[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

sina1 sina g sinu R hajusalt S L, K I Trv Krk T hajusalt V/š- Lei/, sino Kod Võn, sünu Hi; n sinä Lüg; sena Ris Juu, g seno LNg(soo) Mar Kul; sia, sea g siu Kõp M TLä, sio Khn; siä Puh Nõo, g siu Vai(n sie); sa g su Kuu VNg Lüg Muh Rei hajusalt L, Ris Juu Jä ViK TaPõ Plt KJn Vil Trv Krk Hel TLä TMr Kam San V(saʔ g suʔ), so(o) S Lä Mih Tõs Aud HaLä Jür; n sä Kuu Khn Ran Nõo San Räp Se; p sind IisR hajusalt eP(send), sjõnd Khn, sinu R Iis Äks Lai Trv Puh Nõo Rõn, sinud Kuu, sinuda Lüg Vai(`siuda) Trm Kod MMg, sinnu hajusalt T(-o Võn), V(-o VId; šinnu Lei), `sinn|u, -o Vai, siut Krk, siu Puh Nõo, sut Jõe Kuu Saa Krk Rõu, suda Trm Kod, su Jõh VJg Trv Nõo TMr

1. pron ainsuse 2. isik mei `otsisime sinu juba taga Jõe; küll nüüd `este on igäv sinust Kuu; sul jo piip `ambas, midäs `õtsid tämäst Lüg; `eigä sie ole siu `asja, midä siä küsid; älä uso, nämäd pettäd `sinno Vai; mis ta `soole `amba puhus (luiskas) Jäm; kas sa tεεd, koes nad on Khk; moo king‿o `umbest nisamma suur kut sool Mus; mis sina siit tahad Vll; Sool pole enne taris `minna `öhti, kut ma tule Pöi; me oleme pahased su `peale Muh; sünu jütt `aita mette `kussi `poolegid; mina äi vöi sind silma `otsas kannata Käi; On sünul nee kirjad veel alles Rei; ma‿p saa `soole järel, sa nenda `kärme Phl; senost ma elän ikke kauem Mar; sul ei oleks `pruukind seda teha mette Mär; ma ajan so vara üles Mih; Laola sia, sia mõestad paramini; Riägi `siolõ või seenäle, sie ükskõik Khn; näeb sind ka vahest arvast Tor; ma karista vähä sut Saa; mis sena mürad nenna Ris; mis see sinu asi on Juu; kas ma sul nii `käśsisin teha Tür; oleks ma sinust olema, küll ma tiaks VMr; sinuta ei sua ta kudagi läbi VJg; las ta õppas sinuda Trm; vanaemä akab kõhe `taplemä suga Kod; mul on sust ale meel Pal; tule, mul on sinu natuke vaja Lai; ma annan nõu sulle KJn; menu kanad on sinu laadas Vil; ma ti̬i̬ ommen ommuku kamakäkki ja saada `siule `mõtsa Trv; mis sea naarat miut, kuna mea siut ole `naaren; kes sut sedäsi õpaśs Krk; ma `muḱsi jo küll siu, kas sa es pane tähele Puh; naka minemä, sä jääd rongist maha Nõo; ma‿i jõvva su ärä oodata‿t kuna sa kodo tuled TMr; ma võta vitsa, udi sinnu Kam; ku sul jälede säĺg `aigõ, siss är `tulku San; ma ei saa˽sinnu kunagi ärʔ unõtadaʔ Kan; ma˽pańni uma hobõsõ sinnä su˽hobõsõ manu `saisma Har; ega˽sa ilma jää eiʔ, jago sullõ kah Rõu; olõ õi˽tu̬u̬l `aigu sukka˽popataʔ (lobiseda) Vas; tulõʔ sä innembä, ärä sä tulõmada jääguʔ Räp; mul `väega sinno hallõ Se; kos sa lätede Lei; ma˽tulõ sinuga üteh Lut

2. a. osutab määratlemata lausungi adressaadile, ka mina asemel Vares `lähteb `lendu, kui nägeb sinu Kuu; üleaja ajab aŋŋuga `eina kogu, sina otsi, koest körre saad Khk; Kui sool pole `metsa, no mine ela Kaa; otsi sa `õnne, kui õńn ep otsi sind Muh; Egas siis old sul soodad ega kedagi Amb; pailu sa kilusest kot́ist `anda saad [jahu loomadele], ei `kuigi pailu JJn; [valu] `ühtelugu lääb ullemaks, mis sa ikke parata võid Pee; vai surm siis tuleb, kui sul ädä Kod; mis sa ti̬i̬d ärä KJn; kaastil oli vaŕs kah, kost sa `kinni võtit Trv; kui tõene aegutab ja sina näed, sina ka aegutat Ran; ta‿i jätä konagi su ilma Nõo; a sõ̭ss sa˽taht ellä˽külʔ Krl; kuiss sa‿ss (sa siis) tu̬u̬d painutat, mis um jakust `valla tulnuʔ Plv b. esineb hüüatustes, ütlustes (sag ainult täitesõnana) sina `eldene `taiva jumal Lüg; oh sina kallis aeg Khk; oh sa püha `jeesus Muh; oh sa paraku, kui `pistis `joosma Mär; sa alastuse aeg, kis seda `tohtis `koolis `rääkida Hag; sa `eldeke, läksime `sisse, kõik linad laual, noad, `kahvred Jür; oh sina aeg, nüid lambid ja elek̀tred ja Ann; sina `eldus Iis; küll olid magus apud [kapsad], oh sa `looja Äks; Küll sääl sai `naĺla, oh sa mu meie Trv; oi sa `saadlane, mes tä nüid om tennu Ran