[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
aks1 aks g aksi Vig Kse Han Pä vankri telg, ass aks on rauast, ike puust, aks kannab ratastega vangert; rõugulese `küĺges oo aks `kinni poldiga Mih; `vanker aksideni sees [poris]; raud aksidega `vankred, kellega `linnas `köidi Aud; `vankrel oo kaks `aksi Tor; ratta aksid Hää
ass aśs g aśsi ~ assi LäPõ KPõ; ass, `assi g `assi R(aśs g `aśsi Hlj IisR); ass g assi Hi vankri (raud)telg nüid on `vankridel raud`assid, aga siis õlivad `neie asemel puu `teljäd Lüg; Assid on nii `äesti tökardiga ää määrit, et `vanker mette sugugid äi kriuksu Rei; aśs raiuti jämedst kase puust, natuke üles`poole kõber Nis; aśsi `päitsed piavad `aśsi aaspaku `külges `kinni Hag; aśsid kisendavad, on `miarimata jäetud Juu; puu `vankril oli küle aŕk sies, mis põhjas käis `aśside vahel JõeK; puuaśsi `vanker - - tema aśs suab `tehtud ühest tükist KuuK; puu aśs ei ole nii `kerge kui raud aśs VJg; puu`teĺgedega `vankri `aśsidelle `pańdi kianid `alla, et nii ruttu ära ei kuluks Sim; Aśsil on mõra sies Trm || Kas sinu `assi `otsad (käed) pidäväd `aeva `kaiki `puutuma ; Oli nii täis `kaanind, et `assidki (jalad) enämb ei `kandand Kuu Vrd aks1
ige2 ige g ige VNg Lüg Vai Sa Hi Var Tõs Khn, -me Jäm Khk, ikke Tõs
1. ike a. härjaike ige `siuti `rihmudega `sarvede ede; `ärjad one iges `atra ies; kahe`ärja ige oli pikkemb; `talvel oli ühe`ärja ige, siis `menna ühe `ärjaga VNg; ärja ige `pandi `rahkmega `vehmri `külge, kui ärjad vädasid; Iges `ärgi `aeti pika vitsage; pane ärjad ige; igemes ärjad; ige pannasse `sarvede taa, `kukla `pεεle, jutad keritasse `ümber `sarvede Khk; ärg kεis igega - - ärja regi vöi rattad olid `aissadega, `vehmer läks kahe ärja vahelt läbi. ärjal `ohja es olnd Mus; `Laupa `õhta `lautud ärja iged `sülda, kui süld täis tulnd, olnd kõik `tiulised kää Pöi; mene pane ärjad igesse; ärjal on `paaris ige ja üksik ige Emm; ige - - `seoke puu oli ja nagu sarve kohad olid sees ka ja sarvete `külge `seoti `kinni. paelad läksid adra kolga `külge `kinni; ma lein ärja iget mette Tõs Vt igenes, igenest b. fig `Kümne `oastaselt `pandi mehele ige piha (pandi tööle); Käivad kut suured iges ärjad (meestest, kes käivad alati koos) Pöi; Äga see möisa ige (orjus) `kerge äi olnd Emm; te nagu iges ärjad – käite kaheksi; üksiges ärjaga oles läind, ma oles `ammu kua sial oln (öeld aeglasele inimesele) Tõs; `Tõmba sedäsi nagu iges ärg [tööd] Khn
2. vankri (puu)telg rataste igemed Jäm; puuigedega rattad änamasti einamal `keimiseks; noorem rahvas `üidvad teĺg, vanasti ikka iged; rattad igede `otsas, pulgad ees ehk `mutrid; ige koljudega o ige paku all `kindi; ige poĺt kukkus sihest `väĺja; mölluga mölludati auk [ratta] rummu `sisse, ige auk Khk; Vanasti olid iged puust iĺlem olid iged änamisti keigil rauast Pha; Igele `pandi rauast kään `alla; tõi raudrataste ige; esimene ~ tagumine ige; puuigedel pole pusisi olnd mette Pöi; Puu`vankri ige on kεige param tammepuust `tehja Emm; ige otsad `öeti - - rattad püsteti `sinna `sisse, igedel `lasti augud `sisse, pulgad `pandi ette. `öeti puuigedega `vanker; [puuvankril] ige - - raud`vankrel olid näd aksid Tõs
3. ristpalk tuuliku peas `Oasta viie-kuie`kümne eest siis akati igedega [tuulikuid] tegema. Kaks teras`kanti tahutud tamme ige `aeti `risti völvist läbi. `Oardamid `pandi raud `poltide ning vörudega ige `küĺge; Igesi on kaks, `risti läbi völvi; Ige auk (tuulikuvõllis) Pöi
4. voki rindpuu – Krj
5. põikpuu `kellu rippu igess; treipingi radas käis igess VNg; [sängil] Olid iged all, teised ige otsad olid seina sees ja teised otsad olid tulba sees ja lauad olid igede pεεl Käi
Vrd ike1
1. ike a. härjaike ige `siuti `rihmudega `sarvede ede; `ärjad one iges `atra ies; kahe`ärja ige oli pikkemb; `talvel oli ühe`ärja ige, siis `menna ühe `ärjaga VNg; ärja ige `pandi `rahkmega `vehmri `külge, kui ärjad vädasid; Iges `ärgi `aeti pika vitsage; pane ärjad ige; igemes ärjad; ige pannasse `sarvede taa, `kukla `pεεle, jutad keritasse `ümber `sarvede Khk; ärg kεis igega - - ärja regi vöi rattad olid `aissadega, `vehmer läks kahe ärja vahelt läbi. ärjal `ohja es olnd Mus; `Laupa `õhta `lautud ärja iged `sülda, kui süld täis tulnd, olnd kõik `tiulised kää Pöi; mene pane ärjad igesse; ärjal on `paaris ige ja üksik ige Emm; ige - - `seoke puu oli ja nagu sarve kohad olid sees ka ja sarvete `külge `seoti `kinni. paelad läksid adra kolga `külge `kinni; ma lein ärja iget mette Tõs Vt igenes, igenest b. fig `Kümne `oastaselt `pandi mehele ige piha (pandi tööle); Käivad kut suured iges ärjad (meestest, kes käivad alati koos) Pöi; Äga see möisa ige (orjus) `kerge äi olnd Emm; te nagu iges ärjad – käite kaheksi; üksiges ärjaga oles läind, ma oles `ammu kua sial oln (öeld aeglasele inimesele) Tõs; `Tõmba sedäsi nagu iges ärg [tööd] Khn
2. vankri (puu)telg rataste igemed Jäm; puuigedega rattad änamasti einamal `keimiseks; noorem rahvas `üidvad teĺg, vanasti ikka iged; rattad igede `otsas, pulgad ees ehk `mutrid; ige koljudega o ige paku all `kindi; ige poĺt kukkus sihest `väĺja; mölluga mölludati auk [ratta] rummu `sisse, ige auk Khk; Vanasti olid iged puust iĺlem olid iged änamisti keigil rauast Pha; Igele `pandi rauast kään `alla; tõi raudrataste ige; esimene ~ tagumine ige; puuigedel pole pusisi olnd mette Pöi; Puu`vankri ige on kεige param tammepuust `tehja Emm; ige otsad `öeti - - rattad püsteti `sinna `sisse, igedel `lasti augud `sisse, pulgad `pandi ette. `öeti puuigedega `vanker; [puuvankril] ige - - raud`vankrel olid näd aksid Tõs
3. ristpalk tuuliku peas `Oasta viie-kuie`kümne eest siis akati igedega [tuulikuid] tegema. Kaks teras`kanti tahutud tamme ige `aeti `risti völvist läbi. `Oardamid `pandi raud `poltide ning vörudega ige `küĺge; Igesi on kaks, `risti läbi völvi; Ige auk (tuulikuvõllis) Pöi
4. voki rindpuu – Krj
5. põikpuu `kellu rippu igess; treipingi radas käis igess VNg; [sängil] Olid iged all, teised ige otsad olid seina sees ja teised otsad olid tulba sees ja lauad olid igede pεεl Käi
Vrd ike1
igi2 n, g igi Jäm Ans Khk
1. härjaike ärg on igis Jäm; kasepuust olid `tehtud suured igid; igi sai ärjale `sarvede taa `siutud surte `rihmadega Ans; kui ühe ärja igi oli, siis oli pεε ase `keskel; ärjad `pandi igise; iga ajab ärja igi (ikkesse) Khk Vrd ike1, iki1
2. vankri telg reied tulad tagumise igi juurest Jäm; puu ~ raud igidega rattad; koes ratta rummu ots `vastus jooseb, see `üitasse igi kailaks; ratastel on igi augud ning pulga augud Khk Vrd ike1
1. härjaike ärg on igis Jäm; kasepuust olid `tehtud suured igid; igi sai ärjale `sarvede taa `siutud surte `rihmadega Ans; kui ühe ärja igi oli, siis oli pεε ase `keskel; ärjad `pandi igise; iga ajab ärja igi (ikkesse) Khk Vrd ike1, iki1
2. vankri telg reied tulad tagumise igi juurest Jäm; puu ~ raud igidega rattad; koes ratta rummu ots `vastus jooseb, see `üitasse igi kailaks; ratastel on igi augud ning pulga augud Khk Vrd ike1
ike1 ike Kan, g ikke u Vll, spor L, Ha Jä VMr Iis spor TaPõ VlPõ M, T, ike Muh Kul LäEd Mih PJg Hää Ris; n, g ikke spor R; ikeʔ, -õʔ g ikke, -õ Plv Rõu Vas(p ikeht) Räp; in ikken Har, iḱk- TMr; eke g ekke Rid(ekes), eke LNg Mar Kul; ikes g ike Krk; ikess Krk Krl, ikkes Kuu, g ikke; p ikest Hel; iḱk g ikke Lut
1. ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2
1. ike a. härjaike `ärjäd õlivad ikkes, kui `kündasivad Lüg; ikke konks on ikke kess`paigas, kaks `ärga ühe puu `õtsas, `konksust läheb kett `atra `külge Jõh; paneme ärjad ikese Muh; mu isal oli ühe ärja ike ja kaheärja ikked ja Mär; ikel oli `keskel auk, `ärgade iked olid nikerdud; Ike oo ärjal juttadega sarvede taha `siutud Han; ärg sai ikes `pandud Ris; ikke sees oli kaks `pulka, rahe käis `nende vahe`paikas `ümmer ikke; `võt́sin ärjad ikkest ää Nis; taliike on löhem kui suiike Hag; ikkega ärjad olid koos, sie sai jutaga `kińni `pandud Kos; ärjal old ike `sarvede pial ja siis olid ikke rihmad kudagi põigiti HJn; üks puu käis `sarvede ies, teine puu käis `sarvede pial, ja `otstest oli kokku tapitud. seda `üiti ike Koe; lakas on viel vanu ikkeid Iis; üksik ~ `paarisike KJn; ärjä om joba ikken; [härg] `vankre ehen olli ka aistege, aisa olli ikke küĺlen `kinni; ikess `panti ärjäl `sarvi `pääle, ku `künme `minti Krk; tollel aal künneti ikkega - - `panti nisuke puu `sarvi `otsa, siss sinna `panti kabla `küĺge, siss vedäsivä [härjad] Ote; häŕg pandass ikkehe Vas Vrd ees3, igi2, ikäss b. fig (raskest tööst, sundusest jne) igä päe pead ekes olema Mar; Naine võttis ike `kaela, ku mehel läks; Ma ole iga jumala pää kui ikkes ärg (palju tööd) Han; kui mies oli paha, juodik ehk [öeld] no sai ka [naine] nisukesega ikkesse KuuK; mul alati ike `sarvis KJn; `tõmba kõ̭iḱ pääväke nanda ku iḱken äŕg TMr; kaŕussõl jahussõʔ ikkõʔ äraʔ (antakse palju puhkeaega) Räp || Need mehed on ühteinge paarikoupa nagu ikkes ärjad (pidevalt koos) Han; te käit ku ärja ikken (aeglastest töömeestest) Hel
2. vankri (puu)telg – Muh spor L keanid o ikede `külges all, muidu kulutab iked `katki; rõuk köib ike `sisse. ike nukal o pulk sehes Muh; laste oiab ikesid kinni; ikenuka pulgad Kse; akś on rauast, ike puust; käänid oo puuikedega `vankrel Mih; esimene ja tagumine ike PJg; vanasti `oĺlid `vankre ratta iked ka puust, üks `oĺli i̬i̬s teine taga Hää Vrd igi2
3. ristpalk tuuliku peas `veśki ike; Pikk ike; Lühike ike Trm Vrd ikkepalk
4. voki rindpuu – Mih Krk ?Võn Kan Plv Lut (oki) emapuu ~ ike Mih
5. pl ahjuvõlv `enni olid kõik `paedest `tehti aho eked; keris oo kibi laso aho ekete peal; ahol o raudeked ja vahekibid vahel Mar; `eśteks `pańdi suuremad [kerise] kivid `senna ikede vahele Kul; ahu iked oo kerisega ahul Var; ahju võĺb on ikka uus sõna. vanaste `üiti ikka ikked; ahju ikete piale `lauti keris Nis
6. [kiriku] kellä ike (põikpuu); luukarnitsel on ike piäs KJn; Adra ike (rindpakk) Võn
Vrd ige2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|