[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

siis siis R eP, siss, sõss hajusalt L VlPõ, eL(-õ̭- T V); lühenenult: sis, sõs, -s, hrv pikenenult: siiss

1. sel ajal, sel hetkel siis oli kohe `palju kalu Kuu; siis ku mina viel `poisikene õlin Lüg; `ennevanast `pliitasi ei old, siis kolm`jalga oli `ahjosuu ies Vai; siis ta‿s ole mette kodu, kut ma sεεl kεisi Khk; `löuna `aegu, siis nopiti oksad äe Kaa; `valged särgid `ollid `selgas, kui õsuti, siis es ole seelikumi mette Muh; siis sai talu ära `jaotud Noa; ma läksi alles siis `sõnna, kui te olite jo ää läind Mar; ma tule siis, natukse aja päräst Tõs; ahi on siss ilusam, kui simps on Saa; Eks ta old siis noor kua, vist neliteist Amb; siis olid jo teistmodi rahad Pee; siis ei ole mul sind enam vaja VJg; siis tule kodo, kui soad Trm; si̬i̬ maja `tehti siis, kui minu `siie `tu̬u̬di Pal; siis on `võtnuvad oma `lähkrid `selga Ksi; sis `oĺli obune omal Vil; tule sõss meile kah Trv; siss lõi käe õlast maha Hel; mul siss `oĺli vi̬i̬l `vastsit `kaskit Puh; ega siss es ole serätse taparista nigu nüid om Nõo; me `oĺlime siss latsed TMr; sedä `maia es ole siss Rõn; siss ma olli rummal, `peĺgäsi San; katõ `Antsla, nu̬u̬ oĺli˽sõ̭ss eräleʔ Urv; siss ta tuĺl mi˽poolõ Krl; meil oĺl sõ̭ss vana hopõń Rõu; sõ̭ss võt́iva˽tu̬u̬ liĺli juurõ ärʔ Plv; sõ̭ss `saigi halvastõ Lei

2. seejärel, pärast seda kui tagasi tuleta, `tulga siis `sisse Lüg; pappi, kui `kuuli sedä `köstöri `juttu, siis läks `ninda punasest Vai; kisu ennemdi vanad `riided ära, siis `akka `uusi `saama Jäm; läks juba pümeks, siis `alles akkasime minema Khk; kui `miskid‿o läind mädanema, siis‿o `kange läpadis `lahti Muh; ku said kiriku `juures köind, sis pruut akkas viinäpudeliga `köimä Vig; enne naeratus, siss teretus Tor; Sääl `oĺlime niikavva, ku tuli `oĺli poolest põlenu, siss `tu̬u̬di meid `alla Hää; `küindlapäävaks, siis pidi kõik kedramine kedratud olema, siis akati kangast kuduma juba Amb; sai koeduund `tehtud veel, siis sai põllule `mindud Pee; `enne teevad tü̬ü̬d, siis tulevad `sü̬ü̬mä Pal; nigu lumi oli sadanud, siis metsamehed `piirassivad `sisse, kos olid [hundid] Äks; sai oleme, sõss lätsiv esi `tüllü sääl Krk; siga `panti lume pääle maha ja sõ̭ss muku õletuli `säĺgä Nõo; niikavva kui `keśkmätse pühä, siss `tuĺliva tüdrukud ja poesid tõõsest talust, siss nakati `paśsi `lü̬ü̬mä TMr; enne `ańti mullõ, siss andass sullõ Har; timä ki̬i̬t́ kürvidse˽`pehmess, sõ̭ss pańd manoʔ saia`tahtalõ Rõu; `ütleʔ imäle ja siss sõ̭sarõllõ nii, et mullõ sai suuŕ kingitüss Vas; mi̬i̬śs `ku̬u̬ĺe ärʔ, sõ̭ss es olõ˽`kohke ollaʔ, sõ̭ss tuĺli siiäʔ tagase Räp

3. niisugusel juhul; seetõttu; seega, niisiis kui muud kala `saada on, siis neid `raipi (särgi) ei `võetasse `jõestki `vällä; kehä `tervis on vilets, eks ta õle siis kehäst sant Lüg; egas kirkkonnas oma keel ning oma `riidevoŕm, siis `tundas inimesed ää Khk; sańt maik‿o sehes, siis‿o `lämme maiguga Mus; kui `nöubud on `sisse `vaibund, siis on köik lämmakil Pha; mool ollid Muhu `riided, siis perenaine `andis omad `riided Muh; kui ta natuke `niiske alt veel oli, siis ei maksn teda veel `peksa (rehest) Lih; kui külm `välläs, siss lumi rabiseb `jalge all Tõs; kui purje ei aidand, siis `jälle aerud HMd; kui aga koer teeb `ambad `paĺjaks, siis ta läriseb Hag; linad siis suavad pitkäd, ku pitkä sõedu teed (vastlaliust) Kod; mees `tahtis seda `juustu, siis sai tiha Pal; vihmased ilmad on, siis aab magama Plt; ku eenä `võtmine oli, sõss oli kolm`tõisku [inimest] `einä `võtman Trv; ku laits rü̬ü̬k, siss ütelts: mumm tule Krk; vala tälle tärbeldiìni `perseprao vahele, kae, kudass siss sõit sehen om Ran; kui `sõira, siss om `sõpru kah Nõo; ku köhä om, siss tule läpätuss `pääle Ote; ku ma vi̬i̬l `väikene oĺli, sõss sai tõistõ lastõga pini`pulka `lü̬ü̬düss Kan; õdagu ku kütät, sõ̭ss om nii kuum, et ei˽saa˽sisen ollaʔ Urv; võõdass kinni, siss om jo asi halvastõ Se; ku na ladse minu es kullõʔ, siss ma ńema `peš́ši `vitsuga Lei; kui vahnõmbaʔ olnu eläväʔ, siss `ti̬i̬dnüʔ Kra

4. väljendab kõneleja suhtumist, tundetooni vai sie `kuolimatta `kapten siis kuhugi `kolbas VNg; `kartuli ei õld `rohkemb ku `kerstu `sisse, isegi ei saand, siis viel siga Lüg; juo siis, minä‿n `tahtond Vai; ulgub `pεεle, on täl siis `tiidust vöi äda midad Khk; mis sa siis sii vahid; mis‿sis sest on Vll; sa oled üks lämmkäpp koa, anna so käde siis midad Pöi; lähme‿s `peale Muh; Äga siiss `kervega äi mängita Rei; kas sa sis `enni ei `teadnd sedä, et me seal olime Mar; kas tal ei peaks siis küĺm akkama, `paĺlakäsi Mär; setu täl sis oli seda `lehma Aud; vat `sulle siis Ris; kus siis sedasi ennemalt `tehti Pee; kes‿sis vana inimesele nüid enamb kedagi ilmutab VMr; kel siis argibä `aega on `minna VJg; eks ma siis lähe Iis; mis‿sis on, kui tulen KJn; `vaata siis, kudas vanad inimest `vaeva nägid SJn; Mis si̬i̬ sõss om nüid Trv; no `ütle sõss, ole ma temä peräst ilma Krk; `juussist sakutedi `latsi, kedä siss muud Ran; Kas siss liha `tõeste om nii kalliss Rõn; kuiss siss San; mi‿sä es tulõʔ innembä sõss, et sä ilma jäit Räp

5. tugevdab eelnevat või järgnevat või esineb täitesõnana ega‿s `paadis ka lugu `oldki, mis siin jalas oli Jõe; midä sie muna `maksab‿s Lüg; hundil `olli siis nälg ja mees siis `tahten `talle `leiba `anda Phl; see oo sis ahendus Aud; põrsas - - ma ei tohi nüid teist näedata‿s Hag; mis sial ennemalt õmmelda‿s oli, kuued ja kasukad Ann; siss teene päe `mińti‿s kõik `peigme `poole, `peeti‿s `peigme pu̬u̬l [pulmi] KJn; `peigme emä tuleb jah siss, tuleb tanuga siss TMr