Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
järgi1 `järgi Jõe hv Kuu,
Jõh Mus Pha Emm Phl L spor Ha,
Amb JMd JJn Tür VMr VJg spor TaPõ VlPõ,
eL;
`jäŕgi Tor Vil spor T V järel, järele, järge1I. adv (koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. (ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka fig Mõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgi Tõs;
ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgi Hää;
vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süia Tür;
käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ld Trv;
aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba;
tuul `perrä van ~
tuul `järgi u;
ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudiki Krk;
niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigi Ran;
niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai;
latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saa Har;
joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬h Se2. (ajaliselt) a. taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgi Hls;
kell om `järgi jäänu Hel b. tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgi Trv;
saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäät Krk;
nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli mihe Hel c. (välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgi Pha3. alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasi Jõh;
mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsega Tõs;
jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidest Aud;
nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeni Äks;
no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel;
kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgi Ran;
`järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peni Nõo;
jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgi Se4. (ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a. arst `kuulas toroga `järgi Vig;
Katsutaks `järgi, kudas leib on;
siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu taga Hää;
om vaja `järgi `ru̬u̬vi;
`kaeti `järgi ka lugede mõistad Hls;
akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss;
me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegeme Krk;
ajate `järgi, mis vanast olli Hel b. (koos verbidega jätma, jääma välj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud;
Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahel Hää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgi HMd;
Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädma Vil;
vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran c. (välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlema Hää;
mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgi Ksi;
õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetse Pst;
aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsi Hls;
ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulep Krk d. (välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasi Jõe;
Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrku Hää;
ree jalas ei `painu `järgi Hls;
si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi oo Krk;
ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vasta Ran;
ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb;
jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anma Nõo;
nõrgup `järgi Rõn e. tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlid VänII. postp (genitiiviga) 1. (ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgi Äks;
niit́ oli nõela `järgi Plt;
obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgi SJn ||
jooseb raha `järgi kas vai käpakil maas Hää;
temä ju̬u̬sk tüdruku `järgi Hel2. (ajaliselt) a. millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgi Nõo;
no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgi Har ||
(välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ran b. hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päeva Rid;
`ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piim Aud;
mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestama PJg;
`ahvenate `järgi akkab tindi püik Trm;
raudratta tulliv puurataste `järgi Krk;
`rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran;
vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgi Kam3. a. vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittu Mus;
sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha;
ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgi Tõs;
`ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi;
`Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõna Hää;
`päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuult Amb;
ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv;
`koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi;
kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää;
lääbägu jala `järgi ärä `painunu Krk;
timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä;
tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgi Ran;
sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõ San;
näo `jäŕgi ei tunnõʔ Krl;
sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgi Räp b. sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtud Tõs;
Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgi Hää;
kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgi Hag;
rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud Vil;
ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk;
mea säe ta oma käe `järgi ärä;
ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi;
si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśte Krk;
küll om jala `järgi `saabass Nõo4. (midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel5. (välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg;
Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgi Nõo 6. (välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a. iketi `surnu `järgi, omakse `iksive;
ei oole üttegi ken miu `järgi ikk Krk;
ta igatsess kodu `järgi;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel b. mea pia kodu `järgi `vaateme KrkIII. partikkel a. (millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgi Emm b. (ajaliselt) poole, -poolne, -poolik, (teat) ajal omingust `järgi JMd;
ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi;
ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk;
välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänu Ran Vrd järge1