[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

palutama palut|ama Trv T Urv Lei, -amma Har, -eme Hls Krk(-em) Hel San, -õmõ San Krl; palotama Võn Kan VId(-mma); `paltama Nõo Lut

1. a. tulega hävitama, hukkama; tules põleda laskma ärä kikke puid ärä paluta Trv; me palutem `okse Krk; sääl nurme nuka pääl palutedu nu̬u̬ Moosesse raamatud kõ̭ik ärä Ran; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; varass varastab, jääp vaǵa `saina, a tuli palutab `puhtass kõ̭iḱ; lubati kaits `ku̬u̬rmat agu `paltamise jaoss Nõo; ma näi, ku ta lei aia laṕpe `katski, nüid palutass minu `aida Ote; ütte`viisi palutõsivõ, ea‿s neil üttegi puupilbäst es olõ San; ma olõ kõ̭iḱ puu˽vällä˽palutanuʔ, piat `mõtsa minemäde ja˽puid raguma Har; ku minno puvvass vai palotadass tulõriida pääl, ma umma `usku ei˽muudaʔ Rõu; timä löüś, et laut nigu˽kiviunik, sannakõnõ `väikene `säĺga võttaʔ, śaal olõ õi˽midä palotaʔ Vas; leṕp om palotamesest pia niisama hää kui `kõivge Räp; ossaʔ palutõdi `välla Lei || suitsetama palut́ `piipu Trv; kas sa ka jo `piipu palutamma nakat Har b. maad tule abil põlluks ette valmistama vanast palutedi `sõ̭õ̭rdu, agu `raoti kõ̭ik lademede maha ja `lasti kujuda - - siss `panti veerest palama Nõo; tarviss sõõrd ärä palutada Kam; oĺl mõ̭ni kümme unikut rinnan, palutõdi kütüssiid Krl; noʔ ei˽saa˽kütüśsit palotaʔ, no umma˽maiu man looma `laosõʔ Rõu

2. valgustamiseks või soojendamiseks põleda laskma kodun olli pirru, mis paludide Krk; siin saman Keŕkmäe otsan palutedi jaanituld; pühäbä es tohi `pääle kellä viie enämb kooli tuld palutada, pidi lambi ärä kistutama Nõo; vai siss vanast `laḿpi oĺl, vanast oĺliva pirru, palotõdi `pirde Võn; jaanituld tet́ti jah, palotõdi jah jaanituld Se

3. kuumutamisega töötlema või valmistama kolmkümmend tuhat [telliskivi] lännä `ahju, kui neid nakati palutama Ran; lubikivedest tetti lubiahjule võlli `sisse, siss `panti lubikivi `võĺle `pääle, palutedi `lupja Nõo; roosasit [kartuleid] viinass es palutada, noid `sü̬ü̬di Kam; kas miʔ no˽piirätust palutaʔ saa; vanast palutõdi enäm `viina, ku no˽palutõdass, siss oĺli egan `mõisan viinavaprik Har; esä teḱk lubja aho, palot́ `lupja Rõu; mis tulõ läbi oĺl ärʔ palotõt, tu̬u̬ oĺl periss `õigõ savikivi, mis palotamadaʔ, tu̬u̬ oĺl saviplöńn Plv; hüt́si nimä˽palodi ja möiʔ Vas; `viina palotõdass `sukrigaʔ Se || röstima tsikuŕ om si̬i̬, midä kohvi uppele sekkä palutedess San; ma˽paludi kohvi Urv

4. väga kuumana või tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama; kõrvetama ma paluti keele ärä Trv; ahi om kuum alle, las `jahtude vi̬i̬l, levä paluts ärä puha Hls; ku käe ärä palutit, siss võtit `peoga `su̬u̬la, pannit `pääle - - katte valu ärä; ma `üt́li küll, ärä paremb mińegi nõna palutama, ega tost midägi `väĺlä ei tule, läits iki - - ja palutki nõna ärä piltl Ran; paast võtat [sööki], siss nigu tuld võtat, igeme palutab ärä; kui konnakuduga mõset, siss ei palutana päiv nägu ärä Nõo; päiv om jo nii pallav, ta palutass su ärä enne, kui sina sinnä manu saat Ote; ma˽paludi hommugult suu pudruga välläʔ, noʔ om viĺli üless tõmmanu Har; Kuuma `vi̬i̬ga paludi är˽mõ̭nikõrd jalaʔ Rõu; äḱki haarat, suu palotat vns Plv; olõss tä keelega `maitsnu˽tu̬u̬d seebikivvi, siss palotanu˽keele inne Vas; jovva ai liikuta hińnäst, päiv ka palotass ni kõvastõ Se; ala palutu `sõ̭ŕmi Lei

5. tulise esemega kaunistusi tegema `ku̬u̬tslioraga palutõdi anuma peräle nimi `sisse ja anuma kaasilõ ilumulgukõisi pääle Har

6. (intensiivsest tegevusest) siss palut `vanma, mugu koradi lennässivä Ran

Vrd põletama

põletama põlet|ama Hlj Lüg(-amma) Jõh(-amma) IisR Pöi Muh L/põlõt- Khn/ K I Trv, -em(e) Pst Hls; pöle|tama Sa Noa Ris, -dama Hi; poletama Jõe Kuu VNg Vai(-mma)

1. a. tules põleda laskma; tulega hävitama, kahjustama `tõine on põletaja välk ja `tõine on `lõhkuja välk Lüg; `vargad poletivad maja maha ja tabivad inimesed `vällä Vai; `pühked `viidi pöllu `pεεle ning siis pöletati sääl ärä Jäm; kui [kirvel] vaŕss `katki läind on, siis pöledasse silma `aukust vana varre ots `välja Khk; panid omal kulu pölema, siis pidid ajad maha pöletama Kär; siis oli käsk, et nee lehed pidid `soama ää põletud Pöi; tuli põletas `riided ää Muh; kui põletad puu `raagu, siis see `suitseb Mar; akkas mõesade põletamine `peäle Vig; Lapsõd küll majasi maha põlõtan Khn; laev ävis, põletadi mere pial ära Hää; põletasid mõesad kõik ää, `mõisasi põletadi Rap; pani tule `otsa, põletas [maja] maha JJn; seda `ütlevad, et kui suurel nädalal müristab, et siis `pikne põletabpaĺlu Pal; vana `määrdetüńnu põletanuvad ära Äks; Põleti pabert `valge taldriku pääl ja tõmmati sedä `musta igi säält [ekseemile] `pääle Vil || (teat kaardimängu mängima) `mõisa põletamine, seda saab kahekesti `mängida, `kelle `kaardid on `enne `õtsas, sene mõis on põlend Lüg; akkame `linna põletama, teine jääb põlenuks ja teine jääb `terveks Hää; mõni mängib marjast, mõni põletab `linna KJn b. maad tule abil põlluks ette valmistama `raiub agu ja paneb `ninda `laiali ja põletab maad, tieb küttist Lüg; maa oli aleks põletud puhas LNg; läks karet põletama Lih; juured ja võsad põlevad ää, kui `uhta põletatse Kse; pidin tänabi kebadi `uhta põletama, mul va lepikuvõsa oli paelu Mih; Ku ära põletadu `oĺli, siis akati `künma Hää; alet põletati kuiva ilmaga, noorem lepik raiuti üksi pidi maha, `raidumine oli kevadel, kui lumi ära läks, siis `kuivas ruttu Trm; kevadi käisime sood põletamas, suured mättaunnikud, kui nad ära põlesid, sisd lahuteti laiali ja pärast `tehti rukki Äks; siis sai kõik mua põletud, agu mua `siśse `aetud ja sellega `rammu `tehtud Ksi; `jämmema puu lõigati ärä ja `väiksema raiuti maha ja põletadi põlluväess, nõnda tetti uut maad Pst c. suitsetama kaik segodetti segase, siis poledetti `piibus Vai; mees pöledab `piipu Khk; [kas sa] tubakast ei pöleta Noa; `istus tooli peal, põletas `piipu Mär; ma olen kõik oma tubaka ära põletanu Hää; mehed põletavad tubakast JMd; vanad inimesed kõik põletasid `piipo Kod

2. valgustamiseks või soojendamiseks põleda laskma eli `lampi poletasima VNg; Iilet pöletama - - `akna pεεl oli ikka kaks tuld pölemas, aken oli mere `poole, selle järgi tulid `maale Jäm; nee puud on pöletamise jäuks `pandud Khk; rasva`küinlad olid, neid sai pöletud Kär; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; `piirgu pöledati Emm; meie oleme ikke agu koa pliida all põletand Mär; agad said `kinni `siotud, `talve sai `ahjus ää põletud Ris; siis tulivad need vekesed lambid, poslamasla eli põleti `lampides JõeK; `lauba `õhta, siis `kõikse üe põletati [jaanituld] VMr; kas te `õhtati tuld koa põletate Trm; peeru põletamene `oĺli `vaene asi KJn; `istus sääl sis selle `koldekivi pääl kummi all ja põletas neid `pi̬i̬rga Vil

3. kuumutamisega töötlema või valmistama `telliskive põledetti `ninda kui `lupjagi Lüg; `miili pöletadasse maa sees, tehasse süsi Khk; tegid `törva, lubjakivisi pöledati Mus; Roosipotid on sauest ja tules ää põletud Pöi; `lintri kivid sauest tehasse ja põletatse ää Muh; pöledat viin on arstirohi Rei; paekibidest põletatasse `lupja Mar; ma ole isi ühü ahutäve tökatid `välla põletan Var; `toorest puust oo `süśsa põletud Aud; seda (vikatitera) põletadi, tule tukiga `laśti pialt läbi, kui ta liig vali oli, see `ańdis tagasi Ris; asunikud teevad omale vekesed [lubjaahjud], põletavad öhöksa-kümme `koormat kiva ää Kos; kohvi põletatasse (röstitakse) `prenriga või padas; si̬i̬ õppis viina põletajast Äks; `müiri `tehti ja lubja põletadi Plt

4. tulise esemega kaunistusi või märgistusi tegema valitsus lasi põletada sugu ovostelle `märgid `külge `rauaga Lüg; ennemalt olid vanad kirstud, ilusad põletud roosid olid peal Han; Sai seest ää õenestatud ja oraga põletatud Amb; sie kann oli ikke ilustetud - - põletatud olid märgid `piale VMr; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubakukaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil || juukseid lokkima lokkib ehk tieb lokkisi `rauaga, põletab oma `juuksi Jõh

5. a. väga kuuma või tulisena tunduma, sellisena valu põhjustama tuline `kardulgi poleta `ambaid VNg; suppi `tarvis jahutada, sie põletab suu Lüg; poiss pöletas oma kääd rakku Khk; Ajand keeva vee poti `ömber ja põletand `eese jala puhas ää Pöi; ää põletag oma `sõrmi ää mitte Muh; pala supp, põletas suu ää, las ta `jahtub vähä Mär; ma põletasi käe ära Hää; ära põleta oma `siĺmi ära JMd; tuline rasv põletas kää pial rakud ülesse Koe; `õerudes ja põletades tuleb rakk Kad; kui paar `korda sai märja luvvaga üle tõmmata, oli `jahtunud, siis ta (ahi) enam ei põletanud, võis leevad `ahju `panna Pal b. kõrvetama (päikesest) pääv põletab näo `pruunist Jõh; päe ää põletand Mar; kuib nõmme maa, siis ta põletab [põuaga] ära kõik Ris; nied `riided piavad palju `rohkem `vastu, mis `päike on sedasi põletand (pleegitanud) KuuK; põesaste vahel ja kus `päike põletas ka, vili ei `kasvand JJn; nahk aab `kõrdu - - nagu suvel pääv ärä põletand Kod; päävast `ruskest põletatud, see oli päävitand naha värv Lai; Suvi olli kuum, põlet́ viĺlä ärä Hls c. kahjustavalt mõjuma (mingitest ainetest) Kui põlluramu paelu külüd, siis põlõtab vilja ää Khn; kui `jälle [lehelist] paĺju panid, siis põletas `kanga ära plekiliseks KuuK; Kui kohe kange pargi sisse naha paned, siis põletab naha ära ja see nahk akkab murduma Trm

6. teravat, pistvat valutunnet põhjustama Nii `kange valu on, et põletab sihes Pöi; mu `rindus põletab nõnna et Muh; Tuul `vasta nägu talve põletab nagu soolvees Han; nina sees ja pale `końte sees ja kulmude sees põletab nii et Aud; `kurkus põletab Ris; küĺg akkas põletama Pee; küll om valus küĺm, nõnda ku põleteb Hls

7. kihutama; virutama küll aga obone põletas menema, ei saand kätte Jõh; Läks kops üle maksa ja põletas ühü [hoobi] Han; põletasin `talle kohe `vasta nägu Koe; pani obese ette, põletasid kõhe `linna `minnä Kod

Vrd palutama, poltama1