[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kärbes kärbes Muh Hi L(-äs Mär) K I(-ss Trm) Krk/-ss/, `kärbes u IisR, kärbäss Plv Se Lut(-śs), `kärbne Äks Rõu/-ŕ-/ Plv/-ŕ-/ Räp, `kärpne Puh Nõo Võn, kärpses Khk Mus Rei Noa/`k-/ Ris, g `kärpse; kärbäs g `kärpše Lei; pl `kärpsed Lüg spor Sa, `kärpseʔ Kra; ppl `kärpsi Jõe Pöi/-d/
1. väike kahetiivaline putukas (peam Musca) `Akna`pääline kõhe `kärpsi täis Lüg; Kui oomikul kärpsed kangesti silmade kallale topivad, tuleb pääval vihma Kaa; `matsabe petatatse kõik asjad ää et siis põle `kärpsid sui Muh; `kärpsed ammostavad Emm; näh `kärpses `kiusab Noa; lehm aab `kärpsid Mar; küpseta `kärpse seent kärbeste `tarvis Kul; vanad inimesed veel, et jahvatasid madisepäe `kärpsi - - et siis ei `tulle - - änam `kärpsed tuppa naapaelu Tõs; `kärpse sittä kõik kohad täis Juu; madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür; kui külm keväde, siis ei piä `kärpse munad ärä mädänemä, siis näväd sigeneväd; kärbes tuleb ike ühen sinuga, egä see `ju̬u̬ksmine kärbess maha‿i jätä Kod; `kärbne `lendab vahest lambi `pääle Äks; Ega ne kärpse ei ole jumalast luudu Võn; köüdä vil päält nööriga kińni ja, et `kärpse mano‿i saaʔ Plv; pujokõnõ pandass `tarrõ, ku `käŕpset lätt täüś, tsusatass kotte Räp; `käŕpsit tulõ tarõ täüś haavapuie seest kost tulõvaʔ, sääl nä kasusõʔ Se; hall ~ pime kärbes sõgelane allid `kärpsed olid söged Jäm; pimedad `kärpsed, mõni [ütleb] et tohmod `kärpsed, need ammostavad `kangeste Mar; aĺlid tigedad `kärpsed, pimedad `kärpsed nimetakse neid Amb; hispaania kärbes 1. ravim hispaania kärbsest (Lytta vesicatoria) `ispaania kärbess, sellege võiss `perra `panna (armuma sundida) Krk; 2. porikärbes üks suur one sinine, `üeldässe `ispaa·nia kärbes; ku `ispaa·nia kärbes kalade ja liha `piäle situb, siis kõhe uśsid lüäväd `sisse Kod; hobuseperse kärbes (liik kärbselisi) obusel on `kärpsed perses, obuse `perse `kärpsed Khk; obese `perse kärbess ~ raud kärbess Trm; kirju kärbes (liik kärbselisi) kirjod `kärpsed, ne ne `oelad on Ris; `kirju kärbes on ise ja parm on ise Amb; `kärpsid on palju, ühed on kirjud `kärpsed MMg; rootsi kärbes (taimekahjur) vaest varakult on rootsi kärbes jälle siin, on kevadete varakult väilas ja rikuvad porgandid ära JJn || fig Äi see tee kärpselegid kurja Emm; Pane suu `kińni, `kärpsed `lendavad `sisse Hää; suu teeb suure linna `vaĺmis, aga kääd tee `kärpse pesagi `vaĺmis Juu; kärpseid pähe (silma) ajama ~ loopima mõjutada püüdma raiud teisele `auku pεhe ~ aed `kärpsed pεhe Käi; meelitab ja õśsitab mud́u `tühja, loobib `kärpseid pähä Juu; ajab tõesele `kärpsid pähä Kod; Kavval inemine et aase tõsõlõ `kärpsid `siĺma Plv
2. ristikujuline kindakirja motiiv kas paneme [kindale] `kärpsed `sisse vöi lapid vöi `ruutlikud Vll; mina tegin kõige `prostoi·malt, teesele tegin `kärpsed `sisse, teesele kahed Amb
Vrd kärbane2, kärblane, kärbline, kärmes, tsärbäss