[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kupp1 kupp g kupu Jõe eP(g kupo Käi Mar Kul) eL(g kup|a Kam VId, -e San), g kuppu R(g kubu Kuu, g kuppi Lüg); n, g kuppu VNg, g kubu Vai; n, g kuppi (g kubi) Vai
1. muhu- või kuplitaoline moodustis a. kubel, muhk; mull; rakk kupud `kerkivad, siis vesi akkab `kiema Jõe; Ihu lõi öleni pisiksi kuppusi täis Pöi; nõgess kõrvetas, kupud aas kohe üles; silma muna `peäle kasun `valge kupp, siis ep näe mitte Muh; mes ellitleb pohas, kupud tolad üles Käi; ihu lähäb kuppa täis Tõs; Kupud on vi̬i̬ pääl - - tuleb üks pikem sadu Hää; miul on täna `öösi mitu lut́iku kuppu ihupääl tulnu Saa; nahk kohotab ülesse, võtab nagu kupud ülesse Juu; Mua `õitseb, nisukesed kupud nigu `peidla otsad löeb mua `peale, see `öelda kõige parem aeg viĺlategemiseks Amb; kieb juba, ajab juba kuppusid JJn; lapsel õli nägu kuppa täis; kupud süveleväd Kod; kupud `tõmmab ihu `piäle KJn; kuppu(s), kupul(e) 1. kuppusid, mulle täis ihu läheb kuppule - - ihu läheb `kärna Lüg; ihu oo kuppus, ihu lööb kuppu Tõs; Piima ku̬u̬r, ta on sedasi üles `tõusnu, kuppu üles ajanu Hää; ihu on kupul JMd; nii kuppus olid sääred [sääsehammustustest], säärt ei `paistki enam JJn; ihu lööb kupule Trm; `rõuged löövad kupule Plt || `Ülge puadi taga kupul (pea veest väljas nagu kupp) Khn 2. pungi(s) vildakil `vaatab, aeab silmad kuppu `väĺla; silmad kuppus pias Varb. (nupja õiega taim) ärjäpeä oo ike ilusam kui kupp, aga eks kupp ole koa ilus, ilus kollane Vig; kullerkupul oo koa kupud Tõs; Kupud kasvavad jões; Kuppa oo `kahte `soŕti, ühed oo `valged, teesed kollased Tor c.  kupar; seemnenupp lina`si̬i̬mne kuppa tallati `vankrigä; enämäss sara all kuevatatse kańepe kuppa Kod; `Kaeti tu̬u̬d kah, kas seemen valmiss, kupu˽tõmssiʔ jo˽pruuniss Har d.  pl helmed, pärlid; kaunistus suured kupud olid, köisid jälle `kaelas Vig; kupu ummeldi käisse värrelde `pääle, `valgest niidist `kõrged kupud nigu `väiksed muhud Ran; kuppega ilustedu `käisse`värdli `ammel Rõn; ku nuurmi̬i̬s naasõ võt́t, sõ̭ss ośt pruud́ilõ sõlõ - - kat́stõiskümmend rubla oĺl `kümne kupaga, oĺliva nigu liĺlikeseʔ pääle `lü̬ü̬dü Räp e.  tärn, sõjaväelase eraldusmärk Ta oli ikka nii kaua sõas olnd, et oli omale kupu `peale saand; See on sõavääs ikka juba `kõrge mees kellel suur kupp peal on Pöi; kaks kuppu olnd õla peal Kir; ohvetseril on õlapääl neid kuppe mitu tükki Saa f.  (kiriku)kuppel keriku kupp San; vinne kerigu tornel ummaʔ kupuʔ pääl Vas; meil om sääne kerik, et kui kuu nõsõss, sõ̭ss piat `võtma kupa `maahha, kuu ei päse `müüdä Se g.  (mäekuplist) mõni mägi om `kõrge, päält kupu `mu̬u̬du; [Munamäe] kupp om kaoni äkiline Ran; mõni kupp om suurõmp, mõni tiĺlemp; suurõmba kupu `kandsõva pedäjit Kam h.  (muid kasutusi) teine silm oli nagu sinine kupp Kse; põis ku kupp vii pääl Hää; nisuke pisike ümmargune kupp oli, pialae ots nagu taśs (pigimütsist) Kad; lapsel silmäd nagu kupud piän mussad Kod; suure sõle nagu suur kupp ehen Hls; ilusa kuperkulli, suure tutu nigu kupu otsan; küll sääl olliva vil ilusa kikerpilli marja, suure nigu kupu jälle; ku piim nakap üle tulema, siss om nigu kupp; labajala soone `ümbre olliva suure villi nigu kupu; om ike irmuss küll tu̬u̬ kärnkonn, kärnäne ja serände `kõrge nigu kupp jälle Nõo; `väikene tarõkupp, `väikene huŕtsikukõnõ nigu kupp inne Kan; kapstil ommaʔ suurõʔ kupaʔ (pead) Krl || fig pea Juo on `jälle miestel kubud `ummes (purjus) Kuu
2. kupuklaas või -sarv `kümme kuppi pani `kaula `pääle, enämb ei `aigetand `pääle sene Lüg; Kupud olid kõik see paramad `sõukste umb `aigetele; Vanad inimesed `uskusid kuppude `sisse `kangest; Selg `pandud oort kuppusi täis, kohe `lautud üks teise `kõrva Pöi; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; öhe kupu panemine ei tee midagi, kuppe pannas kümme ja `viistei·sku korraga Saa; pani kuus kuppu - - abaluu taha, siis `kiskus paha verd `väĺla Amb; mina kupust olen `terveks saand Ann; kupp nõnnagu `takjas akab `külge, imeb verd täis Kod; tee saun palavaks, ma `tõmman `sulle kupud `seĺga Plt; kupp kisub alape vere `vällä Hls; `põrgunu veri tulli iki kupuge `vällä Krk; `aadre `tulli soonest ja kupp `tulli naha vaheld Nõo; mina `lasksõ kuppõ `panda ja kõiḱ, ei avita medägi Ote; Kupp kisup toda `alba verd `väĺlä Rõn; välimist `haigust aŕstiti kuppõ `pandmisega; Kupa `pandmise jaoss oĺl uma lehmä vai puĺli sarvõ ots Rõu; vere `laskmise man umma˽kupaʔ Plv; lasõt `panda kupaʔ Se; kuppu laskma 1. kupusarvega verd välja imema miä olen `laskend kuppi ja `aadri Vai; lasi kaela `pεεle kuppu, niid pεε‿p valuta änam Khk; kui liigende sihes ilma nägemata `aige oo, siis lastasse kuppu Muh; kui kuppu `lasti, siis aavad `löödi ihu pεεl Käi; inimesed jo `lassid `enni kuppo, nihuksed suured looma sarbed olid `saetud Mar; kui vahel mõni kukkus või `aiged sai, sis `lasti kuppu; kolm kopikast kupu`lasmese raha sai siis perenaisele Vig; lase kuppu, küll kupp `aitab Kse; kuppu `lasti `saunas; `moole oo küll kuppu `lastud - - võtab alva vere `vällä Tõs; ammas valutas, lasin pale `peale kuppu Vän; kupu `laskjad saavad `otsa, mudu laseks küll kuppu Ris; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kui piä `valtas, laśk kuppu `peidlä piält Kod; `laśti kuppu `jälle, `sarvedega Lai; noorel kuul ei `lastud kuppu, noore kuu kupp ei olnd kasu Plt; pühäbä üit́s käis vana man kuppu `laskmen Hls; vaja kuppu `laske, alb veri `saisma jäänu Ran; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig Nõo; ku om midägi ädalist, siss lastass `kuppe San || fig [sääsed] lasid mul nõnna kuppu suts ja suts kää peal; kaks kukke läksid kokku ja `laśsid teeneteesel kuppu nõnna et (poiste kaklemisest) Juu || võlga mitte tasuma – Võn 2. (pulmanali) kupu `lasmene, mehel - - paĺlas kõht oli - - künasse `pandi pikali, üks purskas õlut suust, see oli vere asemel - - `pandi kuppu; kolm kopikast kupu`lasmese raha sai siis perenaisele Vig; võeti `riidest `lahti ja siis, `vihtlesid läbi siis akati kuppu `lasma Var; [pulma] lõpul virutati kuppu `laska Mih; kuivad ~ külmad kupud (vereta) `kuivad kuppud `pannasse `vaide nahale ja sääl näväd imeväd Lüg; `kuiva kuppu imedi `pεεle Emm; jah siiss, siäl `lasti külmäd kupud `seĺgä, aga see kõige parem ei ole - - see alv veri see jäeb kõik `sinna naha `alla Var; `Pańti `kuivõ kuppõ ja `pańti vere kuppõ Rõu || fig Lubadi külmad kupud teha (ära tappa) Emm Vrd kopp6
3. võrgutähis püünise `märkideks on kupud Jõe; kupp oli ka `vergurivil `mergiks pääl, kubut `pieti molemis `vergurivi `otsiess Kuu; `ongidele `panna ka kuppud `pääle, esimesest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro VNg; [mõrra] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; Kupp oli võrkude peal, siis nägid kohe kus võrgud on Pöi; kupud o kesk`paika `mõrda Muh; vörgod on kuppus kui nad `kinni on paraja vee sees Emm; kupud on pεεl ja sεεl all on hila kivi Phl; kupp, `seoksed laas munad nigu kupud, ned oo ka ikke kakuami jäos Tõs; kupud olid esteks suuremb jagu puust Kad
4. emakupp, kärjekann neil (kimalastel) om oma pesä sääl vai kupa Kam; kimalaisi um pesähn veidüʔ, rusigu suurunõ um tu kupp; `hü̬ü̬rläne teḱk küüni lakka suurõ kupa Rõu; mehitsel ummaʔ kupaʔ Plv; mehidse kupaʔ Vas; `meh́tseʔ `panvaʔ kuppõ `sisse mett; kimalasõ kupaʔ nut́sitass tühäst Räp; mesi sulatadass arʔ kuppõ sisest `vällä Se