[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ladva|ubin ladvaõun (hrl võrdlustes) Punetess ku ladvaubin Hel; ta `oĺli ilus `tüt́rik, nigu ladva ubin Ran; ma‿la `aida, ti̬i̬ sanga-sanga, siss tulep maha periss ladva ubinit Nõo; Illos kuʔ ladva uppin Võn; nigu ladva upin, illuss inemine Rõu

maa|õun 1. kartul vanaste `üiti `kardoled maa öunad Käi; ikka `karduhvled meil, mõned `üidvad ikka õunad, maaõunad Kir; jõulu`lauba `õhta peremes `ütlend sulasele, `meitel naa ilusad maaõunad ja silgu soolvesi, tia mes `vaesed söövad. sulane `ütlend, mis muud kui undi`saue PJg; `moarjabä omiku, kui vares esimese muna teeb, sis ańti koa jälle moa `õunu Juu; `kartulid `üeldi vanasti maa õunad Lai; `kartuled või maaõõnad, kudas igäüks `ütleb KJn Vrd maa|ubin

2. metsõun Lapsed töid metsast korvitääve maaöuni; Maaöunad on pisiksed ning apud Kaa; Pisiksi maa`öuni nad närivad ka Krj

muhetama muhetama Kod Kan Räp Se/muhõ-/, -mma Plv Se; mohetam(m)a Se

1. õhetama, punetama läks näoss ilosass, akas muhetama nagu viina ubin Kod; ta um nii naaruline, muguʔ muhetass õnnõ; kui ma `haigõss jäi, siss nahk muhet́, iho nakass muhetamma Plv; võtt taa õks haigõst tu jääss, kõ̭iḱ jo näost mohetass Se

2. tärkama; rohetama mõts muhetass joba Kan; kesvä orass muhetass; kõ̭iḱ lööse jo muhetamma ja haĺetamma Plv; ku nakkas haina nõnna üles `lüümä, sis nakkas mohetamma Se Vrd muhenema

3. nakkama pallav tõbi muhõtass Se

pisem pisem Kod KJn, g -a hajusalt S, Mär Aud Pär Tor Hää Jür Amb JMd Ann Koe VMr Kad Vil, -ä Var Tõs; pisemb Jõe Kad, g pisemba Puh, pisema Kuu/-ä/ Lüg Iis, pisemma Kuu Vai; pisep g piseba Krl komp < pisike(ne) a. (elusolenditest, nende kehaosadest) üks oo pisema `palgega, teine laia `palgega Vll; lastel‿o pisemad käed Muh; massagad on üsna ulk pisemad kui sεεsid Käi; see kanapoeg on pisem Rei; pisemad lapsed Tor; ta on meie poisist paiĺu pisem JMd; tema ei ole `kasvand, tema on pisemaks läind Ann; kivi`nuoljas on pisemb kuani `muodi, teda ei `süia Kad b. (elututest objektidest) `eistuk on `keikse pisemb, `julla on vähä `suuremb Jõe; minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd palju pisemmaks Kuu; `sarja lõppus `tievad kanad pisikesed munad, täna tegi kana viel pisema muna Lüg; pisemate `kastidel olid nahk iŋŋed Khk; See einakuhi oo teisest ulga pisem Kaa; sool oo pisem tükk kui mool Mär; kui `noores kuus [kartuleid] tehä, [siis] kasvatada `latva ja all jäädä pisemäs Var; pisemäd `tihled ja suuremad `tihled, pisemäd oo `seemne `tihled Tõs; puu lõime, mõnel suurem, mõnel pisem Pär; tuuliluud üks pikk luud kanis `mitme `rauga, üsna pisem, kui suur luud oli Jür; pisemad kohad `leikasid [mõisale] kaks vakamaad rukist ja kaks `kaera Amb; kui ta (kasepung) on pisem, alles tuleb `väĺja, siis on tited VMr; küürmoĺd oli ikke pisemb kui pesuküna Kad; sie on pisemb kauss Iis; mõni tegi pisema pät́si, ku ennem `väĺlä `tahtis võtta Vil; anna `mulle pisemb ubin Puh c. hulgalt, tähtsuselt väheldane kus oli pisem pere, sial läks kas kolm nädalt ja sedasi ka leva vahe Pöi; Ei liiguta `lillegi, ei ti̬i̬ - - mitte kõige pisemat tü̬ü̬d Hää; mina ei õle ise neid [marju] kõige pisemad (vähimalgi määral) `pruukind, aga ma siin nägin ike vanemate inimeste kääst Kad