[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

hang1 ang g angu, -o L K I uus Hel, aŋŋu S(h- Phl), `aŋŋu, -o R(h- Kuu; n `angu, -o Vai)

1. a. mitmeharuline tööriist heina, vilja jm tõstmiseks `aŋŋuga `aeti `põhku üles, `kolme `aaraline oli VNg; puu `aara ang Lüg; mis sii `riisuda on, ma `rüistasi aŋŋuga juba kogu Khk; aŋŋu arudel olid raud topakad `otsas Kär; Ein on nii kuiv ja kohevil, äi seisa aŋŋu sihes koa Pöi; eina aama ang - - peial peal‿pol ja kaks aru all‿pol Muh; rugi `pöhku vöib haŋŋuga `tösta Phl; sõnikud `laotasime käsitisi, käpuga, `anga ei olnd Vig; angudega tõmmati vilja kaared kokku Tõs; angu vaŕs läks `kat́ki selle suure `tõstmesega Vän; einal on ang, aga sönnikud töstetaks argega Ris; [põhu tõstmiseks] oli nisukesed puuangud, mõned kolme, mõned neĺla aruga JJn; kui `kuhja teritata, siis õli pikema arudega ang; tegin kolme arulise sita `tõstmise angu Trm; puust kahearulene ang, sellega `ańti [rukkid] ülesse vihu `kaupa Kõp b. kahvel vanass `sü̬ü̬di `käega, egä `angu es õle; vahib konokille, liha angu õtsan Kod c. jääaluse kalapüügi juures tarvitatav hark hirre, uidu edasiajamiseks uidu and; sured `aŋŋud olite - - jää piald lükkati siis seda `uitu edasi Jõe; nuoda ang; aŋŋuga `aetakse nuoda uit Kad; irre `aamise ang on, angul on ark õtsas; anguga ajad irt edasi Trm d. võrguhark angu laist, mille peal ang `püsti seisab Rid; kui `võrko kujutasse, siis pannasse ango `otsa; võrk oo `angos Mar
2. pöidla ja nimetissõrme vahe `pöigla ang ehk ark Käi; `pöila angu vahel oŕk sees Var Vrd hangal, hange1
3. adj hangutaoliselt harali Aĺl äŕg, angud sarved, võtab saana sarvile, kihelkonna kukile = tuulik SJn

koukama `koukama Jõe Kuu VNg haarama, (konksuga) tõmbama või lükkama uit oli jää all ja siis `aina jää piald `koukati edasi Jõe; kui `juhtus `uidu `august menemä vähä sie uit `korva, siis sai `koukada `jälle sen `uidu `kouguga; `kouka sield, sa oled ligemäl; `koukas käbäga tuld Kuu Vrd koukima
kumama1 kumama R eP(koma- Sa Muh) Trv Krk(koma-) Hel/-me/ Puh Nõo San Har Plv; kummama, pr (ta) kumma VId
1. nõrgalt, tuhmilt helendama, kumana paistma tule`kahju kumab VNg; Pidid `valvama `milla akkab juba koit kumama; kui `taivas kumab, siis sie tieb `taiva `niiskesest (niisuguseks) punerdavast Lüg; `valgus komab `aknast Jäm; Siis tuled akkasid kumama, siis sai aru kus ma oli Pöi; `koitu akkab kumama Emm; lenna tuled kumavad Mar; päike tõuseb, päike kumab juba Vig; pää (päike) kumab metsa peal Kse; ehä kumab veel Juu; ku ta (päike) `tõusma akkab, siis `üeldasse et pääva tera kumab jo VMr; kui pääv on punane ja kumab, siis on kuivad ilmad Lai; tuli kumass kavvele San; ma˽näi enne joʔ et tu̬u̬ `valguss sääl kumasi Har || (vastu) helkima `akne laasi kumave ku tulege Krk || terendama, kangastuma tea, mis `elma `jälle tuleb, `kangest kumab ülesse Mar; ilm lähäb külmäle kui linna tuled kumavad Kod
2. ebamääraselt, ähmaselt paistma Uit vähä kumas sügäväss Kuu; Lähen `ilma lattermuta, nattuke kumab, ega ma `eksi IisR; See komas muidu so `silmade ees Pöi; mere pial komab midagid Muh; kumab sealt `kaugelt, aga ei tea mis ta on Juu || vaevaliselt nägema teise silmaga tä vähe kumab Var
3. fig (tärkavast arusaamisest, meenumisest) `Estest ei `mõistand kudagi seda `kaŋŋast sättima akkada, aga pärast akkas nigu kumama IisR; nagu kumab vi̬i̬l, kui kuuled sedä juttu Kod
4. a. kumisema, tumedalt (vastu) kajama sie pill kumab `nõnda vaist `viisi, `muutku kohiseb vaid; `paugud akkavad jo `jälle kumamaìe Lüg; kas `raiu vai midä, siis kuma `toise `kohti Vai; ääl komab `kougelt Jäm; Mets komab vaa (vaikse) öhtaga vastu Kaa; kell kumab `kõrvu Kse; jaal kumab `vasta Koe; tühjä asja komav `vastu, vaat́ koma `vastu Krk; mi kerik nigu kumasi kõ̭iḱ ku tu̬u̬ meesterahvass kerikun lauĺ Har; kõ̭nõlass ku kumma õ̭nnõ Vas; jäŕv kumma õ̭nnõ kui `hüüple tännitäss, hüüp-hüüp Räp; kudi kangast, kodo kumaśs, hoidi `langa, tarõ heläśs rhvl; tühi tõrdo kumma si̬i̬st Se; piĺl heĺlä, kodu kumma rhvl Lut || fig kõtt kumass, ei või enämb süiä Helb. fig kumisema, huugama (peast, kõrvadest) [vali müra] aab kõrvad kumama PJg; kõrvad kumavad kui pea `aige oo Tor
Vrd kuumama3

päri5 päri Rid KuuK, peri Jõe Kuu jääauk nooda sisselaskmiseks peri on, kus `lassa nuot `sisse ja `tostme on, sield kust `tosteta `välja Jõe; perild `pandi uit `sisse ja siis `sellega `aeti `müöda `aukude edasi Kuu; päri on nellänurgeline - - kaks aenokest meest jäävad pärile, kost noot `alla lähäb Rid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur