[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

see see Hlj, g selle Sa(sõlle Pöi) Muh L(n sie Khn) K(n sie) I, sen(n)e Kaa Hi; sie Jõe Hlj, g sene RId, sen Kuu; si̬i̬ g selle Hää hajusalt TaPõ VlPõ, eL; p seda, sedä üld, setä Se Lut, sidä Kuu, sõda Pöi LäPõ; (esineb ka lühenenult se, si)

1. näitav asesõna, mis viitab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale olendile, esemele, nähtusele a. (substantiivselt) mes sa `sengä tied; Sest `pieti küll lugu, et `paati ei `kieretüd `ringi `vasta `päivä Kuu; sie on ka siit sõna; `ilma seneta saab läbi küll (suhkrust) Lüg; midä `kumma sie on, et nämäd kotto `eiväd tule; mie‿n ole senega rahus Vai; sel iga pεεl ka, üle nelja`kümne Khk; Ju see nüid juba mehel on; Mis see `maksis Pöi; kelle jagu‿se oo Muh; pole senel viga midagid, see ju εε küll Emm; ma `löitsi senne kogemata üles Rei; mis sa sest veel küsid Mär; sedä sai vikatiga niidetud Vig; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; see on kua tõsi Nis; sie oli viimane sõit Jür; See ei suand oma `aige jalaga kua midagi teha Amb; mis asi sie klõbises JJn; sie siin on meie kardul Kad; täma se õligi Iis; si̬i̬ kõht (koht) õli mädä Kod; noh sest ei maksa kõneldagi Äks; sel juba kõrva ääres parrad KJn; si̬i̬ om tubli tü̬ü̬mi̬i̬ss Hel; si̬i̬ om juśt nigu miu väits Ran; küll si̬i̬ ‿m etev `tüt́rik, ütte`viisi naarab Nõo || euf hülgeraud kas sie on `paadis; isa oli old `siega jahil Kuu b. (adjektiivselt) sie kävi sen `talvel jo `kuolis Kuu; sie mies on sääld samast, kus `siegi mies VNg; sedä kuud on viel üks nädäl Lüg; Senest ajast ehk saab `valmis ka; Mina lähän magan tänä sene suvise üö sene `männi all Jõh; mie `tiien küll, kuhu sie `ärgä sai Vai; ma tea see naise ammu Ans; söö see leib εε, siis ma leiga uut Khk; Selle sui oo palavad päävad olnd Kaa; siis ma soa see panni `puhtaks pesta Vll; See lat́t `sõnna äi `aita `panna; Sõllel roosil on kena ais Pöi; tulge aga ise seks aaks, kut te `arvate Muh; kes see mees oli Käi; Kus sa senne vigadi siit kaju sälinduse pääld panid Rei; selle umigu sadas lund Noa; mina olen sest süist prii Mär; `ulka `aega tagasi, kui ma seda tööd tegin Lih; pikk-kuub oli sellest maalt, poolest säärest saadik Mih; kui ma ostan pudeli `viina, mul on nii `kahju selle rahast HMd; sel `oastal sai paĺlu `viĺla Juu; See pää akkas veel poolest päävast sadama Amb; lierilapsed olid ka sie pühaba JJn; karduleid ju sel aal `põldki Ann; minu vanaisa `tiadis sest `veśkist ikke `riakida VMr; ei old sie süek ka `miśki HljK; selle tua katuss on `õlgedest Pal; linnas olid sel korral jo voorimed, kõik olid eina `ośtjad Äks; vanaste si̬i̬ kolmelaśsiline ku̬u̬l `oĺli Vil; jumal paraku seast elu Trv; si̬i̬ nädäli küll ei saa vi̬i̬l mineme Krk; sel vi̬i̬l ei ole `alba mekki Puh; selle käe `küidsi ei saa suguki `lõiku; si̬i̬ kell ei käi `õigust Nõo; si̬i̬ taĺv `väega küĺm es ole Ote; Kae˽sakka sedä mu küdsetüt karaskit Urv; võta sa˽si̬i̬ vikat́ henele; veidüʔ sitta ei mõu seele `maalõ medägi Har; kas läät sa selle mehele arʔ Vas; rood́si sõa `aigo om si̬i̬ saaŕ sinnäʔ püsümä jäänü Räp

2. (viitab mainitud või mainitavale) a. (substantiivselt) `mihklipäiv, sidä `jälle siis `pieti, et siis oli suvetüö `rohkemb `tehtud; niisugune lai kurik oli, siis `sengä `lüödi; Küll old siis `kahju mere `luobitud `suolast, aga - - mes mend, sie mend Kuu; tegi `tondi `valmis ja sie akkas külas `käima; üks inimene käis küsimas, sest on juo üks `aastat kolm; [parun] oli tige, valitseja seda tigedamb, ku [kartul] `juhtus maha `jääma VNg; vana mies juo, sie nüüd akkab `einä tegemä; mida `rohkemb sa minuga `jongid, sedä `ullemb on sul Lüg; `Veike käsisõel, senega `sõelus `suuremad aganad `vällä Jõh; leeripüha, seda kenamad `aega pole minul olnd Jäm; köige esimene vörk pannasse kööve `otsa, teised seda `järge; teine öö seda taga (pärast seda) oli üks noor mees - - töugetud kai pεεlt merese Khk; kessel kaks `looma [karjas] on, see teeb kaks `pääva; mida `rohkemb sa närisid, seda `rohkem `tahtsid Kär; Metsa, seda on nendel laialt kää Kaa; `Pandi veel meni kena kasepuu tükk `kolde pölema, sest sai kenasi süsi Krj; Esimene mees, see suri ää; Selle `vastu pole mool midagi, kui ta `siia tuleb; niid on sõst ikke paarkümmend `oastad või sõda `rohkem `möödas Pöi; sa teed tööd ja ma seisa, mis `sestkid tuleb Muh; adra sai järel `pandud ja senega `küntsin Käi; Pihla koored olid - - seks jäuks, kui obusel olid ussid sees Rei; mida `rohkem sa pingotad, seda kinnemaks ta (sõlm) lähäb Rid; selleks lähäb `aega, kui `aige kosoma akkab Mar; mida suurem mees, sedä suurem jõud Tõs; Sedä enäm suad, sedä enäm tahad Khn; ma nüid nutangi seda, et näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, kui ma ää sure Aud; Rihiga `peksa, si̬i̬ võttis ju `aega, kunas ta läbi sai Hää; kui saaks pruut́ ka veel kätte, et varastame see koa ää, viime tagase oma vana kodo `jälle; minev`aasta ei oln näha, aga seda `enne käisid [mardisandid]; ma sain vahest karbustada, aga ega sest Ris; kaheteist `aastane, selle `ümmer ma võisin `olla Nis; kardule `võtmese ajal, sial oli laialt rahvast koos, sial siis neid (noori) arvustadi, vaieldi: ei see seda võta, ei see sellele lähe Rap; viis `naela sai `tuodud jahu ja sest sai `kuoki `tehtud Jür; ega sest midagi old, et sa loĺl olid HJn; kuuskümmend `niiti, see on üks pasmas JJn; kõver raud, see oli varre `otsas, sellega raiuti Tür; ma ei saa seda, et ma `õhta Palusse lähäks Pee; ilos tüdrik õli, kes silmä tä `piäle lei, si̬i̬ tädä tast (tahtis); üks õli tark, tõõne vi̬i̬l sedä targem Kod; neli `aastad vist tuleb sest tagasi, kui ma viimast kangast tegin Lai; `oĺli üks vanami̬i̬s, si `oĺli vägä tuttav KJn; õlist (õlgedest) piḱk luud oli, sellega pühiti iki Trv; sia olliv selleg ärä `arjunu, et lätsiv esi jõkke Pst; saada miu ärä, ti̬i̬ sõss perän sedä, mis sa tahat; mis sa kutsikun õpit, sedä penin piat Krk; ilma pullita iki ei saa, mes om loojast `lu̬u̬du, si̬i̬ piab olema Ran; `aastane peni, kas si̬i̬ mõni kutsik Puh; serände `väike tuul, si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane; mes soe suun, si̬i̬ soe `persen Nõo; mes sest ääd, et te nüüd olete sääl pühäpaegan käenu; mis naene tälle ette vilistäss, sedä tä tegi TMr; ma‿le elu päevä käenu ütest `tõisi, ega `si̬i̬gi mul `jäädäv kotuss ei ole Rõn; suurõmbat ma ei˽saa sullõ kaŕusõss andaʔ, sedä mul esi vaia Har b. (adjektiivselt) küll piab `külmäd [ilmad], ei `selle `muodiga `kasva hein egä Kuu; iga `aasta õlen kerikus käind, lähän `selgi `aastal Lüg; Uus `tüöline ei saand ju seda `palka, mis vana sai Jõh; üks pere `tampis pühusid leeva sega, kut see nälg aeg oli Khk; sõda inimest es ole enäm mette, kes laeva peal põleks oksendand mette Pöi; nüid om `august, nüid om si̬i̬ kuu Ran; ma‿le `väega turil `täämbä, kas sest eelätsest `ju̬u̬misest vai Nõo; mina ole si̬i̬ inemine, `nõida mina ei usu Rõn

3. kindla tähenduseta, hrl mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna `Tunnetud siis tuttav `Miekakivi ärä, kus sen `riemu ots Kuu; `kolmes ajas oli `linnupuud ja seda mett oli kohe sääl nii koledast VNg; `naiste`rahvas on ikke `kange sene `suhkri `pääle Lüg; Mis sa sest `paltust `kaasa `tassid Jõh; seda `vihma‿s ole `kuigid kauaks; `pörssa kilu pidi `maksma kümme rubla, no kes see annab sellega Khk; `pulmas oli seda `viina lahve Mus; see pagana poiss teeb puhast paha Vll; tantsiti nõnna, et kas seda nägu jää Muh; `võtvad tubliste sõda kibedad Rid; see `joomene oo koa arust ää läind juba (joon palju) Mär; `Nüitsed inimesed - - ei `täägi, mis si̬i̬ vaev või valu on Hää; piaks see `võetama ja koristadama ait ära HMd; vanad inimesed `rääkisid seda `enne`muistsed elu ja `aśsa Pee; äkitselt sie tuul `tõusis VMr; `sindlid põlnud, no kellest sa tegid seda katust Pal; tänävu on küll jälle sedä `einä kõik kohad täis KJn; oh sedä `naaru ja `naĺla, mes siss `oĺli Puh

4. (sisaldab umbmäärast viidet või esineb üldse viitamata) a. `seuke, kis ikki kiunub, mul põle seda ja seda Hää; sai kurjast selle ehk selle asja `piale Pal; peris vanal aal on [pulmas] õegutud nimepidi, si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma; minul on selle ja selle kätte raha `antud KJn; kõnel ära, et si̬i̬ ja si̬i̬ tei; käüsive kosilasi mitu ja mitu, veli ütel: ei ole vaja sellel egä sellel minnä Hls; mia ole ike loĺl ja si̬i̬ ja tu̬u̬, ja temä om tark Nõo b. (koos asesõnaga teine) jugas (sõimas) seks ning teiseks Khk; Eks sa oled eluaegas seda ning teist näha küll saand Kaa; täna see ja oome teine Mar; naa närb inime, ei söö seda ega teist Mär; Nendest meestest pole ei seda ega teist Tür; ta viriseb ja vingub, et tal puudus sellest ja teesest VMr; põle ilus riie, on nisuke võik teine, pole see ega teine Lai; poeg `tahtis naist võtta ja `tahtis maea ja sedä teist KJn; akassiv tõise siin `kiusame ja, sedä ja tõist ja Pst; vanast sõimati sedäsi: sina si̬i̬, sina tõine Krk; `ulka rahvast rehe man ja üits kõneleb sedä ja tõene tõist Puh c. (muud juhud) `Maksmine jäi selleks (jäi maksmata) Jäm; ma sea sene asja seks (korda) Emm; se pea ju laseb läbi kut sööl, see pea läheb ju seks Rei; reägi `talle küll, aga see jääb kõik seks (tähelepanuta) Juu

5. kus sa sellega ~ kus seda oh ei, hoopiski mitte `Vahtind siis tagasi, kas `ussid `jääväd maha, kus sedä, `ussid `lassed tämäle järel Kuu; elu`aegne suure kuha perenaene, siis akkab karjas `käima, kos sa sellega Äks; [Tema] ei võida ilma pääl, kos sa sellega Trv; kus seda ja teist 1. ära, minema; teadmata kuhu Mene `tiie, messugune torm voib `üöse `tulla ja vieb `nuoda kuos `jääga kus sedä ja toist; Tugeva vuo `kerral kans `paadi kus sedä ja toist Kuu; `Pauku kuuldes `lindasid nonnid kus seda ning teist Kaa; va uśs oli jala peal, ma ehmatasi nii, et läksin kus sedä teist Mar; `kõlbmata vesi vissati `jälle kus seda teist Mih; Liig vali tuul põld koa ia, see viis viĺla kus see ja teine Kei 2. sinnapaika Jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele; Ah jätta sie mõtte kus sie ja `teine IisR; Jätke see töö kus seda ja teist ja tulge vagunit laadima Tür; seep ~ see’p (kinnitus- või rõhusõna:) just see, see nimelt See’p see oo, et mool pole aega Käi; siep sie viga `ongi VMr; si̬i̬’p ta om, ma ei taha mitti minnä Krk; sellest ~ sest selle poolest, selle pärast `kitse`karvasi `kinda oli ja nied olid sest hüäd, et kui viest odid `väljä, `langesid kohe `kuivaks Kuu; tämä‿i `sallind, et lagedal `suitsetad, sest õli ka tämä tige kõhe Jõh; sest εε, et on tasane ilm, muidu‿b saaks vädusid vädada Khk; `Mändi oli sellest εε `juurida, et ta juured olid ösna maa pεεl Kaa; taevas `lootleb, sest‿o õues `valge; tuppa nad (kassid) ep tule mette, sest‿o rot́ta küll ikka Muh; sest on veel iä, et jalad mul `liikvad Vig; tema tarvitab ka minu reha, sellest et temal jäi Kuiele JJn; sest ia, et ei tuld sadama Ann; sellest on parem, et põle nüid pereme kääst [vilja] norimest Pee; kui `vihma sadas, siis tuĺli `rohkem lina kakku, sellest et siis oĺli `aega SJn; tu̬u̬ `meister olli ka `seantse tü̬ü̬ mi̬i̬s ja nüid sellest ma ole ka `seantsit `tü̬ü̬sit tennu Hel; suud seks saama ~ tegema maitsta saama, natuke sööma või jooma Lohe `pandi `kaigepäält `suola ja siis jagati kaheksaks, `ninda et igämies sai `kerraks suu seks tehä Kuu; Tie suu seks ja võtta ikke üks lonks ära IisR; sai suu seks Jäm; Ma pole täna mette suud veel seks teind Kaa; sai aga muido suu seks, ega sest `kõhtu täis saa Mar; No midagi natuke on, sai suu seks Hää; No tule tee kua suu seks, ega sinugi suu sarvest õle (öeldi viina pakkudes) Trm; sae suu seks, eks näe, milla suur sü̬ü̬k tuleb Kod