[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

serv serv g serva Rid Kul Kse Han Tõs Aud Tor K I, `serva R(-ä Lüg), servä LNg Khn Kod KJn Ran Nõo San Kan Räp Lei; n, g `serva VNg Vai(-ä); serb Nis, g serva Mar(-rb-) Mär Vän, servä Trv Hel Puh Kam; seŕb San, g servä Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se, serbä Lut; seru g serva Saa, servä Krk; seri g serva Hää; sirv g sirva LNg Ris; p `serva Pöi Emm; seesü `serbas Mih

1. a. eseme äär vottasin `laua `servast `kinni Hlj; tule `istu ka `siie aseme `servale Lüg; rätti `servas on `pitsid Vai; lõi ennäst ukse serba `vasto ää Mar; laua serv lõegati ää Tõs; Kordpaat on nõnda, et öhe laua seri natuke maad teise pääl Hää; lüön `vastu `sirva ää Ris; ära pane `kaussi nii serva `peale, kukub maha Kos; laud servatakse, serv ei lähe muidu teise `vasta Tür; rätiku servad Koe; sõlduksed sial servas [kangal] VMr; võta tuop pliidi serva pialt Iis; pupits käib `alla võrgu `serva, et oiab silmad `lahti Trm; sakiline serv sel lehel Kod; `kinda serv on parempidi silmad ja pahempidi Pal; [riidekirstu] `servadesse oli lõegutud `sämpsusid Äks; männä tokk on siin lauva `serväs KJn; lavval om terävä servä Trv; lavva serb `lü̬ü̬di ärä Hel; `persel om valluss tooli servä pääl Nõo; lei käe `vasta terävet `servä San; lavva serväʔ värgitäss ärʔ Plv; pane taha servä pääle Vas b. millegi kitsas riba `päivä serv juo lagedal Lüg; üks väike pisike serb kuud oo veel; pääva tera paśtab pilbe serba alt Mär; koedoserv akas kõhe elendämä, kui ehä`valge lõppi Kod

2. mingi ala, territooriumi piirjoon, ääreala `servast on juba jää mend Lüg; mää `servas (jalamil) minu `vennad elasivad IisR; obone tuli `siie vie `servä, üppäski mere ja ujus `toisep̀ole `kalda Vai; jäi üks serb veel `niita Mär; see kibi oo veel `paergu alles, seisab eenamaa `serbas Mih; soobik maa on raba `servadel Vän; Tee seri oli kuivem Hää; pool on ära `veetud, üks seru on veel Saa; tal oli küla serval saun VMr; `istusime tihnu servas VJg; meie `kopli servas on kõhe paks anepaju IisK; luomad on metsa servas Iis; neil õli eenämä servän muaalune saun; tämäl `mõisa südäpõld, minul raba serväd Kod; külviga lähäb `teise `serva, servast akasid `peale Äks; kolgas oli üksik paik `kuśkil metsa või soo servas Lai; teeśe maa servä piäl on tal maja KJn; jaanililli [kasvavad] põllu `serbi pääl Trv; su̬u̬ servä vai veere Ran; raba seŕb Vas

3. nõu, anuma vm kõrgem äär, külg `tassi `serva läks `katki VNg; ku mesilased `käiväd künäs vett `juomas, ujuvad kõik `serva `pääle, säält `saavad `jälle `lendu Lüg; sie müts on `laia `servaga Jõh; puust sängil olid sedä`viisi serväd ülespidi LNg; toop oo servini täis Kse; toĺlid, paadi serva pial kaks tükki JõeK; klaas on vett täis servini Amb; tassi serva `külges on pragu JMd; `rüüpa aga paea servast VMr; `ämber on servani täis Iis; parasvits oiab venne `serva kõva Trm; `kalda üle servä `tõisi `riissa Kod; `kärbläne lennäss tassi servä pääle Puh

4. järsaku külgpind mäe serb, enne ku sa tipule saat Trv; mäe servä pääl üleven, periss mäe otsan ei ole Krk; taast äkilitsest mäest `alla, servä päält kaet Rõu

5. piltl a. juo `seitse`kümme `servä pääl (ligi 70-aastane) Lüg; si̬i̬ mi̬i̬s oo servän õma elämisegä (on kehval järjel); `servi `mü̬ü̬dä aanud sedä juttu (ääri-veeri); kõneleb ümmer `servi, et kas suad sinä aru Kod b. (flirtimisest, külge löömisest) `sakslasega lei `serva; sie `naiste`rahvas siin, `poigidega piab `serva, on `ninda `raisus et Lüg; `Niske nosu poiss, ei `mõistand `serva teha ega kedagi, ema tõi `naise kodu IisR; Nii kena noor tüdruk oli, oleks veel noorem olavad, oleks `serva löönd Pöi; naene akand teesega `serva tegema Mar; lõi tüdrikule `serva Tõs; nied tievad `serva kahekesti Koe; tüdrik selle poosiga laheb `servä Kod; om küll ilus, ehk saad `serbä lüvvä Trv; `viskass `servä küll, aga tüdruk ei ti̬i̬ `asjagi Krk

Vrd sõrv, särv1