Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kaine1 kaine g `kaine Mar Mär Tõs Tor Juu Ann Koe Trm Plt Hls San; n kaene Kul Tõs PJg(g kaene, `kaene)
Juu Kos JMd Pal Trv, g `kaine JMd Puh Nõo; n, g `kaine R Jäm Khk Vll Pöi Rei VJg Sim Iis;
kainõʔ Krl;
`kainõ Räp1. mittepurjus; karske `kainest pääst on mõeld ja kui `viina saab, sis on `julge `ütlemäie Lüg;
tama vist `kaine `pääga tegi Vai;
äi äga ta `kainest pεεst nii ull polegid Khk;
kaine mees ei võta õlut egä võta `viina koa Mar;
kaene inimene ei võta `viina, põle `purjus PJg;
see on naa kaene mees, ei see ole `purjus `ühti Juu;
täna on ta kańnis kaene JMd;
ma `rääkisin `kainest peast seda, ega ma `juabnud old VJg;
kes se `kaine inimesele tohib seda `öölda Sim;
magas nüid oma pea `kainest Trm;
päris `kaine `peaga sõimas teist Plt;
miu mi̬i̬s om kaine mi̬i̬s Hls;
`kainest pääst om ta periss tark mi̬i̬s, `kaine `pääga ta niisugust `asja ei ti̬i̬ Nõo;
Mä olli jumala `kainõ Räp2. karske; elukommetelt korralik kena `kaine inimene, `kainest `riides Jäm;
oli üks puhas ja kaene inimene, ei liperdand poestega `ringi Kul;
kaene inimene, aeab `piskuga läbi PJg;
kaine inime oo karsk ja puhas kasinaga läbi aeaja Tor;
see kaene viks mees, naa `puhtad `riided `selges Juu ||
vaikne, tagasihoidlik tama on nii `kaine inimine `ommete, ei tämäl ole juttu Vai;
see kaene vahane `vaikne mees Juu ||
närb `toine on `aplas `süöma, `toine on `ninda `kaine VNg ||
tühi üsna kaene see meri või tühi, ei ole kala ega `räimi Tõs ||
see on üks kaene naesterahvas, sel põle enam seda kuupuhastust `ühtigi Juu;
ta kaene tüdruk alles JMd3. mõistuspärane, praktiliselt mõtlev või toimiv sii küläs oo paelu `kaini inimesi Tõs;
tema on `kaine piaga mies Iis;
mu miiss om `väegõ kaineʔ egä asja `vasta Krl ||
tervise juures keedan vahel `süia, kui ma olen kaine, kui on tervit;
tema ikka kaine veel Ann Vrd kaede2