[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

1. a. osutab kõneleja ligidal olevale kohale, kuhu keegi või miski suundub ühe`kerra `jälle kala`lastiga tulid ja said `siie Kuu; `siie panema kabusta maha, on üvä ramus maa Lüg; tule `siie, mie `annan `siule omena Vai; suure kalaranna tegi `siia Khk; `Siie tuli sui pailu rahvast kogu Kaa; kallas paistab `siia ära Krj; siia lõpeb ää meite karjama Muh; isa `tulli `siia `lambriseks ja jähi `siia Phl; tule `siia, ma räägi `soole ühö juto Mar; tool `praksus all, tohi änam `siia `peale `istuda `ühti Mär; eele müristäs seäl `küĺgis, tänä `jälle, aga siiä‿i tule Vig; Jõstu `siia, sii ond viel `ruumi Khn; `Petseri mehed ikke toovad tökańdid `siia `müia Aud; siiä tahab tulla Saa; Isa tuli, `vuatas ja `ütles: mis potakad siia tehakse Amb; tule `siia ja mine `sõnna Ann; kost sa õled `siiä sigenu Kod; tema oli `siie tulnud kirjutajast Pal; lehm jäi `siia Äks; `siiä ei lähä enäm `piiskagi `piäle KJn; ma kolisin siia Kõp; minu isat emat tegid omale koha siia üles Vil; `väiksit saareksit kasvass küll siiä Krk; perenaene, tule nüid siiä, `aidu om valmiss Hel; siiä na muneva, kes neele vahet ti̬i̬b, kelle muna na om Ran; `oĺli kirjutanu, et tahab siiä tulla Puh; tu̬u̬‿tu kliinijaan siiä, mul om vaa `ju̬u̬ni tõmmata Nõo; lõpele, lõpele, kui sa‿i lõpe, siiä jätän, siiä jätan sirgu süvvä rhvl TMr; na toova tolle noore lehmä ärä siiä Võn; siss nakati siiä ehitämä, `paĺla maarägästiku pääle Ote; es ole täl `koeki `minnä, `tuĺli siiä Rõn; ega˽siiä˽`kiäki ei˽tiiä `ot́si kah Urv; sääl piitjala pääl om mu˽piip, tu̬u̬ siiäʔ Har; es tulõ˽tu̬u̬ `umblõja inäp siiäʔ Rõu; `poiga oodagi ma egapäivi siiäʔ Vas; üürikesest ajost tuĺl siiäʔ, jäl lätt tagase Räp; suurõ hädäga sai siiäʔ Se b. (koos kohta täpsustava(te) sõna(de)ga) vanal ajal laev tuli `siie `randa, `moisnik sai tasu `selle iest Jõe; ma vaada siia `paargu Mus; me jähime omaväge `siia koo `jälle Jaa; istu siia päeva ette (päikese kätte) Muh; eks ma istu koa siiä lääbe `peäle Vig; Nisukesed nurgad jäid siia rist`luude `piale (õmblustest) Amb; siis on `kruńti `aetud, kui mina `siie `ilma olen tulnud Pal; tulime siia metsavahi kuha pääle Äks; pane käsi siia `vasta, siis löö `plaksu `piale Ksi; pane `siia nurmiku `sisse Pil; temä tuleb nüid siiä `urkade Ran; pane siiä tooli pääle kauss, siss sü̬ü̬ Nõo; siiä `kotsile jäi `saisma Kam; tulõ är siiä `tarrõ San; jätä reha siiäʔ mahaʔ, siist saat alasi kätte Har

2. osutab koos sõnaga sinna eri kohtadesse suundumisele käib `siie ja `sinne, `tõisest tie `äärest `tõise Lüg; `pääslased `piirlesid `siia ning `sönna Khk; tee oli sedasi `vinklise `tehtud, sammudega `loetud, kord siia, kord `senna Mih; ilma juhevitsata `vanker kisub tee `kõrva, lähäb `siia ja `sõnna Juu; nende küla `ongi nii `siia ja `sinna, laiali JJn; temät saap egäss `paika, siiä ja `sinna Krk; [kärbes] tükib siiä ja sinna ja `tiirutab Nõo; `lüügless pääl ilma piti sinnäʔ siiäʔ Räp

Vrd seia