[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kaaldanõ kaalda|nõ Se, g -tsõ Rõu, `kaalda|nõ Vas Räp Se, `kalda|nõ g -dsõ Lut
1. krae mul vaia hammõ kaaldaisi ummõldaʔ Rõu; `hammõ `kaaldanõ; hüäl paĺtol om varat́nik a pii`rõivil omma `kaaldadsõʔ; `paĺla kaalaga vai `kaaldatsõgaʔ Se; hammõ, säŕgi `kaldanõ Lut
2. värvel kaadsa `kaldanõ Lut
Vrd kaalduke

kaelus kaelu|s Muh, g -se Sa L(-o- Mar; g -sõ Khn, pl -ssed Mar Vig) K(g -kse KuuK JMd JJn VJg Sim) Iis Kod Hls, -ss g -e Muh Trm Pal Lai Plt KJn; `kaelu|s Hlj, g -se Jõe, -kse Kuu VNg, -ss Lüg, g -e Jõh
1. krae Ei sie pia pilutud särki, kanna ei korgi `kaeluksida rhvl Kuu; `naistel ei õld [särgil] seda klatstükki - - õli `krousitud ja `kaeluss pääl Jõh; Täna oli kaelus `kaela `pandud Jäm; nied `püśtised [kraed] nied olid kaeluksed KuuK; sooja kaelukstega pluused JJn; pia kukkus õtst kaelusse `sisse Trm; pinsaku kaeluss Lai; kaeluss ja `värvled tikati `valge lõngaga Plt || rinnaesine, manisk – Lai fig `tõrva `kaeluss (päevitunud kaelaga inimesest) Lüg Vrd kaaldanõ, kaalduke, kaalustükk
2. kaelarihm; kütke osa vassigule, `veisele, koerale kailus. loomale paned siis kut tahad `kuskile poole viia kää `otsas siis kailus `kaela Jäm; kaelus on nahast. se‿o obustel. `lehmadel on pannad Jaa; kaelus `pańdi loomadele `kaela, oli puust, `seoke looga `moodi. loomad olid sellega `lautas `kinni Aud; `lehmadel on `sõimed ees, ket́id `kaelas või puukaelus `ümmer kaela Pee; lõea kaeluss on `kat́ki KJn Vrd kaelaline, kahlus
3. rangipale kui kaelossed venivad pikaks, siis `aetasse rangi arja pealt lühemaks Mar; rangi kaelus on puude all, käib `vastu obuse `kaela Hag; rangi kaelukse `sisse pannakse `õĺga JMd; Minä nõelsin kaeluse õled `sisse. Vana Mikk õpetas, pane obuse sitt `ümmer rangi kaelusse, siis ei võta `kaela purus KJn Vrd kaelust(i)
4. kaelarahadest kee, helmekee koos kaelarahadega kui mitu raha ridas ond, se kutsutassõ kaelus; Tüdrikätel olid kaelusõd `kaelõs Khn
5. värvel [meestel] pikkad `valged `püksid jalas kohe ja, `kaelus pääl, nüöp ies ja VNg; `sielikul on `kaeluss, kust käib `ümbär kere Jõh; sieliku kaelus on pikkast venind Iis
Vrd kaalus, kahlus3, kaulus

kaulus `kaulu|s R(-ss Lüg Jõh), g -kse Kuu VNg, -sse Lüg, -se Jõh
1. kaelus; krae `Kaulus tulebigi `oite `mustaks Kuu; siis õli `kauluss pääl ka [alesega särgil] ja siis näppidega tikkati viel `kaulusse `servä; `kaulusse `õtsas `nüöbid; `kuuve `kaulus Lüg; `Särgi `kaulus on `kitsas, sie `irtab (poob) ära Jõh; `paia `kaulus on `katki Vai || sõim tökketi `kauluss Lüg
2. värvel `kauluksega `sielik ja jakk VNg; kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos; [pidurõival] suur lett rippus `sieliku `kaulusseni, paul viel `õtsas; võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob Lüg
Vrd kaalus, kaelus

miider `miider g `miidri VNg Jäm PJg VJg, `miidre Mär Tor Hää Ris Hag Juu Koe, `miitri Kuu; miider g miideri Hel Krl Har, `miidre Phl; meed|er g -ri Rei; `meeter g `meetre Saa(-ii-) KJn

1. värvel `miidriga püksid `seisid änam ülal Jäm; `kańti `miidrega seelikuid Mär; paksud villased kördid, keś‿si neid `jõudis mud́u üleval kanda - - `meeter `oidis üleval; `meeter on `seante lai paal, visspińnid on sees Saa; siiliku `miider jäänd nõnna laiaks Juu; `miidriga kuub VJg; miider om prońdsi pääl Krl

2. pihik `miidrega kört keis kaenla auguni Tor

nari4 nari Sa(nare Pöi)

1. värvel, mansett naiste pühabesed särgid - - olid peeniksed labased, naridega Kaa; vahest `tehti [pluusile] sedati narid ka, nööbiga käisid siis `kindi Pha; [seeliku] nari `alla `tehti kurrud Vll; Püksid on ead küll, aga nari [on] kitsas; Kes vanaste naredega särki kiskus (kandis), siis olid ikka nõndasamma lahtised käiste otsad Pöi

2. (teat ilustused) Löigati kirstule narid `ümber Khk; punased narid olid - - vammuse `külge ömmeldud Vll

oustel1 `oust|el g -li värvel `oustel on atul Rei

pälmis|rätt värvel `püksel pälmisrätt piäl Kod

päärme n, g `päärme Kuu VNg Vai, `pärme Lüg Jõh IisR, pärme Kad; päärm g `päärmä Kuu

1. a. värvel `Ninda `pienikäseks jäänd, et voib `püksü `päärme paar `korda `ümber kehä `kierdädä Kuu; naiste`rahval on sieliku pärme rist`luude pial Kad b. palistus `ultusse serv on `riidel, ei `uoli `pärmet `õtsa `õmmelda Lüg; `pärme on lina `õtsas Jõh; tegin üvä `laia `päärme Vai

2. (laudadest tehtud paadist) `teine serv käis `teise pääl, `terva takku ehk `vilti `pandi viel `siie kahe [laua] vahele, `päärme`paadist `üöldi, `päärmega `tehtu VNg

3. rant, viirg `pärme, sie on `põtra`sarvel Lüg