisammati koa Mär; Einaang `oĺli niisammati puust, kolmearalene Hää; eks me `üitsime [lehmi] niisammati koa, mõned‿ss kirja järel ja; niisammati elan, nagu ma ikki olen eland Juu; `Pooli sai niisamati vokiga `aada Amb; ma tulin niisamati `seia Koe; `kaera `pańdi [kokku] nii sammati kui odra, `tehti suured uńnikud Ann; mina `üt́sin nisamati naĺla pärast Kad; ernestest saab jo isegi ia supp ja ubadest niisamati Rak; `jäigi siis `jälle asi niisammati Iis; ta on nii sammati meie inimene Plt; `peigme emäle `ańti nisammati ka - - tekk ja säŕk, kõik siukst `väŕki KJn Vrd naa|samati, nii|samate

noh noh Kuu RId Jäm Khk Vll Muh Rei Mar(nuh) Mär Vig Lih Kse Tõs Aud Tor hajusalt K(nuh KJn), Iis Trm Kod Trv Hls Krk TLä TMr San Urv Krl VId, nooh Vai KJn TMr hüüds, adv noh `monda `asja oli, mes pidid `nuore `kuuga just tegemä Kuu; siis `pandi [oblikasupile] viel lusika`otsaga void `pääle ka vel, noh `ninda `maiustusest VNg; noh, mis sa nüüd tied, et sa oma `tüöga `valmis et saa Lüg; Ei `teine `jõuva täma `kätsatuse vahele `nohki `üelda IisR; sie (laat) oli viel `ennemb `pello tüöd, `abri·llis noh Vai; noh, mis see‿nd paes (praegu) olga Khk; noh, akka ometi minema Vll; nuh, ja kui paĺlo kardolisi keedeti Mar; tohmakas või arusaamata inimene, kas tal on siis natuke `mõistusest noh (puudu) Mär; `lasti kuppu, et verd lahutati noh Vig; sis kui ma oli vel alles noh kaheteist `aastane, mina käisin ka sis `pulmas Lih; noh, laalame nüid Tõs; noh tule, kui tahad Tor; ega siis seda (maad) põld paĺlu, üks, noh, viis vakamad; noh aga vat suuremad ju narrivad `väiksid Nis; mõesa koht oli `enne, aga noh eks me nüid isi pereme`aegas ehitsim‿maea uueste Rap; ta (värvitav lõng) oleks midagi `karva jäänd, aga noh ega sel midagi `muodi ei old KuuK; `kärpse `põrgu noh, ta oli nüid sie klaas, riist läks ümmarguselt kokku (kärbsepüünisest) JJn; nii paks, noh `umbes nii paks oli se turvas; tuleme, tuleme, et noh et nüüd saame ikke seia oma õige tie peale Rak; kas minä tiän, et suan `kõrda noh Kod; noh nii laialt oli `künda nigu siit `sinna Äks; nuh, `oĺli rahu `jälle; nooh, pu̬u̬ltõist `tuńdi ja kaks ja [küpses leib] KJn; `sańtekoda oli kiriku ukse i̮i̮s - - noh, `niuke tuba SJn; noh kas tulet joba Trv; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik Hls; neil sääl kõrdsi man sai viśt midägi sõnavahet olema, noh purjun `pääga tuleb mestel ka ette, et `ütlet mõne vastiku sõna Ran; noh, pange käe `käimä, siss saade ennembide õdagule Nõo; nooh, siss nakass `suśkma, siss suśk ike - - sinnä ja tännä TMr; Noh, sõ̭ss ku˽`kapsta˽`pehme oĺliʔ, sõ̭ss koŕati ua - - `vällä Krl; tä arvaśs, et noh sa puttõt tä pessä ja et sa‿lõtõgi tu `süüdläne, kes [pesa] `maaha ai Plv; noh, mis um siss Vas; mitte üks noh 1. mitte üks sõna, hääl Olid vait ku puupakk, mitte üks noh ei üeld IisR; ma võti ta käsil, ta ei lausu mitti üit́s noh Krk; Tull ja `võtsõ mu rahakopika väevõimuga käest, ma es tohe˽mitte üt́s noh tetäʔ Urv 2. mitte natukestki `kolmõ `poiga ma‿i tiiä˽mitte üt́s noh Räp Vrd no1

nukk1 nukk g nuki S Lä Khn PJg Vän Tor HaLä Jür Jä VMr VJg Sim Trm VlPõ, nukki Jõe Kuu(nugi) Lüg Jõh, nuka Jõh/-kk-/ hajusalt S, Lä Mih Tõs Aud Tor Hää Saa Ris Tür VJg TaPõ VlPõ eL, nuku Var PJg

1. a. nurk siin `selle nukka‿päl majas Jõh; möned [jakid] olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega Jäm; akab jälle rihaltse nuki kuhast `pälkama Khk; männiku nuki tagant tuli uńt, jäi `seisma meite tee `pεεle Kaa; nüid käib otse Keiguste `kopli nukist tee Vll; Tikud on ölal kapi nuki peal Pöi; tulejalg `olli müiri nukkas Muh; Ojab ennast rohkemb nuka taha piltl Emm; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; tänäbä nuki peal oo uus maja Mar; jänes `joosis just aida nukkis `vastu Kse; `istus `vankre nuka `peale Tor; üks maja on sääl nuka pääl Hää; Pane see kate nuka taha Tür; ta `seisis nukkas VJg; See kõne käib nii ümber nuka piltl Trm; leib jäe pimedikku, nuka taha ahaju, esin näe (ma ei näinud); veĺje naene minemä vaŕsi nukka (hakkab sünnitama) Kod; tulnd krabinal [katuse] nukka pidi maha Pal; kui nuka taga (tagaselja) riagib, siis on `kange ja suureline küll Lai; isi nuka taga `laśsis (jõi) kulinal Plt; mis sä vahid sääl nukan Trv; enne es ole `saagi, siis `kirvege tetti kik nuka Krk; kesk taret laabip ja nuka ja kolga jätäp kõ̭ik `pühkmädä Puh; sulun oenast kätte kudagi ei saa, jooseb ütest nukast `tõisi Nõo; ega vanast puhast nukka `kiäki es ti̬i̬, siss kutsuti kalasaba nukk Kam; laǵavuss `oĺli üle vakamaa, sääl om jo käänäkit ja nukke seen Rõn; lat́s `pańti nukka Kan; ku meil päiv talvõĺ lätt, siss vaivalt pilulõss üle mäe, a suvõĺ paistuss `taaha nukka Rõu; hainarõivass, tollõlõ `pańti nööriʔ vi̬i̬l nukkõ `külge, siss sai `rohkõmp `hainu pääle `pandaʔ Vas b. koht, kant kas maal (mujal) kohas ka nii on, kut sii nuki pεεl Khk; Sii nukkis pole `vihma olndki Pöi; sild `tehti `kuivi nukki kaudu Muh; Möne kivise madala nuka pεεle aeb vahel sihantse suure jääkahva üles, et erm Emm; Kasepä nuka tuul tuob ikke kala Trm; näväd one ühe nuka inimesed Kod; tulid ära `seia nukka Äks; meie nukas olid `veiksed talud Plt; Rõngu nukan `oĺliva suure sao olluva Ran; ega ta siist nukast ei ole, ta‿m `kaugelt Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi Kam; tu̬u̬ `oĺle `väega hõel inemine, kes säänest umah nukah `tahtsõ Plv; Rasina nukah `peetass paĺlo taĺvnissu Räp c. tükk, osa ma `katsusi ka üht loo nukki kaarutada Mus; `pehmemad nukad lõegati ää (lihast) Muh; üits nukk maad om jäänü ilma sitata Ote; mina haŕe ka mõ̭nõ nuka maad tast Räp

2. a. millegi väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots vms) obu kopistab, kui kabja εεr akab kivi nuki taa `kinni Khk; ep saa öieti `käia mette, nukid jäävad üles, konarik maa Vll; Sõuke kivi kali, mis kõliseb `vastu adra, adr `kargab öhe nuki otsast teise `otsa Pöi; tondikäpäd kasvavad `kõrgema nuki peal Mar; taal vist `saŕva ei tule, muidu `väiksed nukid oo Mär; põndak, `siuke `kõrge nukk, kasva sial kedagi PJg; see on tasane moa, põle nukkisi ega kiva Juu b. neem, maanina ega `Virve mies üle `Kolju nukki `väljä ei lähä Kuu; jääb mere nukka valju mere käde Mus; `Soela nukk, see käie `sõnna Iiumaa `poole mere `sisse Pöi; `laidud ei ole siit `kaugel, üle mere nuku Var; Liu säär - - üks kaljune nukk köib `väĺla tükk maad Tõs; kuńdi nukk, lähäb `järve `sisse üks nukk Kod; terräv nukk om, maa lätt `järve `sisse Ote c. pätsi otsatükk, kannikas Lämmrokk keedeti kövadest leva nukkidest Krj; tütarlapsed saavad leva nukud, siis kasvavad rinnad ilusad PJg; `lõikan leeväl nuki peält ää Juu; ku leevä`pätsi alustat, siss edimäne tüḱk om `päälmäne nukk Nõo d. vankri teljeots ikke nuka `otsa köib pulk ette Kse; seal oo `seoke raba soo, ei ole kuidagi läbi saand, `vanker old nukadeni sees Mih; Ära sõeda värati`pośti `vankert `kińni, sõedad nukid maha SJn e. krunn `käüdi lediss `hiustega, nii`kaua kui lieriss `käüdi. kui sai `lierist `lahti, siis hagati nugiss pidämä Kuu

3. liigesekoht vm luumoodustis Sul kohe `palge nugid punased, ei sul ole viga midägi Kuu; kui käe kokko paned rusika, siis on rusika nukkid; `Õtsaedise nukkid mõnel kõhe `kõrged Lüg; löi sörme nukad veriseks, nukad `katki Ans; löi `eese kää küinaspe nukist nenda ää Khk; tagumisel jalal on loomal teravad nukid - - koodi nukid; anna sule nukkide `pihta Krj; Akkas poisil [õla] nukast kinni ja viskas välja Emm; mitu `pöidla nukki on soki pöid pikk LNg; käsi oo nukide kohast jõmerene PJg; löön sõrme nukiga `pähkle pooleks Kei; Õlaluul omal on nukk `külges, õla`pialse pial Jür; [pardid] päris `kiskusid, tiivad, tiiva nukid, jalad, kõik `võeti appi VMr; näpu nukad on kat́ti SJn; sõrme nuki lei ärä Hls; põse sarna om siin katel pu̬u̬l - - ni `kõrge nuka Ran; si̬i̬ ola nuḱk om `väega valluss Nõo || sõrme lülide pikkus mõõtühikuna kui pitkad sukad `ollid, siis kojoti kümmekond nuḱka Muh; viis nukki teen seda `pöida Pai

4. kasteet nukkidega `tõmmas mu vennal pale maha Jür

Vrd nükk1

nuuskama `nuuskama, da-inf nuusata S Mar Mär Kse Han Pä Ris Kei Juu JõeK JMd Koe Kad VJg TaPõ Plt Pil KJn Puh Nõo Võn, nuusadaʔ hajusalt V(-mma), `nuuskada Kuu Lüg Jõh, `nuuska VNg Vai; `nuuskame, da-inf nuusade Hls Krk Hel San; `nuuskamõ, da-inf nuusadõʔ Krl

1. a. ninast lima eemaldama `nuuska nenä `tühjäst, ära turista nenädä Lüg; Ära nii kõvast nena `nuuska Jõh; külm tömmab sörmed `künti, mette‿p saa nina nuusata Khk; `Nuuskab nina kus `juhtub Pöi; tule ma `nuuska su nina Muh; `nuuska toll nenast ära Käi; nii kibe rutt, põle `aega nina nuusata Mär; Väga ahne, siś temal põle ikki `aega ninagi nuusata Hää; anna nina `seia, ma `nuuskan nina ää Kei; ära `nuuska nii kõvasti JMd; sie on nigu ää nuusatud (kadunud) Koe; ei `oska ninagi nuusata vi̬i̬l, nina tat́ine pias; näpuga nuusatasse, `taskurätiga pühitasse Ksi; mõni `nuuskas põrandalle, talve aeal ei akatud `õue minema Lai; ei saa `aiga nina ka är nuusate, nõnda paḱk om Hls; mia pia nõ̭na `nuuskama, nõ̭na om tatine Nõo; kas latsõl nõna är˽nuusat Krl; `nuuskaʔ uma nõna, siss naka vi̬i̬l kõnõlõmma Plv || puhistama `Uhkab, ähvardab `sarvedega teist, isi läbi nina `nuuskab, laseb `õhku (veisest) Hää Vrd nõuskama b. (millestki, mis toimub kiiresti) Ea teega oo Lihulas köimene muidu nuusata; Talgutega palgivädu oli nagu nuusata Han; `lõikas paĺgi õtsass nagu `nuuskas ärä Kod; Õdagu tulle ää kõrrake lume maha, aga ommukuks oĺle kõik nigu nuusatu ära Nõo || (näppamisest) eks ned rehepapid soand `endalle koa nuusata kedagi Plt

2. nuusktubakat ninna tõmbama `niiske karp õli `kaasas, tubak õli sial sies, siis `tihti`pääle `nuuskasivad; kel nenä `kinni on, sie `nuuskab tubaka nenä, siis paneb `aivastamma Lüg; `nuuska ninase tubakast Muh; `ennemält olid naestel suured tubaka sarved, `antsid üksteisele nuusata Mar; `nuuskab ninatubakast, tubaka kirka `taskus Hää; juut `nuuskab alati tubakad `siśse, iki tsauh ja tsauh Ksi; Vanainemene `iste kivi pääl ja nuusas tubakut Võn; `nuuska˽tabak `nõ̭nna Har; tiä `nuuskass nõnatuvakut Plv || nuusutama `Tulga `nuuskaga kui hüä `haisuga nee `roosid on Kuu

3. peeru või tahi söestunud osa ära murdma, niistama emä akkas `kehrämä, s‿ma akkasin `pirgu `nuuskama `jälle Kuu; sie (peerg) vähä aja poles ja `tahtus `jälle `nuuskada VNg; Piirg tahab `nuuskamist Jäm; `Küünla nina sai koa vahest nuusatud Pöi; `Nuuska piirg ää Rei; kui piirol oli suur süsi `otsas, siis `ööti, et mine `nuuska tääl süsi otst ää Mar; Piiru `nuuskajad `oĺlid ikki lapsed Tor; mine `nuuska `küinla nina, nää, tuli jääb `veikseks Juu; vanaste - - olid tahi`nuuskamise kiarid - - kellega nuusati tahi otsast süsi ää Kad; pi̬i̬rg ku `põĺli, süsi jäe `õtsa, näpiga võt́id süde õtsass ärä - - si̬i̬ õli `nuuskamine Kod; `Poiskõnõ nuusaśs hüdse sinnaʔ anumadõ, siss lei tulõ jälle˽`valgõpass Har

ogi ogi, ogi- Sa

1. a. tugi `Seia panema ogid ala, seisab veel koua `aega Jäm; ajale `pandi ogisid Khk; See roegas oo köver, see‿p aita siie ogiks üht Kaa b. piltl jalg aja omale ogid ala ja tule `tööle ko Jäm; vassik akab ännast ogide `pεεle ajama Khk

2. hakk rugid `pandi ogise, kui olid märjad, kuivad `pandi nabrase Mus; Ogisi aketi pöllalt obuseratastega koju vädama Kaa

3. tõsteseadeldis ogiga `vööti [laeva] maśt üles Mus

oherdama oherda|ma Jäm Khk Kaa Vll Kse Trv Puh, -mma Vai; ohõrda|ma Lut, -mma Rõu; uherd|ama Kuu VNg SaId Muh Rei Han KJn Puh, -eme San

1. oherdiga puurima uherdan `auku uherdiga VNg; `Seia oherda ouk `sisse Jäm; Naa auk tuleb - - jämuse oherdiga oherdada Kaa; uherdas karssa pulga `aukusi Vll; Vana oli `kange uherdama, rinnaga `muljus ja uherdas Pöi; suure jäme uherdiga uherdet läbi kirstu kaane Muh; Jala augud tulad `sisse uherdada Han; uherdiga uherdasse KJn; oherda auk `seinä Trv; puu `sisse oherdadass `mulke Puh

2. vallatlema, lõkerdama – Lut

hong ong g onga ViK Trm, `onga Kuu/h-/ Hlj Lüg Jõh IisR; n, g `onga VNg Vai; ongas hajusalt I(g `onka), `ongas Lüg IisR, g `onga

1. suur põlispuu (hrl mänd) vanad `paksud `laia `õksadega `männijäräkad `onvad `ongad Lüg; `saagisivad `ongad maha Vai; vana mänd ehk kuusk, sie `üeldi ikke vana ong VMr; ong on jäme `iigla mänd, ongad on nüüd kõik ää raiutud VJg; eks neid `ongaid kasva igal puol Iis; `seia onga `alla lööme ośmi üless Trm; ongas - - lase maha, saab suure ulga puid Lai || (millestki suurest, priskest) `suuri kalu, nagu mõni suur avi, `ütleväd, vaat kus one ongas Kod; `äśti söönd obune, nigu ongas Lai

2. (laisast olendist) nagu vana ongas, ei viisi tü̬ü̬d tehä Kod; laisk nigu ongas - - sellest ongassest põle kedagi `aśja Lai

osm ośm LNg Amb, ośmi HJn Koe Kad VJg Sim Trm Kod Lai; osm VNg, g `osmi Lüg IisR; n, g ośma Mus, `osma VNg Lüg Jõh onn, osmik `einamaal teha `osma, puud `panna `püsti nigu ruelattid ja `piale rohud VNg; tieb aguse `osmi `sinne omale; `lähma `osma `alle `vihma`varju Lüg; tühi ośma oo pares veel tee `ääres Mus; panevad räti ośmi suu ette HJn; ośm, kuuse `okstest [tehtud] - - magada võis ja vihmavarjus ka sai `olla Koe; karjapoistel on ośmid VJg; `seia - - lööme ośmi üless Trm; õõnavahi ośmid, õõnavahid pidid ośmin magama Kod Vrd osmas

ots1 ots g otsa S L K Pal Lai eL, `otsa Jõe Kuu Hlj VNg IisR; n, g `otsa VNg Vai; õts g õtsa Iis Trm ILõ, `õtsa Lüg Jõh IisR

1. a. algus ja/või lõpp; eesosa ja/või tagaosa; ülemine ja alumine või eesmine ja tagumine pool Kaks `otsa `kerkiväd `kerraga (traavi jooksmisest) Kuu; linane särk, ülemine ots oli viel `pienemb, alumine ots oli takkune VNg; luom kui tappeta, siis - - muist liha `võeta esimesest `õtsast, muist tagumasest `õtsast Lüg; vüöd `enne vanast `kanneti vüöl, vüö `õtsad `perse pääl viel ja; `Niisikene `trehter õli - - ja pisikesed `pulgad, `miiga `vorsti `õtsad `kinni `pandi Jõh; Vana maja, igast `otsast laguneb; `Süöma`lauvas `vuhmivad `aina kahe `otsaga (aplalt) piltl IisR; `malgad - - on `otsast `siotu `ühte kokko Vai; paku otsa pääl vöi koes ta `istus Jäm; sääl olid kövad, kövad lahingud sääl Sörve `otses Ans; `oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada; kahe otsaga pulm on kahel pool, peiu ning ruudi pool Khk; ladva ots rabati `enne, siis tüi ots Kär; see oo otsast otsani (läbini) vale Muh; akatse ühöst otst `peale ja `lähtväd `teise `otsa Mar; teene sae ots käib teese kää, kui saetakse Mär; maja katuse ots kõik lõhutud Tõs; Laenõ käüs [paadi] iest otsast taha `otsa üle Khn; jõe ots läheb `merre Hää; siinpool linna `otses on üks kivi HMd; puri`ammad on kõege taga ots Kei; mis on terava `otstega munad, nied piavad kuked olema JõeK; akka nii`muodi otsast `väänama; siin ies ots on kanis nisuke pikk ia ein ikke Amb; kes `võt́sivad `põhku `vasta, olivad [masina] otsa all JJn; vii ta `sinna suure tie otsa `piale; siu nied otsad kokku VMr; siis olivad pia painandi otsad painutatud `ümber jalaste `otste Kad; vau otsad tehakse `puhtast Sim; ühe `katse all eläväd, tõene tõesen õtsan Kod; nii pikad on `parmad kui reia alune, et saad otsest võtta ja lakka `viia Plt; [kui leib] ahjust `väĺlä `võeti - - mutku akati `sü̬ü̬mä otsast; rüid oĺlid maa‿i·lma pikäd, ots `ju̬u̬skis `mü̬ü̬dä maad Vil; lume satass nõndagu koti otsast; vat si̬i̬ om oben, ilusa otsa (ilus ees- ja tagakeha) Krk; meil vanami̬i̬ss kah, kõ̭ik ni̬i̬ usse ja kõ̭ik om otsast otsani temä oma tü̬ü̬ Puh; tõesest otsast `olli aab `valla, aava veere olliva nigu moka ireveli, tõene ots nakass `aiglaselt `kinni kasuma Nõo; ahju suu ette `panti - - erä puu, üte otsa `panti parde `pääle, tõse otsa `panti tala `pääle Ote; vü̬ü̬ `päälmine ots tsusati päält `alla, tõnõ ots jäi alt üless Kan; munal om vaib ots ja tümp ots Har; külä otsahn oĺl suuŕ pido Rõu; edimäne, mis pät́si külest lõigati, oĺl leevä ots Vas b. (tagumikust, allkehast) pojal `küöti tagumine `otsa palavast VNg; `eigä siis `naistel `püksi jalas õld, `naistel õli alumine õts `paljas puha Lüg; Mis sääl muud, `karsis sabad üles ja tegi tagumise `õtsa `kirjust Jõh; lühine jökk oli üle ning alumine ots oli päris paljas Ans; `laoti ikka kakskümmend viis otsa `sisse (peksmisest) Khk; alt otsast‿o ikka paljas Muh; Pane ots maha (istu) Emm; mina küll ei suand seda alasega `särki `kanda, sie oleks `õerund tagumise otsa ää JJn; temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; Temä sai kakssada `u̬u̬pi ja päräst oleva tagumine ots olnud nagu suur must pada Vil

2. a. tipmine osa ottas nena `otsast `kinni VNg; `naaskli õts tehä teräväst Lüg; Sie ei `jaksagi `sõnniku `piale `tõstada, `angu `otsaga nattuke `sorgib; Pane `rohkemb jahu, mitte `ninda `kühvli `otsaga IisR; `konkso `otsad `tarvis `olla nisukaised kui `neula `otsad, siis `kaapi paremmast maad Vai; ajab keele otsa ammaste vahelt `välja Ans; nööl ka nii vahe otsaga, läheb sörme `sisse Khk; sirbi otsad tagusid `lossi `vastu kivisid Kär; Nina ots keheleb, tittesi on kuulda Pöi; igal sõrmel‿o oma ots, kui sörmkinnas oo Muh; Panin vilja ahju otsale `kuivama Rei; `mõises olid enni suured saŕvilised jäärid, otsad kasusid `silma Mär; põlve ots oo üsna `katki Tõs; sukka ahendatse, kui tehasse suka `otsa kokku Aud; löi künnasnuki otsa ää Ris; toemeta nii et peä märg, mödä ninä `otsa jooseb vesi maha; keele otsa peäl on, aga `meele ei tule Juu; otsast `tehti [kuhi] teravam Amb; siŕp kukkus otsaga mua `sisse Sim; ei taha [saapaid] enne ära visata kua, kui `otsest päris ära laguneb Lai; põlve otsa lei ärä, juśt selle teräve nukakse päält Krk; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless; sirutad käe laḱka, siss sõrme otsast sõrme otsani om üits kuvve jala süĺd Ran; mul om serände `väike väedsekihu, terävä otsaga nigu nõgel; iluss poig, et `tüt́rigu kastava vai näpu otsaga ta ärä Nõo; `itskme vedämise ru̬u̬ṕ `olli nigu ahju ru̬u̬ṕ, aga täl oĺl terräv ots Ote; ta käü varbastõ `otsõ pääl Krl; Perästpoolõ `naati noolõ viglulõ ravvast `otsõ `pandma Rõu; sattõ tuu lat́s sial `maaha aho otsa päält Se; `kinda lõpõt ots - - hiĺläkeisi lätt `ahtabast ni `ahtabast Lut b. juhtpositsioon `seitse`kümmend `aastat oli‿s [isa] ise peremes siin, kui `meie vast `saima oma kätte `otsa VNg; Nõnda kut otsa oma käde sai, nõnda lõi teised `välja Pöi; ots olli iki esä kähen seni `saandigi Krk

3. eseme lühem või väiksema pindalaga külg isamehe kohos on `istuda `laua `õtsas Lüg; need olid siukst vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega Pha; Pane pesu toa (maja) `otsa `kuivama, toa `otsas `seisis ikka kardas Rei; istuvad laua `otste peal Mar; minu isa maja otsas, seal oli suur `nüöridega kiige Kad; lapse tekkidele eegeldasin pit́sid `otsadesse Plt; Ku˽`sü̬ü̬mä `naati, nõstõti liha perremehe ette lavva `otsa Rõu

4. algus või eesosa olen käind `korra - - `otsaga juba `Mahtras; `terve üö `istund [paadiga] siel pae pääl `kinni, `enne kui siis `uomigu `otsass akkand vesi `jälle `tousema Kuu; panin `kanga `õtsa üles, ehk saan `toksitust tõse ikke Lüg; `Käskis mul `otsa `ümber `kierada ja kodu tagasi `menna IisR; need (hommikul püütud kalad) oli ikke `kella `kuuest juo `otsaga küläs Vai; peab sügise otsast ära `söötma sööda `kaapsud Jäm; Teeme niid laulu otsa `lahti Kaa; tea, kus ma‿i·lma `ääres poiss juba otsaga oo Krj; päe või kaks `joodi otsast maha, räägiti, kudas asi akkab menema ja Rid; akkab otst `peale karima `jälle Mar; tegi jutu otsa `lahti Mär; omigu vara oo koedo ots `välles Mih; omiku akka `rapsima, otsast `pihta HMd; nied sireli `põesa redud - - lähvad aga ikke `ühte lugu suuremast, viimast otsaga tia kus Amb; ma `katsusin teda kua kudagi otsa `piale (järjele) aidata VMr; vesi aina sinas, ei meie `tohtind akata üle minema, `kierasime otsa `ringi Kad; siin on mitu Alekõrret - - need nimed on `kasvand, kes ta `õtsa tiab Trm; eks ta `rääkis seda ikki, võt́tis sialt otsa ülesse kus ta sai SJn; Ku linu juba `rohkemp är suiut sai, siss akati otsast lekku vedäme Hls; si̬i̬ om otsast saandigi `seante ollu; joba lei ao otsa vähä nättävel Krk; sa makad, aga külälise om joba otsaga ussaian Nõo; nu̬u̬ `essünüvä laaluga ärä, siss alostanuva `vastsõst ja nakanu otsast `pääle Võn; tu vits, minga hobõsõ kehä kińniʔ köüdet, tuu `kaśvi `taivahõ otsaga Se

5. a. lõpp(osa) oli ka viletsaid [hobuseid] küll, kes ei last `rautada, mõni oli vana `otseni ull Hlj; tieb ikke ka, aga ei saa `õtsani `miski `tehtust; tuba on `õtsani inimesi täis Lüg; `Teie ei tahagi oma `riidudelle `otsa teha IisR; kui kurn `lahti, mis siis änam, siis ölle ots kää Jaa; `Meite `noores `põlves [oli] `sõuke raĺl, missel pole `otsa olnd Pöi; `viimpses `otses `võt́sime panni `juure, `praatsime liha [heinamaal] Vig; tegime eena `tööle otsa `peale Juu; kardulepanemisel `vaatavad - - et ikke vana kuu `otsas saaks maha JJn; kõva väŕv, sie `väĺja ei lähe, on kuni `viimse otsani Kad; tiä, kas tä nägi enese iä `õtsa, et ärä suri Kod; teene küĺg niidad otsani ära ja siis `jälle teene küĺg Pal; `küündle om otsani är palanu Krk; tü̬ü̬ `sisse vai upu ärä - - `otsa tal ei ole Hel; viimätsen otsan nakati lina `rohkemb maha tegemä, et sai raha noist Ran; jutub mitu `tunni, ei tulegi tol jutul `otsa Nõo; Imä arm om otsaldaʔ Urv; inemõni om otsani viha täüs Krl; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; siss sai rahha pojanaaśõlõ, nii et `otsagi es olõʔ; `mitmõt `päivä satass `vihma, ka tulõ no ilma ots Se b. surm, hukk, elu lõpp tegi `luomale `õtsa `piale Lüg; Tigeda kukkele saab täna küll ots `tehtud IisR; jo `moolgid elu ots lisidel on Ans; rügame ja rüŋŋime `peale niikaua, kut `viimne ots kätte tuleb Muh; vanaste see inimene, kes ise otsa teind, `viidud kerigu aja taha Emm; tal oo ots käe Mar; eks ma ole `aige olnd, ots akab `peale tulema Vig; kis esimene üle [uue silla] sõedab, see leiab õnnetuma otsa Mih; mees `leidis seal otsa Vän; isi teeväd omale otsa `peäle Juu; temal on jo ots ligi JMd; kui ta ka nüid tulevase talve viel elab läbi, aga kevade vetelagu aal on ike ots käe Kad; jään väĺla `piale, suren `lumme ja ots Plt; si̬i̬ ot́s ullukoera `viisi `otsa, tükiss kigel pu̬u̬l muudku Krk; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä ammak otsani Nõo; temä nigu aemaśs ette oma `otsa TMr; timä om esi˽tennü `hindäle otsa Urv; määne elo, sääne ots Vas; `naakõ ar `sü̬ü̬mä, `valgõ jo otsani väläh Se c. (suurt hulka, rohkust rõhutavates väljendites) Kus sen `riemu ots, olemme omitegi kodu `rannas Kuu; kus sene `loksomise õts - - sie `vanker õli nda ku mere pääl Lüg; Kus selle mure ots, mis nende laste kasvatamisega sii oli Kaa; Emane kaśs püüab rottisi küll, aga kus nende poegade ots Pöi; kus selle töö ots, mis sii `tehtud saab Mär; kus selle tie ots, mis mul `käia JMd; kus‿sis selle sut́su ots - - viis miest tormutavad `kambris, igal oma piibunośu `ambus Sim; üks oo tark ja tõene targem, kos selle kisa ja jutu õts Kod; kus selle aea ots, mis `sinna kulus Lai; `mõtle, kus selle kahju ots Krk

6. a. väike osa millestki, jupp mul on leib läbi puha, nüüd on `viimane õts näppus Lüg; `küinla ots pöleb sääl laua pεεl Khk; isane inimene paneb mõrra otsa (mõrratükikese) `sisse ka Pöi; neil oli - - kaigastest küök, teistel oli ikke nihuksed laua`otstest `lüödud (väliköögist) KuuK; sie on üks noti ots Amb; vein `kanga õtsad `aita Kod; süte pańn `oĺli [peergudel] all, kus söe otsad `pääle `kuksid Vil; pane [ketrusmasin] üte oorige `ju̬u̬skme, sõss tule vähep `otse Krk; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa levä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas b. väike olend Mis `söuke lapse ots sii peaks `pεεle `täńkima selle va suure `kervega Kaa; Ma oli alles pisike poisi ots; Mis kala püüdja sõuke sitt on, viieteisme aastane lapse ots Pöi; Näile poiskõsõ otsõlõ om kibõid vitsu vaia Rõu c. vana, vilets olend vana obose ots Ris; mi̬i̬s on vigane, üks mehe õts Kod; kui üle kaheksateist`kümne `aasta `leeri läksid, olidki vana ots Lai

7. a. otsmik, laup see oli siit kurgu alt sedasi `kinni olnd, siit sedasi `ümber otsa (teat peakattest) Jäm; `kurdus otsaga Ans; `Kõrge otsaga mehed `olla targad mehed; Vahest lööb `sõuke külm igi `otsa (otsa ette) Pöi; tääl oo kohe vaeba (vaeva) igi otsa peäl Mar; tegime `juused `pat́si [nii]- - et tä üsnä siia otsa `kohta ei jäen mette Aud; kukkusin otsaga `vastu kiva, keik krobuskil Ris; körsud otsa ees Juu; rät́ik on otsa pial `liiga, rät́ik kohe silmini Amb; otsa ies oli suur aŕm Sim; kos lei muhu õtsa ette, suur muhk õtsa eden Kod; ots oli kõvasti ära kriimustud Plt; sellel om lahe paĺlas ots Hls; laik otsage [hobune], ku nõna päält `valge Krk; mõni om madala otsaga Ran; pää piäp ülevän `oidma, muidu veri pressib otsa `sisse Nõo; venelese kumardõsive nii `maani, et otsa `pańdi maa ligi San; igi om otsal Krl b. (kergemeelsest või äkilisest inimesest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi teha Hlj; Inimene äi tohi nii ühe otsaga `olla, peab ikka püsut kannadust ka olema Emm; Ah see on üks va nobede `otstega (tasakaalutu) inimene, äi tema `peale tea mitte `loota Rei; `kerge otsaga mees, põle `kindlad meelt Mär; linna kekat́s on teine, ega ta üks täie otsaga mies ei ole VJg

8. teekond, reis isa oli `nuorena - - `laevue pääl ja tegi pikki `otsi Kuu; Siit obosega `käidi `Rakveres, üks õts ühe`päivä tiekond Lüg; siin käis siiss - - `peipsiläisi ka [kala ostmas], nie `toivad siguri ja sibula - - `tahtoned juo `tühjä `otsi tehä Vai; prii ots Ris

9. a. laeva kinnitusköis tahivad `tulla minu alukse `piale ja `viskasin säld ühe `otsa ja nii kova tuul oli, nämad ei saand seda `otsa kätte Hlj; Veerand tunni pärast teemi otsa lahti (alustame sõitu) Emm; Mehed `plesväd tekkis `otsõ Khn b. (lõngast) kuus`kümmend `õtsa on juo `paasmas, kolmkümend `õtsa läb siis pääldpoold ja kolmkümend alt; kui `kaŋŋast `niide `panna, `tõine võttab `vasta säält `niisidest läbi, `tõine `annab `õtsi Lüg; kolm `õtsa `kõrraga, siis on `kolme `kõrdane lõng; sie on kolm `õtsa pii vahel, siis tuleb `paksemb `kaŋŋass Jõh; puol`villast ikke kudut ühe `otsaga IisR

10. teenistus, töö(võimalus) Seikest εεd otsa pole iga pää leida üht Kaa; sai ühe ea otsa `peale, sellel oli `õnne Mar; elu aeg olen seda metsatüöd teind, no mõned pisikesed otsad [mujal] VJg; Tal on ia õts kää, õlgu mies ja pidagu `kinni Trm; si̬i̬ om ää otsa kätte saanu - - `kindla palgaline Hel

11. ei ole otsa ega aru ~ aru ega otsa; ei ole otsa ega äärt (veert) ~ äärt ega otsa 1. ei ole piiri, lõppu Juttu järele täma rikkusel ei ole `otsa ega äert IisR; tööl pole `otsa ega aru pεεl Jäm; `naĺjadel pole vahest `otsa ega äärt Vll; Täna ta lätib seda lund maha, pole `otsa ega aru Pöi; Kui ta pöörastama akkas, äi siis pole otsa ega äärd Rei; Sellel pole enam `otsa ega aru, kus laseb nagu `tatra`veski Mar; kõik mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla, põle sial `otsa ega aru Nis; põle enam `otsa ega aru, kui `võetakse nii paelu Juu; põle neil sõdadel kua `otsa ega äärt VMr; ei ole aru ega `otsa pääl sel tü̬ü̬l Hel; ilm `mässäss armõtudõ, ei olõ `otsa ei arru; siss es olõ enämb naĺlal `otsa ega vi̬i̬rt Har; niipaĺlo oĺl jo pahanduist, õt `otsa es vi̬i̬rt inäp olõʔ Se 2. ei ole mitte mingit selgust kui `räägib `ninda siit ja sääld, siis täma juttul ei õle äärd ega `õtsa Lüg; `Möllab küll, aga ei ole sel aru ega `otsa, tia isegi, keda tieb IisR; `rääkis söögivahe `otsa, aga põlnd `otsa ega aru Tor; üks asi `seia, teine `sinna, et ei ole `otsa ega aru KuuK; muĺab `pialegi, põle sel jutul aru ega `otsa Lai; jäme ots võim, juhtimine Majas on jäme ots `keskmise poja käes IisR; Sääl peres oo jäme ots naise kää Kaa; Aaras varsti jäme otsa oma käde Emm; Vana perenaisel jähi ikka jäme ots kätte Han; Jäme ots on alles kauvelt parunite käe Vil; kahe otsaga kahekeelne, silmakirjalik sie inimine on kahe `õtsaga, ku täma `ninda `selja taga `räägib Lüg; Kahe `otsaga inimesest `oia kohe `iemale IisR; Kahe otsaga inimene - - `enni räägib `asja `ühte `moodi, sii samas `paikas `jälle teist `moodi Rei; Kahe otsaga - - kes `ühte räägib ja teist ti̬i̬b, tend `uskuda ei saa Hää; kahe õtsaga on tämä - - `ütleb: ma ti̬i̬n nii ja `ommen `jälle nii Kod; si̬i̬ va kate otsage, kate keelege Krk; kahe otsaga vorst kahekeelne inimene Kahe `otsaga `vorstist saa `millaski aru, mis täma tahab IisR; mõni mees ka on sihuke kahe otsaga voŕst, räägib ühest aśjast `mitmed `moodi Plt; ken edesi tagasi juttu aave, si̬i̬ om kate otsage voŕst Hls; Vilgõss vai kate otsaga voŕst Rõu; otsa kätte saama, otsa peale ~ otsale saama selgusele jõudma, taipama hakkama Siis vast `saaned `laevamihed `otsa `pääle, kus asuvad Kuu; kui `keski `tõine `rääkis `mulle salaja `varguse luost, siis sain sääl `õtsa kätte Lüg; `Raske oli `otsa `piale `saada, mis ta säel ehitab IisR; nüüd vast sain `otsa käde, mineperäst olen nisukaine `aige Vai; Niid ma aka ka püsut otsa pεεle saama, kudas see öieti sääl oli Kaa; nüid ma sain otsa kätte Kei; niikaua `nuukis, kui sai otsa `piale Kad; ta sai otsa kätte ja akas kohe tegema, teeńe ei saanud `otsa kätte Ksi; `juurdle ja `juurdle, aga otsale ei saa Lai; kuri siĺm `vaatas neid `põrssaid, `saadi otsale, et see käis - - sel on kuri silm Plt; ma ole mõtelnu küll, aga periss otsa `pääle ei ole saanu Hel; ai niisama käo`jaani, es `saagi `õiget `otsa kätte Ran; Niä˽sõimaśsivaʔ iks `t́suhkna, `t́suhkna õ̭nne, es `saaki maʔ otsa pääle, mis tu̬u̬ `t́suhkna om Urv; ots otsaga välja tulema, ots otsaga kokku saama ~ tulema millegagi välja tulema, läbi saama Üks igavene läbi`laskeja on, ei `mõista `ilmaski ots `otsaga kokku `tulla IisR; Inimene peab oskama sedati elada, et ikka ots otsaga kogu saab; Me saime seeaasta levaga kenasti ots otsaga kogu Kaa; Piab ikke `vuatama, et ots otsaga kokku tuleb Amb; katsu ikke ots otsaga kokku tulla VMr; mea ole iki ninda `oiden, et ots otsage `vällä tule Krk; `enne eläsivä inimese vaest `viisi, na‿s tule kudagi ots otsaga kokku Nõo; edimene `aastege tulli ma ots otsagõ kokku San; mul sai kangass `koetuss, tuĺl ots otsaga kokku, is tulõ˽koed `puuduss, is jää üle kah Har; ühe otsaga ühtejärge Millal seda `aega sii on, peab `pεεle rügama ööd kui päevad öhe otsaga Kaa; Sügise lasi [tuulik] vahest ööd kut päevad öhe otsaga; Kui äkist `jooma akkas, siis jõi kas või mütu nädalt öhe otsaga Pöi; olli üte otsage seidse `aastet `aiga imeten [lapsi] Krk

otsima `ot́sima, (ma) ot́sin hajusalt L, KPõ Pal Äks Ksi Lai Plt; `otsima, (ma) otsi(n) S hajusalt L Ha, JMd Tür Koe Äks, `otsin Hlj VNg IisR; `ot́sma, (ma) otsi(n), -t́- hajusalt Lä, Pä Ris Tür Ksi Lai VlPõ M(ma-inf -me) T V(-š- Lei); `õt́sima Iis Trm MMg, `õt́sma Kod MMg, (ma) õt́sin; `õtsima, (ma) `õtsin Lüg Jõh Vai

1. kedagi või midagi leida või kätte saada püüdma jo `otsib `korva tagant neu piltl Hlj; Vahest `õtsiti `terve `päivä taga, `enne kui `saivad `pruudi `jälle kätte (pruudiröövist) Lüg; Kadund `karja `õtsiti `jälgi `müede Jõh; `Otsi kas vai tikkutulega, ei `leia `päitseid IisR; külap sind `jälle üles otsitasse Khk; Seda sa otsisid nüid küll obuse seljast (hooletult) Kaa; oomingu vara keiakse obust `otsimas Vll; Käis `metsas katuse `vitsu `otsimas, `talve tegi `valmis Pöi; ma otsi iga `õhta `kirpa, nõnna närivad et Muh; kes otsib, see lövab vns Rei; `härge kεisin `otsimas Phl; tuul `otsis aset, `pööris siia, `pööris sõnna piltl Rid; küll `ot́sisin, aga kätte sain Mär; `aita `otsida, kus ta ull‿s `onti jäi (jakist) Tõs; Mia `ot́si sjõnd `terve päävä Khn; poisid lähvad külase tüdrekuid `ot́sma Pär; nüid on küll ot́situd, siin seda võt́it ei ole Saa; ega see põle ää topitud, et seda piab `ot́sima HMd; kui põle na iad jutu `aśja, siis ot́sib na `ühte sõna ühest kohast, teist teisest kohast Hag; kobavad ahju taga vinnalt `ot́sida Juu; neid (vargaid) pidi ikka kaks olema, tene käis ja `püeras ja `ot́sis ja tene `paśsis JJn; asemete alused ot́siti kua läbi VMr; lähäme `suosse `kaarlalle, `kaarlaid `ot́sima ja noppima Sim; leisin `õt́simata üles Trm; lähmä õt́sima ärä; tüdrukud käeväd nüid `poissa `õt́sman Kod; ot́sib nigu `eilsed `pääva Lai; läksin obusid `ot́sma süda `öössi Plt; ot́si oma nuga `väĺlä KJn; `ju̬u̬skless üttelugu ja ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; käisin viha `okse `ot́smen Krk; Otsi, otsi oolege, siss saat leiba koorege nalj Hel; seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; vanan otsiva kõ̭ik `aiguse su üless piltl Ran; `ot́se vikati `väĺlä ja lätsi su̬u̬ pääle esä manu `niitmä Puh; temä olli nii illuss poiss, et seräst ańd `otsi Nõo; `uhmrõ tetä otsiti jämme puu pakk, tu̬u̬ kaeveti sisest `vällä Võn; ma‿la otsi söögi lavva pääle Rõn; vaia `mõtsa minnä˽piidsa`handa `ot́sma Har; `naati noid `lambiid `ot́sma, lät́s mõ̭ni päiv `mü̬ü̬dä, iks ot́siti noid `lambiid Rõu; ma `otsõ `täämbä kõõ köögi läbi, es lövvä˽ma umma `kruusi Vas; ma käve kolmandat `vu̬u̬re jo `ot́smah Räp; vitsake ḱäen `ot́šivaʔ vett Lei; pead otsima peast täisid või tingusid otsima `enne ku `õtsiti pääd, siis `õtsiti täid Lüg; Esiti oli inimestel `täisi, siis otsiti öhe teise pead Pöi; On sool `aega mo pead `otsida Rei; ma `lassi oma piäd `otsida Tõs; õt́sib piäd, õt́sib `täiu Kod; vanast otsiti pääd, väidsege kaabit́s ja ot́s Krk; emä ot́s vanaemäl pääd, võt́t väedse, väedsega käänd `juussit ja taṕp `täie Ran; latsõʔ, `ot́ske pääd, kaabatagõ väitsegaʔ Plv; Ko˽pää oĺl jo˽`veiga täeh, siss ot́site pääd Se

2. a. küsima, saada tahtma; nõutama sie `otsib `almust VNg; `arjakas käis tänä `arjassi `õtsimas Lüg; `tüöta inimene `õtsib `kõhta Vai; linna mehed vahest ikka kεivad `toitu `otsimes Khk; nääri töngid keivad perest perese ja `otsivad `nääri‿päva `järge ölut Mus; Esiti suuremaa mehed käisid ega `talve Saaremaal `suilisi `otsimas Pöi; ma otsi ikka taga `teiste inimeste kääst - - kus pool [mu mees] on Rei; keiväd leno `ot́smas ja `aamas koa ikke Mar; [Ta] `otsis `karvu ja `andis pia `arju `vastu Han; tuleb `jälle ühükorra `panni `ot́sma Mih; siia maale põle `näĺges olnd, põle `süia teste käest pidand `ot́sma Vän; Talinas käisid mehed pajukid `ot́smas Saa; enne sai `rohtu ot́situd Juu; arjasudikud - - `ot́sisid neid vanu pia `arju KuuK; lähen abi `ot́sima, kis tuleb `aitama Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; tulen teie käest `tarkust `ot́sima VJg; käisid kala `õt́sijad, põle [kala] `õllagi Trm; egale puale tädä õt́sitasse ja kuulatasse, tämäl tü̬ü̬d küllält Kod; `vaene suutäie `ot́sija Plt; läits avitaja `juure abi `ot́sme Pst; Tamme vallan üteldi oleva `nõidu ja `tarku kah, sinnä käenuva abi `ot́sma Ran; ma küd́sä ommen `uutse `leibä, tule `ot́sma, saad sina kah Nõo; sa tulõt `õkva siiä mino ainukõist `ot́sma, võta, kos `kümnit om Võn; vanast ku munapühi `oĺlivõ, siss poisi `lät́si tüd́rikidõ poolõ munnõ `ot́sma San; timahalt om mitu käünü tü̬ü̬d `ot́sin Har; taa tuĺl munnõ `ot́sma Rõu; lät́s tiä viina raha `ot́sma, kõ̭iḱ `andva˽ka tälle `rõipõllõ Vas; `Võlgnikuʔ käveväʔ egapäiv `võlga ot́smah, aga meehel `massa˽`kośtke es olõʔ Räp b. mingit seisukorda taotlema, saavutada soovima mine siis otsi `önne, kui önn ep otsi sind; ken tohib teise `pεεle süid `otsida Khk; ta otsib `riidu teesega Tor; otsib pahandusi või süid - - susib ja otsib vigasi Hag; mõni inimene õt́sib au taga, tahab tõesess `kangem `õlla Kod; otsi sa nüid oma `õigust vi̬i̬l; au taheti kätte, `minti au `ot́sme Krk; otsib `õnnõ taga, aga tedä kätte ei saa Ran; tu̬u̬ `tahtse `endäle `avvu `otsi, läits tõśte pääle `kaibama Nõo; nimä `ti̬i̬dvä küll, kes kaabaśs, a mine `õigust `ot́sma, satat esi ka `vańgi Võn; sääne hõel inemine, ot́s mugu tüllü inne Kan; ot́siti iks mu˽pääle tu̬u̬d kohut `mõistaʔ Vas; nigu tirand kõńd, ot́s, kost tülü tulõsi Räp

3. indlema, isast otsima ku `lammas `õtsib `oinast, siis tahab `pässi `saada Lüg; lehm otsib `sönni, tahab kogu `saada Khk; meite emmis otsib `upsu Mus; mära otsib täkku Mär; lehm ammub `piäle ja otsib `ärgi Tõs; Sial läheb tagant punaseks, ku `ot́sima akkab Hää; tänavu siga ei `otsind `seĺtsi Kos; lehm otsib `sõńni, tal on nii `kange ihk Kad; kui siga õt́sib, siis ta rekutab ja `kargab kuńdile `selgä Kod; lehm oli puĺli juures olnd, enam ei ot́si `puĺli Ksi; `tiined, `ot́sind (paaritunud) loomad KJn; kui obused täkka ot́sivad, siss inguvad ja löövad tagat üless SJn; ni̬i̬ emmise, mis sala `kuńte otsive - - kurdav pesän mahan, mõni jagu `mü̬ü̬räv Krk; ku kaśs esätsit ot́s, siss üteldi vanast, et kaśs tahab `rauda, `irmsade röögib Nõo; Emmise, kui `ot́sma `nakseva, `viidi iks `tõisi `tallu kuńdi manu vai `jälle `mõiste Rõn; lehm lihahõlõss, ei˽tiiä˽kas `puĺli ot́s vai Kan; iḿmiss rokutass, ot́s pahrut Urv; külä lehm mi˽lauda läve ihn `müüge, tu̬u̬ `otsõ `puĺli Rõu; kõrra‿päle `saie, ku nakka‿i inäbät `ot́sma Se

4. (hrl küsivas või eitavas lauses taunivalt kellegi kusagil olemise kohta) ei sul õle siin midagi `õtsimist, sul ei õle midagi `saada Lüg; mis sa `senna `otsisid, kui sind εε `aeti Khk; Nina kärnas, seda sa ju sönna otsima läksid Kaa; Mis `sõuke käuks teiste sega otsib Pöi; mes te otsite vanade inimeste ninäda `alla Mar; Mis tä mõrtsuk mio kallalõ pidi `ot́sma Khn; Mul põle `senna `rõõmsate sekka midagi `ot́sida Hää; oh sina vana `lontrus, mis sa `ot́sisid täna `seia `jälle Ris; mis sa otsid tuppa Juu; mis sa jälle siiä `soŕkma otsid Trv; sääl om `tunmada rahvass, mes me `sinna `ot́sma lähme Nõo; mis sa otsit `võõra inemsõ manu Krl; mis tu̬u̬ sinnä `ot́sma lät́s, ti̬i̬d külh, et tedä ei˽tahetaʔ Har

Vrd etsima

paistuma1 `paistuma Sim Kam, (ta) paistub Khk Iis Trm/pae-/, `paistub Kuu RId(-maie Lüg; `paistu Vai), paistuss V(paaśtuss Räp); `paistume, (ta) paistuss Krk(-m) San(-mõ); `paissuma, (ta) paessub Kod; (ta) paistuss Hel, paśtuss Ote

1. a. valgust ja/või soojust kiirgama Kui `talvel `paistub päiv läbi `pilvije `jüskü punane kerä, `üellä - - et päiv `paistub `august Kuu; täemp ei ole `päevä `paistunugi Krk; ommugu koit paistuss Hel; ahakõnõ nakass `paistuma Urv; ku tennispäävä päiv paistuss, siss saavaʔ teräväʔ rüäʔ Vas; kuu paistuss `aknõst `siśse Se b. helendama, kumama aga tuli oli `paistund siald, sial kedagi ei eland Kuu; tuli paistub ahjust, jo tä sojudab ka Khk; tule `paistuve nõndagu säräve Krk; susi tulõ, siĺm paistuss joʔ Kan; sääl om suur tulekah́o - - suur tulõ õhõ paistuss Räp

2. soojendama mis sa ennast sεεl tule ees paistud, tule vahel ää ka; Meite ema paistus aiget kohta ahju ees Khk

3. küpsema kalad `onvad `paistumas; pani `leiväd `ahju `paistumaie Lüg; suured kalad ümmer `patsa (kividest ajutine küpsetuskoht järvejääl) `pańti `paissuma Kod

4. näha, nähtav olema `Suome maad `paistusid Kuu; ku enämb `silmägä ei `paistund vett, siis akkasimo menemä [üle jää] Vai; maja paestub `seia ära Trm; muko metsäsalk paessusse ärä Kod; nii `paĺlass aa mõni, et õkka liha paistuss (sulgivatest kanadest) San; Ku˽läbi mõtsa `saiõ, `naksi liina torni˽jo˽`paistuma Har; hauǵ tulõ nii madalahe, et säĺg paistuss Räp

5. näima, tunduma kui `hülged olid siin `ranna ligidel - - `üöldi, et pohi tuult tuleb siis ja samate `paistus olema ka; `Kätküve `täüdü ärä `värvidä, siis `paistub `jusku uus kohe Kuu; kõdarad õlid tämäl vist puust, `niisikesed jämädad `paistusid õlema, `sellel `autul Jõh; `Lehmal `paistus sõim täis olema, `lammastele vähä `viskasin lisa IisR; paistuss nii, et `täämbä teemi `rüäle lõpu pääle San

6. läbi paistuma läbipaistev olema; millegi läbi nähtav olema seo `kuhti om väegä õrre, paśtuss läbi `vasta `valgõt Ote; mis sa läät taha `valgõ ette, ega [sa] läbi ei paistuʔ Plv; silma paistuma nähtav, märgatav olema vanainimese olliv tüdruklastel `kuntsi pidänu, et sõ̭ss egäl ütel paistuss `siĺmä Krk; tu̬u̬ `paistu mullõ `siĺmä, et timä om `haigõ Har; välja paistuma 1. esile, välja ulatuma alumane `ündruk nakass `väĺla `paistuma Rõu 2. näha olema `põlle alune on juo tugev, `paistub igäle `puole `vällä (rasedast) Lüg; [värvimisel] ku `äste `vällä es paistuʔ, üteldi tinne Har

Vrd paistma

paslik2 `paśli|k Nõo, g -ku Mar Mär Tor Hää Kod Plt KJn Trv Hls, -gu Puh Krl; `pasli|k g -ku Jäm Käi sobiv, sünnis Üks lai loud on seia `paslik Jäm; see üsna `paślik, paśsib üsna `äśti `siia. ega siit `paślikumat `kuśkilt võtta põlegi Mär; vanemal piab ikki teie `ütlema, sina ütelda põle `paślik; Nad (prillid) ei ole `paślikud, ei süńni minul Hää; `paślikud jutud Kod; si̬i̬ ei ole `paślik asi Trv; pühapäiväl ei ole `paślik tü̬ü̬d tetä Puh; tu‿om `paślik (leplik) inemõni Krl

pidama1 pidama, (ma) pea(n), pia(n) R eP(pidan I) Trv Lei Lut; pidämä Kuu Lüg(-mäie) Vai hajusalt eP((ma) peän Mar Vig Tõs Juu, pidän Kod; pedä- KJn), eL(pedä-), pidäm(e) M San Krl(pedä-), (ma) piä(n), pia(n)

1. midagi või kedagi kusagil või mingis olukorras hoidma kilud `suolati kohe ära, kilu enam riim`suolas ei `piatud Kuu; on viel `leibä nattukese, sie viel piab tädä elos Lüg; ega meid `jõude ei `piatud Jõh; külä mehed pidäsiväd `rüssi joes Vai; under`taĺje pidas rinnad änam koos Jäm; mihed `rautavad obust ning naised pidavad `jalga; ma‿s räägi seda mette kellelegid, pidasi nönda oma tεεda Khk; asjad peab `kordas pidama, et alati vötta oleks; meest `peetakse sönast, `ärga sarvest, obust ohjast vns Vll; kore kondiga obu ai pea liha peal, lihab lahjaks Jaa; Meri meite elu sihes pidaja oli, maa pole sii midagi annund Pöi; kes sui ää sureb, seda `võigid `rohkem kodu pidada kut kolm `päeva, lehk tuleb taha Muh; `arki pidama, `panta pεε `alla ja jälad öles (tiritammist) Emm; suuremad paadid `peeti meres `ankru peal Phl; `kaupmes annab ikke tagasi, egä‿s tä `eesele pea; kuda ma neid üksipäni `silmäs saa pidada, `lapsi ja `loomi Mar; jo mo silmad nii `peeti, et ma neid ei näind Mär; kaks õde oo surn, kolmas minemäs, tiä kui kaua mind `peetse Var; Ää pidäg külmä jõlmaga ikka ust päräni Khn; `surnuid ei pia koa rahu (halvustab) Aud; peab oma mõttes, ei räägi paelu Tor; piab `enge sehes rohudega Hää; kelik piab `vankre ku̬u̬s Saa; [leetrihaige] `piati pimedas, siis ei rikkun `silma HMd; mõned `piavad alati seda `viina kodo, `loomadelle [rohuks] Juu; nemad `korjasid kohe sügise seda aput `piima - - ja külma kääs pidand seda KuuK; linad, mis me ära kupardasime, viisime jõkke likku, kaksteist `pääva `pieti lius Amb; sui pala muidugi, või jo `jalgu `riides pidada Ann; perul obusel `pietakse ikke suurauad suus VMr; mes sa `inda pidäd, lahe `natke odavamass, siis õssetasse kõhe Kod; teinekord oli keelatud, et ei tohi edasi `riakida - - aga kus teine ei jõud pidada, lobises `väĺja ikke Lai; selle pudruge ma `piagi `ende `enge sehen Krk; piä kõrva `valla, ku ma sedä `asja seĺlate Hel; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb, [st] merätse langa ti̬i̬d, nii ta sul kannatab Ran; näĺlän `peetu lehmä piim om lahi; `vaŕgil om ka‿kke ädä, ei `peetä neid rahu `koskil Nõo; vanast olli puu anuma, nu̬u̬ `tahtseva kõrran pidädä, siss `oĺli piim ää Rõn; ta ei peä midägi sisen, ossendes San; Nahk pedä `su̬u̬ni koon, liha ei olõkiʔ Urv; naidõ sammu `hainuga piat õks lehmäl elu sisen pedämä; miist sõnast `peetaksõ, `härgä sarvõst `veetaksõ vns Har; mia kuulõt, tu̬u̬ piä˽`hindäle Rõu; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; ma˽`peie tu̬u̬d `malka nii `kõvva peoh kui Räp; tiiä‿i kui hoit, kui peo pääl pidägi (hellitamisest) Se; üte `käega pidä, `tõõsõga `lõikass Lei; latsõʔ `veikeseʔ pidäväʔ künnelt kua joʔ, `lätväʔ patalõ Lut

2. säilitama, alal hoidma; mitte loobuma, millestki kinni pidama `lapsest `saadik - - `täüdüs sie rand puhas `olla ja mina ka nüd igä pidin sen `puhta Kuu; nie one kaik sanagad inimesed, `neie sanad `jäävata `pietavast VNg; `luoma `kõhta `jällä on `säädos `pietod, sügise `miskese ma tappan ehk `miskese järäle jättän; kel ia pia, sie piab `mieles kõik `asjad Lüg; monikaine obone pidä tied Vai; kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; pea ikka `piiri ka; jövad sa `köiki `asju `meeles pidada, mis `soole räägitase Khk; ma usu, et ta oma söna peab, nönda kut ta lubas Vll; mei pole pidand sest (keelust) persetki Emm; kuda isä oo teind, siis lapsed ikke pidavad sedä `pruuki Mar; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää; ei mõesta parajust pidada Mär; `kohto `siädust tuleb pidada Tõs; pidasid ikka oma `tõotust Tor; ma pian oma sõna Hää; ei pia saladust, reagib kõik `väĺla Nis; pidage `mieles, mis te olete vanematest näind ja õppind; millest see tuleb, et ei mõista `piiri pidada Kei; `enne akkasid `kangesti vene `usku - - soab nähä, kas te peate ka oma `usku Juu; nied on merepüü `riistade märgid, kõik talud neist ei pea (ei kasuta) JõeK; obune ei pia tied Koe; pudrupia, mis sie kua mieles piab VJg; täl ei õle `õiged `motso egä aru, piäb jo `piiri pidämä õma jutuga; tämä‿o miälen pidäjä, tämä ilman ära ei uneta, sõna pidäjä Kod; joodik on nisuke lakard, ei pia `korda, perekond on söömata Plt; karja koer paelu ei piä `jäĺgi; ei `märkä aru pidädä, ju̬u̬ liias täis ennäst KJn; temä peab `kangeste `puhtust Trv; ta tõot́ küll, aga es pia sõna Hls; ka (kas) nemä `mõnda kellä `aiga `piave (tegutsevad, millal juhtub) Krk; me rahvas `väege pedävä `usku Hel; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole; ei ole naśterahvast, kes majan kõrra piap Puh; esäd es ole, aga mia pedäsi kõva kari, miä es lase poesil koheki `ulku ei minnä sedäsi uĺa pääle Nõo; noorõn, ku esi vi̬i̬l ollit lat́s, siss - - es tiiä meelen pidädä toda vanaaja ello Võn; ku `tärminil ei massa, siss nõvvetes `sissi, kui `tärmini ei pia San; ta ei piä omma sõnna Krl; nu̬u̬ ei mõista `piiri petäʔ `ju̬u̬misel, siss joova henne hulluss; hobõsõl om hää meelen pedämine, kos ta lätt, sääl tulõ ta tagasi kah ilma eśsümäldä Har; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii, et ta meeleh pidä Räp; tark inemine, kes pidä kõigilõ `õigut (on õiglane) Se; kea pidä hüvvä süänd, tu̬u̬ iks sańdilõ and Lut

3. midagi või kedagi tagasi hoidma, ohjeldama Pea `leuad, kui `jouad Kuu; nied akkasivad `ninda `naurama seda lugu, et ei saa `nauru pidadagi Lüg; lapsed vahel `itlevad ikka: akkame tött pidama (st proovima, kes kauem naeru suudab pidada) Khk; Kui see jutujärje käde saab, see‿p saa ju ennast änam pidama Kaa; Pea ette vahest eese mokk moas koa Pöi; kas sa pead oma lõuad Muh; ei jõua `eese kätt pidada, `kerge `kääga, kohe lööb Mär; ää räägi änäm, piä suu Tõs; mis sa `tühja porised, pia parem enese mokk vaga Hag; suulas inimene ei pea suud Amb; ei suand ma ennäss mitte pidädä, kõnelesin `väĺjä Kod; kui se suslamoor aga oma suu piab, et ta `mulle `viina müis Lai; mia olli tubli poiśs, et nevä mut es pea Hls; laku perset ja piä lõvva Ran; temä es pia kust Puh; mis sa alasi larmidset, pia suuʔ Krl; ta vana tabakõnõ ei pia külh üttegi varast Har; Ei˽taad poissi piä˽`päitse ei˽paelaʔ, ta tege miä esi˽hääss `arvass Rõu; raha piät kõ̭gõ käḱüśsih olõma - - egass taa ribah lukukõnõ midä piä eiʔ Vas

4. a. kestvamalt ühes kohas või ühesugusena püsima; vastu pidama, kestma talust `viidi üks ärg `moisa `künni`ärjast, ei jäänd pidama, tuli aga `ohta koju Hlj; niit vilets, sie `õmblus ei pia, akkab `purguma; lumi sadas ja sulas kõhe `vällä, aga `vaata puu `pääle jäi pidämäie Lüg; see katus oo juba kakssada `aastad pidand Khk; Sukasääred oo alles üsna pidajad, peab uied peed otsa jätkama Kaa; Ega `oasta sai oma täätud jägu köit `tehtud, mis see köis siis pidas, mõned `oastad Pöi; ega see riie pea kedagi, õhuke lirts Mär; kui uus aid `valmis `tehti, see pidas kümme `aastad Var; Iäd laevad pidäsid kakskümmen `aastad, kud́as puud olid Khn; Ega hobu ei via, kui lu̬u̬k ei pia vns Hää; loom lähäb, egä tal kusagil pidämest põle Juu; arv sukk on `kuotud, on aga kokku ämmeldatud, ega sie pia kedagi JõeK; kas juurte koŕv pidas `rohkem kui `vitste koŕv Amb; `teibad ei tahand kudagi `muasse pidama `jääda VMr; lai lumi jääb maha, jääb tee `piale `paika pidama Lai; eläjä jooseva `kiini, ku kiini väĺlän, ega sõss eläjä enämb ei pea Trv; jää om `seante kore, pudeve, ega ta ei oole `seante, et ta pidä vi̬i̬l midägi Krk; Viisu˽nõgluti vi̬i̬l alt `ahtakõ̭isi `niidsigaʔ ärʔ, sõ̭ss nimä˽sai˽kõvõmba ja˽pei˽kavvõmb Rõu || jätkuma Kae˽vanast mõtsan puid pidi, es sõss kiä `halva puud kodu tu̬u̬ õs; Ji̬i̬hn neid pidi, alasi oĺl sul `väŕski kala võttaʔ Rõu b. (hrl impersonaalselt ilmastikust) üks nädäl`päiväd pidi kagu `tuuli Kuu; piass nüid pidama jumal `kuiva, et saab ein `tehtud Lüg; kui `ilma piab, siss läheme Kihelkonnale Khk; Möllas ette mütu pääva ühtejoomi lund, täna ilm jähi ometi püsut pidama Kaa; On puud sügise kaua roheltsed ja `lehtes, siis peab `pitka sügist, talvet pole nii pea tulemas Pöi; nüid akatasse rukid `lõikama, kui `kuiva `ilma peab Muh; peab kõva talvet, ei annagi külm järäle Mär; Sellekorra piäb pitkält palavi `jõlmu Khn; nii kalgid ilmad peab iga päev JõeK; kui oli põud, kuiv võt́tis viĺja ära - - vaest pidas mitu kuud `kuiva Trm; ei ta nüid vist sadama akka, pidab taheda Lai; ku ta iki nõnda väärt ti̬i̬d piass, et puu är saass vedäde Krk; seräst vagust `ilma ta piḱäld ei piä Ran; mõnikõrd piäp `talve kavva `kuiva `küĺmä Kam; seeni `aoni pedi hüvvi hainategemise `ilmu Har; ma sõ̭ss lää, kui jummal `ilmu pidä Plv

5. pidurdatuks, paigal püsivaks, peatatuks tegema või saama; mitte järele andma Kova `vuoga `ankurid igäkerd ei pea Kuu; [laev] `puutus `pohja, ei jäänd pidama VNg; tõkked ees, vesi jäeb pidama Muh; kui `kutsar saand obosid pidada mette, siis ta võt́tis isi ohad `peosse LNg; Mia sua `minnä küll, kedägi põlõ pidämes Khn; lehm läind põegiti tee `peale ette ja autu põle saand pidada, sõitnd kohe `otsa Vän; uśs pidi kolmande viiru `peale pidama `jääma Jür; `siuti narsuga `kińni, võt́tis vere pidama Amb; meie puĺl pani `juoksu meie kääst, ei jäksand teda pidada JJn; jät́tis ühe turba jägu alt `leikamatta, et vesi jäi `sinna pidama, et `piale ei tuld Rak; jäi pidäme `sinna, oksa `külgi jäi pidäme Krk; piä piä piä, las ma esi paenuta `endä üless Nõo

6. mitteläbilaskev olema (hrl vedeliku ja soojuse kohta) juhtnahast `saapad olid üväd, ise pidasivata vetta VNg; ku `terva [saabastele] `paljo paned‿s piä `suoja enämb, `lähtö jää Vai; Paet äi pea vett, see tuleb pidajaks tiha Jäm; kiha puńn äp pia `inge, pane närts `ümber Khk; Jöulu ölle tegemine oo ukse ees, oome paneme törred-tannid liguse, et nad pidama jääksid Kaa; Tuul uhistab roami ja loasi vahelt läbi, äi tea mis `sooja see peab Pöi; uks arvaks kuind ja kulund juba, ei pea tuult Mär; pooĺ`viltu saavad [harjapealsed õled] `säetud, et ta `vihma koa peab Mih; `sõuke rät́ik pias koa, mis ikke ko `küĺmä pidas ja tuult pidas Aud; `saapad pidavad vett Ris; puussepp - - lihib kaks `lauda nii, et ta vett peab Jür; maja ullem kui sara, ei pia tuult ega `vihma Koe; tünni põhi ei pia `ästi, `imbib aga vähä`uaval vett `välja Kad; kui ärä `kuinud on [puunõu], siis ei pidä, vi̬i̬ likko `oito - - siis pidäb Kod; kõva vanutus `oĺli, pidäs `vihma ka Vil; sann ei pia `lõunu, aken om `valla Krk; si̬i̬ ei pia `vihma, si̬i̬ rõuk ei `kõlba kohekile Hel; ku kõrralik kolmjalg om, siss ta piäb vett küll Nõo; `piśtü katusõʔ ei piäʔ `vihma ei lummõ Urv; annom ei piäʔ `piimä Vas

7. midagi või kedagi enda kasutuses või käsutuses hoidma a. (omandist, ärist vms) `saari ajal üks mies pidas seda vabrikut Hlj; `kuoliõppetaja pidi maad ka, suvel tegi maatüöd, `talvel `jälle pidi `kuoli `lastele Lüg; pidäs `puodi siin Vai; mo vanamad pidasid ühe teise mihega maid kogu (koos) Jäm; siis oli paar `vörsta `eemal, koes ta `koltrit pidas Khk; inimesed peavad jo maid pidama, teisit nad ei saa Mar; ma pidasin sel ajal vana `kõrtsu Mär; sai talu pidädä, oli rübelemest ja `tõmmamest Vig; läheb moade `piäle, akkab maid pidämä Tõs; mees oli söjas, ela nella lapsega - - ja pia siis `kohta HMd; nüid enäm `peetä nii paelu `metsäsi Juu; vend pidas `trahterid VJg; sulased ja neet́sikud õlid mul, õlin talu pidäjä Kod; akasin vekest `põldu pidama Plt; naine pidä pess ütsinti kotust Krk; mina olen kavva `põldu pidänu Ran; nemä saeva talust `valla, nemä‿s ole põllumehe, es jõvva talu pedädä Nõo; esi ma olen ka `veskit pidanu Võn; niä˽pet́ti taad kotust kümme `aastaga Krl; ku˽ma vi̬i̬l `poiskõsõ t́surakõnõ oĺli, siss `naksi jo maad pedämä Har; kes alośt elämist, tu̬u̬d üteldi, et `puustusõ pidäjä (asunikust) Räp b. (koduloomadest) kaheteis`kümme vakkama oli oma `einamad, `palju `sellega sai `luomi pida, ühe `lehma, obuse, paar `lammast VNg; `naaburi pittä `pallo `anni Vai; pidasime viis veist ning kaks obust Khk; sa tahad `lehma pidada, neist eindest saa ju lammaskit `süia mette Pha; siit inimesed pidavad vähe emisid Pöi; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; `valgid `lammud `peetässe ike änam Vig; Ku `rohkem anisi `pi̬i̬ti, siśs anikõredest `teh́ti kera alused - - `kuivi `erni `pańti `sisse, kõrisesid ilusti Hää; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; nii `vaene küla, et ei `jõutud `lehmi pidada Jür; peab mesilasi teise tüö kõrval Amb; millega ma seda põrsast viel pian VMr; ma õlen näid küll pidänud, punasid ja `vaĺgid ja kõŕbobesid; kukke pideti kellä asemel Kod; ku kodujänessid akati pidama, siis akati läkiläkit tegema Lai; ta ei jõua enäm `lu̬u̬ma pidädä KJn; mis sest vanast `oinast `peetas‿sis Vil; ku tõise kätte mesilinnu pidäde annab, siss kuri silm käüb üle Hls; si̬i̬ om üit́s obene, kedä võit pidäde, terve ja iluss Krk; me siin `paŕtse es pia, pardsi tahava vett Puh; ma‿le lammast pedänu ja ole pügänu kah; kos rikass peremi̬i̬s `olli, kes `ańne pedäss, sinna märdisandi lätsivä märdi ani `sü̬ü̬mä Nõo; kuuś `lehmä oĺl iks ilmast `ilma, taluinemise `kit́si es `piävä Ote; paaŕ kuud pidäsi `lehmä, ai tu̬u̬ liha täüś ja jäl˽möi ärʔ Urv; maal ei saa õ̭ks tõisildõ elläʔ, piat iks eläjeid pedämä Har; saa ai˽kannu pitäʔ, külä pini˽`koŕjasõ˽kanaʔ arʔ Vas; talvõl pia aiʔ üt́tegiʔ `leh́mä Se c. (inimestest) enamb ei saand `kiegi `tienija pida Hlj; egä kaik pere`miehed `eiväd piä sulaisi Vai; `mandril oli ikka teist `moodi kohe, sääl olid `jöukamad, perenaised pidasid `teenijad Krj; `suilene ja `aastapoiss, kuidas killegil `jäksu pidada oli neid Rid; ei mette jõun sulast pidada Aud; mõni peäb ike sulast koa Juu; ta pidas kaks sulast ja siis tal oli neli tüdrukud Pee; no mina olen neid `möldrid siin ära seitse tükki pidanud Äks; temä esi ei jõvva tetä, siss ta piap `poissi pidäme Krk; nu̬u̬ õ̭ks pet́ti `ti̬i̬ndreid Har; peiʔ `oŕju, muidugu manitsiʔ ja käsi˽`tõisi Vas d. (mingis ametis teenimisest, teenistuskohal olemisest) pidä `tiisleri `ammeti ja tie kaik tüö, midä ede tulo Vai; ega ta seda ametid omitegi saa `peetud Mär; `Vaesõmad lapsõd pidäsid ikka karjatsõ amõtid Khn; peab talitaja ametid Ris; ei pia `kohta - - ühest teenistusest läheb `teise Ann; mitte `üstegi ammetid ei pidä Kod; elukutset võib igaüks pidada Lai; tüḱk elu`aiga sai sedä ammadit peet Krk; kes temä ametit tiiäb, mes tä piäb Nõo; üttegi tü̬ü̬`kohta timä es piä Ote; mis ammat́ sullõ andass, tu̬u̬d piat sa˽ka ausadõ pedämä Har; saa‿i tast pussagust ütegi ammõdi pidäjät Rõu e. (muud juhud) rebäne piäb pesä `metsäs Lüg; `seitsme jalane süllabu ikka `peetse Muh; ei me muu nime pial tend küll ei pidand Hää; mõned `peavad kolme õlmaga rüsasid Trm; aja`lehte ta ei piä, raamandut ei loe, tõste seldsin ta ei käi Hel; tegijä tedä ei taha, `ostja ei saa, pedäjä ei tiiä täst midägi = surnu kirst Nõo

8. (põllukultuuride kasvatamisest) `piavad vel `paergustki sääl linu maas Hlj; suvirukkid, neid pidäsin minägi `ennemäst Lüg; `kaeru sii es `peetagid maas, sii olid odrad `rohkem Ans; `mütmed `seltsi `tuhlid - - punase koorega pole pidand Pha; meie ei pea εnam upesid maas Muh; nee on ühed kuivad maad, `aitavad alvemad `viljasi küll pidada Emm; nääd talve rukit ei pea Mar; paĺlu sa `otre ja linu maas pead ka Mär; sii pool ikke `peetse `rohkem porgandid Aud; `piasid `ärgi, ärg oli kõvem `viama kui obune Ris; `läät́sid `pieti ka KuuK; tema pidas tubakaid omal Ann; `püili sai küll, mõisad pidasid nisu muas irmus pailu Pai; neid (kartuleid) `pieti süöma jäust `aedades Rak; vanass pideti paĺju `õtru; mina pidän ube ja `ermid egä `uassa maan Kod; `ennevanast on `peetud kanepid Lai; ma ei `piagi ääp uba Krk; nigu nakati `kartuli `rohkemb pidämä, katte näĺg kah Ran; ma pidäsi türgi `kaara - - tu̬u̬ oĺl kõvemb Kam; mi˽pet́ti kańõpit Krl; `tatrekko `peetäss `meh́tsede peräst Räp

9. (riietusesemete kandmisest; ka ära, kulunuks kandmisest) neid pikke `säärega `tossu ma ei ole pidänd Kuu; `nuored ei pia `särki VNg; nied on juba `pietud `riided Lüg; ame on sie, midä `toisi `riidi all `pieti Vai; tal oli pool`peetud kuub üll Khk; nee `riided oo juba ää `peetud, vanaks `kistud Muh; meie `peame ikke veel linasid `säŕka Mär; viisad, venelased pidavad neid Lih; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; `peetud jaḱk, künnäsnukad juba `katki Tõs; Nüüd pidäväd enämiste kõik `suapu; Rikkad suavad `siidi ning samõtid pidädä (neist valmistatud rõivaid kanda) Khn; linased särgid on pidada Hää; `pastli `kingi vahel mõned `arva pidasivad KuuK; ära pia oma uut `kleiti ära JMd; ennemalt vanal aal `pieti pikki kasukaid kua VMr; ma pidän sedä jakki egä `päävi; `suapad juba vanad, ärä pidetud Kod; viisk rajakas visati aa `jäärde või `tulle, kui ta ära oli `peetud, vanaks läind Lai; ma pidässi siu kuvve ärä Trv; mul oli paĺlu `ammid, aga nüid om kikk ärä peet Hls; kolme`kõrdise lõngast paks - - sukk, egä päe pidäde Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pidämisega näd́sele Ran; villast om kahju egäpäiv pedädä, ta `trot́sub ärä Nõo; pajo koorist `koeti koton pidädä viisu, lõhmusskoorist `koeti `keŕkon kävvä Võn; mul om külländ `rõivit, ma ei jõvva är pidädegi San; noʔ omma jälle na `vahtsõ `rõiva `kat́ski peed́ü Har; vinne `saapaʔ, vanaesä pidi noid `saapit Rõu; ma olõ õi˽`saĺli pidänüʔ, mu˽pää mõista ai˽`saĺli pitäʔ Vas; mul ommaʔ vi̬i̬l viisoʔ - - linadsõ viisoʔ, `höste teiʔ, kavva peiʔ Se; kumak, `sääńtsit `hammit `peeti Lut

10. a. mingit tegevust, toimingut sooritama, läbi viima siel `pieti `riidu ja `pekseti üht toist VNg; ega `iestlane sõda pidand - - `sakslased ja venelased ikke pidivad Lüg; siin `selle `kõrtsi `juures `piati ka `laada Jõh; pappi akkas `jutlust pidämä Vai; mönikord taluperete `juures - - `peetaste `palve`tundi Jäm; jänese `jahti `peetasse jo; `metsas `peeti kivi `ääres `pillerid Khk; enne `peeti si vallamajas ka kohut Vll; Õpetaja käis ikka seal teenistust pidamas Pöi; nad oo `sõuksed `muistsed inimesed ja pidavad `kuntsa ikka veel Muh; tä akab seäl kõnet pidämä Vig; kui `laata `peetse, jo siäl laadalesi oo Tõs; poisid akkaśt kisa pidama ja koerad `joosid ehmatades `välla siis HMd; peäb `vahti pidama, et `võeraid - - läbi ei lähä Hag; mõni targa `peaga ei ökita, `puŕjus `peaga nagu võtab sõna pidama HJn; üks saunamies käis siin karjas ja tema siis pidas ka nisukest `kuńtsi - - tema ei taht, et `riede loomad `lahti `lastakse Amb; sial peres `pietasse lina ropsi `talguid Koe; mul on tuld siin `suuri `võitluisi pidada VMr; si̬i̬ õli `lahke sõnaga õpetaja ja pidäs ilosass `jutluss; lapsed pidäväd `niskess pillarid Kod; pidas pika eebistli Lai; `muistsed inimesed pidäsid `paastu küll KJn; enne sõda `peeti palvet koolimajaden, kun kiriku kaven olli; temä pidäśs neid `kuńtse egät, mis pidäd ańds; pidäsim egä `õhtu `simmanit Krk; üits `äste lõvvakass naene lännu sinna kõne`tu̬u̬li ja pedänu kõnet; Soel `peeti egä nädäli pits`palli Nõo; `uskligu˽pet́ti siin `palvõtuńni Krl; ku˽sa olõt opõtaja ammadi pääle löönüʔ, siss pia˽ka rahvalõ tubliʔ jutusõ; kolm `päivä `peeti tu̬u̬d `jahti Har; esä pidi `taĺgit kah, kivividämise `taĺgit; pidi mitu `aastat tu̬u̬d pillak̀aari Rõu; imä maśs raha [ära], siss jäi `oksju̬u̬ń pidämäldäʔ Vas; `maakõ `sü̬ü̬mä - - kaŕalatsõ õks pidävä tuud `mängu Se; `pallust `peetäss kerikuh, kalmõhtõ pääl, kotoh kaʔ `peetäss Lut b. mingit sündmust pühitsema või tähistama `enne `piati `pulmi mittu `pääva Jõe; pidasima ikke `joulubud ka VNg; `mihkeli`päiväst `keideti olut ja `juodi `viina ja `pieti pühä Vai; `peeti suured joodud Jäm; möned pidasid veel `lühtri `pεεva, `küinla pεε oli ennem Khk; `pulmi, neid sai `peetud ikka nenda tali`pölves Krj; öö läbi `peeti `lähkri `joomi Muh; tegid suur `reeda tööd, ei pidand sedä `ühti Mar; ta peab tänabu oma süńni`pääva, lähme koa Mär; `õhta pruudi poolt pulmalesed läksid tagassi ja pidasid seal edassi `pulma Vig; kui kosjad juba `peetud ja kord juba kirikust maja kuulutud, siss läks ruut oma lähäma sugulaste `poole PJg; `piati `suuri pidusi HMd; `moarja `pääva naesed pidasid Jür; nad tahavad juani pääval `pulmi pidada JMd; ülestõusmise pühad - - `pieti kolm püha ikke `uhkelt ära VMr; `kutsuta kõik sugulased ja tuttavad kokku matukse pidu pidama Rak; si̬i̬ õli rikas pulm, kaks `päävä pideti Kod; siäl `peetässe varusid KJn; siin `peetse üte`puhku pidusid Hls; kutsuti suguseĺts kokku peiet pidäme Krk; kes kõ̭ik pühä piäb, si̬i̬ kõ̭ik näĺlä näeb vns Nõo; peni `aeleb, pida `pulmi (jooksuajast) Ote; `peie tuleva iks üitskõrd pidädä, pidägu siss mahajääjä, kudass na tahava Rõn; oĺli˽`puhtõ˽`peedüʔ, oĺl t́siga tapõt Har; timä `väega˽suurõ pido pidi, kõ̭iḱ sugulasõ˽kut́s kokko Vas c. (arutlemisest, kaalutlemisest vms) ei tia, mida `plaani sie pidab Hlj; siis `piämö pojaga kahekes̀te nou Vai; keisid koos aru pidamas, kuidas karjamate `aidu jägada Khk; isto maha ja pea aro Emm; ma piä ikka `plaani, kas mia lähä, mis `asja mia tie Khn; `peavad `ühte aru, mis nüid tiha tuleb Hää; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; mes kurjavaemu `kompalid näd pidäväd Kod; saivad `kaldasse `väĺla, sial `puhkasid obusid tükk `aega, siis pidasivad aru Plt; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; pidänuva oma`keskel nii aru ja toda`viisi `jätnuvagi Ran; ulganiste ku̬u̬n, siss pedäsivä sääl `kahja Nõo; `peimi tan `plaani, et kuiss timand na `kartoli saavavõ `võetuss San; `Mõisnigu˽pidänüväʔ nõu kokku Urv; ma˽pia õks arru pedämä uma elu üle Har; siss `peeti salanõu kokko, `ańti valitsusõlõ tiidäʔ Rõu; nu̬u̬˽peivä˽`plaani, et kost raha saasiʔ Vas; naʔ pidäväʔ tsõõrikot nõvvo nüüd esi `hińdä `keśkel ku̬u̬h Räp; seĺdsiga peiʔ `märku Se

11. tööd mitte tehes, süües, puhates või muidu tavalisest erinevalt aega veetma nämäd piid sidä videlikku - - `neljäs`päivä `ehtut ja Kuu; `Mõisas `puhketundi ei `piatud, a küläs `pieti ikke Jõh; `lehmäd pidiväd `lounet, magasivad Vai; rugid leigeti ühe valuga ära, ilma vahet pidamata Khk; pidasid `öhta natuke `aega löbu, tansiti; teised panid ennast magama, ma läksi külase viderikku pidama Vll; ma pea koa oma `lõunakorra ää; es kedrata mitte, es kojota `võrka koa mitte, lapsed köisid vidust pidamas Muh; nõrjotan muedo sii, tee kedägist - - peän `laiskust Mar; Öhekorra `oĺli, meie tüdrikud pidasim kõik ämarikuaega Hää; mis vihma püha sa pidasid, põle ju `vihma sadandki; sai ikke videvikku `peetud, reägiti kodo`käijatest ja Juu; lehmad pidasid keskommikud, magasid ja mäletsesivad JJn; `peeti ikke omikupealist ja `lõõnapealist koa Tür; võtab just nagu `tatra`veśki, pia õige vähä vahet; karjus peab süema`korda VJg; `tuiskas vahet pidamata Pal; `õhtaline on `peetud Lai; nüid pia `laiskust või ti̬i̬ mis tahat Krk; talul `oĺli kuus last, kõik suured laste karjad, kes pidäsivä `naĺla Ran; eläjä pidäsivä sü̬ü̬m`aiga kellä ütessä `aigu Puh; ku kikass kiŕg, siss pedäss tüḱk `aiga vahet; õtak tuleb, siss lää `sängi videvikku pedämä Nõo; ku ämärik tulõ, siss `lat́skõsõ nakassõ `vesperit pidämä Võn; olõ õi˽`haigõ, ma˽pia nisama `laiskust ennedä; see hopõn om see päävä vedänü ilma `vaihje pedämälda Har; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu Rõu; meil ka vaia õdag är˽pitäʔ Vas; lätt ütte kokko illo pidämä Räp; vigurinõ mi̬i̬śs, mõist `naĺja pitäʔ Se; `kärpse pedava lõunõt nalj Lei

12. hoolitsema, hooldama, ülal pidama piab oma pere iest muret Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; kasupoeg piab paramini oolt kut oma poeg Khk; on ikke muret `peetud looma eest Kär; öheksa `poega `ollid, katsu pidada Phl; need ikka pidavad vanadest muret Rid; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku‿ta omas käest võtta ond Khn; ta peab minu iest varu, `uolitseb JõeK; vaest last siis sedasi `pietakse KuuK; ta sai lapsest piast küll `iaste `pietud JJn; tema (kits) ia `kerge pidada Ann; pia ise varu, muidu jäed iljaks Kad; `töökas mees, küll tema oolt piab, et perekond toidetud saab Lai; piat u̬u̬lt ja muret pidäme, kust jälle `laude saa; sääl talul peets peret `äste Krk; kui mia es oles siss temä käe i̬i̬st `u̬u̬lt pidänu, siss oless ta üte `käega `ollu Puh; võõrass vanainime `olli, aga ta pedäss ja sü̬ü̬t tedä Nõo; sõ̭sar - - ütel, et mina tidä ei saa pedäde San; seo maa no˽joud teid `kõ̭iki petäʔ, `mustlaisi ja `vendläisi; hopõn taht õks häste pedämist, siss ta om illuss Har; poig oĺl, a jovva as essä pitäʔ Vas; palo oĺl pidämäldäʔ (üles harimata) Se

13. mingis püsivamas füüsilises või psüühilises seisundis olema, mingeid suhteid omama nied pidand `sõprust kahekes̀te jo mittu `aastad Hlj; tie asi `selgest, mida sedavisi viha piad VNg; `naine piab `poigadega `sehvti, ei tie vanast `asjagi Lüg; Mina `kauva `vimma ei pia IisR; sai siis moo `pεεle vihaseks ning peab viha täna päävani Khk; see üks paha inimene, mis `sõprust sellega maksab pidada Mar; Mõni mies piäb `kahtõ naist Khn; tüdrek akkab `sehvti pidama poisiga JõeK; mina ei õle elopääväd `lit́sinud egä liiderlikko pidänud Kod; oora täkk - - ühe naiste`rahva teeb `puhtaks, siis akkab teist pidama Plt; si̬i̬ om mitu mi̬i̬st är pidänu, jääss iki üle; mia pikält viha ei pia, mia `ütle ärä rips ja raps Krk; pidäsiva `sõprust Ran; Luke külän `olli üits tõese mehe naene, sis‿ta pedäss tollega `plaani (kurameeris); lepime ärä, ega mia viha pedädä ei taha Nõo; tu̬u̬ om `säärne naanõ, tu̬u̬ pedä `kõ̭ikõga˽`sehvti Har; timä oĺl ńaost must ku maa, nii pahandust pidi (väga pahane oli) Vas; ta om üt́s mõistlik mi̬i̬ss, kellega `sõprust võib pitäʔ; ta pidä nii kavva murõht timä üle ja murõhtass `perrä `väega kavva `aigo Räp; muni tahasi mitund naist kõrraga pitäʔ; timä pidi tu̬u̬ `vaesõ `pääle `võhluist; häbeĺäne tütäŕlat́s, pidä õ̭ks häṕü‿vil Se || teat elu elama pean nüid üksi lese `põlve pidama Mär; oi põlvõkõisi, mis‿säl `peetüss sai Plv

14. kellestki või millestki mingisugusel arvamusel olema, arvama, oletama (hrl translatiiviga) `Narri ei `piedä miheks egä `kiiska kalaks Kuu; `ennemast `pieti äbist, kui `viina võttas Lüg; `Nendel oli `keike küll, ei pidaned `paĺjust `raiskada IisR; ma es lausu midad, ma pidasi see nairuks Khk; oli ee simajas riie küll, aga ma pidasi `kalliks Mus; varast sa‿p vöi ju kudad `moodi oma vääriliseks pidada Vll; Kuidas kiskid paramaks peab Emm; neĺläba `õhtod `peeti ikke εnämäks kui `teisi `õhtosi Mar; sõrasilm, sedä oost `peetässe alamass Vig; Mia‿mtõ põlõ muedu vana, mia sio vanaks `pietüd (sina pead mind vanaks) Khn; ta peab ennast ei tea ku `uhkeks ja suureks Hää; `enne vanad inimesed `peasid ikke väga `kaĺliks toomabä `öhtu Ris; sõpra tuleb ikke `armsaks pidada Juu; nääri`pääva `peeti pühaks, siis ei `tehtud kedagi Ann; seda `pieti alvast, kes külast `kruami `ot́sis VMr; ta ei pea enamb ema emast VJg; mõni pidäb ennäss enämäss, `uhked et jumal `oitku Kod; `mihkli`pääva pidati pool pühast Lai; ta peab mind narriks Plt; pidä tõnetõist `kaĺliss Trv; nemä piav mut rumaless Krk; saeva iki nohelda inimese küll, sinu es `peetägi inimesess Ran; sa piat miu nigu lolliss, et kitat miu Nõo; maa tü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; ei täüʔ andaʔ, `paĺluss pedä Urv; saa ei taast `põrsa `ostjat, ta pedi `henda `kaĺliss Har; sedä `päivä `peetäss pühäst Plv; tu̬u̬d pei ma˽külʔ `immess, et `mińti mu liha`tõrdu mano Vas; olõʔ esi˽täüs mi̬i̬ss ja piäʔ tõist kah mehest; mis `särtsest `ausast pitäʔ, igävene keĺm Räp; inemise vaim om sääne, et tä pidä hinnäst alandlikuss Se

15. hoolima, lugu pidama, (kõrgelt) hindama (hrl elatiiviga) ei tia, mis ta enesest `oite pidab Hlj; Ei mina tia tast pidada kedagi IisR; `toisest pidi lugo, aa `toisist `poegist ei midägi Vai; `Püskust peksist ma äi pea ja ära tappa sa äi tohi Jäm; lammas äi pia raadist midaid (poeb traataiast läbi) Khk; inimene epitab ennast, peab ennast lugu Vll; paneme küll lippusi üles, aga nendest nad (kajakad) ei pea midagid Phl; need pea `kiigi moost Mih; ma `piagi `seukstest `pulmest kedagi Tõs; rikkamad ja `peenemad inimesed - - mis `endast ka `rohkem pidasid Juu; teda ei `võetud kui kommetid, temast `pieti lugu JJn; ei mina pidand tańsist kedagi VMr; `võõra naesega akkad elämä, õma naesess ei pidä `aśja Kod; lirvandist ei `peeta lugu Ksi; need käsi`töölised olid nigu `uhked, pidasivad `endast `rohkem Lai; kis vaśtik on, egä sellest kedägi lugu `pi̬i̬tä KJn; ta ei `kulle emät ja emäst ei pia lugugi Krk; vahi, kos om minijäss, piäb ämmäst lugu Puh; olliva ilusa `tüt́rigu ja iluste `rõivil kah ja `uhke vaemuga, kes `mõistsiva `endäst lugu pidädä Nõo; pidäväʔ `ińdäst errä Urv; vanast `pi̬i̬ti iks külä`rahvast ka `kõrda Rõu; ta om tõõśõst `rohkõmp ülemb ja ülembäst peedäss lugu Räp; minnu `nakri, ku ma maaki̬i̬lt `aste pidi Lei

16. kinni pidama 1. kinni või alles, alal hoidma; mitte läbi laskma kahe`korvane `tuober oli, `augud olid, sield sai `kinni pidädä Kuu; kui `rasked `asja `tõstad, siis pida `enge `kinni Lüg; `Kohta `kinni ei pia, iga `aasta `uuvel kohal IisR; ahilaga `piedä `lehmä `kinni Vai; Pea silmad kinni Jäm; odrad `pandi köverasse pölve `pεεle, pölvega `peeti `kinni Khk; pεε ep pea εnam `kinni Mus; Pea omal param pool suud kinni Emm; obu pöle teed `kinni pidand (ei läinud õiget teed pidi) Rei; ei anna `palka kätte, peab palga `kinni Mar; ta peab oma usu `kinni, ei lähä `teise `usku Mär; ei pea `kinni, mis soole räägitud Aud; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; larmitseb edasi, ei pia enese suud `kińni Hag; se on ea `turdund nõu, nüid ta peab vett `kińni küll Juu; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi, ei pia sõńniku `jõudu `kińni Sim; ma õlin nõnna vagasess, et `inge pidäsin `kińni Kod; pia suu `kinni - - mis sa niipalju lobised Ksi; pia mul obest `kinni raasike Trv; pia ki̬i̬ĺ `kinni, õpati latsel; katuss ju̬u̬sk läbi, ei pia ääp `vihma `kinni Krk; ei jõvva perset `kinni pidädä - - laseb `pi̬i̬ru; mina ei `julge kõnelda, pidäsi suu `kinni Ran; sann ei pia `lõunu `kinni, `päälmätse puu om ärä mädänenu Nõo; potil iki mõra sehen, egä ta enämb `kinni es pia sula`rasva Ote; tu̬u̬ ei saa kätt kinni petä, kiä om arinu [lööma] San; pia minust kińniʔ, muud́u satat mahaʔ; meil om vastanõ ahu uśs, ta pedä `lämmä kińniʔ Har; ilmahn elleh umma uh́aʔ mul hinnäst kińni˽pitäʔ (oskan end ohjeldada) Rõu; pei `hõngu kinniʔ Plv; `lühkü piimäga lihm hüä kavva pidä kiniʔ nissa Lut 2. peatuma või peatama `krahvi`proua õld üleväl ja `karjus, et pia `kinni ja pia `kinni Jõh; pidäs obose `kinni ja jäi `vahtima Vai; kui taheti `kinni pidada, siis muusutati, ärg jäi `seisma Ans; pea `kinni, ma tule Muh; ma pea ta `kinni, kus ta lähäb Rid; pidän voki `kińni Kod; ku lait́s iku u̬u̬ sehen om, ega ta `äḱselt ei saa jo `kinni pidäde Krk; pia‿nd `kinni onde, paĺlu sa sest `vaśkast tahat Nõo; tanh poodi iihn pia saʔ hopõn kińniʔ Har; vastu pidama püsima, kestma; taluma Küll se lehm `räisäb `pääle `selle `paulale - - kas pidäb ka tänäse `päivägi `vasta Kuu; pia ikke mõni `aasta viel `vasta Lüg; see katuse nukk - - on `päärgud ikka köva `vastu pidama veel Ans; kore puu on suure `süiga, pεε midad `vastu mette Khk; sel aal oli terased‿vel, mis `vastu pidasid Pöi; kaua ne pätid `vastu pidavad Muh; veetöbi, see peab kaua `vastu, on pitkaleine `aigus Käi; mineb`aastased rukkid oo ikke `vasta pidand Mär; et sa `vasta piad, olekuga ja panekuga Hää; suudan `vasto pidada Ris; sie on ikke viart puu, piab `vasta Amb; kõva `sü̬ü̬mine, sü̬ü̬d suppi ja liha, siis pidäd `vasta Kod; visad `vasta pidama KJn; si̬i̬ tü̬ü̬ mul küll `vastu‿i pia Krk; `ü̬ü̬sess `panti viis likku, siss ta pedäss kavvemb `vasta Nõo; tuĺl mäest `alla minnäʔ, hobõsõrõibõʔ is pia `vasta, pańd `lõhkma Har; ma olõ kimmäss `vasta pidämä, ma ei˽`nõrku vi̬i̬l Rõu; tõõńe inemine pidä iks `rohkõmp `vasta Räp; välja pidama 1. välja kannatama, vastu pidama pia ikke `leinaaig `vällä, ärä `enne mehele mine Lüg; keik on `väĺla `peetud, surm pole pεεl akkand Jäm; naised lapsed ei pidand merd `välja, need oksendasid Ans; Jaen tegi nii pailu, kut ihu `väĺla pidas Khk; kuda so seĺg `väĺja peab, et sa üht `jooni köögakil oled Vll; kudas tuuling töös on, vat sedaviti peab kivi `välja Pöi; kõlba ei sul põrhõld mihele minnäʔ, pedänü õ̭ks uma läsä vai leinaaig välläʔ Har 2. ära kulutama ne on jo kaik `vällä `pietu `riided Vai; `rõivaʔ omma kõ̭iḱ vällä˽`peetüʔ, no ei olõ medägi `säĺgä pandaʔ Har; ülal ~ üles ~ üleval ~ ülevan ~ ülevel ~ üleven ~ üllen pidama 1. (majanduslikult) hoolitsema, hooldama; elatama sina õlesid `auvas õld juo, aga minä õlen su üles pidänd Lüg; Poisid jo täismehed, a ikke viel isa ülevel pidada IisR; egä kaik ei `oska `luomi üles pidä Vai; üks mees `jõudis sada, kakssada `mõrda ülal pidada Rid; sääl `peeti `ästi üles Hää; emä peäb `poega üleväl Juu; küla rahvas pidas oma kulul `vaesid üleval Tür; omal `miski kodu - - ei old, sis ta käis pere perelt, sai sedasi üless `peetud Kad; `meister ti̬i̬b ka nõnda, kuda tämädä üleväl pidetässe Kod; sääl peets sut ilusti üleven, sut võets `äste `vastu Krk; tu̬u̬ pojatütär pedänä oma meheemä `väega `ausade ülevän Nõo; ma olõ seeni `aoni hennest `ülhen pedänüʔ uma `kümne sõrmõgaʔ Har 2. alal, alles hoidma `teie `piata oma `ammeti ülevel, `ausast ja `viksist Lüg; kadrid ja mardid `peeti ülal Mus; ta peab ikke neid vanu `viisisi veel üleval Mär; elukõnõ om õks üless `peetü Har 3. käituma poiss pidas ennast nii alvasti ülal Khk; kena inimene, `oskab ennast `easti ülal pidada Vll; kuda sa nii rumalaste ennast üleval pead Mär; pidas ennast ilusast üleval Lai; väega kaarik poiss om, piäb `endä iluste ülevän Nõo; sa˽piaʔ ka iks hennest noorõ poisi `mu̬u̬du `ülhlen Har

pidama2 pida|ma R eP Trv, -me Hls Krk, (ma) pea(n), pia(n); pidämä, (ma) piä(n), pia(n) hajusalt R eP(peä(n) Mar Vig Juu Vil), T VId; pedä|mä Nõo Rõn VLä, -me San, (ma) pia; piat, piät V (kasut kohustuslikkuse väljendamiseks kõikide isikute puhul)

1. kohustatud või sunnitud olema midagi tegema piin menemä ise omale `leibä `tienimä Kuu; pidi `riigile `maksu `maksama Vai; sa‿p pia mitte minema `oue Jäm; siis es ole ju vabrigud, mis [kala] sai, see pidi ikka keik oma obusega maad kaudu laiali vädama Ans; sa piad tulema, kui sind kutsutase Khk; `säädust peab `täitma Vll; Inimesed peavad ise `korda pidama Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; `talve pidime `kangud kuduma Phl; sa pidid minema, `anti kesk, põlnd seal tehä `ühti Mar; üks mees peäb `siiski kojo `jäämä Vig; `Piäte ju õpõtajatõ sõna `kuulma Khn; Ku `juhtusid kaks `korda `ühte vahelikku `viskama, siśs pidi tagasi `pistma Hää; sa pead tulema, kui sind kutsutakse Ris; ei saa `nõuda, et nad (kanad) `aasta läbi peavad munema JJn; teśtel vilets elada, et mina ei kuule, nemad piavad minuga `karjuma Ann; võlg - - piab alati ää `maksma Tür; pidivad `enne `päeva jo sial olema VMr; takud pidid kedratud `saama Iis; pead ise enese üles`tõusmise eest hoolt pidama Plt; ma pidi minemä, es saa muedu Trv; sa piat oma sõnade i̬i̬st vastust `andme Krk; ku̬u̬l`meister ańd `ulka küsimusi, latse pidivä `kostma Puh; me es `võigina sehen olla, pidime pakku minemä Nõo; kubjass tuĺl ja ańd `käsku, et `piävä kõik `mõisa minemä TMr; tiä pedi sullõ kõ̭ik `andma ja tü̬ü̬ ka tegime San; Esäl ei olõ `aigu, esä piat `kü̬ü̬ki minemä, sü̬ü̬ḱ är˽tegemä Urv; ku˽sinnu kutsutass, siss piat tulõma, ku˽kästäss, siss piat minemä Har; inemine piät iks `piiri pidämä Plv; `rät́sep ummõĺ, siss pidi üt́s `pirdõ pidämä Vas; `ańti `mõisa pu̬u̬lt käsk, et nä˽pidivä suśse `püüdmä, nä˽pidivä kolm soe `handa `aaśtah - - `mõisahe `viimä Räp; ma piä nüüd tegemä, taad ei saaʔ tegemädäʔ, siss lätt jo hukka Se

2. põhjust omama või olema; vajalikuks, otstarbekaks osutuma Pidäb `metsä `sienesse menemä tänä Kuu; pidivad kõik `terved mehed õlema, ke `kruonu `võeti Lüg; pidakski ruttu loppema, et ei jää `teisele `aitada Vai; see kore muda pole mitte εε - - see peab `rohkem mädanema Jäm; kut se‿öng vähe kippus, nönda pidi `raksama ning oli tursk `paatis Ans; `lootma pεεb ikka Khk; Peaks niid varsti vihma tulema Kaa; rehalse põrand pidi olema kivist ikka Muh; peab sula lumi olema, et lumi kokku akab Käi; peab ikke nii paĺlo ehituse puid olema, et `valmis saab ehitada Mar; peab ikke `püidma, ega mud́u edassi saa Mär; pidime `lehmä `vaatama minema Tõs; Mia piäb sio kapõti `nõelma Khn; piab õlmad rihma `alla `pistma Hää; piaks nüid `omme ilus ilm olema Ris; piaks ma ikka `seia majase ää surema Kei; kivid piavad ise põlema, mud́u nad lubjaks ei põle Kos; luual piab olema kaseoksad Amb; ma kohe kardan, et ma nii vanaks pian `saama Ann; sa pead naese `võtma Tür; et mul sie asi kua nii õnnetumalt pidi minema VMr; vanal kuul piab `korsnaid `pühkima Rak; jüripääväl pidi kari `väĺjä minemä Kod; si‿riist põle turd, ei kanna vett, piäb `enne ärä turrutama KJn; [lüpsiku] tiba `tuĺli ka sedäsi pohasta, et pidid öhe `riide panema `varda `otsa ja sedä tiba `õõrma si̬i̬st Vil; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; mia keeli tatt, ta es pia sedäsi tegeme Krk; ütevahe taheti `kangede siĺedät pääd, siĺe pidi olema Ran; sa piat abe ärä `aama, siss olet sa ka munde inimeste `mu̬u̬du Puh; tu̬u̬ kahitsuss tuleb sul `iĺda, sa‿ss pidinu ennembide tolle pääle `mõtlema Nõo; ku ta (tüdruk) mehele lät́s, pidi täl paĺlu olema sukke ja `kińdit TMr; muidugi, `opma peap Võn; kes nooren ätä ei näe, si̬i̬ piät vanan näǵemä Ote; ma‿i tiiä, mis ma piä tegemõ Krl; ku timä medägi `tahtma nakass, tu̬u̬d timä piat `saama Har; kõ̭gõ alambakõnõ piat kõ̭iḱ tu̬u̬ viletsüss `kandma Vas; mu `tiitäväst tu̬u̬ piät nii olõma Se; taad tu̬u̬ pia `ti̬i̬dma Lei

3. kavatsema, plaanima piid siel `poltama `jaanituld Kuu; mina pidin ka `vahtima menema, kas saiks tüöd VNg; Ma pidi ikka teitele tulema küll, aga mette‿s saa jalgu ala Kaa; ma pidi akkama kumelid noppima Muh; kui sa peaks veel oma nägu siia `näitama Mär; ma pidi `täembe kirikuse minema Trv; pidi `kaema tuleme San

4. väljendab kaudset teadmist või kuuldut ärg ei pia `viina `aisu `sallima, kuhe tuleb `kallale Jõe; vana `aasta `viimane `õhta mõni `jälle piäb `istuma `piegel taga - - `vahtima `pruuti Lüg; vanad noiad pidada puugaks `käima ja pidada vöi ära `vötma Jäm; oma ema vits pεεb `armsam olema kut `vöera ema vöileib Khk; Uie elumaja ehitamine pidana sääl jutuks olema Kaa; Tulevimma puud pole `jälle lubatud `seina `panna, siis maja pidi ää põlema Pöi; `tarkuse ammas, egaöhel äi pea olemagid Käi; se peab nönna olema, et kui - - hundil nuga visadakse, sis‿ta saab hundi amedist `lahti Phl; surma vill `öötasse olabad sinine vill, mis peäb meto inimest ää `tapma Mar; tulimuld, see peäb `kangest vägeb olema Vig; siia `sarbe ja siĺma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha, `jääde oematsesse Mih; igal `surnul pidada süda ää `lõhkema Vän; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes ja piab vilistama, `kutsuje omale teesed abise Hää; vana lõhe, sie ei pia midagi väärt olema HMd; palujad peäb `üitämä nunned Juu; põdrasõńn piab joosu aal tige olema Ann; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; teine inime, kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi Kad; sial piab õlema raha küĺl Trm; jalad `piämä `valtama egä `õsta Kod; kured piavad valu `andma viĺjäle MMg; luupaine piab `vaevama inimest Ksi; märjaks ei pea `tohtima teha elidiǹga Pil; vihmaga ei külitud teda (lina), piab paelu umm`rohtu `sisse aeama SJn; sügisene `päĺkämine pidänä `viĺlä valmistama Ran; vana pidänävä noblut `sü̬ü̬mä, siss veresu̬u̬n ei lubjasta Nõo; pidänä enne kolm `kõrda veeritämä peri`päivä Rõn; pidi vaim olõma Urv

5. (hrl tingivas kõneviisis) viitab ütleja oletusele või ära arvata püüdele millegagi seoses mis nad `piaksid `sönna `väigama `jälle (loomad vilja kippuma) Khk; mis ta peaks niid eputama Jaa; Äi tea, mis inimene peaks pärisest küla kauda sekeldama Pöi; mes see peab `prεεgu olema, mes pεεl sa istud Käi; ei tea, kis see peaks olema, kis sealt lähäb Mär; mis sa sest viinäst naapaelu piäs omiti `rüipämä Tõs; Kas piäks viel `terveks `suama Khn; mis ta peaks luogerdama sedavisi Ris; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ta piaks sinust terake vanemb olema; mis ta must `jälle piaks `tahtma VMr; mespäräss tämädä piäs piinatama ja vaevatama Kod; kas ta piass `suutma sedä mulle ärä tetä Trv; ei tiiä, kos ta nüid piass elutsema Nõo; mis tõbi ta sul piäss olõma, mia sa peit Har; mil aol naa˽`kärbläse˽külʔ är˽`häömä piäśsiʔ Räp

6. viitab millelegi, mis oleks võinud juhtuda või peaaegu oleks juhtunud Ma piin `eile `metsä ärä `eksuma Kuu; miä pidin `aigest `jäämä, aga jumal aviti Vai; ma oli nönda ädas, pidi meele ära `eitma Khk; koerad pidid `vorstide kallale minema Muh; Pidi uppuma, aga `piases `väĺja Jür; õlin nõnna `aige, pidin kõhe ärä surema Kod; pidi seere luu ära `murdma, pańd `mü̬ü̬dä seereluid Ran

piigastama piigastama ehal käima sõdurid lähvad piigastama - - tulevad `laagrist `väĺja `seia piigastama KuuK

pohlakas2 pohlak|as Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn, `pohlak|as R(-g|as), g -a; `pohla|ka g -ga VNg Vai poolakas ta oli ise vist `sündimise `puolest `pohlagas VNg; üks `pohlakas õli `müödä mend Lüg; `pohlakad on kattoliku usulised Vai; pohlakad ja `lätläsed oo pooled vennad Mar; pohlakas põletas metsa maha Kei; `sinna tapetud üks pohlakas ära - - pohlaka vaim old KuuK; pohlakid `tuodi `seia taludesse `tüöle Tür; iga peresse `pańdi kümme pohlakast `korterisse Rak Vrd pohlaklane

porgad pl porgad Jür, porkad (-ŕ-) JõeK JJn Kad VJg Sim, `porkad R(-id Jõe) Pee, porkud HJn saapalabad; poolsaapad; tanksaapad panen `porkid `jalga JõeK; `Ostin omale `uued `porkad, siis on omite jalad vähä `aigu `jälle höäd `kuivad Kuu; vanad `saapalavad mei `ütlema `porkad; sõaväes ikke õlid vahi`onnid, sial õli sies kasuk ja `porkad, `nahkast `tehtu ja vilt sies Lüg; Sa mu `porkaid ei õle nähänd Jõh; `Kesse `ennevanasel ajal `veike `lastele `saapaid muretses, `nindasama `lohverdasid `õuves `suurte `porkadega IisR; porgad, need sõja aal tulid `seia Jür; porkudel `seari ei ole HJn; porkad, `rasked `saapad siin miestel JõeK; porkad, prostoi· nahast vanad `saapad JJn; `porkad olid `jalgas Pee; sõjaväe porkad seal rehetuas, `rasked kui kurjad vaimud teised Kad; kui `saapa siared ära leigata, siis `ongi poŕkad Sim

pügal pügal g -a Jõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Jäm Khk Kaa Muh Hi hajusalt L, Ris Kei HJn Amb JMd Ann Koe VMr VJg IPõ Plt; pügäl g -ä Kuu Lüg Jõh Vai Tõs Saa Juu Kod KJn Trv TLä(n pükäl Nõo), -e Hls Krk; pügal|as g -a Vän Tor KJn/-äs g -ä/

1. a. täke, sälk, kriips pikk puu - - `niisukesed pügäläd `tehtud `sinne `otstesse, et siis [purjenöörid] `seisuvad siel `lenkiss; `leikab pügälü Kuu; `lamba naha `serva `külge `tehti pügalad, siis said `selle `järgi oma nahad kätte, kui `nahku `pargiti Lüg; kebi sise on `tehtü pügäläd Vai; selp̀ul oo pisine pügal - - `otsas, koes keis `ümber kεib Khk; süllapuul on iga jala pääl pügal Rei; laps nii paks, et pügalad pεεl (rasvavoltidest) Phl; Aitas oli pulk, kus peale isa iga korra lõikas pügala, kui ta uie seĺlatääve viĺla salve kallas Han; aav kasvab kinni, sis jääb `siuke pisike verme, pisike pügalas Vän; nää, `seia on pügal `sisse `tehtud Ris; tegin pügala `puule `sisse, et kui tagasi tulen, siis tunnen puu ära JMd; `nuaga lõiguti puu `sisse pügalaid Lai; vaalikurikal on tihid pügäläd KJn || (pilvetriipudest) taevas oo pügalid täis, [üleni] `pilves ei ole PJg; taevas om pügälin Hls b. sarvepügal sel [lehmal] juo viis pügala, sie juo viis `kerda `piimas VNg; iga kõrd, kui `piima tuleb, siis jääb pügäl `sarve `külge. kui jääb `ahtrast, siis - - täit pügälä ei jää Lüg; lehma sarve peal‿o pügalad, iga `aasta üks pügal Muh; kui ta (lehm) esimest `korda tuleb `lüpsma, tuleb esimene pügal Emm; see vana lehm juba, saŕv üsna pügalid täis Mär; metu pügäläd, naapaelu vasiku oln Tõs; tal nii pailu pügali juba pääl Hää; Lehma vanust `loeti pügalatest Kei; lueb lehma sarve pügalaid Koe; iga [lüpsma] tulemise aal lüeb pügala `sisse VMr; pügalatest soab lehma vanuse kätte Trm; pügälid sarved täis Kod; vana lehmä sarve om pügälit täis Trv; pügäle `sarvi pääl, neist loets lehmä vanumist Hls; ku lehm egä `aasta kańd, siss olli pügälä ligitside, `ahtrel lehmäl `oĺli pügälde vahe laemb Nõo c. piltl (segaduses olekust) pia on pügalaid täis, ei tia, mis teha Iis

2. kraad üks pügal `külma oli täna `rohkem Khk

rebane reba|ne g -se Jõe VNg IisR Vai eP(rä- Var Aud); rebäne g rebäse Kuu Lüg Mar Tõs Khn Juu Kod KJn Vil M(n -n Krk) T V(n repän, -ń); ŕepan g ŕebase Lei

1. koheva sabaga koerlane (Vulpes) vaest `talvel saab jäneksi ja rebasi ka, tulevad üle jää `seia Jõe; kaval `ninda kui üks rebäne Kuu; rebast `püieda `raududega VNg; rebasil on `kallis `nahka Vai; rebane oli meite kuke täna ää `purgend Khk; käis rebasi `laskmas Kaa; kes kahe`keelne inimene on, seda üitse kahe `peaga rebaseks Vll; Rebased olid sii mõne `oasta eest puhas `kärnas Pöi; kus sa neid kätte said, rebane ju kaval Muh; Naakut rebane roudus (meeleheitest) Emm; rebasid `metses küll Noa; inimese `kohta koa - - nii kabal kui rebäne Mar; räbane notib nad (kanad) maha `puhtas, vädasid `poegel Var; rebasel oo pikk änd taga nagu va viht Mih; `erku ei saa kätte, pikalese rebase püiab küll `kinni Hää; küpsetab nagu rebane sit́ikat tunamullusel tuleasemel (tulutust töötegemisest) Saa; just kui suur kahe `perssega rebane, kierutab ühest kohast `teisi (kahepalgelisest) Hag; kütid ävitasid rebased ää Juu; rebane käis `vaatamas, kas kukk laulab JJn; rebastel on augud ehk `kuopad, kus nad elavad VMr; nägin rebast juaksmas, no küll `silkas Sim; See on neske ümber nuka riakimine vai rebase tegemine, et nüid teine kõhe aru ei sua Trm; rebäsel on mänguplat́sid, kos pojad mängäväd Kod; rebane ti̬i̬b augud maa `sisse Äks; `ammad ireville kui surnd rebasel Plt; ta om kaval oma kõnege ku rebäne kunagi Krk; rebäne ja tõhk murd kanu Hel; naeste`rahval olna tuvikese tasauss ja rebäse kavaluss Puh; rebäne `võtna küll kana viĺläst `kińni, karana vuṕst ja vuṕst kanale `jäŕgi Nõo; rebäne `vah́te puu all, me oma kirriv kaśs oĺl puu otsan Võn; sa oled õka verrev ku rebäne San; `ju̬u̬skjal rebäsel rit́sik suun, paigal`saisjal ei midägi vns Krl; repäń üt́skõrd `riihhe`tarrõ lännüʔ `sü̬ü̬ki `nuuśkma Har; [lina] vereväss lännüʔ kui rebäne Plv; `jalgo`vaihhõlt tuĺl repäń `õkva˽kanna `võtma Vas; Sai mi̬i̬ss rebäsega kokko, võt́t tu̬u̬ pääle ja sõit edese Räp; maʔ olõʔ nii kavvaĺ ku repäń Se; ŕepan kanu murd Lei || adj rebasekarva ei õle kõllane, ei õle punane, `niiske rebäne one Kod

2. tegelane mängudes jõulu`laubä `õhta `tuodi `õĺga põrandalle, akati rebast `mängima Kad; rebäse istuve pesän, üits om `keskel, kes püünäb ja kui ta `ütlep: rebäse pesäst väĺlä, siss peave kikk pesä vahetama Pst; rebäse`püidmine, s‿`pańti kabeĺ jälle silmusside ja tõene pańt tõeselt pu̬u̬lt tõese jala `pääle ja siss säält rebäne käis `ümbre TMr

3. õlgedest vihk, nuust `ölgedest rebased - - `pandi `kuskise vahele, et tihemaks lööb Khk; Tuhlireika rebane tehti ikka nönda kuie tolli jämune Kaa; tee rebane, topi [katuse] murre `kinni Pöi; sösused sured ölg rebased `pandi katuse ja palgi vahele, siis pole saan lund `sisse tuisata Phl; rebane, `õlgest tehässe, `seotse kahe sidemega `kinni, pannasse katosse `alla Mar; öledest katusa äär on rebane Ris

riise riise g `riisme Juu JMd, `riise Vll Tõs Juu JMd Kod KJn; pl `riismed VNg Jäm Khk Muh Mar Vig Ris HJn JõeK Koe VJg Iis Trm Kod Plt, `riised IisR Kaa Pha Mär Kse Khn Tor Hää Saa Jür Amb Pee Koe Sim Plt Pil SJn, `riise Trv Krk

1. pl mahajäänud või järelriisumisel kogutud heina-, viljakõrred vms `Lapsed, `teie `tuoge `riised `kuhja `juure IisR; Riised pane veel üles koorma otsa Kaa; tegi riisetega labu vaheks Vll; `riismed alles `riisumata Muh; tule pane need `riismed kokko Mar; `riised oo nüid kuevad Mär; `Riisesi ei korjata‿s põllalt ää Khn; jäid eina`riised `senna maha Tor; riisu `riised ära Hää; need `riised tahavad jo koa rõugu `peäle `panna Juu; on `seia jäänd natuke `riismeid järele HJn; `Riised `tehti kärbisesse Amb; lähme eena`riiseid `koŕjama JMd; panid [odrad] `parmasse, kaks `vihku `kõrvu ja `riised `pańdi `peale Pee; `riismed tahavad kokku panna Iis; `riisid panime `rõukudele `piale Pil; pańnin `riised `rõuku `längu SJn; `riisit tuvvass `mitme rõugu mant Krk

2. hrl pl jäänus `vergu `riismed vedelevad mere `kaldal VNg; tuul ajas laiva `riismed `randa Khk; ku laev `otsa soab, jäävad `riismed järel Ris; ei mina teiste `riismeid taha VJg

roe1 roe g rooja Tõs Tor Ris Koe, `ruoja Lüg(n rue); n, g roja Kse, `ruoja Kuu VNg Lüg; g roja Jäm Rid Mar Mär Juu JMd; p `ru̬u̬ja Kod

1. väljaheide; mustus Narts täis `lapse `ruoja Lüg; laps oo roja sees maas Mär; kes sinu roja jõuab kasida Kse; kõik kohjad `rooja täis - - `musta täis tein Tõs; inimese roe jään `seia maha Ris; `panna õma `ru̬u̬ja `umbuse `piäle Kod

2. pori sügise on tied mõnikord `nõnda `ruojas Lüg; kõik `vankri rattad oo rojaga koos Mar

rupsik2 rupsi|k g -ku Mär Jür, -gu Jäm Käi; `rupsi|k g -ku Jõh IisR paik jalatsi tallal lüö `rupsik `vasta, üks `kitsukene naha tükk Jõh; Pane vasakule `äärde ja `varbasse `rupsikud IisR; `Seia lööme rupsigud ala Jäm; Teise εεre alla pisine rupsik panna ja aitab küll Käi; löö rupsik `saapa `alla Mär; rupsikud [lüüakse] `otsa, kui `varba otsast tall läbi kulub Jür Vrd rupski2

ruum ruum g ruumi Jäm Khk Kär Mus Vll Pöi Muh Hi Lä PäPõ Saa HaLo Juu JMd Tür Koe VJg Iis Trm Kod VlPõ TLä Võn Rõn San Krl Rõu Plv Vas Räp, `ruumi Kuu Lüg Jõh, `ruuma Kuu Hlj; ruuḿ g ruumi Hää Trv Hls Krk Ote; n, g `ruumi VNg Vai

1. pindadega piiratud ruum a. tuba, saal jms ei `võetud minu `korteli, `üöldi, et `ruumid on pisikesed Lüg; `suures `ruumis on üvä elä Vai; nendel ju suured ruumid elamiseks kεε Khk; Meil see otsa ruum on seal tühi, `sõnna soab küll Pöi; kellel uued majad oo, eks neil ole suured ruumid Mar; tara ehk tagassik oo rehetoa taga kitsas ruum Kul; suured ruumid, suur maja Tõs; seda `ruumi tuleb kütta, see on küĺm mud́u Saa; siin oo suur ruum Ris; ruum on `veike, rahvast nii täis Juu; tema tuli `seia `ruumi elama Koe; `ruumide puolest ei või nuriseda VJg; siis õlid `kitsamad ruumid, nüid one suuremad ruumid Kod; ni̬i̬d `küt́sid selle ruumi soojasse Vil; tule mede `ruuḿe ka `vaatma Trv; miul om `väike ruum Hls; vene ku̬u̬l `oĺli Rannukülän, talumaja `ruumen Ran; mine tiiä, ku suurekese ruumi näil olliva Nõo; egä siss teele sedä `kortina ei `jäetä, siin om jo perätu ruum Rõn; suur ruum om illuss Krl; säänest `ruumi olõ‿i uma eloh pidänüʔ Plv b. laeva lastiruum egä tekkile ei saand `kuigi `palju `kaupa `panna, pidi juo all `ruumas olema Kuu; `luopisivad `esteks [puud] tekkilt `ruumasse ja siis `lauti säält pinusse Hlj; ruum, kus `laadung sies Phl; laeva tagavara ket́t seisabki `ruumis Hää

2. millegi või kellegi kuhugi mahtumiseks piisav või vajalik vaba koht `kassil‿o `muualgi `ruumi magada Kuu; minul `ruumi küll, ehk küll maja `veike Lüg; siin on vähä `ruumi, ei saa midägi tehä Vai; ta ei `leidand sääl enam `ruumi Khk; `tehke pisut `ruumi `juure Vll; nii paks rahvas `olli, et surusid üheteise `vastu, põln εnam iŋŋe `ruumi Muh; anna `moole `ruumi koa, ma taha koa sii `estoda Mar; Põle laua pial toidul `ruumi `pańna Han; Mio päräst `kõikõl `ruumi elädä, mia põlõ mitte kellegi ies Khn; meil põle `ruumi `ühti Ris; minu jauks ei ole seal `ruumi Koe; ruumist tuleb `puudu Iis; ku vili kokko suab, siis suab `ruumi Kod; tee talle ka `ruumi pingi `peale Plt; kästäss i̬i̬st ärä minnä, sõss tõśtel lahep ruuḿ jälle Krk; agana `panti aganigu ja õle `panti `laole, ku `ruumi `oĺli Puh; kü̬ü̬k om nii `asku täis, et jalatäit `ruumi ei ole Nõo; meil `ruumi om, kasu`tütre nukk jääse jo tühäss Võn; kapst taht õredat istutamist küll, muidu täl ei ole `ruumi `lehti `laotada Ote; Tu̬u̬ vori ka `ańti viglaga kohe laopääle vai tarõpääleʔ, kon `ruumi neh oĺl Rõu

3. ruumimeeter Vedasin `propsisi, kaks `ruumi sai obosele rie `pääle `panna Lüg; kaks `ruumi puid viisin korraga `Keidlas HMd; üks neli viisteistkümme `ruumi [puid on] meil küll `kummagil Pil Vrd rumm3

ruumima `ruumima, (ta) ruumib Sa mahtuma meite elu‿pele ruumib kolm `koormad `einu Jäm; me ruumime keik `seia Khk; kas te ruumite ühe padja pεεl Kär; meil on vahest nii pailu öömajalisi olnd, et ei ruumi `sisse ka Krj; `Poeta aga koa ennast `sõnna teiste vahele, ruumite küll Pöi

rägastik rägasti|k IisR Käi, g -ku Jäm Khk Vll Pöi Mär Kse Pä Ris Amb JMd Koe Kad VJg IisK IPõ Plt; rägästi|k g -ku Var Tõs Juu Kod/-śs-/ KJn M Puh Võn Kam Krl, -kku Lüg, -gu Kuu Nõo San; rägästi|kku g -gu VNg Vai/-kko g -go/; rägäste|k g -ko Mar

1. padrik, tihnik; räga, risune koht Ei sield rägästigust `pääse `kuidagi enämb inimine läbi Kuu; `einamaa one kaik rägästikku täüs VNg; kus `põõsad `õige ligistikku on, siis on üks paks rägästik Lüg; `ulkusin rägästigost läbi Vai; tuulepesa, sedine rägastiku kogu kase `otsas Jäm; lehm läks rägastikku Khk; `Sõuke rägastik, pääse läbi koa änam Pöi; kossal eläb talve `metsäs, suurde kuusede, oksade all ja rägästikkus Var; rägastik, `kangeste tihidad `põõsad ja puud Aud; ei mina `seia rägastikku küll ei tule Ris; nii paks rägästik, et ei soa läbigi Juu; rägastikus on ikke `kuivand ja `tuoreid ja puol`kuivand `põesaid `kõiki segamine Amb; luom oli ära kadund rägastikku VJg; rägastik, `puhtast `räissi täis Trm; rägastikus võib `olla - - maha `langenud puid Lai; rägastik, kus on rämps ja pajo`põesad Plt; ma `essüsi rägästikku ärä Trv; Sihantsen rägästikun om undi Pst; mõnen mõtsan om `säärane rägastik, kost läbi ei `pääse Puh; Sellen rägästigun ei ole üttegi kõrralikku puud Nõo; serände rägästik, et siĺm ei päse läbi Kam; rägästik - - tuuĺ om `mõtsa maha `murdunu, `riśti-`rästi `pillunu Krl Vrd ragastik, robastik, räbastik, rähmistik, rämmastik1, räsastik

2. piltl millegi korratult asetseva kogum suur tähe rägastik [taevas] Vll; Igavene kivi rägastik vee all Pöi; mõni maa om nii `kivve täis nigu üits kivi rägästik Nõo

rääbakas rääbak|as Jäm Khk Krj Pha Muh Mar Mär Han Aud PJg Ris Juu Tür, `räebak|as IisR, reabak|as Koe, g -a; rääbäk|äs g -ä Vig Tõs; rääba|k g -ku Saa KuuK; rääbä|k g -gu Rõu räsitud, katkutud, armetu; selline olend või ese Käis siin üks `räebakas `kirjamas; Nisuke `kuhja`räebakas, sie on minev`aastane kuhi IisR; vörk oli rääbakas, ta ep `kölband änam `kuskile Khk; Vanasti olid pütid, kapad, kipud, nüid osta poest üks rääbakas ära Krj; See tüdruk on sul rääbakas küll, ei seda rääbakat pole mulle tarvis Mar; rääbäkäd (vanad puud) akavad paramini põlema Vig; Lambal oo kaks talle, aga mõlemad nagu rääbakad Han; üks `sohke vana lagun asi, va rääbäkäs, kas saabas või pastal või mis `tahtes Tõs; lihunik rääbakud `looma es taha; kurgid on täo igavesed rääbakud Saa; igaüks `ütles, küll sa oled ilus ja `priske, misuke rääbakas ma nüid olen Ris; Kõik [linnupojad] olid siis rääbakad, kui kass neid oma pesast käpaga välja tõstis KuuK; on üks rääbakas, `vaatab silmad `püśti ja suu ammuli (lehmast) Tür; obune jääb juba nagu reabakas `seia selle `kündmisega Koe; Ta likõ ilmaga olt ku˽vana rääbäk Rõu; Saʔ olõd veiga rääpaka vällänägemisega Se

rünne rünne g `ründe Khk Kul Mär Var Mih Tõs Aud Nis Rap Juu Amb JMd Hls; pl `ründed Kuu Mus Muh LNg Vig Kse Han PJg Ris HMd Kei Jür Ann Tür Koe Lai Plt Pil, `ründe Võn, `rüńdeʔ hajusalt V, `rünmed Aud, `ründmed Kad hrl pl jäänus, riise Kes neid sinu `ründesi `korjab Kuu; vala rasu pεεlt ää, `ründed jäävad `katla `pöhja; viimane rünne taenast raabiti `löimest kogu Khk; nee oo muidu ühed `ründed, nee‿p `aita kohegid (vanast kolast) Muh; einad nii `otsas, et natoke `ründid oo veel laudi lae peal LNg; korista `ründed ää, anna koera kätte Vig; Nende rünnetega põle kedagi tiha, `solki vissata Han; toedo `ründi oli maha jään Tõs; talu on kadun, maea `rünmed on ülal Aud; laud kõik toedu `ründid täis Nis; siga jätab nii paelu `ründeid künässe Juu; ää `süödud, et `paĺlad `ründed `seia maha jäänd Jür; `terve põrand oli toidu rünnetega `kaetud JMd; ei maksa lehmale enne uut toitu `anda, kui `korjab `ründed ää Koe; elajatel `paĺlad `ründed ees Lai; ma neid `ründeid ei taha koristada Plt; eläjil `viska `ründe i̬i̬st ärä ja pane `vastne sü̬ü̬k Võn; rüńdeʔ, mis seimist `vällä visatass Kan; `rüńdit om jäänüʔ üle Plv; hobõnõ sööse, `rüńdeʔ jäänüväʔ `perrä Räp || sõim oh sa va rünne; ka näe rünnet Hls

saapa|poiss saapasulane `saapapoiss, `niisuke klots, kenega `saapaid jalust `vällä `tommeda VNg; Too sie `saapapoiss `seia IisR; `saapapoisiga tömmatase saabas jalast ee Khk; `saapapoiss oo puust Mär; me `laśsime omale ka `saapapoisi teha Saa; `soapapoisiga `tõmmab `soapa jalast ää Hag; õtsima taga sedä `suapa`poissi Kod; `saapapoisik tõmmats saabast jalast maha Krk

siia `siia (siia) S L Rap Juu Jä Iis ILõ KLõ Lei, `siiä Var Kod Äks KJn, siiä Vig Saa Vil M T, siiäʔ V(š- Kra), `siie R Kaa Mar Kad Pal KJn

1. a. osutab kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi või miski suundub ühe`kerra `jälle kala`lastiga tulid ja said `siie Kuu; `siie panema kabusta maha, on üvä ramus maa Lüg; tule `siie, mie `annan `siule omena Vai; suure kalaranna tegi `siia Khk; `Siie tuli sui pailu rahvast kogu Kaa; kallas paistab `siia ära Krj; siia lõpeb ää meite karjama Muh; isa `tulli `siia `lambriseks ja jähi `siia Phl; tule `siia, ma räägi `soole ühö juto Mar; tool `praksus all, tohi änam `siia `peale `istuda `ühti Mär; eele müristäs seäl `küĺgis, tänä `jälle, aga siiä‿i tule Vig; Jõstu `siia, sii ond viel `ruumi Khn; `Petseri mehed ikke toovad tökańdid `siia `müia Aud; siiä tahab tulla Saa; Isa tuli, `vuatas ja `ütles: mis potakad siia tehakse Amb; tule `siia ja mine `sõnna Ann; kost sa õled `siiä sigenu Kod; tema oli `siie tulnud kirjutajast Pal; lehm jäi `siia Äks; `siiä ei lähä enäm `piiskagi `piäle KJn; ma kolisin siia Kõp; minu isat emat tegid omale koha siia üles Vil; `väiksit saareksit kasvass küll siiä Krk; perenaene, tule nüid siiä, `aidu om valmiss Hel; siiä na muneva, kes neele vahet ti̬i̬b, kelle muna na om Ran; `oĺli kirjutanu, et tahab siiä tulla Puh; tu̬u̬‿tu kliinijaan siiä, mul om vaa `ju̬u̬ni tõmmata Nõo; lõpele, lõpele, kui sa‿i lõpe, siiä jätän, siiä jätan sirgu süvvä rhvl TMr; na toova tolle noore lehmä ärä siiä Võn; siss nakati siiä ehitämä, `paĺla maarägästiku pääle Ote; es ole täl `koeki `minnä, `tuĺli siiä Rõn; ega˽siiä˽`kiäki ei˽tiiä `ot́si kah Urv; sääl piitjala pääl om mu˽piip, tu̬u̬ siiäʔ Har; es tulõ˽tu̬u̬ `umblõja inäp siiäʔ Rõu; `poiga oodagi ma egapäivi siiäʔ Vas; üürikesest ajost tuĺl siiäʔ, jäl lätt tagase Räp; suurõ hädäga sai siiäʔ Se b. (koos kohta täpsustava(te) sõna(de)ga) vanal ajal laev tuli `siie `randa, `moisnik sai tasu `selle iest Jõe; ma vaada siia `paargu Mus; me jähime omaväge `siia koo `jälle Jaa; istu siia päeva ette (päikese kätte) Muh; eks ma istu koa siiä lääbe `peäle Vig; Nisukesed nurgad jäid siia rist`luude `piale (õmblustest) Amb; siis on `kruńti `aetud, kui mina `siie `ilma olen tulnud Pal; tulime siia metsavahi kuha pääle Äks; pane käsi siia `vasta, siis löö `plaksu `piale Ksi; pane `siia nurmiku `sisse Pil; temä tuleb nüid siiä `urkade Ran; pane siiä tooli pääle kauss, siss sü̬ü̬ Nõo; siiä `kotsile jäi `saisma Kam; tulõ är siiä `tarrõ San; jätä reha siiäʔ mahaʔ, siist saat alasi kätte Har

2. osutab koos sõnaga sinna eri kohtadesse suundumisele käib `siie ja `sinne, `tõisest tie `äärest `tõise Lüg; `pääslased `piirlesid `siia ning `sönna Khk; tee oli sedasi `vinklise `tehtud, sammudega `loetud, kord siia, kord `senna Mih; ilma juhevitsata `vanker kisub tee `kõrva, lähäb `siia ja `sõnna Juu; nende küla `ongi nii `siia ja `sinna, laiali JJn; temät saap egäss `paika, siiä ja `sinna Krk; [kärbes] tükib siiä ja sinna ja `tiirutab Nõo; `lüügless pääl ilma piti sinnäʔ siiäʔ Räp

Vrd seia

siia|maale siiani, siiamaani a. seniajani pole `siia`moale teiste aidetu olnd mitte Jaa; ma põle siia`maale seal köin Muh; `siia`maale põle näha olnd, ei tea, kas tulebki Mär; `siia`moale ole ikke jõun, ole ikke akkama soan Tõs; `siia`moale olen terve old Juu; ämm elas tal `siia`maale Tür; kui ma mihele läksin, `ańti ema‿polt mul lehm ja on mul `siia`maale lehm Pee; nad `enne kõnelasid, ku mea poesike oĺlin, ja nüid on siiä`maale meeles Vil; nüid ole iki siiä`maale igä päe jalul ollu Hls; siiä`maale ole mea iluste elänu Krk; katel`kümnel `aastal `oĺli põvva`aasta, siiämaale seräst `põuda ei ole ollu Ran b. siinse kohani kas `jõusid ka juo `siie`maale Lüg; siia`maale `kuuldus üsna ää Muh; see jalg oli kõik sinine, `siia`maale jah Aud; paśtab tene `siia`maale ää üle kuuse`latvade Tür

Vrd seia|maale

siia|maani siiani, siiamaale a. seniajani mina õlin `siie`maani viel `kähver Lüg; ma ei ole siiamaeni seal köin Muh; `siia`maani ma pole seust `asja `tεεdend Käi; tänab`aasta oo küll kätte tulnd siia`maani (ennustus on täide läinud) Mih; `seante om miu usk ollu, sedäsi ole siiä`maani `uskun Krk; siiämaani ole ma iks oma jõvvuga `toime tullu Nõo; siiämaaniʔ oĺli `tervüse man, saa nätä, kuiss elopäiväʔ edesi läävä Plv b. siinse kohani toidust on `siia`maani (kõrini) saand Vll; siiämaani om säidse süld, ku ei usuʔ, mõõda esiʔ Har

Vrd seia|maani

siia|maanine siiämaaninõ senine – Rõu Vrd seia|maanine

siia|poole (põhisõna sag lühenud) 1. adv siinsesse suunda; siia kanti eks tädä (piiritust) `tuodu `siie`poole `ääre ka Vai; Uie-Lõve `mõisast siiap̀oole Pöi; kolm meest `joosi siiap̀ole Muh; `keered silmad `vaatvad keereldi, teina `vaatab siiapole, teina sinnapole Käi; lükka see tool siiap̀oole Tor; Napakas, `mõistus on siia`pu̬u̬le ja sinna`pu̬u̬le Hää; lükka seda `lauda natuke siiap̀ole Juu; `eeśti tema `valgus siiäp̀oole, siis läks sinnap̀oole Pal; `kaevsin siss uuvesti edäsi siiäp̀oole KJn; astu siiäpoole Ran; kõdara olli serätse vastatside voldi, nii siiäpoole ja sinnapoole Puh; laits tuleb siiäpoole nigu üits kabin Nõo; `naksi siiäpoole `liikma Kam Vrd seia|poole

2. prep kellegi või millegi suhtes samale poole üks koht jäi siiapoole silla ja teine koht jäi sinnap̀ole silla Var; põllud tulid `siiepole mäge Pal