[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kõbjas1 kõbja|s Muh, g -se L(g `kõpja) spor K, Trm, -sse Iis, kõbja spor R(-se; `kõpjas[s] g `kõpja[se]), Vän Tor Kod Plt; kõbjass Võn, g -e Trm Lai, kõbja Jõh M(g `kõpja); köbjas Käi, g -e SaId(`köpja Jaa), köbja Ris
1. puukäsn; tael kõbjas `kuivadetti `kaindla `augus `vällä, siis õli `kange tuld võttama Lüg; `kõpjas `taoti ja `keideti tuhaga `taulast Jõh; tulerauaga `löödi tuli köbjase `külge Krj; kõbjas oo kõva ja murejas nagu kase karp Muh; kõbjas on kõba, se pidas kaua tuld Mar; kui `kõpjale tule `külge panid, siss ei `kustun Tõs; kurja `aigus, kuri kallal old jälle, sinna visati kõbjaga tuld Vän; kõbjasega akatadi piibu pääl tuli Hää; lepa `küĺgis `kasvas köbjas Ris; kõbjase vesi on kreebi vastane Juu; kõbjas õli nagu pinnoline, nagu leib mes vanass lähnud Kod; võt́tis `taskust `väĺla kõbjase kot́i Pil; kõbjas on seande kolla jumekas SJn; `terve libeve puu küllen ei ole kõbjasid Hls; kõbjass olevet massa rohi Krk Vrd kobjas(s), kõbi2, kõbijass, kõbjakas, kõbjus
2. kerge, kuivanud asi (sag võrdlustes) `Pastlid oo `kerged nagu kõbjased Han; [toit] Ku kõbjas - - näri jusku `raati Hää; liha põlend `juśku kõbjas; kuind nagu kõbjas Juu || [riie] oo üsna kõbjass kuin Muh || vibalik inimene see vana saks oli üks va kõbjas Mar Vrd kõblass
3. naise suguelund – LNg

lang|liha
1. kõõlus langliha um `valgõ sälä su̬u̬n lehmäl sälä sisehn vai tuŕa siseh; langliha um `vindse, tu̬u̬d võta aiʔ hammass Rõu; lang lihha jovva ai· hammastõga purust `tsälkiʔ Se
2. (seene osa) tatõl om piniliha all, sääne langliha all Vas || tael – Räp

nahkes `nahkes g -e tael plindi kivi lei tuld `nahkese `sisse; tuluserauaga `löödi tuld, tuli läks `nahkese `külge Phl

nahkjas2 `nahkj|as g -a tael `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tükk `aega mädaneda; `nahkjas `pandi kivi `pääle ning tule säde `löödi `sönna `sisse Kär

niiskes niiskes g -e, `niiske Emm Käi; `niiskes g -e Käi; n, g `niiske Kaa Krj tael Mädade `kaskede `küĺges kasuvad `niisked ja köbjased Kaa; Tuluke `toodi kas lisemast perest vei taguti rauaga ja `niiskega öles sääl lasu `ääres Krj; `panti tuli niiskese `otsa Emm; tolekivi oli ja toleraud ja `niiskes Käi

pess1 pess Trv, g pess|u, -o Kod MMg Äks T V(pessä Lei); peśs Äks, g pessi Pst Hel Ran Rõn San(pessu); päss g päss|u Lai, -i Krk, -ä Saa Hls puukäsn; sellest tehtud tael mes vanad mädänd kased maha `lanksid, `sinna akas pess `kasma; pessod pidid tuhaga ärä kiädetämä, lähäb muredass, võtab tuld `külge Kod; peśs `leotati libeda sehes, kui `pehmest läks, siis tambiti `aamriga ja `pańti `kuima Äks; päss kannu pääl nagu parviku si̬i̬n Hls; siss ragus enne pessi `otsa, säält puhati üdse `otsa Hel; meestel `olli ennevanaste tuliraud ja peśs ja räni. räni küllest `lü̬ü̬di tuli `väĺlä pessi `külge Ran; vana puie küĺlen om pallu `pessu Puh; tuliravvaga `vasta räni `lü̬ü̬di, siss karass tulikipen pessu `küĺge, pessuga näedäti piip palama Nõo; pess tet́ti nii, et kõõv́o külest `võeti sinnä kasunu käsen, keedeti tuhaga ära ja tambiti `pehmest Võn; kõjo pessu iks olli nu̬u̬ tule `lü̬ü̬dävätse Ote; pess oĺl haava, kõo külen, kõo kannu külen, mis `naksiva mädänemmä Kan; vana määnu˽kõo küllen kasuss `säärne siinesugumanõ pess, tu̬u̬ lüvväss nuiaga˽mahaʔ, kotun pandass kumb vesi ja˽tuhk `ruuhhede, sinnä˽pessu `sisse Har; pess kasuss puu küleh, kui ärʔ keedetäss ja kolgitass, siss um tagõl Plv; vanast es saaʔ tult `kostegiʔ, sõ̭ss oĺl räni ja raud ja pess Räp; haaval omma pessoʔ, `uibol ka om Se; kuivanu pess om takl Lei