[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

annik ańnik virk, usin ańnik, terätse olekuga inemine, kes egäsugust vai ekkä`aśja mõist ja paĺo ti̬i̬d Võn

kärmakas kärma|kas g -ka Jäm Ans Khk Kaa
1. kärmas, usin Oli va kärmakas mees, ta koht oli ikka igatipide trois; Noor inimene peab ikka kärmakas olema Kaa
2. käredavõitu, pisut liiga vänge Kalad on kärmaka soolaga Jäm; Nee lestad nönda kärmakad (soolased) Ans; paĺju umalid sihes, se (ölut) nönda vihakärmakas seda `korda sugend; supp igavene soolakärmakas Khk Vrd kärkjas

kärmas kärm|as Muh Mär Vig Pä spor Ha Jä, Trm Ksi VlPõ Trv TMr, -äs Vil Juu KJn, -äss eL(ḱ-; -ŕ- Vas; -śs Se); `kärmas Jõe VNg Ris; g `kärm|a Mär Hää Kos Koe Plt, -sa Plt KJn; g `kärm|ä Juu Trv T V, -sä KJn Hel, -se Trv Krk
1. kärme, kiire a. väle, usin, nobe tragi laps on `kärmas VNg; isa `oĺli `aeglane, ema `oĺli `kärmam Hää; [ta] old nõnna kärmas niidu mees Rap; kärmas nigu nirk Koe; olid ühed `kärmsad inimesed kõik, ei sial `keegi `uĺjund Plt; ta on kärmäs `suule, aga kätegä ei saa kana pesagi; `kärmsä jalaga obene KJn; temä `oĺli kärmäs `kõńma Vil; `kärmse engege Krk; ole vähä `kähkump, `kärmsämp, liigute ennast Hel; ma nooren olli kärmäss inimene, minu sai egäde `paika Nõo; tu‿om sääne kärmäss mi̬i̬śs, virk mi̬i̬śs, and tõõsõlõ valu takast; `kärmäl inemisel jovvuss tü̬ü̬ Se || fig tä om väega kärmäśs `tüt́riga‿päle Se b. jõudus tämmudi on ädalas kärmas kasuma Vän; rukis `tahtis εnamist laisaks `jääda, aga tänavu oli nii erk - - nii kraps, `kärmas Ris
2. käre, kange küll oli kärmas külm Kse; kärmäśs tuuĺ kõvastõ käüse, suuŕ tuuĺ Se
Vrd kärm1, kärmakas, kärmes1, kärmi1

*näpukas pl näpukad usin kes näpukad korralised, need kudusid [lehmakarjas olles] sukka või `kampsuni Lai

hoolas oolas Pöi Muh LNg Mar Vig Kse Mih Kei Amb, g `oolsa Jäm Khk Vll Rei Mär Tõs PJg Tor Saa Juu Koe Kad Trm Lai Plt KJn, `u̬u̬lsa Hää Hls, `ooltsa Var Aud; oolass Hel Ran Krl, g `u̬u̬lsa Trv Nõo Rõu/h- g `h-/, `u̬u̬ltsa Krk; uolas HJn JõeK KuuK Kad, g `uolsa Ris JMd Iis; `uolas Jõe VNg Lüg; ualas Kod, g `ualsa VJg hoolikas, püüdlik, usin on alati iga `tüöga `uolas Jõe; Oli nii oolas inimene, raie pakk oli ka `kolde ees `puhtaks `pestud Pöi; see oo nii oolas `tööle Muh; emast `kaśsi `peetakse paremaks ja `oolsamaks iirte `püidjaks kui isast Mär; piim on väga õlp ukka menema, sa pead väga oolas olema Mih; `oolsatel oo töö `kordas Tõs; paĺlu `oolsid `lapsi oĺli mede koolis Saa; teene nii oolas oma aśjaga, ojab kõik ilusti kokku Juu; ma olin uolas selle puolt, et mul olid alate ilusad, `sirged [kangad pleegitamisel] KuuK; `uolsate inimeste `riided on ikke `puhtad JMd; ualas õppija VJg; oolas inimene tieb `oolsa töö koa Trm; tüd́rik on ualas ja virk Kod; siatsit `u̬u̬lsit mehi om vähä Trv; vanast olli `u̬u̬ltsa inimese Krk; oolass peremi̬i̬s piäb oma põllu kõrran Ran; ta om irmuss oolass inimõni Krl

rassak rassak hoolas, usin esi om ta ka rassak tü̬ü̬mi̬i̬s Hls

räämä räämä usin, tubli ta om räämä iirt `kinni `võtme; si̬i̬ om tü̬ü̬ pääle räämä; esi `väike, aga räämä tegeme Krk