[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kana- kana-
1. kanade kogum `moisas on kana`kasvatus VNg; Sepal oli korra suur kanakasvandus, sajad kanad olid Pöi; kana`vaŕmis on mitusada kana Kos; mis sa siin neist tikatad, `vaata, kanakari põllu pial Sim; meil tahetass kah kana`vaŕmi asotadaʔ Plv
2. kanadele tehtud või määratud`orred nie`onvad `pienläsed puud kana`lautuss Kuu;`lehmä `lauda `nurka `lüiä kana penn; nied õlid kana kõlud, `vilja `pahma saba Lüg; kana kuut `sängi all, kus kanad magasivad Jõh; kanapuur `tehti `lauta Pha; Kana`aidu on sii kahesugusi Pöi; Akkame kana`peńni `katsuma (liisku võtma), kes seda teeb Juu; kana aid tehässe `varvess Kod; Kanadelle `ańti alamad `viĺlä, kanadel `oĺlid kana`kõrned KJn; kit́se käesivä `sinna kana`aia pääle `sü̬ü̬mä Nõo; Uus kanamaja tetti - - talliti̬i̬ `vi̬i̬rde Rõn; kana kuuŕ mõ̭nõl om laudadest seintega Har; kana kuut́ oĺl varvust - - laudan vai rehe all ja köögihn kah Rõu
3. kana(de) oma Kanasitt `karvane ja vares `valge (ilmvõimatu asi) Kuu; Siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust Lüg; Kanaarjus ikka pisine ja ele, kui nad tiivil on Rei; `leitsin õuest kaks suurt kana `sulge Tõs; moa on kana`suĺga täis JMd; kana kurn on luadud nagu kullerkupp Kod; nägu nagu kana sitt (kahvatu) Lai; kärnäst pääd `mõsti kanasita lippege Krk; Sa tahad iks sitast siidi tetä ja kanapasast kalevit Hel; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; `hiitü˽nii välläʔ, jäi `valgõss nigu kana sitt; ta om kanaputsai, olõ õi ta haniputsai Har; kana sitta pandass sibulidi `pääle Lut
4. kana(liha)st Tehke `öhtaks kena kana rae omale Pöi; Kana praat om makkus Krl

kohrutama kohru|tama Kam V(-tõmõ Plv; -tamma)
1. kohevile ajama; üles kergitama a. (heinu või vilja) mine˽kohruta˽hainu üless, sõ̭ss haańa˽kuiossõʔ Plv; `Rõuko `pańja oĺl perremi̬i̬śs esiʔ. tu̬u̬ kohrut vilä `häste läbi, et koppamma rõõguh ei läässeʔ Räp; `hainu kohruta vaä, siss nä kuiosõʔ, nimä omma muido kinni `vaonuʔ Se; nakass `hainu kohrutama Lut b. (karvu, sulgi, juukseid) pini kohrutass hinnäst, karv om kõ̭iḱ tuŕa pääl `pistü `aetu Kan; kana kohrutass pudsajit Se; `hiusõʔ nakasõʔ kohrutama Lut || fig (mukkima) Küll oĺl `hinde pidulõ üles kohrutanuʔ Rõu c. kohendama, kohevamaks tegema kohrudi pad́äʔ `häste üless; kohruda `sängü Se d. kobestama `piḱne kohrutass maad Vas; mine ägliga kohruda veitkese kartohka `virksit; vedroga kohrutas maa ilosahe arʔ; maad vaja kohrutadaʔ `ümbre sibulidi Se || fig Tuud vanna asja massa‿i naata kohrutamma (uuesti üles võtma) Vas
Vrd kohlutama
2. suurustama, (end) tähtsaks tegema kae, ku‿ḿa kohruti `endä üless, siss kõik peĺlässivä Kam; ka kiä no kohrutass hinnäst, `näütäss hinnäst nigu `mõiśnik inne Kan; Ku kedägi võõrast tulõ, sõ̭ss kohrutas hinnäst nii suurõs ja `korgõs Urv; mis sa `hińdäst niiʔ paĺlo kohrudat; tä kohrutass `hindä väega, nõst `õlgu, inemine om nigu keḱs Räp; tä kohrutass hinnäst nigu jummal ti̬i̬d miä om, kitt hinnäst Se Vrd kohrutõllõma

mõrts1 mõrts g mõrtsi Kse Aud Hää; mõŕts Pär, g mõŕtsi Aud Tor, mõrtsi Pöi Vig Kse Var Tõs Vän Trv, mõrsi Muh Tõs Khn; mõrss g mõrsi Mär, mõrssi Mar/n mõrs/ Aud PJg; mõŕss Pöi Kul Lih Rap, g mõrsi Kse Nis Krk/-ŕ-/, mõrssi PJg; mörts Pha Vll, möŕts SaLä Kaa Krj Vll, g mörtsi; mörss g mörsi Emm Käi Phl; möŕss g mörssi Krj; mõrds Hel; g mõrsi HJn

1. võrkkott, märss möŕts kujutase pärnabu koordest, seant koti `moodi; sibulid vöib `kuivama `panna mörtsiga Khk; vöttas mörssiga `einu `seltsi Krj; Mõŕss - - sellega saab aŋŋerid koju `toodud Pöi; mõŕts kojotse kanepisest lõŋŋast Muh; se on mörss, kus sees kalu möödedags Käi; mõrssiga ja kessiga tõstetakse paadist kalu `väĺlä Mar; obusel olid suurema auguga mõrtsid Kse; mõŕts oo `jälle lõngast kueutud, mõrra lõngast, `kartult ja kala `sisse `panna Tõs; Tänä saemõ kolm `mõrtsi `räimi; `Mõŕtsõga paelu param `õuni vädädä kui kot́tõga Khn; mõŕts, see oo `piske tihi eena võrk, nüid `lähtvad sellega ikke kana `linna `viima, küsivad mo käest `mõŕtsi Aud; võtad lootsikust kalad ää ja paned `mõrtsi, mõrtsiga tood koeo Vän; Mõŕts oo võrgust kot́t, suu `ääre `aetase korrulõng `sisse ja sellega tõmmatase suu `kińni Tor; Enne ju kõik mõrtsidega `veeti, `kartuli ja `räimi ja, enne `kot́tisi nõnda põlnu Hää; vana`aegne mõŕss `tehti kuuse ladvast - - oksad paenutati üles, võru `küĺgi `kinni, mõŕss `vaĺmis Nis

2. vana ese või olend va ere kördi mõŕts Trv; `seante ere räti mõŕss Krk; vana obese mõrds Hel

mäda1 n, g mäda Jõe Lüg S(g mäja Khk Rei, mäea, mäa Rei) Kul Mär LäEd hajusalt Pä(g mää Mih) K, IPõ Pal; mädä g mädä hajusalt R, Rid Mar Tõs Juu Kod KJn Kõp Vil Trv Hls TLä, mää Tõs Khn eL

1. mädapõletikust tekkiv eritis siis vajotasin, kui nie `paised juo mädäl õlivad, sene rahaga, mädägä `võisin raha üle ja vein panin tie `pääle Lüg; `paise akkas mädä `juoksema Vai; möni köhib mäda, möni köhib rüga, see on ullem, kui mäda köhib Ans; lapse silmad mäda täis Khk; koera nailad on vahede `pεεdega, pisine mäda nupp on tal pεεl Kär; verist mäda `tulli villist `välja Muh; `lastele `pantaks `röuged, öhe pεεld `vöedags mäda Käi; Varsigu `lehti `panta mäja ja palaviku `pääle Rei; nendel `rõugedel, kis ülesse `aavad, nendel oo küll mädä sees Mar; muhul mäda pea peal, kül‿ta `lahti lööb Mär; aav lööb mädäle, mädä täis Tõs; Uab läks ukka, üsa lökötäb `määgä Khn; kui mäda `väĺla tuleb, sis pole enam viga kedagi Vän; aavale pannas soolast sia liha, `valged liha - - see kisub aava mädast `puhtas Saa; kõrv akkas mäda ja vett `joosma HMd; mädä tuli `väĺlä `selge sorinal Juu; `lammal maks jusku mäda ploodu kohe Kad; mädä one ärä `kuivnud, `niske aĺl vesi Kod; küll lõigutab, akkab mäda tegema, ei anna `sulle öörahu Lai; mõnel aav mädaneb kaua, aab mäda `väĺla Plt; siĺm om `määge Hls; `kuiva mädä ei oleki, mädä om kikk `pehme ja like Krk; üits igävene tihnuss inimene - - ta‿i anna küüdse alt mädä ka `sulle Puh; paese läits `ju̬u̬skma, ai mädä `väĺlä ku jäĺe, `amme tei mul `määga kokku Nõo; ku mädä `vällä ju̬u̬śk, siss läit́s valu är kah San; kõo lipõnd pandass haava - - `pääle, kui ei nakaʔ mätä `ju̬u̬skma Urv; ega˽ta pind enne `ussõ ei tulõ˽ku `määle lüü; saʔ olõt haavilõ mua `sisse `laskõnu minnäʔ, ta nakass jo mätä tegemä Har; rääǵ um sääne paks, mää `karva Rõu; siĺmäkeseʔ `ju̬u̬skva mätä Plv || mädapõletiku tekkeks soodne nüid ei sua lõegata, et mädäkuu õlema, uav minemä mädänemä Kod; ku kuu vi̬i̬l täis ei ole - - ku kuu om maon, siss om mädä aig, siss ei või `põrsit lõegata Nõo; ku˽no˽liha jääss mädä ao pääle - - siss lätt hukka - - tu̬u̬ õks noorõ kuu seehn om, tu̬u̬ mädä aig Har

2. pehme, tüma (koht, maapind) sie kõht on `nõnda - - mäda, et ära mitte `päälegi mene Lüg; mädä suo - - `enne on `õlnud järv, ta `kiigub IisR; sedine mäda maa, paĺlas mäda, karet pole pεεl mitte; Lehm oli `jalgupidi mädase `kinni jäänd Jäm; tarn `aitas obuste `alla panna, mädad järved kasvavad sellega `kinni Mus; Obu tuli koodist `saati ropates mädast läbi Kaa; oh sa irm, kui mäda `sisse läks, aga `tömmasime köidega sodist läbi nii kaua kui köva `pääle Krj; mäda eenamua Kse; läksi rabast läbi, mädä maa, `ühte `jalga tõstad, teine vaeub Var; mäda maa, `seuke mes õiete ei kanna Aud; kus kige mädam ja `pehmem, sääl porsud kasvavad Saa; mädä soo ees, egä sa seält läbi sua Juu; põllud on koa tänavu mädad JMd; eenäm nõnna mädä ja vesine, aga nüid näed `üste `piiska ei õle; kuusk kasvab mädemä mua piäl Kod; [kuhjalava] kõva maa pääl seesab, mäda maa pääl kõduneb ära Äks; poisiksed käisid `kompadega läbi kõik mädad maad SJn; ei tää, ka puśs tulep, ti̬i̬ om mädä Krk; sääl olna jõe `kääre, jäle sügäväd, mädä põhjaga Ran; ennembide olli su̬u̬ `kange mädä, obest es kanna, siss kärruga kõ̭ik käsitside tulli `aada Puh; karjuss `tulli kodu, et tulge appi, avitage lehm mää seest `väĺlä `kisku; vanast Nabarsu̬u̬ `olli mädä su̬u̬, es kanna inimest ei eläjät pääl Nõo; mädä pääl olli su̬u̬ ain korrõ, nigu tarna `mu̬u̬du Kam; lehm angib ennäst `vällä mää maa seest Ote; `Sääntse mää su̬u̬‿päl jääse eläjä˽`sisse, sõ̭ss olt elu hädän Urv; [põllu] ala vi̬i̬ŕ oĺl ni mädä ja pehmekene, et hopõń vaoss põĺvini `sisse Har; ku jäŕv koolõss, nu̬u̬˽veereʔ omma˽jo `väega määʔ Vas; soe tõlvaʔ `kaussõ mäti kotussede pääl Räp; hainamaaʔ määʔ, piät `hindä `perrä rukka vidämä Se || märg ma sai [töötades] igavese mäda naha Khk; kui kaš́š `salvas `aina, saava mää aja Lei

3. a. riknenud; mädanikust haaratud sie on `nõnda mäda `kartul - - vajutad `nõnda kui `keidetu `kartuli purust Lüg; abu piim, nönda abu, et mädaks minemas; `värske kala lεheb mädaks, kui ep `panda `soola `pεεle mette Khk; olime `möisa moonakad, saime mädad `vilja `möisast, levad lagusid `ahju ära Kär; ane munad olid mädad, paljas löga oli sehes Vll; Õundel on mäda maik sihes Pöi; Ää lask liha määks `minnä Khn; munad läksid mädase Aud; `pillusid mädu mune Tor; mia neid rääbakid sibulid küll ei taha, mädad ja vigased Saa; Ikka mäda, kui täitsa rikkis oli - - ikka läheb mõni asi mädaks Jür; tämäl ait mädu `õunu täis Kod; kolm tõistkümme `poiga aus `väĺlä, kaits muna jäi määss Nõo; ma `ütlesi Juulilõ, et sukkõ käü ku mää munagõ `ümbre San; vesi om mädä, ais Lei || Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda Han b. pehkinud; pude, rabe kus on mädä puu, `sinne tehä `auku ja `panna puust lappi `pääle Vai; [sõidad] üle sülla, rummi puu lihab katti, on mäda Jäm; see oo ää `audund, see pole kuigid viss änam, see üsna mäda, olga keis, vörk Khk; vana mäda ukse lääv Pha; Parand nii mäda, kerstu jalg läind läbi; Mäda puu änam `sooja äi anna Pöi; lõŋŋad‿o mädad Muh; Äi see käiakrenk `kölba änam - - jälad mäead ja longub Rei; `aknaraamid kõik olid määd Tõs; Uava südämed enämiste määd; Läbi vanadõ mädäde sende puhub `külmä tuult läbi Khn; see riie oli na mäda ja apar, et ei kannatan midagistki Aud; puu on päris mäda Koe; paĺgid nii mädäd kui pori; mädä raud ei kannata, ku `tulle paad, tükid kukuvad küĺjess ärä Kod; ku on - - mädad puud, si̬i̬ ti̬i̬b ka nõrga ahju, mädal puul ei ole `võimu Äks; si [pakuhunnik] oĺli ni mädä, et `ki̬i̬gi tedä kätte‿i saand KJn; [kuhja] lavad seesävad ikka alles, kui ein ärä `veetässe, kui - - varrass mädäss lähäb, `pantse uus Kõp; mis te selle va mädä kobaskik teede Hls; igävese mädä puu ku sandi Krk; mia ole nigu mädä puu - - nii nõrk Nõo; taa vana mädä käüdse rõibõʔ, ei˽saa ma˽`taaga `ku̬u̬rmat `käütä Har; pessoʔ omaʔ mää kõõv́o küleh Räp; määʔ langa, kakkõsõ Se c. piltl (haigustest jm ebatervest olekust) lammastele sai [kailusid] keededud, kui lammastel maksad mädad, lutigud sehes; kis pailu köhib, selle `kohta `eetasse: jo selle kopsud mädad on Khk; Vana inimene on nii mäda, kui pulk jala ede jääb, kaĺts `pitkali maha Pöi; pea oo nii mäda, see pea `kinni midagid Muh; si̬i̬ onegi `niskese mädä kehägä, ei kannata kedägi `toito Kod; š́üä om mädä (iiveldab) Lei || halb, paha d́os ta las (kui ta oleks) üte mää sõ̭na talõ ülnuʔ; mädä mi̬i̬ĺ Lei

4. habras; pehme mäda jää, mis sa teed, `pääle ei saa Krj; Sügisene jää on `sitke, kevadine jää on mäda, ports ja ports läbi; `Purjus inimene on ikka mäda küll, mitte änam `püsti äi seisa Pöi; särjel mäda leha Kse; Tämä oli `raskõ mies, iä mädä, nda kui `kõrva astub, saab `sisse Khn; nagu mädad ni̬i̬d käed, kui tüäle akad Kod; põllu kivid olid, kõvad, mäda ei `tohtind ollagi, vaid pidi kõva kivi olema Äks; juhtsarja põhi tetti toomõ pinnudest, pajo olliva mää Kam || viimast aega rase ta naane ka jo mädä, ńauss, kunass tä ar lagonõss Se

5. hõlbus, kerge, laabuv See asi aa meite kεε mäda Emm; Perenaine Taali on igavene tragi eit - - töö on kõik mäda tema käes Trm; tämä ei mõessa rehkendätä, tõesel‿o rehkendus mädä Kod; Selle inimese käes on töö mäda Lai

6. (kirumissõna) äga näd (mustlased) ka, mädad, naĺla rahaga - - räägi `suule (sulle); mis sa mäda sii `aeled Aud Vrd mädand

punane puna|ne g -se R eP, -tse Vig Aud KJn Kõp M uus T; puna|nõ g -sõ Khn, -tsõ, -dsõ uus V

1. a. maasika, vere vms värvi, verev kui `laiva nägi punast tuld, siis juo ties, mida sie tähendas VNg; näid `tütrikuid ja `naiste`rahvaid õle küll, ke `värvivad oma põsed punasest Lüg; Kuda sie supp `ninda ilus `piedi`karva punane tuli IisR; läks `ninda punasest just kui `keidetü krabu Vai; vere`karva punane, see on siis keige punasem; kas sool läks ari punaseks (kas sa vihastasid) Jäm; Uuled punased kut kirsimarjad Pha; Kui [kirves] `valmis on, siis ma karasta ää, aja punaseks (tulikuumaks) ja kasta vee `sisse Pöi; madarapunased siilikud `tullid, sehuksed, mis ole ergud punased mette Muh; punase `näuga oli Käi; teen su `persse punaseks (annan vitsa) Mär; punane kui `lõune‿polt õun Vig; karjamaa läks punasess (rohi kõrbes ära) Kse; `peigmel olid punased viinad ligi [kosja minnes] Mih; Miks sio silmäd punasõd on, `nut́sid ve Khn; kui kalal oo lõtused punatsed, siss ta oo alles `värske Aud; punase põsedega tüdrik Hää; `tõmmasin punaseid `marju `sülle Juu; kui tikud tulid, sis nad olid nisuksed punase `peadega Kos; lapsed armastavad punaseid `kleita JMd; mokad punased nagu ahvi ära süend Kad; külmaga läksid käed punaseks Sim; seid näd `erme ja ubasuppi ja kesiss `leibä, tugeväd ja punased mehed kaśvid `väĺjä Kod; põuaga on pääv punane Lai; kui kida on, sis tuleb punane lõng `ümmer käe siduda SJn; punased nöörid käisid `ümmer `ki̬i̬ru (mulgi kuuest) Vil; paluka varre `panti patta `ki̬i̬ma, lätsivä punatsess Trv; lätt sinna punatsese `majja Pst; võta punatsepit [marju] Krk; põse punatse ku ubine Hel; taar om jo paremb ku õlu, kae rahvass `oĺli taariga nii punane ja tubli Ran; kõrva om ärä küĺmänuva - - punatse nigu vähjä pään Nõo; siss ollu `väega suur tähesadu ja lumi ollu nii punane nigu veri `õkvald Võn; `tütrigul ommaʔ punatsõʔ põsõʔ Urv || piltl Vanasti keis emastel talve läbi see villakaarimine, nönda et kaarilaavad olid üsna punased Kaa b. (karvastiku kohta hrl:) punakaspruun kaks punast `lehmä Vai; `osti ühe punase `veise Kse; üksvahe oli punane kari Pär; punase `piaga, punast `juused on Ris; meil on mitu punast `lehma JMd; punase `juustega inimesed olema kurjad Sim; `sõitis punaste obustega Iis; punased `juussed on kõige `irmsamad Plt; punane ärg `oĺli Punu KJn; punane pullike, jõhvine lõjake = kuremari Nõo c. (taime- ja loomanimetustes) punasi oravaid ei `kolba `ästi `lasta Jõe; punast ärjabed kasvatavad pöllal Khk; üks ainuke vakk punasid roosi `tuhlid oli `toodud Pha; muist‿o punasid sibulid Muh; Suurde purjulaevadel, mis käist - - punase puu pakkusi toomas, olid ees mölemas külgis poordi luugid Emm; mustad `soostrad ja punased `soostrad Kir; teesed sipelgad oo punased - - neid punase sipelga mätti on küll Tõs; veeke punane, mõned kutsuvad viiulid, mina pidasin järjest neid, aga tema `tahtis paremad maad (teat kartulisordist) Äks; pikä punatse - - loga kardule, `valge ihuge, `siantse suure ku luisa Krk d. (muudes ühendites) pidid `liisku menema, meni sai punase passi, pidi ema `toitjaks `jääma Rei; punane vaśk oo `setke kraam Mar; `valge narits um lehmä nisa siseh, kui verd tulõ, siss om punanõ narits Plv || (rahatusest) `riede `õhta tuli kodo, ei õld punast koppika Lüg; mütu `aega pole punast `rossigid näind Kär; Pole punast penni inge taga Kaa; mitte `ühte punast `krośsi mul ei ole Juu

2. subst a. punane värv; punast värvi ese või olend sellel oli sinise ning mustaga `tehtud, sellel pole punast olnd (leinaseelikust) Ans; Vanad mehed `rääkisid, et uńt äi `sallivad punast, punane ajand undi vihale; Siis on punane kena küll, kui punane `sõuke tume `võitu on Pöi; punast `tehti `metmet `moodi Vig; Punast sai lepakoordega Hää; Sai see lapp `vaĺmis, siis `kooti punasega Amb; vanast oli punast küll näha Sim; sammal `oĺli ja kasekoored oĺlid ja - - kiik korjati metsest ja `tehti lillat ja punast Vil; kui sa ommen oma punatsege kohekile ei lää, siss anna mulle puid kodu vedäde (punasekarvalisest hobusest) Hel b. veri köhisin kõhe punast `vällä; lei `ninda, et punane `juoksis Jõh; punane `lahti (veri jookseb) Ans; nuga läks vähä `sõrme, kohe oo punane taga PJg; ta pani teesele nõnna, et punane oli taga Ris; annan `sulle nii, et punane näost `väĺja tuleb Koe; `ańdis talle nii, et punane `välkus juba Plt c. hrl pl (menstruatsioonist) kel punased ei `juokse, sie ei õle `terve `naiste`rahvas Lüg; punaste ajal ei tohi `tõstada midagi `rasket Jõh; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; tal on punased Koe; punased jooksevad Ksi; vanasti andive latse emäle `viina, siis akasive punatse `ju̬u̬skme Krk d. leetrid punased `riksid rinnad ää KJn

3. (punakusesusest) tuli uss, pisikene uss sädendab `üese, kui `luamad `süevad, siis `jäävad punase; siin on `lehmad punaselle surd VNg; lehm on punasel, kuseb punast Lüg; ostad majald looma, kes pole sene karjamaa rohuga öppind, akab punast kusema Käi; `maarja jääd `antasse lehma `sesse, kis punast kusevad Mar; `veised on punases, kusevad verd Vän; karjane ei tohe pihlaka vitsaga `lehma `lüia, lehm akkab punast kusema Hää; piibutut́id (teat taim) on punase `aiguse `vasta Juu; siin karjamal oli niisukene rohi, mis pani lehmad punasesse Amb; lehm on `aige, punass kuseb Kod; mineva `uasta oli siin `nurkas palju punase `aigust elajatel Ksi; `tihti loomad jäid punasesse - - naised ka `tiatsid selle `kohta `rohtusid Lai; punase tõbi on `lehmädel KJn; lehm `kussi nõnda punast ku `seĺge veri Krk

4. kommunist punased vottasivad `selle tüökoda üle Hlj; kui `sakslased siit `vällä `läksivad, siis punased tulivad `sisse Lüg; ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; mees ise arvatud punane olavad Khk; punased pidid kõik need raamatud ää põletama Mar; sie oli esimisel punaste aal VMr; siss oless punatse ärä `võitnuva San; punatsit, naid kutsiʔ tiblass Rõu; Põdra`mõtsa oĺli˽jo˽punadsõ ar˽`taannuʔ Vas

ruba ruba Emm Phl Kse Han Var Tõs Khn

1. vorstipuder ruba `aetse soolika `sisse Kse; `tiklad [pannakse] ette, et ruba `välla ei joose Var; pannasse sibulid, liha lõegatse `sisse, siis soab vorsti ruba Tõs

2. sodi, puru Sööb lodinal, suunurgad ruba täis; Nende ruba mina kua koristada ei jõua Han; leib‿o - - justkui ruba, ei kannata lõigata Var

sekka sekka Muh Kul Mär Kse Mih Tõs Aud Vän Tor Hää Saa Ris HMd Juu Kos JMd Tür Iis Äks Plt Kõp, sekkä Tõs Kod KJn Hls Krk Hel, seḱkä T Krl Har Rõu Plv Vas Räp, sega Sa Hi, segä Var Khn

I. postp 1. kellegi, millegi keskele, seltsi tuulekala `räimede sega vahest tuleb Khk; Ma `tahtsi ka teiste sega `minna Kaa; nagu oleks `vööra `rahva sega läind, mette `ühte söna äi saa aru Vll; vahel laseb juuskuĺl linnuparve sekka Muh; noorte sekka ma ei `kõlba Kse; tä‿i passigi ju teeste sekkä Tõs; ma lüön nende mieste sekka Ris; `julge tene teśte sekka `minna Tür; võt́ime täma oma sekka Iis; kadus `rahva sekkä KJn; üits võõrass oenass om meie lammaste seḱkä tullu Nõo; ma võti nooreld naese ja sai `õige inemiste seḱkä Rõn; tiä tuĺl ka mi seḱkä Krl; lät́s `poissa seḱkä Plv

2. käimasolevale, toimuvale vahele; millegi sisse, lisaks `öispu marjad, ükskord `pandi neid Saaremal leva sega Jäm; pistab oma nina ka sega Khk; ta (kihulane) poeb looma `karvde sega Rei; punast `peeti `pańti kure`maŕje ja palukide sekka, see tegi magusas Saa; `lõunen piim om ommokuse sekkä kurnat Hls; mea külä veere pääl elä, külä sekkä mea ei putu Krk; obese `juńne seḱkä `panti lina`si̬i̬mne aganit, tu̬u̬ olli sigade sü̬ü̬k Ran; enne ku leib `apnõma `panti, segäti juurõtuss `oigõ vi̬i̬ seḱkä Võn

II. adv 1. millelegi vahele, sekka, lisaks loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade siis `lahku minema Khk; rokale pannakse vett sega, siis soab lobi Pöi; see vana õlut ei `kõlba εnam `juua, teeme uut sekka Muh; taŋŋud ja `rasva ja sibulid `pantaks sega ja `tehtaks makki Käi; kallati segä Var; `talve võib sekka liha `osta Aud; Kiriküit kevadi laulab - - ja vilistab sekka Hää; `oskasin iad `leiba teha, panin pet́i`piima sekka Kos; pane iva ka sekka [toidule] Äks; leevajuur, pannasse ikki vesi ja sis jahu segäts sekkä KJn; temä sai aru kõegest ja naĺlat seḱkä kah Ran; ku kaevu vesi, siss tetti iki `leiget seḱkä Puh; kui suure inimese kõneliva, es tohi latse seḱkä kõnõlda Nõo; alamabat `püidlit `panti kesväjahule seḱkä, sai ää karaśk Ote; tsikuŕ om si̬i̬, midä kohviuppele seḱkä palutedess San; ei˽tiiä, kost tu̬u̬ seemen om sinnä˽seḱkä saanuʔ Har; üteldi sipõrlasõʔ, mõ̭ni `harva üteĺ seḱkä kusi`kuklast kah Plv; ku `sanna mindäss, üteldäss: jummal seḱkä, vastatõdass: jummal hää mi̬i̬ss Räp

2. osutab mingisse tegevusse lülitumisele Löö sega, mi‿sa `kuulad Rei; si̬i̬ om noorde pidu, aga me tulessime ka seḱkä; naka `kaardit `mäńgmä, siss [tema] lääb ka seḱkä Nõo

sibul sibul g -a R(n sibula RId) S Mar/-ol/ Vig Kse Var Mih Tõs Hää Saa Ris Juu Amb JMd Koe VMr VJg IisK TaPõ VlPõ TLä, -i Jäm Khk, -e M; sipul g sibula T; sipuĺ g sibul|a Ote V(ši- Lut), -e San; sibul|as Vll Pöi Muh Emm Rei Kul Mär Kse Mih Tõs PJg Tor Ris Kei Jür JõeK Ann Tür, sjõbul|as Khn, -a; p sibult (-ld) hajusalt Sa Hi, Saa VlPõ M söögisibula taim; selle taime sibul Siis‿o sibulad ka `valmis, ku rugi `pellul küps on Kuu; sibula paneme me iga `süömise `sisse Lüg; meil ei olegi sibulo (sibulaid) `kasvamas Vai; `meitel ka sibulid maas Khk; meni paneb [kartulipudrule] pirekse vöid, koort, sibult ka Kär; Küpset sibulaga parandati mädanema läind `oavu Pöi; `tuhlisongile pannasse võid, sibulast, `rõõska `piima Muh; Sibulas teeb seest terveks Emm; sibulid vähä, omale saa `ühtki Mär; seest siiruviiruline, pialt kullakeeruline = sibul Kse; lapsed sõid sibulad eal meelel Mih; Ää `lõikag nda paelu sjõbulast pudrussõ Khn; pane sibulad `juurde, kohe `seoke ää maik Hää; mul ei ole `ühtegi sibult maha panna Saa; supil `aetaks ikka sibulad `sisse Ris; sibulad tahavad ead moad `soada Juu; pane `talle (vesivillile) sibulast `piale, kõige parem rohi on küpse sibulas Tür; sibul lähäb `silma VJg; mõru nagu sibul Iis; `lõikusin sibulid Pal; kui lutikad [lambale] `vaeva tegid, siis minu ema `ańdis sibulad Lai; sibulad jäid mul `nässu, kuiv kõrvetas ärä KJn; sibuld vahetasid rüki `vastu Vil; sibule om täo kiḱk pütsikuss kasunu Krk; sibul om `vinge ja mõrru, aga ku ta kõtun om, siss om ta ää küll Ran; veneläsel om kõ̭ik aiamaa sibulit ja sigurit täis; tõmmass sibuldega ilmatu rüä `endäle kokku (sibulatega kauplemisest) Nõo; kui `äitsmenuti `otsa tuleva, siss all jääss `väiksess tu̬u̬ sipuĺ Ote; setu käve küllä peten sibulõid müüen Har; sipuĺ lät́s `siĺmä, sibulaga nakaśs vett `ju̬u̬skma Rõu; küdsetöt sibulat pandass `paisõ pääle Räp