Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
jaote `jao|
te Vai Rõn(-
tõ),
jaote Puh jaoti, ositi `ansi `lapsile `saia `jaote käde;
`enne `leigati `leivatükki ka inimese `pääle `jaote Vai;
tiib jaote tüüd Puh;
inemisi om kah `jaotõ, tõnõ om vihane, tõnõ om kannatlik Rõn Vrd jaoldõ
mätsuma `mätsuma, (ta) mätsub Mär Jür/-t́-/, `mätsub Lüg(-maie)
1. nätsuma; matsuma `taiginane leib `mätsub `ammaste vahel Lüg; sööb naa, et suu mätsub Mär
2. lastek sööma Kiisu mät́sub oma leivatükki Jür
näksima `näksima, (ta) näksib Jäm Kaa Pha Muh Käi Rei KuuK JJn Kad Sim Trm KJn, `näksib Lüg Jõh IisR; `näḱsmä Nõo Kam Rõu, `näḱsme Krk, (ma) näksi
1. kergelt hammustama `Leivatükki `küljäst nagu iir `näksis Jõh; `Näksime‿s nii `kauva `kuiva `leibagi IisR; Öuna küllest on natike näksitud Kaa; obu `olli kürvitsed `näksin Muh; jänes on [peetidel] lehed ära `näksind JJn; Kui [hobuse] alvast kinni seud, näksib sõlmed ammastega lahti teha ja läheb Trm; Peni näksib kutsikide küllest `kirpe Nõo; Ma˽mugu˽näkse õ̭nnõ˽saia otsast Rõu
2. toksima, täksima `poisike ku `kirvega midagi tagus, siis `üeldi, et mida sa `näksid Lüg; rähn on üks lind, mis puus näksib KuuK
3. pilkama, tögama mis sa näksit mut Krk