[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 artiklit

ae|tuli paadipardal põlev tuli tulusel käies aetuli põleb künas või paadis, tõrvikas puu KuuK; tõrvakupuud pannakse aeraua `piale põlema - - [see] on ae tuli Kad

ahi ahi g ahju (-o), ahu (-o) eP(n ahe) eL(g ah́u, -o), `ahju R; n, g `ahju, -o Vai, ahu San Urv Krl Har Rõu; ahj g aiu, aju, ahja Lei

1. seade, ehitis, milles kütuse põlemisel eraldub soojus pane tuli `ahju, `leiväd on juo `kerkined; `kergita tukkid `ruobaga üless, `liiguta ahi segamini; magu ies ku ahi Lüg; Mis sie ka tieb, kodu `ahju taga `istub IisR; `kilgid, nied on tuvas `ahju vahel Vai; ahi löi nönda `umpseks, kaaruda natuse, siis puud akkavad pölema; kahe `laega ahi (kinnise kerisega reheahi) Khk; ea `veoga ahi, pöleb nii et müriseb Mus; Nii aruline inimene, kas aja oort ahju pεεle (öeld haruldase külalise tuleku puhul) Kaa; Kõige vanemad ahud olid ilma keriseta, kui `kööti, siis rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuseänd; Lehm kut ahi (suur) Pöi; poisslaps upitati ahu otse `kohta, et levad ep pakata ää mette Muh; ahju suu all sääl `kolde pääl kiededi vanast, sööd `veedi ahjust `kolde Emm; Ahju otsale `panti märjad `kindad ja sukad `kuivama Rei; ahu‿päl kasund (kitsa silmaringiga) Rid; ahi oo tüdind, ajab `kangest `suitsu `sesse Mar; kui ahi süsal oo, siis kraabitakse ahi `puhtaks roobiga Mär; ahe oo kulun Var; vana rehe ahe oli suur, kuus suurt `leiba läks `ahju Mih; mõni `mõisa või ahjutäüs `voŕsta (asi on tühine) Khn; `lahtise keresega ahi, lage ei ond, suits tuli poha tuppa PJg; ahe küdeneb Vän; kas panid tule `ahju Nis; kummiga ahi Juu; vanal rehetubadel ahjud olid mua `sisse `tehtud KuuK; ahi akkab `lõeskama Amb; liiguta `ahju, siis ta põleb `äśti Ann; kui pańdi ahi kińni, siis pańdi kriiskad peale Kad; vommiga ahi; ahi on käre, põöetab leevä ärä; talvel `pańti piärud ahju õtsele, jõõlu piärud `seisid ahju õtse piäl Kod; ku on ka mädad puud, si ti̬i̬b ka nõrga ahju Äks; ahi oĺli ju rehe tuas, ja egä sis ei olnd - - ust i̬i̬s selle ahjul KJn; tuli `tuĺli ahjust `väĺlä linade `sisse ja põles elumaja ja tare kiik (kõik) ärä Vil; keresege ahi om ilma `lõõrede; aage tuld `ahju, tuba om külm; mis sa kurvasted, egä sul mõni mõis maha põlenu ega ahjutäis `oŕste ukka ei ole lännu Krk; ta om `mitmast ahjust `leibä söönu (palju kogenud) Ran; vana `tu̬u̬re puu, ahi mugu `viśsub enne; siä `ahju, `tõmba ahju perä üless, siss palava tuki kõik ärä Nõo; nüid om ää küll ah́o kõrval `maata Võn; me ollime üleväl ahju pääl, sõeme sääl käḱke ja lämmitime Rõn; ta om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San; panõ aho uśs kinni, ahi `miiltüss är Kan; ahu om `oige, leeväʔ ei küdsäʔ äste ärʔ Urv; ku ahu `vaĺmiss sai, siss `vi̬i̬di kaaliʔ [ahju] Har; ahi `pańti kińniʔ ja hüdse˽jäiʔ `ahjo `hõ̭õ̭hkumma; mi˽`peĺksi tu̬u̬d vanna `ahjo, et vaest `kuigi˽pudõnõss Rõu; t́sia jago `vorstõ tet́ti arʔ, sõ̭ss kuivati ah́oh üle, et muido haĺlitõdasõ arʔ; no‿m tubli naańõ ku ahi Vas; Ku leeväʔ ah́ost `vällä `võet́evaʔ, sõss `ahjo tühäst es jätetä, `ahjo visate kas halg vai paaŕ puid; küdseti mito ahjotäüt `leivä, ku ütest ahjotävvest es saaʔ Räp; must siga ahjus tuli ahjus kustunud `sandid puud, ei akka põlemaie - - juo must siga `ahjus Lüg; Must siga `ahju läinu Hää; muss siga ahjon Kod; lastel `käśti tuld teha, isa `vaatas - - et nääh poiss, must siga sul ahjus juba Lai; must tsiga lät́s `ahju Rõu; vesi ahjus häda käes; nutt varuks `Enne ei `mõistand `õiget elu elada, nüid kui vesi `ahjus, isa ole ia, `aita IisR; Poisil võttis ühna vee `ahju Pöi; Lastel oo vesi üht`inge `ahjus, kui kurja sõna nendel `ütled Han; sellel `olla vesi `ahjus old nõnna et Juu; nüid oo vesi ahjun. akab `aelema, ei nähnud `enne ärä tehä Kod; Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega helligu, nigu˽midä `ütlet, nii um vesi ahun Rõu || (sünnitamisest; lapsesünnist) tia kus säält maja pere`naine on. no sial lagunes ahi vist `vällä Lüg; meie ahi kukkus tänä `sesse Mar; ahi ära lagunud, akavad katselised `käimä Kod; aho suu nakass `maahha sadama Se

2. (tehnoloogiliseks kuumutamiseks) `terva `poltamise ahi Kuu; kalk ahi, sääl `ahjus on kolm `ahju, `miska `lupja põledetta; sie õli `umbinane ahi, kus `enne `tõrva põledetti Lüg; kala suitsetamise ahi Muh; enne ku tind́did raha `maksid, siis kuivateti neid `ahjudes Trm; savikõdan õlid kivi põletamise ahjud, siis `teśti teliskiva ja pot́tkiva Kod; lubja palutamise jaoss - - `korgõ perve sisen oĺl ahu Har; savikua ahi Se

3. ahju meenutav kivihunnik angerjapüügiks Aŋŋera ahjud`lauti kevade `valmis - - suu `jääti `lahti, aŋŋeras puges `päävaks `ahju, kivi kergitati tasakesi öles ja aŋŋeras `võeti pisikse ahinguga ää Pöi

hark1 aŕk g argi (aŕgi) Sa L K I M T Krl Har Lei; haŕk g haŕgi (hargi) V; ark g argi Hi(h- Phl) hajusalt L Ha, `argi R(h- Kuu g `argu, n `arki VNg Vai, `arki, `arku IisR)

1. hark, kahe- (hv enama-)haruline ese või eseme haruline osa a. `kanga ark ~ piirits, argi `ümbär `kierasid jämeda kue Lüg; riha aŕk (rehavarre hargnev ots); niie aŕk on ju ka kui [aas] `niisi tehasse. argid teine `teisses `otsas Khk; juustel argit `otsas (lõhenenud) Pha; Pisike aŕk, pireke kummi `otsa `siutud (kada) Pöi; kolmearuline kopsu ark `tehti, siis kops kees argi all; kand `aetse argi (saapasulase) vahele, tõmmatse soabas jalast Muh; [kahvelpurjel] päälmine [puu] kutsudi `kahvel, ark on `otsas, mast käib vahele, et `pöörda annab Emm; aŋŋo aro taga on `pöigla ang ehk ark Käi; `purju puõmi aŕk Khn; unna nöör on `ümmer argi Vän; Ark all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl nupp, nupu pääl mets, `metsas `põrsad = inimene Hää; paĺgi kokku`jätkamene: öhel paĺgil on aŕk, teesel on keel, keel pannakse argi `sisse Nis; aŕksahk - - temal on nagu aŕk, kahe aaraline Amb; poiss seesab nago aŕk juures ja vahib aga peal Trm; aŕgid on, kos piäl kivi (käsikivi) Kod; kombad olid puust, puul aŕk küljes Lai; si̬i̬ kurt `juśku aŕk jala laiali all Krk; [kolgitsa] kaase ots ta om sääl alumitse küĺlen `kinni, argi vahel ja pulk läbi Ote; nigu haŕk jäi saisma Se || subst hargitaoline vammusel olid kurrud ja aŕk (vastandvolt) oli taga Mus; Trumptuus pöilaharkis (hea seis kaardimängus) Kaa; Koonu ark, terav argiline koonu ots Pha; Rind puha paljas, nisa aŕk köik `väljas Pöi; ja sis `piske nipp sis `jääti ikka otsa ette `juustest, nehuke `piske aŕk Muh; [soki laba kudumisel] tehti `aŕki ka viel - - `võeti kokku - - läks sedavisi aŕgi muodi siit kokku KuuK; Hargi täüs, peo täüs Vas b. harkader `kapstit mullassiva kätega ja argiga kah, kel paĺlu `olli Ran; Iḱäv oĺl külh taa aŕgiga˽`kündmine Urv; Haŕgiga˽künnete maa ja aet́e ka vilä seeme `sisse Räp || `itskma vedamise aŕk Ote c. puuvankri vahepuu osa || esimest teljepakku ja vahepuud ühendav seadeldis vankri keeramise hõlbustamiseks lantpu on `vankri all, `argist lähäb läbi Jõh; laiste köib rataste argi `sisse Muh; esimese assi sies puust aŕk, ots `löhki; keeletes lääb tagumise aśsi siest läbi argi `sisse, pulk argi ja keeletese õtsast läbi Ris || tagumisest teljepakust läbi käiv kaheharuline puu, mis koos esimese teljepaku külge kinnituva pulgaga moodustab nn seasuu argi otsad keivad tagumisest rõukpakust läbi; argist on ea rattud `tõsta Pöi; aŕk käib sia `suue, käib tagumese teĺlest läbi Saa; tagumisel teĺlel om aŕk ja argi puu [ots] lääb sia suu vahele Hls; kandaŕk olli üte otsaga edimeste rataste laka küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen, aŕk olli tagumiste rataste küĺlen Ote || pl vankri vahepuu toed, ristpuud – Lüg Ha Jä Trm Vrd hargiline, hark|puu d. voki osa || lüht oki aŕk Khk; Argi ammaste tagant joosis löng pooli pääle Pha; kedero argid Käi; langaratta haŕgil omma˽`hamba vällä˽kulõhunu; voḱi haŕk ja haŕgi raud, kohe pu̬u̬ĺ `sisse pandass Har || koonlahoidja ark - - `sinne sai `kuonal tehä linudest VNg; taku toŕt o argi `otses, aŕk o käsivarre sehes Muh e. veski osa || = hargiraud `värkli aŕk keib kuli `kaelas Ans; piĺlpakk, kus `keske aŕk sehes jooseb Var || püili aŕk, tene reis tese argi ots KJn g. harimalk katusse argid. kolmõ jala `pääle `panti üits aŕk - - pulgaga kokku `pantu, siss tuul es lahu katust Ran

2. kahe- või mitmeharuline tööriist millegi tõstmiseks või liigutamiseks a. hang, vigel (peam vanaaegne kaheharuline puuhang või sõnnikuhang) sitta `argid. `enne õlid `puused `argid, nüüd on `raudased Lüg; `argiga `aeta `vilja kokku, `arki on kahe `aaraga Vai; aŕk oo sõnniku `tõstmese jaus, ang o eena `tõstmese jaus Var; kellel pöial pial, sie oli ang, `pöidlata aŕk JJn; sari `pańdo ülesse ja siis oli üks neĺlaaraline aŕk, sellega sai [vili] `sisse loobitud; [sõnnikut] `laśti kätega `laatada - - päräst oli argi `laotus Pee; eena `angumise jauks olid viel puu argid VMr; rehe `aśtmise ~ `topmise aŕk; `topmise aŕk õli `ruaske pitkem ku kaevepuu Kod; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka, konksuga `tõmba Lai; sita `laotuse aŕk Trv; kate aralise olli kiḱk argi, kolmearaline olli vigel Krk; puu aŕk olli, üless `anja susass tõese argi aru otsa tõese vihu `sisse ja ańd üless [parsile] Puh; obese rokka `seeti argiga, kel `arki es ole, tu̬u̬ segäss `käega Nõo; Vanast vilä ja haańa `nõstmises oĺlivaʔ tettövä˽kolmõ harolise˽puu haŕgiʔ Räp b. kahvel `kahvli `arki ei õlegi `lauval Lüg; väist egä `arki‿ss panda vanast lavva‿bäl Hls || vahend lutsude püüdmiseks argiga `võtsid lutsu kinni, nagu aŋŋu arud ollid Muh c. kaheharuline konks; kõblas nüid enämb kumarusi ei kidsuta, nüid om aŕk, kellega kõblatadass Nõo; Sitakiskmise haŕk oĺl jäl˽säänä kõvõras kasunu˽katõharuga˽puu oss Rõu d. pootshaak tulõpatu haŕk. haŕgiga tougatass tuld kavvõmbahe Se e. harulise otsaga ritv (või selle raudots), millega tavlisel kalapüügil püünist jää all juhiti `argiks nimetatti, `miska `sestat lükkati Hlj; udja argia `aetse udja jää alt edasi Mus; irre `aamise ang. angul on ark õtsas, raudark akhearuline, selle argiga `aetasse irt edasi Trm; ravvast hargiʔ, vaŕs õks om puust Se f. ahjuhark || tule kohendamiseks argiga segatse `ahju Han; aod ei köö ära, sis vanaema segas aŕgiga. kahearalene ja mõni oli kolmearalene puu aŕk Plt; vanast `olli katearuline puust aŕk, üteldi tuliaŕk - - tollega `seeti tuld Nõo || toitude ahjupanemiseks ja väljavõtmiseks `pahnade pεεl olid ühekorda makid `ahjus keind, sisi argiga oli `pandud `sisse Khk; rõõsa aŕk olli, `võeti argige ahjust `vällä, korbi `võeti ka argige `vällä Hls; aŕk, `seante piḱk ku levä lapi Krk || rauast potihark pot́i aŕk - - Miili pani argiga ahaju ti̬i̬vett ja `kapsid Kod; hargiga pandass pata `ahju, ravvanõ õ̭ks katõharogaʔ Se

3. (haralise otsaga) tugipuu, tugijalg `kärbissed on `püsti ja `argid `pannasse `vasta et `ümber ei kukku; `Kangakeha `sõisas `arkidel (lõngakera toed, mille vahel keha ümber käib); `argid on kehä `pengi sies `püsti; `pinnimise ark, vikkasti lüsi on `arki pääl Lüg; panid `oumbu oksale argi ala Khk; Vajub vana puuaid `kiiva, siis pannakse aŕk ala Kaa; argid oo, kelle najal mesipuud `püsti seesavad Mär; pada `pańti koogu `otsa sedäsi, kaks `arki `lü̬ü̬di `püśti, puu `sinnä vahele ja [pada] `sinnä `pääle Kõp; aki aŕk (kolm püsti asetatud vihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku) Krk; hargiʔ (kargud) Se Vrd hark|jalg a. hrl pl kuhjavarda toed `varras `püsti ja `argid `onvad all `külles, neli `arki Lüg; eenakuhja `vardale pannakse argid ette - - kuhi ei lähä siis tuliseks kui argid sees on Nis; kuhja lava sehen kuhja argi Krk || kuhja alla ristamisi pandavad puud mäda mua pial tehasse [kuhi] `arkidega, riśtargid. kahessa või mis neid pannass Ksi b. tuuliku sabapuu tugi tuuligu änd o argi pεεl, see ojab änna ülal Ans; Aŕk on `vehmri all, siis seisab [tuulik] `tuules ja äi raputa Pöi; `veske aŕk. üks puust aŕk `pandi ännä `alla Mar c. kaevupost `kaevo ark, `aaraline, vinn käib `aarade vahel Jõh; Roo ja aŕk olid kajul sii ikka tammest Pöi; aŕk mis moa sees on, jung mis argi `otses on Juu; mõtsast tuvvass araline pedäjäss, tu̬u̬ om tu kajo aŕk Nõo || änna aŕk (haraline puu kaevuvinna otsa all) Khk d. võrguhark || jalale toetuv haraline puu, millele kinnitati kootav või parandatav võrk kui `võrko akketa kuduma, siis kuduja `istu `argi savale VNg; `vergo kudumise `arki Vai; vörk on `arkis (kudumisel või parandamisel) Jäm; `viska vörk argi `kaela Mus; muti aŕk Tõs || võrgu haŕk [võrgusilmade] `koŕjamise haŕk (vahend võrgu alustamiseks ja sirgena hoidmiseks, kinnitatakse seina külge); hargi lipp ~ pulk (lapergune puupulk, millele korjatakse võrgu silmad) Se || haralised puud võrkude, köite, pesu jne kuivatamiseks pane keeved (köied) `arki Khk; `noota kuivatakse `arkide vöi puude peal Pha; nuoda argid, kõrendad, kos nuot peal `kuivab Trm e. abivahend nööri või paela tegemiseks, vöö kudumiseks `arku pial ka tegivad nied `nüörid IisR; keeve kogu`laskemise aŕk Khk; Kahearuline puu aŕk oli pingi sihes `püsti. Inimene `istus pingi pääl ja nööritses Pöi; Vööpaelu koeti. Argile pandi löimed ja hakati neid noppima noalaiusele esemele Rei; Väike ku kabla ark Trv; esä tegi argi pääl tsuvva `kaplu. argil oĺli otsan kaits arru - - pengil oĺl mulk sehen, `pańti sinnä `mulku Kam; paĺmikot `koeti haŕgi pääl; vü̬ü̬ - - `koeti haŕgi pääl Plv f. peeruhoidja, pilak piiru aŕk; piirg `pandi argi vahele Kär; Piirg põles müüri nukkis argi `otsas Pöi; oĺle katearuline ark, `sinna `pańti tu̬u̬ pird palama Võn g. paadipärasse kinnitatud haraline raud, millel tulusel käies põles tuli aŕk on peerupaku küljes; tuli põleb argide vahel, sis käiasse `toosel; argi peal on pada ja pada sees tuli Trm

4. haraline, okslik ese `juudil on suured ullud kirjad (kirjatähed) kut argid Jäm; `lammal aŕk (lambarangid) `kaelas Mar a. viljakärbis `õtrad on `arkide pääl, egä igäs kõhas ei õlegi redemi. kuus `arki `pannasse `püsti ja siis sasi `selgä Lüg; `aŕke pääl omma `erneʔ Krl; vanast is olõ˽käŕbikleid, siss `olli˽haŕgiʔ, haŕk om õks mõtsahn kasunuʔ, käŕbik om esi˽tett; Rõuks tet́ti õks mitu haŕgivahet Har Vrd argis, arkel2 b. pudrumänd – Muh Phl Kse Tõs Khn hark on männiladvast tehet Phl Vrd argip c. teat luu ussil või konnal, millele omistatakse maagilist jõudu Ussiark oleva arstimiseks. Maa-arstid ikki pannu ussi kusirautsika pesas. Kusirautsikad söönu liha ümmert ära, siis saanu argi kätte, see seuke arkluu Hää; emätse konna aŕk Krk

5. piltl jalg, reis; jalgevahe Ärä lähe `arki`päidi `jälle `vuodesse Kuu; `argist `saadik `märgä VNg; `Istub `argid pikkal Lüg; `arkide vahe Jõh; Saand säel küll `arkideni vies `sumpada IisR; pitka argiga mees; küll see oma argiga lumest läbi saab; Nee sukad ulatavad `umbast argi `risti Khk; Peab ikka tükkis vara arkide peele ajama - - pitk tee ees Kaa; Vesi ulatas `arki Pöi; [seisab] argid laiali Lai; Kõ̭ik kraavi - - umma vesist lummõ täüs - - sattat kattõhargini sisse Rõu; võt́te hanna `harke vahele Plv; harki pidama tiritamme kasvatama – Hi poisid pidavad sedase `harke Phl Vrd haru1

6. ristitaoline kiri, muster punasekiri müt́s, punane `valged argid sihes Jäm; Kõige `lihtsam [kinda] kiri oli aŕk ja ane silm Pöi; särgi poogal `tehti teine aŕk, teine silm, nopiti seda viisi Muh || käejoon Ark tuleb pika peetri kohalt elu laua kõrvast Rak

7. (tähtkuju) Küünlabe hark Käi

8. adj haraline haŕgi sarvõʔ; `haŕgi `sarvige lihm Lut

lõke lõke Hel TMr, g lõkke Pöi Muh Rid Mär Vig Tõs Tor Saa hajusalt K, Iis Trm Kod Trv Hls San; n, g lõke Mar Kul LäEd Hää Krk Puh, -õ Khn, lõkke Hlj Lüg IisR; löke g lökke Jäm Khk Kär Kaa Vll; n, g löke Emm Ris lahtine tuli; leek puhub süöd lõkkele, tuluke akkab `uuest põlemaie; `õitsis õlime lõkke `ääres külite maas Lüg; Old sääl suurt `jaani`päeva tuld kedagi, `veike lõkke oli IisR; ää tehk `söukest irmsuurt löket Khk; Karjapoisi `põlves sai lõket küll `tehtud Pöi; ta läks lõkke `eare sojotama Muh; panemi igavese löke ja akkami ise minema Emm; tehässe lõket ikke, kui talvel `metsas oled Rid; lõke visiseb ja immitseb Mar; karduled said lõkesse [küpsema] `pandud Kul; Lõke `ääres `lintsid sädemed rätiku `sisse Han; puhu süed lõkkele, puhu põlema Tõs; mine tie löke paja `alla Ris; ei tee täna suurt tuld, teen `veikese lõkke Juu; eenamual tehakse koa lõket JMd; kaŕjalaste tule lõke Sim; lõket ti̬i̬d kivi `õtsa ehk kos edesi ei lähä Kod; tuli lööb lõkkelle KJn; lõket tetti [ahju] suu pääle, siss taga `tõmbab tuli Hls; näe, `miante tuli ku kassi lõke (väike) Hel || piltl Temäl lõke ännä all (häda käes) Trv

lõmm2 lõmm g lõmmu Pöi Muh; lömm g lömmu Khk Mus Kaa Krj

1. leegitsev tuli, lõõm `tömma suur lömm üles Khk; mets pöleb, suur lömm‿o `lahti Mus; Tuli küdis esiti `samli sehes, kunni `viimuks oli lömm `lahti Kaa; Poisid tegid väljal igavest surt kadaga `lõmmu Pöi; ma tee lõmmu `katla `alla Muh || piltl möll oli igavene lõmm `tõusend Pöi

2. suits, aur Egavene lõmm käis uksest `välja, kut obuse änd läks `räästa `alla Pöi

iile1 iile Jäm Muh(ls), g `iile Ans Khk Kär tuli a. märgutuli kaluritele [sügisel] nii kaua kui jää eest meres sai `käia, siis iga `öhtu pidime `saama iile pölema `pandud, [rannamajas] `akna peal, latern; ja iga mees pidi `maksma sada `räimid siis, `iilepöletijale Ans; rannas pöledasse mere meestele iilet. `iile `järge mere mihed tulad `ääre Khk Vrd iiletis, iiletuli b. väike tuli või lõke; valguskuma kui seda‿visi `öösse tuld pöledasse, siis `eetasse: teeb mis iilet see pöledab; teeme `iile üles, pisise tule, saame `sooja; Ilja öhta paistas teite aknast veel tuleiile Khk; pisike iile, kui lamp pisikselt pöleb. selle `iilega‿p nää; pisike tat́tnina iile oli `nurkas Kär Vrd iiletis

jaanik jaani|k g -ku Trm KJn M hv ?San, ?Räp = jaanituli käisime eela `õhta jaanikud pidamas Trm; Èśti `oĺli `mõisa jaanik. Kui kirikus ärä `käidi, siis `sü̬ü̬di - - ja akati siis `mõisa jaanikulle minema KJn; läme jaanikud tegeme; käive jaanikul Hls || suur tuli, lõke missand tiid seast jaanikut Trv Vrd jaanikutuli

jalg jalg g jala üld (n `jalga R; jälg g jäla spor SaId Muh Hi; d́alg g d́ala Lei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme)
I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselg Kuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aiged VNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjad Jõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippest Vai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme ära Ans; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannab Khk; jalg o nikastand Krj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalga Muh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkub Emm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juures Rei; jalad vettis araks Phl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo all Mar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel süles Kul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukk Vig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ää Kse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöid Mih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgid Khn; jala `luubelse końt; jala õnnal Aud; jala põhja all oo jala päkk; jala ranne PJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarte Hää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo sees Kei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnes Juu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalga Jür; jala `varba `otsa saab kua liigudata KuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalga Ann; krambid käivad `jalgus Tür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni VMr; `kõrge jalaga pikk inimene VJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalaga Sim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaalune Äks; jalg kisub `krampi Lai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pial Plt; `jalga ette ~ taha panema KJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺg Hls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusu Krk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maad Ran; mes sä looberdat, viat `jalgu perän Puh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbi Nõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalg Rõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, kons San; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔ Urv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõ Krl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaal Har; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺäh Se; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmis Jäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluni Mär; võta jalad `lahti Tõs; jalad `riides Juu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuld Lai; tõine jalg `kińni, tõine `valla Krk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liiku Hel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l ollu Nõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔ Se; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magama Lei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulli Krl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemise Har; lät́s jalagaʔ `liina Se; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsis Lüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegid Khk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minna Vll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saand Ann; mina sinnä ei lähä oma jalagagi Nõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekka Han; tule `jalgadega Kad; käi `jalguga Kam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalaga Lüg; soan ike oma jalaga vel `õue Juu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasi Urv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskma Lut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veel Mus; Jalust otsas KuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad ära Tür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust ära VMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedä Kod; jäi jalust ära Äks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔ Urv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised Lüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodes Jõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jaluta VJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jaluta Nõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔ Har; jaloldaʔ inemine Se Vrd jalutu; jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; mis sa oled sii teiste `jalgade all Khk; mine `jalge alt ära Hls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala all Kod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndida Lüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatama Mus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `alla VMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all joba Ran || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisa Pöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa all Puh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad all Pöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olid Mih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `alla Jõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `alla Plt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelises Ran; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad all IisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `alla Tõs; kevade `öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teeb Lai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääse Lüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnam Muh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ää Mar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie all Kad; minul jalg jäi alt ära Plt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnib Nõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔ Plv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo pääl Vai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavad Khk; jala pεεl aigos Käi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaim Var; vaarub `jalgade peal JõeK; jala pialt kukkus maha Plt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl ärä Krk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisen Urv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapääl Vas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käu Se || fig iseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεl Kaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge pääl Krk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vas b. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündrid Pöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrud Sim; pikad jalad nigu koodid Plt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosse Hel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva all Puh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔ Har; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔ Se c. fig Kuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievad Jõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pial VMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬l Räp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisad Lüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvab Vig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahel IisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koer Pöi; Tömmas saba jälge vahele Emm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahel Hää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahan Krk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumi Lüg; ei ole jala asetki KJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maad Har; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jalad Pöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüälä Jõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses IisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi Lüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedada Lai; täi kooleb jala `alla ärä Ran; ei jõvva `jalga üle läve `tõsta Rõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔ Urv; ei kergütäʔ umma `jalgagi Plv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; küll on padal jalad all Lai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu all Lüg; `jälle jutt ja jalad all IisR; Jutul põle `jalgu all Han; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasi Lai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõku Nõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naise Lüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala pääl Hää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad üles Khk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsa VNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatab Muh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatab Mär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsab Hää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutab Juu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpäss Krk; kelle jalg tats, selle suu mats Ran | Kelle jalg sitage, selle suu saiage Pst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvane Hel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttada Lüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrel Käi; Jalg hauas, teine kaldal Vig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvan Ran; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve pääl Har | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõ Vas | Kinel jänu, senel jälad Emm; Kel jano, tol jalaʔ Räp | Kie ei õle jalust vigane, on arust segane Lüg; Pεεst segane voi jälust vigane Emm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede pani Kaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala taha Hää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala ette Jõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aeg Lai; ma `aima iki jala ette vähä ärä Krk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrd Ote; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saa Jõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma IisR; söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm; astub na pikkämesi, jalg jala ette Tõs; `tatsab jalg jala ette VMr; läke jalg jala peräh Lut Vrd jalg-jalalt; jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala ede Khk; ei nää `jalga jala ette `astuda Kei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõsta Sim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette panna Nõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `panna Kam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśse Ran; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpma Rõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamata Tür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmest Mih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalga Plv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest Lüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – Pil KJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsuda Lüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutada Jõe; lähme `jalgu kergitama Mar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtind Pil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalgu Se; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalgu Nõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapama Kos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔ Har; vana ineminõ jo om `jalgu käńgi Se; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgi Rõu; ḱul ma su jalaʔ käńgi Vas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalga VNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme sai Krk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalga Ran; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandama Nõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgä Plv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaie Lüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säält Ans; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalga Iis; ninda ku ma näi, panni `jalga Krk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandma jalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalga Har; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soa Juu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalgu Lai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalgu Har; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtma Muh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskene Kod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä pääl Lüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna pääl Krl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid Lüg; Jooseb kut oleks sada paari jalgu Khk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu all Kaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsid Pöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu all Muh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad all Mar; läind mis jalad `välkund all Vig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teist Hää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõid Saa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai; joose nii et jalad ei putu maha Vil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitte Trv; pańds tare poole nõndagu jala võtive Krk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺge Hel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtiva Nõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔ Har; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔ Rõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔ Räp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällän Krk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi Lüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takka Ris; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäänd Lai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `piale Ran; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääle Har | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkuma Khk; pane `jälle `veltsima jalad Mar; pane jalad `üidma ~ `vilkuma Trm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jala Kuu; `võt́sin jalad näppu, läksin Tapale Kad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siis Ksi; võta jalad `selga ja perse käe `otsa Lai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõ Lut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperda Mus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käind Rei; Käid teiste alt jala Amb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmist Trm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimine Muh; naine om rasset `jalga Krk; rasõdõd `jalga San; rasõha jala pääl Lut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma taluga KJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesed Mus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgad Han; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mette Pöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie Lüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas mette Khk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala all Pöi; võt́tis tie `jalgade `alla Sim; enel surmati̬i̬ jo jala all Kod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte all IisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand oo Mar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põle Juu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal olla Trv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemän Nõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga Tallinnan Rõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluni VJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüs Krl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔ Har; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivih Plv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirm Se; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalust Lüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saa Krk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuos IisR; Elast pεεd-jälad koos Emm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koos Han || Päe lühike, pead-jalad koos Sim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberas Han; ma käin piad-jalad koos Ann; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu anda Kaa; Sai vastu päid-jalgu Emm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudama Emm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juures Emm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juuren Kod; käe-jala man Ran; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastu Tür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appi Puh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiä Nõo; kässi `jalgugõ sais `vasta Krl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõ Khn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutud VMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persest Ran; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä Puh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenal PJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtud HMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnu Ran; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva all Plv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgelt LNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunu Nõo
2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäs Kuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samuga Lüg; Nuar laps jalg `kerge Jõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obu Khk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalaga Mar; aga sel olid eäd vaĺlud jalad Vig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühti Mih; see inime oo `raske `jalgega Tõs; `jõutsa jalaga obone VMr; Laps nuorämb jalg kergemb Rak; veike `kerge jalaga mi̬i̬s Kod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttu Krk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega üten Puh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalaga Räp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Se b. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käind Lüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saand Käi; ei mo jalg põle `sõnna saand Mar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minna VMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenud Kod; kõrtsis ma ei käi `jalgagi KJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olli Krk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saa Puh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiä Nõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔ Har; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔ Plv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`puale Jõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viend Vai; p‿vöi `kuskile `jalga `tösta Pha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiä Mar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähä VJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõst Trm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viind KJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺlä Hel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei vii Ran; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonu Nõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔ Har; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬ Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalgu Äks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viil Se; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalga Mar
3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapad Pee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔ Se b. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtma Urv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔ Har
4. fig tugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida ka Emm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olnd Mar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilma Kod; laps oles `mulle juba jalas olnud KJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg ollu Krk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähä Nõo
II. ülekantud tähendusi
1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jalad Lüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j. Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalg Jäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalg Khk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsas Mus; käia jalad Pha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkib Pöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli all Emm; oki tallabud oo `jalge `külgis Mar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maad Vig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa et Kir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad sees Mih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbi Aud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakk Juu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikuma Kos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga all Kod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlnd Pal; jalg tuli ära järi alt Lai; oreli jalg Krk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess ole Nõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisse Ote; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔ Urv; jõulukuuse jalg Krl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵa Rõu; langa kerimise jalg Plv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pl lõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakka Lut || fig vanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut
2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtu VNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisse Lüg; maea jalg ~ vundameńt u Pai; `uonelle tehakse kivist jalg `alla Koe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔ Se b. korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivest Lüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `alla Emm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isi Nis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitäss Nõo; koŕsnajalg om nõkõ täüś Har || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirguda Vll c. ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavad Lüg; [ahju] pae jalg Mar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrand Kad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhja Krk d. silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalg Lüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kanda Nis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sild Se Ls antsjalg e. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – Pöi Kod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – S Var see o pukktuulik, mis sedasi jala `otsas Ans; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalg Khk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahti Var f. aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamata Khk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalg LNg g. kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää lai Emm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtma Mar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `valla Krk h. haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `piale Kad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihke Ote i. (maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmaga Kuu; mää jalg o see, kust mägi akkab Kir; põllu jalad Han; mäe jalg Rõu j. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olid Krj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεle Pha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta pea Kse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hää k. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `parda Khk; ravina `külge pannasse `purje jala Trm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venet Kod; puŕo jalg Vas l. niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalg Hää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silm Juu; `niitsme jala Krk m. jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga ii Kaa Pha
3. puu tüvi, taime vars; jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättä Lüg; vöttas männid jalabelt maha Khk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veel Mär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudiseb Kse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala ots Han; `raius metsa jalalt maha Kos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalale Trm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamata Kod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puu Krk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamada Nõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala pääl Krl; jala pääl sais norḿ Se; mõts um viil jalal Lut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga Lüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala all Krk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala külleh Räp || fig üte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || pl umbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `poole Trm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodets Krk
4. pl (ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado või Mar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tule Krk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkass Plv
5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hv idu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedale Jõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jalad Khk; linnase jalad sõeluti `väĺla HMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst idu Juu; seeme on jalal, idaneb Trm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän joba Krk; tera om ära `imbunu, jala om vällan juba Ote; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähn Rõu; edimält aja seeme jala `perrä Se
6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid pääl Lüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusid Khk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülal Vll; kaheksa `jalga pikk Pai; pirru alu olli ike kolme jala puu Hls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääle Ote; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́u Har; jalg maad piḱk Se
7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemä Kod
8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesse VMr

jumala|valgus päeva-, päikesevalgus `päivä `valge käib üle ikke `kõikidest, sie on sie jumala `valgus Lüg; pime põle näin jumala `valgust Tõs; kas sina äbi tunned jumala `valguse all Kod || tuli jumala `valgos pääseb `lahti Mar Vrd jumalavalge

kakuline kakuline g -se Kos Kad Trm Lai
1. ümarate pilvelaikudega Kui taevas kakuline õli, siis püiti õdre külvata; taevas on kakuline, võib rukit teha; [taevas] ei õld sinine, õli lapiline või kakuline Trm; kui taevas kakuline, tuleb rukkid külvata Lai
2. kakulised („sarvilised“) saiad Kad
3. Kakuliseks kutsuti isikut, kes tuli leiva ahjust väljavõtmise ajal. Temale anti siis proovida sooja leiba, välja arvatud vanatüdrukule ja vihavaenlasele, kartuses, et need viivad hea leivaõnne ära Kos

kasu|töö a. peremehe ajast tehtav töö, mis tuli teenijale palgalisaks kasutöö, peremihe töö körvalt sai omale tiha, kut ta peremihe `aega sai, seda kasutas oma taarist Jäm; Meitel oli see mood́, et `teenijatüdrik võis siis, kui mu isa-ema magama läksid, omal kasutööd tiha Han; neĺlaba `õhta, siis ikke `jälle tegime omale kasu tööd koa, perenaesele ei `ketran mette Aud b. palgata lisatöö teiste heaks rehed es `loeta [tööpäevaks] `mitte, see oli kasutöö Ans; eina kasutööd (lisatöö heinaajal mõisale) Rei; see kodune tegemine oli nagu kasu töö sul teha, ega sellest ei arvatud HMd

katla|alune
1. fig tuli – Pöi Muh Kohenda siis `katlaalust koa Pöi; maa lähe `oata `katlaalust korra Muh
2. Lee otsa, kus ripub pada, kutsutakse katla-aloseks, katlahauaks või - - hüdseasemeks Se

kolme|päeva|koht rendikoht, mille eest tuli mõisale kolm päeva nädalas töötada – Tor Rap Kos KJn Taali parun akkas mõesa ääremaadele asutama kolme pääva `kohti Tor

kuku4 kuku Khk Aud lstk tuli pane kuku pölema Khk

kuue|päeva|koht renditalu, mille eest tuli mõisale nädalas kuus teopäeva teha `nendel oli suur `kuue `päiva koht VNg; Kuiepäeva koht oli, kuus `päeva tuli nädalis `mõisa teha Pöi || fig oo ikke ea suur jalg koa, nagu kuuepääva koht all Mär

kõrvetus kõrvetu|s Lüg/`k-/ Mär Tõs HJn Koe Kad VJg Kod, kõrvetu|ss spor M T, g -se; kõrvõtu|ss g -sõ Urv; körvetus Vll, körvedos Käi, `korvetus VNg Vai(-dus), g -e
1. kõrvetamine midä `korveduse `aiso se on Vai; `nõekse (nõgese) kõrvetuse järel nahk kirvendab Kad; Tetti siale õlgiga tuld pääle, nii et arjase ärä kõrbusiva, sii olle sia kõrvetuss Nõo || tuli `päikese kõrvetus on kohe valus VJg; kui kõrvetuss olli üle käenü, tu̬u̬ olli sõõru maa Kam; päivä kõrvetuse kätte ei või minnaʔ San
2. (eha)puna pilve kõrvetuss om, kui päeva `lu̬u̬ja minekil `kõrgelt pilve punatse Hel
3. kõrvetis `ninda `kõrvetust ajab kõhe, `rinnad põlevad kõhe Lüg; `rönde sees on säsogene kepidos ja tulist `sooja vett toleb suhu, rönna körvedos Käi; kõrvõtusõ˽`kävve ütte`puhku Urv || terav valu nüid enäm `ni̬i̬skess kõrvetuss ei õle, kõrvetavad valu Kod
4. fig ta on kui kõrvetus, ta on väga kärmas inimene Koe
Vrd kõrvetis, kõrvets

küünla|tuli küünla põlemise tuli Lattunid pole olnd, `küünla tulega `käidi rihal `loomade seas Pöi; `küindla tuli oo ikke `valgem kui piiro tuli Mar; mitu `lühtert oli [pulmas], suur pikk laud, kõik oli ikke `küinla tule valul Juu || fig `põrgus otsitasse sind `küinla tulega takka (oled sinna üliväga oodatud) Muh

laama- laama- Muh Vig Tõs Tor Trm Hls, `laama- Lüg Jõh Vai laus- (tuli, vesi jne) maja on `laama tule sies; kevätse `laama vett kõik maa täis Lüg; jätab laama (lahtise) tule `õhta sõnna ja lähäb ise kojo Muh; laama põld; [maa] kõik vee all, laama vesi peäl; laama `vihma nämäd ei tunne Vig; tulekahju või, suur laama tuli paestab Tõs; taevas laama `pilves Tor; maja oli juba laama tule sees, enam midagi `piasta ei saanud Trm; tulekahju man vällän sis om laama tuli Hls Vrd laam-

laur laur g lauri Khk Muh Käi Mar Tõs Tor Hää JMd VJg Plt KJn Trv Hls Hel Puh, `lauri Kuu; lauŕ g lauri Trv Krk San Krl Rõu Plv Vas Lut; lour g louri Jäm Rei; laar g laari Kod; n, g `lauri VNg Vai
1. pärisnimi a. mehe eesnimi `Lauri one mehe nimi VNg; kes lauritsabε `aegas oo `sündin, see `pandud Laur Muh; oless sa poeg olnu, oles ma Lauri su nime pand Hää; kaks Laari õli Ranna vallan Kod; `Laure om vähä nüid Hls; Sankaste külän om Lauri nimeline mi̬i̬s San; esäesäl oĺl Lauŕ nimi Krl b. perekonnanimi Laur inimese liignime Tor; `Mihkel Laur; Jüri Laur VJg c. härja nimi – Plv
2. lauritsapäev nüid oo vana laur ja uus laur Muh; laur küsib, kas seeme kottis oo Tõs; lauŕ laots `lehti, päŕk pi̬i̬ŕ päid Krk Vrd lauripäev
3. euf tuli Tasa lauri, illu lauri, ära lauri lake mingu Trv
Vrd laurits

laurits laurits Kaa Ris Juu Jür Nõo Kam/lao-/ Har Rõu, g laurits|a Pöi Saa Koe VJg IPõ Plv(-õ), -e Rei/-ou-/ Hää Tür Hls Krk; `laurits g -a Kuu Lüg Jõh; n, g `lauritsa VNg; laarits JMd Ann Pal, g laarits|a VMr Trm Kod Plt Puh Räp, -e Juu Tür KJn
1. lauritsapäev `jaanist `seitse `lauritsasse, `lauritsast `seitse `mihkli Kuu; vanaisä `rääkis `piima püttist, et jaak viib pütti, `jaagup viib `tõise, `laurits lakkub `põhja (lehmade piimaanni vähenemisest) Lüg; `pärtel paneb kapsastelle päid, laurits `laotab `lehti Saa; laurits küsib kas seeme kot́tis, `pärtel küsib kas seeme maas Ris; laarits võtab püt́i põhja pialt natuke, `pärtel `kaotab `puhta ää (võivarude kahanemisest) VMr; vana `pärtli ja laaritsa vahel one `külmä Kod; laaritse niit on ja siss kevädi siiś on `jälle [lammaste pügamine] KJn; enne `maarja`päivä om laorits Kam; inne lauritsat es lubata `lat́sil ua `kõtro süvvä, muidu aja `haigit Plv
2. usk tulehaldjas, euf tuli Tule `kohta `ööti küll vahest, laurits `mõllab Pöi; vanami̬i̬s tullu `rehte ja üteln: laurits, laurits, ärä minna lakke ja `pessen tulege rehet Hls; laurits lät́s lakkõ Har; `Kümnedäl augu·śtil es pestäʔ riiht, sõ̭ss laarits palot́ riihe ärʔ Räp
Vrd larats2, laur

leedu2 leedu Muh, ledu Kuu (jaani)tuli, lõke vahel tehasse leedusid, siis tuli ühna `kirgab; suurel moal `peetasse koa leedusid; kui leedul `köidi, siis `pärssisid (mässisid) juusskullid `juuste `sisse Muh

leege leege g `leeke Kse Aud Kei Juu Plt tuli, tuleleek ea kuib tuli, suur leege köib `väĺla Aud; `järgmisel omikul vara `tehti leege paja `alla Kei; olid suured `leeked kohe, kolm suurt maja põles Juu

leekam1 `leekam a. suur tuli; tulekahju oh sa püha `jeesus, küll se `olli `leekam; siis `olli `leekam `lahti, oh sa igavene aeg Muh b. kange tuul, torm tuleb `loodest `kange `leekam `välja, peksab paadid puruks Muh

leer3 leer g leeri Aud; g -leeri Mih lõõmav tuli väga suur leer, pane vähäm `alla Aud Vrd lõõr

lõus2 lõus g lõusa tuli õitsilised teevad suure lõusa ülesse Lai

lõõr3 lõõr g lõõri suur tuli sel õli õige ia lõõr maas Iis

maarja|tuli maarjapäeval tehtud tuli `jaani`pääval tegime `jaanituld ja `eina`maarja`pääval tegime `maarjatuld - - `maarja tuli ja siis pill `möurama ja tants `lahti, kui tuli loppes ära Jõe

moonutis2 moonu|tis g -tise Vig(g -tse) Kei HJn Amb VMr; moonu|tes g -tese Nis Kos Ann, -tse Juu Ann; muonutis Amb Koe VMr, muonutes Jür HJn, moonotes Juu, muonotes Koe, g -e; monutis Mih Amb JJn, g -e VMr leibade küpsemise soodustamiseks ahjusuule tehtav tuli mo emä `rääkis, et tä emä oo teind moonutsega `leibä. lebäd oo `ahju `pandud ja tuli oo aeho suu peale ete `tehtud ja siss `öetud, et see oo moonutse tuli ja lebäd oo siss seda`moodi seal ää `küpsend Vig; `eesmesed leibad ei küpse ää, teeme moonutest ette Nis; pikki `õĺgi `pańdi `leibele `peäle, `pańdi põlema, sis tehti `leibele moonotest Juu; ema võttis leest süed ja pani moonutiseks `leibadele ette HJn; muonutisega `küpsevad leevad paremine ää, mud́u jäävad `tuoreks Koe; siis panime kivid ahju ette ja `sinna `piale tegime tule, sie oli moonutis. ahju ust jo ei old, sie moonutis ei last ära `jahtuda, siis leivad läksid pruunist; `tehtud puiest monutis ette, leeva ahju ette VMr Vrd moonots, muonutus, muunuts

muunuts muunuts Mih; munu|ts, -tsi g -tsi Mih; muunutse- Mar leibade küpsemise soodustamiseks ahjusuule tehtav tuli paneme munutsi ette, siiss `tõmmab koorukse `peale; kui ahi põnd naa pala mette, sai munuts ette `pandud; muunuts oiab selle eest, et lebad pakata `lõhki mette Mih Vrd moonots, moonutis2

nuuma|tükk kätte mõõdetud (ka renditud) maatükk, kust tuli kindlaks ajaks hein või vili ära teha `võtsin omale väga suure nuuma tüki ette, ei saa `õhtuks maha Mär; sa pead oma nuuma tüki ärä tegima Saa; nuuma tükid olid ikka mõedetud jah, ei `ummes `antud `ühti Nis; vanaste mõisas ikke `ańti nuuma tükk kätte, tie siis või `siasta, aga sinu teha ta oli Kad; igaühele `ańti oma nuumatükk ette VJg; nuumatükk om reńditu ütess kõrrass, üte kõrra saat `haina tetäʔ, tu̬u̬d võeti `mõisast Räp

popa popa PJg Trm Nõo, poppa Kuu RId lastek

1. tuli poppa `poltab Kuu; älä `puutu poppada Lüg

2. valus, haige; valu kuhu `kõhta said poppa Lüg; `lapse sõrm on poppa IisR; äla tie - - poppa `lapsele Vai

3. piip ära kisu isa popad PJg

4. suss aab sõrme popa `nõ̭nna ja sõrmega udistab popa seest `vu̬u̬dre `väĺlä Nõo

põrend põre|ńd g -ndi Trv Hls; põre|ńt g -nti Krk sõõrutuli, alepõletus; (ka üldisemalt:) suur tuli sääl tetäss põrendit, ku ossa laḱka kistass ja tuli `otsa pistets, tule vastane maa Trv; [tuli] nagu põreńd kunaki Hls; mis põrentit sa ti̬i̬t nüid Krk

raha|tuli folkl tuli, mis näitab maetud varanduse asukohta sεεl, kohes rahatuli pöleb, sεεl `ööltasse ühekorra raha `maetud olavad Khk; meitel vana kergu pääl pöles ka rahatuli Kär; `enni ikke olid rahatuled ja rahaaugod põlesid Mar; vanatońdid tegid rahatuld Hää; mina ei ole rahatuld nähnu, vanast on olnuvad rahatuled Äks

rehe|ahi `Reieahi `pandi küdema ja `reietua uks `tehti `lahti Jõh; `riihhe`ahju `tarvis tänä küttä Vai; Igas puumaa peres oli rehetuba ning - - toa tagaseinas suur kirisega reheahi Kaa; Vana reheahul oli perse toa seinast `väljas Pöi; vii `turblud rehe`ahju Muh; Pime kut reheahjus Emm; pliit on reheah́o suu all, seal on suur pada Vig; vana reheahe oli suur, kuus suurt `leiba läks `ahju Mih; Rihi`ahjus küpsetadi `kaalisi Hää; kui rehe`ahju akatakse puhastama, `aetakse keris maha, `võetakse kerise kibid `väĺla Nis; vii kardulid reie`ahju `küpsema Iis; reheahi `pańti kütte, suured pakud põlema Kod; reheahjud olid paekivist ja saviga ära plötserdatud Plt; reheahjul tuleve `vu̬u̬drekivi iki lapiti Krk; leib küd́sätedi suuren reheahjun, üd́se tõmmati tuhkavva suu pääle, kistutedi ärä Puh; reheahjun `oĺli ää magada, põhk `panti `alla, ega‿s ole vaja midägi pääle võtta; kit́s `keĺdren, ki̬i̬l väĺlän = t‿om tuli reheahjun Nõo; akkega rihe`ahju ei küteta, jämme puu iks olliva Ote; riheahjul `oĺli maakivi keress pääl, sääl kummi all, nu̬u̬ keresse kivi anniva rihe`tarre `kuuma Rõn; reheahu takan om töhja ruum, tu̬u̬ pandass `liiva täüs, et tuli ei saaʔ saina manu Har; timä lät́s rehe`ahju, säält võt́t piibu pääle tulõ Rõu

rõke rõke g rõkke Pöi Ran Puh; röke g rökke Khk Kaa Pha Jaa Emm Käi

1. lärm, kisa mis röke see on Khk; Küla vahelt keib seike röke ää, teeb, mis sääl lahti oo Kaa; venelased läksid suure rökkega Jaa; Seda `konnade rõket, mis kevade soos oli, nüid kadund kõik Pöi

2. torm, tuul `Söukse rökkega äi saa tuulikud lasta, lammutab tiivad ää Kaa; Nii vali rõke, et kas ajab sea `püsti Pöi

3. a. tuli, leek pliidi `alla vai `ahju, üitskõik, kohe sa toda rõket ti̬i̬d Ran; `viska mõni vaegune puu seḱkä, kae siss tuleb rõke Puh b. piltl kiirus, rutt siss ei ole `aiga sugugi, tuleb rõke `taade; küll tetäss rõke anna `alla Puh

4. suits Keik elud olid röket täis Emm; Sii on jo nii ermus röke sees, et paneb inge kinni Käi

saba n, g saba uus IisR S, L K I uus M T VId; saba g sava R ViK Iis Trm

1. a. loomade tagumine kehaosa kanadel pidid `enne savad tulema, kel saba ei ole, on kukked Jõe; pikke savaga lind Kuu; kel paremalle `puole saba `rengas on, sie on üvä siga VNg; obone `viskab sedäsi savaga üles, kui lüöd `piitsaga Lüg; `Võeras kuhas kuer `kardab, `tõmmab saba `jalgade vahele; savaga ajab `kärpsi IisR; `kassi nüüd on `ilma savata Vai; möni üiab saba, meil‿o ikka änd Khk; sabaga sihvib `ühte`puhku, kui parmud `tüitavad Jaa; `sakste koerdel olid nehoksed lühiksed sabad Mar; sabata `säinad olid `karpis (soolast) Kse; Täkk `tallis, saba `räästas = tuli ahjus Han; obusel on änd, `veisel saba PJg; oemud on [kalal] mõla eest, saba on tüir Vän; Kui oled üle koera saanud, siis saad üle saba kah (jõuad asjaga lõpuni) Hää; mine kassi saba `alla, reagi seal (öeldi halvustavalt kellegi jutu peale) Juu; lehm jookseb `kiili, saba seelas Koe; kes sie koera saba kergitab kui koer ise VMr; lõi savaga VJg; aris teise savast `kińni Sim; sia saba on alati `rõngas Iis; koer liputab saba, on üväl miälel; nõnna pienikesed porganid ku iire sabad Kod; `ühte`puhku saba käib (hobusest) Ksi; kui lehm `lüpsta ei last, sabaga kõvast `lõhkus, siis naised sidusivad saba `kińni Lai; karjane aab `koera, koer aab saba Plt; susi pistäb saba vette, siss sahvib sabaga tule ärä Ran; vahi toda kanad, küll aab endä kaharass, saba nii kaarik taka Nõo; Võt́t susil sabast `kińni Rõn; kunnal ommaʔ sabaʔ (tagumistest jalgadest) Vas; vähel kait́s sapaʔ (sõrga) Se b. (inimese puhul) mida sie `jookseb, saba `seljas (rõõmustajast) Hlj; umura vesi on `kange, ühe `klaasi`täie `vällä juod, siis on saba `sirge ka; vast said sava `pääle (peksa), kas nüüd `jällä tahad `saada Lüg; Sie ta elu `ongi, kui saab saba näppus `ringi `tuulada; Kolm `päeva lakkub, siis tuleb kodu saba `jalte vahel IisR; Sa kasvadad omal saba taa (magad kaua) Emm; ma anna `soole saba `alla, kui sa ei `kuula Mar; Nina `norgus, saba `sorgus Han; sel tüdrikul ju saba pääl astetu (on lapseootel) Hää; `võt́tis va saba `väĺla ja aeas tidrukuid taga (peenisest) Jür; isal oli nigu tuli saba all, et akkab külmetama ja ei sua kardulid lume alt kätte VMr; läheb nii, et saba `õige (kiiresti) Kod; jookseb nüid saba `rõngas (on uhke) Pal; kona ta noid `lat́si kaeb, `lendäb saba säĺlän nigu `kiiniminejä lehm Nõo c. piltl Ei sanale saba taha saa (ajab mõttetut juttu) Kuu; kihutab `metsäst tulemaie `ninda, et tämäl saba sitta`auku ei nää (kiiresti) Lüg; `Laustud sõnal pole ju koa saba `järges, et tagasi tõmmata Pöi; Söi sene tükkis saba ja sarvedega ää (tervenisti) Rei; `olle tä sõnal kohe sabad taga (tagajärjed) olnd, ikke üks õnnetus `juhtund Mar; ajab `eese seest lori `väĺla, põle seal saba taga ega kedagi Mär; esi`algu inimesed teand kedagi arbata, aeapikusel `saadi nende jutudele saba `külge (hakati aru saama) Mih; Ilma sabata jutt ehk tühi plära Trm

2. a. millegi tagaosa, lõpuots `Virve `miestel oli `vergurivi alumasess `otsass `ankur, aga rivi savass poru Kuu; nüüd on `pannid savaga VNg; `lõngatükk on [kerimisel] `tuolide savades; kui sai `sarjaga `tuulata, siis `vilja`pahmass jäi `alle, ies õli päävili, taga õli saba; ärä pane saba pali `ulka, sie tieb `viina `sandist Lüg; Oli [tuuliku] kere `valmis, siis `pandi saba `küĺge Pöi; Kederus on täis, äi veta edasi, katsu sabast `keerda Rei; `veske saba käib tagand `välja Phl; kellol oo puust saba Mar; olid enne need tilliksed kallendred, taga sabas oli kõiksugu juttusi sees; laseme selle saba koa veel [masinast] läbi Mär; viiendama `aasta talvel oli sabaga täht sii talvise päävä `loode koehal Vig; `pandi paadi sabase tõrvake põlema Var; Kaarid on laiad ja sabad oo järele Tõs; tuli `rindes põleb, suur saba taga Hää; `veśki tahab `teise `kohta keerata, akatakse sabasse `kińni ja veanatakse Juu; `kastrulil saba taga Kos; `raismik on vana, sial ei kasva enam maasika sabagi VMr; kruasid õlid nõnna pikergused lauvad, sabad taga Trm; loeb vana tähtruamatu saba; koĺgispu tõese õtsa all õlid jalad, saba õli muan; piäteräd tulevad tuule `piäle, sabad lähväd `allapuale Kod; oli üks suur puunui ja saba oli `talle taha `tehtud Äks; `roosidega olidki sabadega tanud Lai; `tuĺli suur tulejuga, piä pu̬u̬lt jäme ja saba peenike, `tuĺli `mü̬ü̬dä `taevaalust KJn; `seante jutt olli üit́skõrd kaalendre saban Krk; mea ole sabage tähe kah ärä nännu Hel; pääsugimise lavval `oĺli serände saba tettu Nõo; adra luitsa saba läits `katski Ote; tähtraamatu saban kirot́ õpõtust mehitsepidämise kottal Räp || (tüürimehest) Esmald panta koolist tulnd mees ikka kolmandamaks sabaks; Kiskid saa enne kapteniks, kut peab enne sabaks söitma; Kus ainuld kaks saba, peab vana ise kolmat vahti Emm; kas saba `laevas Hää b. (sõnasabast) tahab `tõisele `üellä `miski roppu sõna, saab viel savast `kinni Lüg; Sie lase `rääkida, iga sõna sabast akkab `kinni ja õppetab IisR; pidin just `ütlema, sain veel sabast `kinni Mär; saen jutu sabass `kińni, jät́in `ütlemätä Kod

3. rõiva alumine (seljatagune) osa Sul saba `kandab valet (seeliku äär on ülespoole pöördunud) Kuu; `siilud `pandi viel [särkidele] savasse Hlj; `taljes jakkid, jakki savad sedasi `sieliku pääl VNg; `oisin õe `sieliku savast `kinni ja siis `kõndisin tämä `kõrvas; `Tõsta `põlle saba üles, pane `õunad `põlle Lüg; kui on `miski must tüö, mis sittab, siis saba on vüö vahel Jõh; kui `läksid keriku, siis `kierasid kõhe savad ülesse, et siis ei saa `märjast IisR; saba `juokso müöd maad ja kahiso (seelikust) Vai; vana Mustjala kirju kuvvel oli ai all, see pael `oidas kuvve saba laiali Mus; mis sa mo saba pääl `tallad Emm; vahel tehakse sakid sabasse; saterkuub oli pikk, saba oli `lõhki taga Mär; vanemal aeal olid sabaga kuued Mih; sieliku saba narmendab Ris; pikad `riided olid, sabad olid näpu vahel HMd; kuer pand `vingudes naśte sabade `alla Jür; Leigati üks nisuke paras lai riie ja krougiti see sabasse Amb; pluuse saba jäend komusse sieliku `alla Kad; vata, kudas tal körsik seĺlas on, saba juokseb virst muad järel Sim; kleidi savad õlivad jääs Iis; vanass `tehti laia sabaga undrokad; naesed kääsid sabad puusa vahel Kod; alt sabast kedagi mustast teind Lai; tõmmand särgi saba `sõlme Pil

4. järjekord inimesed `uotavad savas Lüg; siin on nii pikkad savad Jõh; seal `ollid poisid ühna sabas [tüdrukute juurde] Muh; mihed `seisvad viinasabas Mar; `ielmine sabas `seisja sai sukkurt, aga mina jäin ilma Kos; Tulevad tuńd-paar `enne lahvkad sabasse Jür; käi `ühtelugu savas `vahtimas VMr; riagiti, et linnas õld ike leivasavad ja piimasavad ja kõik Iis; ommiku mine sappa, vahi `õhtani sabas Pil; ooda saban, vai sa ilma saat Rõn; saba oĺl piḱk nigu rońg Plv

5. miski sabataoline a. (ohtest) `otrad [peksti] ka obustega, siis ivati sabad tagand ära VNg; kui jo nägid, et enämb ei õle sabu taga [odrateradel], siis lükkäti kokko Lüg; `pekseti nied savad `otrilt `vällä Vai; masindamese `aeges jäävad `otradele sabad taha Mär; ei saand kõik savad ära, viĺlal savad taga Sim; igal teral on kaks-kolm `toĺli si̬i̬ saba pikk Trm; obused tambivad `jalgadega pial, nõnna et teradel sabad tagast ära on Ksi; ivamene on saba tagant ära `võtmene Plt b. (muud juhud) ein riisuti kogu, `söuksed sabad, sabast `vääti siis tariduste `viisi kogu Kaa; sabase riisud `väĺlä [heina], pärast akkad kaarutama Var; kui `kuima sai `riisuda, siis sai sabasse `riisuda PJg; siis akati `kraasima, sabad sai veeretada `kraasidega (heiderullist) Pee; `esteks idandatti vie sies ära, nii et savad tulivad `külge rukkile Kad; võta sabad ärä õõntel Kod; äŕgaena `äelmil om saba takan Nõo; `juusse omma saban (patsis) San