[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lusikas lusik|as Jõe Lüg Jõh L(`luśk|as LäEd) K I, lüsik|as Ris HMd, luśsik|as u Muh/-ss-/, Var Khn Juu Pai, luusik|as u Khk/-g|as/ Vll Jaa Pöi, Kse Var Mih, g -a; n, g lusika VNg Vai; lusi|k g -ka Kod Äks KJn SJn Kõp, -ga Kuu u Emm Rei, -ku Kod Saa M(`luśku), -gu Saa Krk, `luśka Kod Trv TLä(lussik Puh); luusi|k g -ga Khk Käi Rei; `lussi|k g -gu Rei; luśk g `luśka Hel TLä Rõn
1. söömisvahend `manditud piim, sel saab lusikaga kuor ära `voetud Jõe; eks ta lusika `perse ikke `kasta `märjäst sene suppiga hum VNg; möni üiab `koosta lusigaks Khk; sool luusikas kukkus maha, jo niid neid näljaseid tuleb Jaa; `rõngad `tehti lussikale `otsa, siis nee kõrisesid Muh; Ma `löitsi senne öbe`lussigu maa seest Rei; klimbi supp oli, no suure `vaangast kasta `luśkast nii et Lih; luusikaga `tehti `vaangas või `vaĺmis Mih; `Talbusõ aaks piäb küläst luśsiku `lainama Khn; nukerdab ühe lusigu kallal Saa; puu lüsikad olid, neid keedeti ja audati, iga `lauba sai `pestud Ris; mul põle `sulle paramat lusikast `anda `ühti Juu; kuuse puu on abras lusikaks teha Tür; `ośtis luadalt pailu lusikaid VJg; suured puulusikad nagu kopad ja väŕvitud, vene `luśkad [kutstuti] Kod; kui `talgusel olime, siis krabasime tulist, kes sai vekesema lusika Lai; Änam lapsi kui lusikaid Vil; `pańti `luśkid lavva `pääle peotäis, võtid miast sa esi tahid Hls; apust koorest tetti `luśkage kausin võid Hel; `kartuli suṕp keedeti nii paks, et luśk `püsti sehen sais Ran; jõolu mauk `olli ahjun üle küd́setu, `luskidega `võeti sääld sehest; aga kui liivaga olli `luśka `puhtass õõrutu, siss na olliva ilusa `valge Nõo || fig (surmast) `Oigel ajal [viskas] lusiga `lauale Kuu; Süestäb luśsika lava `alla Khn; siit ära läind, lusika maha visand Sim; Ku ni̬i̬d lusika uĺa `jät́sid - - sis `oĺli popsi `vaesekese elu nõnna ku konnal ratta all Vil; Temä om oma luska varna pannu Trv; Vana peremi̬i̬s oli lusiku nurka visanu Pst | (rumalusest, vähesest arust) Vähä umu pääs, lusikaga on `antud, `kulbiga `võetud Lüg; Suule o lusikaga meelt pähä antud ja kulbiga tagasi võetud Aud; Sel on õige lühike aru, lusikaga antud, kuĺbiga korjatud tagasi Lai; mõnel om sedä `kurjust kulbige mõõdet, tõisel om `luśkuge ant (vähe) Krk
2. eseme osa a. adralusikas Et aŕksahaga künti ühte serva pidi ja selle juures oli vaja mulda ühele poole kallutada, siis pandi peale lusikas, mis oli vajaduse järele kord ühe, kord teise raua peal Vig; luśsikas `juhtis `mulda Juu; kui lusikast ei ole, siis sahk umistab Pai; Adralusikas, si̬i̬ `oĺli `veike `piḱlik puuvarrega labidas ja käis ükspoha `kumma adrarauva `pääle Vil; kohepoole `künjä toda vagu tahab `laske, tolle künniravva pääle tõstab `luśka Nõo b. vankri osa lusik on eden, üks õts on lakalise, tõene vahepuu küĺjen Kod c. riidepoomi kinnitamise link `kanga lusikas piab `riide pakka VJg; lusik jäe `alla, võta piäpakk `laśti, siis suad kätte Kod d. kellapendel kellä lusik Kod
Vrd luits

musikas musik|as g -a kartul pa (pane) musikad `ki̬i̬ma; kas te olete musikid keetnd juba Pil

rusikas rusik|as Lüg Jõh IisR Lä Tor Hää HaLo(rü- Ris HMd) Juu Jür Amb JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Ksi Lai Plt KJn Vil, russik|as Muh Khn/-śs-/, ruusik|as Kaa Pha Vll Pöi Mih Tõs PJg, g -a; `ruśkas g `ruśka Han; ruusi|k g -ku SaId Var, -gu SaLä Emm; rusik Käi, g rusi|ka Saa Iis Trm Kod, -ga Kuu, -gu Rei M(-ku) Har Rõu Vas Lei(-ž-) Lut, `ruśka Kod Ran Puh(n russik), `ruśku Hel Nõo Ote Plv Vas; ruśk g `ruśku T Krl Plv Räp; n, g rusika VNg

1. peopessa kokkusurutud sõrmedega labakäsi Aja nüüd rusigaga tuult taga (ära näe tühja vaeva) piltl Kuu; sie läks kohe rusikuiega `kallale VNg; `saime `metsäst ühe`korra `jänkupoja kätte, nii pisikene ku rusikas oli IisR; kubese kasus sedine suur kähm kut ruusik oleks olnd Jäm; siis aketi ruusigutega [tainast] `sötkuma Khk; Mis `aknud siis muinaajal oli - - üks ruut oli naagu ruusik Kaa; Ahju rinna sihes oli rinnaauk, ea mehe ruusiku suurune Pöi; `kõrge kork (konts) nagu russikas, mis `moodi jalad seal sehes oo Muh; Kui ma rusigu louale pani, kadus ta nägu tina `tuhka Rei; `andis tääle rusikaga `vasto pead - - oli teise `peale südä täis Mar; Ma pani `seemned maha - - vihm oli nagu `ruśkas silma`auku (äärmiselt sobiv) piltl Han; Lei ruśsikaga mio silmä siniseks Khn; krambid kisuvad käed rusikas Hää; annan sul rüsikaga `seĺga Ris; `oidis rusika `püsti Kei; `peksid teda rusikatega JMd; `võmmis teesele rusikaga `seĺga Koe; puudane rusikas nigu sepa `aamber Sim; `tõmmab käe `ruśka, tahab tõesele `anda jut́ti Kod; läks teisele rusikatega kallale Lai; `koĺkis rusikaga `vasta ust Plt; `kakleve rusikidege Hls; ähväŕts rusiguge Krk; kui mi̬i̬s tahad `olla, lü̬ü̬ `ruśkaga, ärä kisu `pussi Ran; läits `kaugembale, siis näedäss `ruśkat Puh; meerike om küll tinavu suure, mõni om `õkva nigu ruśk Nõo; `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände tükikene nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬n Ote; tõnõ `ruśkuga lü̬ü̬p, satat maha, olet tüḱk `aiga oemussen Rõn; toolõ panõ (löö) rusik silmä kolmu pääle Har; ähvärdäss minno rusiguga lüvväʔ Rõu; nii vihatsõss lät́s, et `ruśkut lei `vasta `lauda ku `käŕke Plv; rusiguga lü̬ü̬ `rindu, ku `paatrit palut Lut

2. piltl viha, vimma, ähvarduse, vägivalla sümbolina Eks rusik `poues `käüväd `mitmad mihed Kuu; `ierus rusiku minu `pääle VNg; `ühtelugu sul piab rusikas `õieli õlema Lüg; tömmab äga ruusigud `vinna Ans; ää aag oma russikast nii `rulli mette Muh; Mihed panid ruusigud mängu Emm; muudkui rusikas `püsti Mar; Sa põle mo ruśkast veel tunda soan mitte Han; iga mees `oitko mo ruusika tuule eest Mih; Temal ka rusikas seĺlas Hää; Näitab rusikast läbi taskupõhja Jür; temal on alati rusikas õlal iga ühe `piale Koe; tal rusikad juśtkui sügelevad; ära räägi rusikatega Plt; tõmmaśs rusigu `seĺgä, rusik latsin Krk; Ärä˽`tulku tõsõlõ `ruśkut nõna ala `hõ̭õ̭rdma Plv

3. labakinnas `ruśkad on künä õtsan Kod; `ruśku om ilma sõŕmitaʔ `kinda Räp