[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

ebu2 ebu, -o ebe; helves; piisk; (väike) raas; õhuke kord, kirme vähäkene lume ebo tuleb. lume ebod, lillelised üheldässe ebode `kõsta; lume ebod ehk vihmä ebod; linal pudeneb ebosid ja luid `ketruse aal; taku ebod; `enne ajas ebo (tibas peent vihma); õhukesed `juuksed, üks ebo aga; piimäl kuare ebo piäl Kod

kiba|s, kiba|(s)se1 kiba|s Jõe Kuu Muh spor L/kjõbas Khn/, Ha Amb JMd Koe Plt Pil, -sse spor Lä, Juu HJn JõeK JMd Koe VMr Lai Plt Pil KJn, -se Muh Saa adv < kiba1 kui niied es tõstata üles `lõngu εnam, siis lõŋŋad oo kibas; lõng `olli kibase jään, pannasse uiest niie silmast läbi; kui lõŋŋad akkavad kibas `köima, siis lõegatse pea`nahka (lõigatakse kanga algustükk maha) Muh; mõni niis o pikem ja mõni lühem, siss võtab `kanga kibasse, ei kei õieti `tihvas mette; kui niie aas katti lähäb siis jätab lõnga kibasse Mar; ei `oska kangast kududa, nii `paĺju jätab kibas `lõngasi Mär; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem Aud; riie on kibas kui kangast `kootakse ja `äśti ei ole tallatud, siis jääb riie alt kibasse Juu; kui korutas, teine lõng jäi lõdvale, jäi kibasse JõeK; kule so kangas on kibas, ei tõuse `iasti JMd; kui niis `kat́ki läheb, siis akkab lõng kibasse `jääma, alla või `piale Koe; `kangal jäävad lõngad `peale kibasse, ei põimi kõik Plt Vrd kibus1, kibusse, tibas(se)

kõhkutama kõhkutama, (ma) kõhkuda
1. Kõ̭iḱ `täämbäne päiv mu˽kõhkut́ (tibas) `vihma Rõu
2. kõkutama Tütärlatsõʔ `autu pääl mu˽kõhkudi kõ̭iḱ ti̬i̬ `naaru Rõu

natike(ne) natik|e Pha Tor VJg Krk/-ik/ Pil KJn, g -se Kaa Mih Tõs Hää, -ese Kse; nat́ik|e Kul Vig Aud Vän Juu JMd KJn Kõp Vil, g -se Tor Saa, -ese Jür; natike|ne Kaa Puh San, nattike|ne Vai, nat́ike|ne JMd VMr Iis Plt, natigei|ne Jäm(-ge|ne) Ans, g -se natuke(ne) natigeise istutasin Jäm; Äga töö juures pole nalja mette natikestki; Vanasti loomad seda (põhku) näljaga ikka natikse süüa nosisid Kaa; vötame natike kannatist, `öhta `kaugel Pha; küll soab ühe natikse korraga `keeta, kui pada pisike Tõs; lusistab nat́ike äkkega üle, ega see `maale kedagi tee Aud; `tildre tiivad natike `konksus Tor; ta tuĺli nat́ikse aa pärast `paprega tagasi Saa; `enne ei sadand paelu `ühti, mud́u nat́ike tibas Juu; Nat́ikese `saia piab lapse jäuks `jätma Jür; `laena `mulle nat́ike `leiba JMd; jäi nat́ikene iĺjemast VMr; pane natike `suala supile VJg; vesi nat́ikene pealt küĺmetand Plt; `aknast nat́ike paestab `valged KJn; anna `mulle natikene `saia Puh Vrd natine

sipake2, sipakene sipa|ke Saa Trm Lai, g -kse Krk; sipake|ne g -se Puh Nõo; sippakene Lüg tsipake(ne), natuke(ne), raasuke(ne) `anna `mulle `viina ja sippakene `leibä sakkuskast `pääle Lüg; pane sipake veel Saa; Vahetevahel tibas sipake vihma Trm; poolpime sipake nääb Lai; Si̬i̬ vesi om `mõskmise jaoss sipake ki̬i̬b Krk; üits sipakene `tuĺli `vihma Puh; maja om mõtsa veerest sipakene `kaugembal; Tule mulle sipakesess appi Nõo Vrd tsipakõnõ1