Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg,
spor eP(
ke- Käi Phl Rid;
kjõ- Khn)
eL(
ḱõ̭- Se), g kea,
kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas;
kida g -me, -m(
m)
e RId(
kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis,
sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg;
keele kida alt `kinni Jäm;
kes seda juttu `rääkind on,
selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk;
See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad,
on keele kida Pöi;
keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar;
lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn;
keele all on veiksed sooned,
niid o keele kidad Hää;
Kui keele kida `paistema aas,
siss oĺli kurk `aige Saa;
kellel kida kiäleõtsani,
si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja,
tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod;
mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l,
vai lõks Ran;
vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl;
kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all,
tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu;
kida keele all,
piät ärʔ lõikamma Plv;
kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ;
kida langakõsõ;
kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ,
s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida,
mis `kurkus liigub;
keele kida paistab käde Ans;
keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk;
kurgo kea sees `aige Käi 2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää;
Keel kidas vai kidakeelne on see,
kes ei sua iast reakida Trm;
sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat,
tu̬u̬l om nigu putass manh,
nigu kida om keele sisen Har;
kida om keele all mõ̭nõl,
tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää;
kabja kiad `mulda täis Khk;
Menel obusel oli kabjakida seike körge,
see loom äi es vei paĺlaste jalgega,
ilma raudeta poolist keija Kaa;
kui ööne kabjaga obu oo,
siis o vähe kida,
`umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa;
nuga läks kabja kea `sisse Pöi;
`Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama,
muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei;
`kapje kidad oo aiged;
nael läks kabja kida `sisse Mär;
kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris;
obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida,
kala pöse`loudade all Jäm;
kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses,
teine äär on `pehme,
karune - - kui kala `ingab,
siis ta ajab kiad laiale;
`värske kalal on punased kiad,
vana kalal on kollakad kiad Khk;
kala kida,
seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab,
siis vaob kida ko `kinni Pöi;
kui kida punane,
siis oo kala ea,
kui `valgeks võtab,
siis ta oo vana Muh;
rapid `vöödags `välja,
kiad jεεvad `sisse Käi;
kala kida,
kala kurgu `juures seal,
sandi maigu tegevad `sesse,
kui alvast `pestud on Mar;
Kjõda seüä `ühti,
aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn;
kala kead oo kala pea sees,
`seoksed `narmalesed,
lõpuste all Aud;
avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis;
kõvast lüöd,
siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse;
kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega,
kahel puol Trm;
lõpussa kiad Vil ||
fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all,
`tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse;
Kidamed sai `anda `kassile Lüg;
Kui kala `ruogid,
siis on käed kidametega kuos IisR;
kala sisimuksed on kidamed Vai;
vähematel kaladel kiad,
tursal `eetaste sooled Jäm;
ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk;
kui kalu kidutse,
sis sooled ähk peed,
mis ää vissetse,
o kiad Mus;
silgu `röökmed ~ kidad HMd;
võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod ||
kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg;
kida oo kalal suus,
lõuge vahel,
nendega sööb,
`lahti ei lase,
nagu ogad suus,
kahelpool suud Tõs;
kala ḱõ̭da (“keel“) Se ||
`luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1,
kidu1,
kitt2,
kiuksed5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort,
umbest kidakord pääl Khk;
Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa;
kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad,
kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla,
arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk,
`öetasse kida PJg ||
? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul;
sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää,
kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel;
puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg –
Har