[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

sees1 sees S L hajusalt Ha Jä, Trm Pal Äks Ksi Lai Plt Pil SJn, sies R Khn Ris Kei Hag HaId Amb JMd Koe ViK Iis Trm, si̬i̬s Hää KJn Vil

I. postp 1. millegi sisemuses, pealispinna all; millestki ümbritsetuna, mingi ala keskel suol on - - siel `ämbri sies Jõe; `üksik nurk, ei õle `ninda `rahva sies Lüg; `este `piämö [mõrrad] lios kodo `juures vie sies Vai; läkuätses, vesise maa sees ta `rohkem kasvab Khk; rugi sees on kulistid Mus; raunad, pöllu sees kivid kokku `aetud Vll; silgud on veerandite sees Käi; `ahhi äi ole meitel sene söna sees Rei; `möisade sees härjad `kündsid Phl; peenem lõng oli ikka tihedama soa sees ja jämedam lõng oli arvema sees Rid; `lenne sees oo nee kullassepad, ega neid maal põle Mar; lehmad ronivad seal `pehme sees Mär; kivivarede sees oo põld`marju Var; meie sii nagu `rohkem maa süda sees Mih; köisid `mõisate sees `kartuli `võtmas Tõs; ma nägi kitse sii eenamate sees Aud; juurikad lõualuu sees veel valutavad Vän; tal on lehv `juuste sies Ris; mitud `aśsa `rääkis `raadju sees HMd; Kondi talu [on] sial metsa sies Kei; mahe nagu või palava pudru sies Hag; lume sies [tore] püherdada HJn; Neil oli ia suur pada müiri sees Amb; akkasin jõhvikal `käima külma vee sees Ann; `kärpsed on `jälle toidu sees Tür; vanarahvas tegivad `uhmri sees `kruupisid Trm; eks `ambad ole igemete sees Ksi; tänavu on vilja sees palju umb`rohtu Lai; jakud (pookeoksad) `võetasse kevadist `talve ära, `oitasse liiva si̬i̬s; `mõisa si̬i̬s ka oĺli kõŕts Vil

2. viitab mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele `kartulid on `ühtlase `suurusse sies, ei õle `pieni pali `ulgas Lüg; jää oli paraja `paksuse sees, et ta inimese `kandis Pha; me oleme sii pime sees Käi; `Päikse sees äi tohi magada Rei; küll see `vaene inime saab valu tunda, ole `vaesuse sees paegal Vig; `reestrid olid seal naa suure au sees Mih; ma ole eluaeg töö sees oln Tõs; Si̬i̬ juba ojub raha si̬i̬s, sellel põle `tarvis tü̬ü̬d teha Hää; põeb `raske `aiguse sies Ris; vili on looma sees (pea loomisel) HMd; [hobune] pidi ju jõu sees olema, kui jälle töö tuli Nis; ta on ikke viel oma jõu sies VMr; tegi jõngermańni tükka, ei old veel täie aru sees Plt

3. mingi ajaühiku vältel, kestel, jooksul minu ia sies oli viel sie `vergupüüd Jõe; `kolme ja `neljä sies, siis ma saan vähäkese magada Lüg; `selle elo sies ei õle `keski seda (Hiiobi) nime pand Jõh; see‿s ole pühabe, see oli nädali sees Khk; Koivalge sees paistvad keik asjad natust teistmoodi Emm; Koidu sees tikub uni `pääle Rei; selle aja sees tä keis sii, kui ma ää olin Mar; korra karjapõlve sees ma ole tädä näind Vig; jäi pidalitõbises, see oli minu nägemese sees (minu eluajal) Var; veri ei `tööta läbi, kahe`kümne minuti sees piab veri `ümmer`ringi `köima Aud; selle aja sies on paĺlu `süńdin Ris; `talve sees põle pesu `pestud HMd; ühe `oasta sees `võt́sime `liisku Kos; nende `päevade sies piab olema ära `tuodud JõeK; ema suri kuuekümme sies ja isa õli seitsekümme sies, kui suri Kad; põle mina oma elu sees näind Plt; `pääle söögi `oĺli `puhkeaeg, ku sa es taha pohata, tegid selle aa si̬i̬s `viisa pajuniidest Vil

4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese kohta) en mina tia, mis `tõise sies on, kas üvä või `kurja Lüg; kusa seda tääd, mis mo südame sees on Emm; eks see iki pidas mo inge sees, mud́u oleks `ammu läind olnd Mär; mõni kiirub neh, see oo mõne inimese moodu sees Var; eks tal ole sie tüö jo kää sies VMr

II. adv 1. a. sisemuses, seespool; koostises, hulgas; ka väliselt nähtavana `kolgispu kaas ja sääl on tämäl kiel sies Lüg; läks rüsä `vahtima - - kolmteist`kümme `varelli oli sies Vai; lagi sees (sisse langenud), `sönna maea‿p saa `minna mette Khk; hobused seda `heina äi söö, kus mindud sees on Phl; makil ei ole umalud sees veel Vig; suurt `paati ei olnd, mis võib ikka üks paarkümmend inimest sees `olla Kir; `kangal oo kaksikud sees (kangaveast) Aud; rabasse, kus `laukad sees, võib uppu Vän; ma läksin `Valma `metsa `pähklad `vaatama, pöle `mitmel `aastal seal sies käin Ris; kääl norr sees HMd; maja seinad tehakse `mäńdised küll, aga kuusepaĺk on sial sies kõvem KuuK; nüid on `jälle siin jäiled sees (lumes teerada olemas) JJn; `peekrel auk sees Ann; meie põrand on `pehknend, siened on sies Kad; takkudel on tombud sies VJg; neid `kirpa - - talvel oli vähäm, kevade akkasid `jälle edenema, seeme oli sees Lai; kuhjal orijalad sees Pil; tal `oĺli kesine leib, ki̬i̬d si̬i̬s Vil b. siseruumis, hoones vm kitsamalt piiritletud alal Kes sies, sie sies, kes `väljäs, sie `väljäs (pärast uste sulgemist enam sisse ei saa) Kuu; `kartuli oli `palju sies ja `innad oli `uodavad; [sadamas] oli vahest kaks`kümmend `laeva sies VNg; midä jorotad sies (toas) ja lased `tõise `üksi `mennä Lüg; `Einad on keik sies IisR; igäs kabagas (kõrtsis) `käüdi sies Vai; äi tεε, onts kerk juba sees (kas rahvas on kirikus) Khk; kanad keiväd seal rehal sees ja siblivad kõik segämesi Mar; meil oli sial saana `otsas `sioke leevialune, siga oli sial sees Lih; sie on üks ulualune, ried ja vankrid sies Sim; poesiksed käesid si̬i̬s ja `lõhksid selle oreli ärä Vil || osutab kellegi valitsemisele meil olid `sakslased sies HJn

2. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu ma löin `raua `sisse, aga `ülgel oli elu sies Jõe; vöil kuiv magu sees Phl; Miol `käüäd järjest valud sies Khn; tal `kange kueva järg sees (ilmast) HMd; ei tema obust `käia lase, muudku sõit sies `ühtelugu Kos

Vrd seen2

sees2 sees (-ś) Kse Han Var Mih Hää Juu Trm Lai, si̬i̬ś Hel Kan Urv, g seesi; sies g `siesi VNg; siis g siisi Mär; pl seesid Phl Kul Mär Vig Nis JõeK Plt, seesi Trv Rõu, siesid Kos Jür JJn ViK, `siesid Jõe Kuu Hlj soos; volt, krooge `siesidega kleit `seljas VNg; `kampsulid, siisid olid seĺla taga, ma olen isigi kand siisiga `kampsulid Mär; seesid olid `seoksed kurrulised Han; naistel olid `seoksed `lahtised jakid - - seesid sehes Mih; kuub oli `niipsudega, `kampsul oli `seesidega Nis; seesid `aeti `voĺli Juu; naestel olid ikka `voĺlidega sielikud ja `siesidega jakid Kos; `aeti jääred `alla, et jaki piht jäi pikemaks, `üüti siesid VMr; seesige `nańtka Hel; si̬i̬ś, tu̬u̬ oĺl vestil all Kan; Pihtsäŕgil oĺl `päälmäne jagu `ümbre piha, alumanõ jagu oĺl jälʔ laemb, säänest `laembat jaku kutsutigi seesiss Urv