[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kants1 kańts Saa, g kantsi Khk Vll Pöi Var Mih M Nõo San, kansi Jäm Muh Tõs San, kańtsi Mär Tor Hää/g -ńsi/ K(g -ńsi) I Rõu, kandsi Trv Krk Nõo, kańdsi Võn Krl; kands Har, g kandsu Plv Vas Se; kańss g kańsi Kos; kants g kantsi Rei, g `kantsi R(n `kantsi Vai; -ńt- VNg Jõh)
1. kindlus, maalinn `Koilas oli üks `linnakańts VNg; Maja kut igavene suur kańts Pöi; linna kansi sihes olli igaühel arb einamad Muh; `vaenlane `võttis kańtsi oma `alla Mär; vanasti kõneldi, et seal kantsi all oo keller Mih; kańts see oo `kindlus või lośs Tõs; vanad `iestlased tegid kańssisi küll Kos; vana`aigese kantsi Trv; kansi asõʔ om kive täüs San; `Vahtseliina liinakandsu man `peeti kõ̭gõ noid pita Vas
2. vall, kaitsemüür kivi kańts o `ümber võlvi [veskis] Muh; enneste `oĺli linnal kańts `ümmer Tor; kańts tehakse linnale `ümmer, et `vaenlased kallale `tulla ei soa Juu; kos vanad müirid, `öeldasse: vanad kańsid siin veel alles Trm; vana vallimüüri kutsuti kańtsiss Hls; mätastest om tennu suure kandsi, et ei saa üle minnä Nõo
3. varemed; alusmüür see ahu kańts o väga suur Muh; kirigu kandsi akkav ka lagunem Krk; vana `ärbäni kańts Krl; liina kands Har; maja um maha palanuʔ, ah́okands innõ um `perrä jäänüʔ Plv; villa`veśki purutõdi ärʔ, jää es `kandsugi˽`perrä Vas; vana liinakands; vana kreeposti kandsuʔ Se || (surnuristi alune kivi) rist o kantsi piäl Var
4. küngas, kõrgendik vened on `kantsil, `rannas `rünkä pääl Jõh; `uigam on kahe `kantsi vahel Vai; mäe kandsi otsan. siin mäe `kańtse `mü̬ü̬dä kõnnive, mägesit `mü̬ü̬dä Krk || savik, ahjupink – Krk
5. virn, kuhi, vall tüdrikud oĺlid kańdsi ots ja - - `sõksime `kańtsis ja `sõksime eenad `kińni ja Kõp; einä om kandsin Trv; mitu `kõrda tulli einä kantsi päält maha Hls; agane kańts olli tasane ku `kirvege raiut Krk; edimelt pannass einä `küini kantsi `kaupa Hel || tomp suure pilve kantsi `taevan Hls
Vrd kandsik

mauk1 mauk Jäm Mus Tor Hää Puh, g maugu Khk Kul Mär LäEd PJg Vän K/maugo Ris/ Pal Lai M Nõo/-ao-/ Võn Räp, `maugu R(`maugi Lüg), maugi Kaa Krj Muh Rid Mar hajusalt TaPõ/maagi Kod/, KJn Kõp Nõo TMr KodT, maogi Ran Kam, mauga Plv Räp; maok g maogo Mih

1. jäme (tangu)vorst (ka vorstipudruga täidetud magu); verikäkk, -leib Küll oled aga jämejäd `maugud `valmis tehnd Kuu; Mauk `tehti odrajahust, verd ja liha `sisse IisR; `Maugud, mis ei lähe `köhtu, seda pistan pärast öhtul koju `minnes `taskusse Khk; kui loom saab ää tappa, siis tehakse käkki ehk `mauku Mär; Mardipääva aegu saime maukusid süia PJg; tegi ead `mauku, `ästi ea rasvane oĺl, võta `lõika ja söö - - mauk on verest keedetud või küpsetud leib Vän; jõuluks teeme `mauka Hää; [veri] sai mauguks `tehtud, änämesti igä pühäbä lõona oli mauk ja `kapsa supp Juu; keige jämedama sea suole `sisse `tehtud tangu vorstid on maugud JõeK; `viska koerale mauk `kaela nalj VMr; mõni tegi jõulust `mauku, si̬i̬ oli mau `sisse `tehtud voŕst Äks; `aeti sia magu `tangu täis, siis `üeldi kua mauk. vorsti kraam `aeti mao `siśse, auk nõeluti `kinni Ksi; tangu `voŕsti `ööldi maugist, kui jäme soolikas oli Lai; meie emad `rääksid, et kui jämeda vorsti tegid, si on mauk, jäme jurakas on mauk SJn; laits paks ku mauk Trv; sia umbsoolik `aeti vorsti`sü̬ü̬ki täis, tu̬u̬ `olli nigu pu̬u̬l leevä `pätsi, toda kutsuti jõolu mauk Nõo; mauk - - tsia peräsoolikust tetti, siss sai ää jäḿme Kam Vrd mouk1

2. piklik heina, põhu vms hunnik, vaal, vall; esi õled said rehaga [pahmatud viljast] `vällä `puistatud, said `mauku `pandud. mauk sai `aŋŋuga lakka ajada Lüg; obosega `viäti `einad `einalau `juure. obosel oli `köitega puu taga, obone läks `eina `mauku `müöda Vai; kui üks mauk oli puestatud - - siis peremes `korjas sedasi selle [kõlka] maugu `sülle ja viis lattu - - kui maugud said ää, siis `jälle pahmas kergitadi anguga, pööräti `ümmer Juu; `aeti kas kaks ehk kolm `mauku - - tüdruk tegi oma maugu, sulane tegi oma ja peremes oma maugu Kos; ohra reie `puistamise `juures `kõlkad tõmmatakse `mauku Jür; einad tahvad `mauku `lüia, siis on parem vedada JõeK; mauk pannasse oheliku või sideme `piale ja viiasse lakka Koe; põhu maugud, pikad üle reialuse põranda VMr; `mauku lähäb mõni kümme `seilatäit odre ehk `kaeru VJg; iga üks võt́tis oma maugi, vei lakka. teine teise `mauki ei lähnud `kanma; Kui õlid sasid kõik `mauki puistatud, siis veedi mauk ära Trm; rehe rehägä pudissatse ja tehässe maagid; `mauka rehalne täis Kod; kui rukki sasi sai puśtata, siis sai tiha ka neid `maukusid Pal; `mauku `löömene - - rehadega lüiasse [põhk] kokku, siis saavad nisukesed seljatäied või maugud, siis viiasse sao `piale Ksi; [pahmas] `Võeti jalatäite `kaupa `maukidesse KJn; egäl rehitsejäl `oĺli oma mauk Ran; põhk `pańti nigu `mauki, pantasse nisukse pia`kõrguse nigu sisaliku Võn; tõmmake [vili] äste `mauki, siss om ää obestel sõkku; [hein tuleb] üless `mauki tõmmata, siss tuuĺ ju̬u̬sk läbi ja päiv kah paśtap nońde `mauke `pääle, siis ain kuevap Kam; haańa vaalate, `aet́e mauga `mu̬u̬du kokko; olõʔ rehiti `mauka. `väikene riihealonõ, kat́s `mauka `saiegi; inne panõt [heinad] `mauka, siss võtat `säĺgä Räp

3. madu; uss, tõuk Togisin `suure `ussi`maugu vigastimme `kannaga `surneks Kuu; `luomidelle ajavad muhud `selgä, sääl on `ussid sies - - neid `üellässe `maugid Lüg; puu sees oo koa maugid Mar; veiksed maugid või tõugud KJn; Lämmäl aal lääva make liha sisse ruttu maugu Hel

4. mingi jäme asi, ebamäärane kogu (hrl võrdlustes) Magab `nindagu mauk maas Kuu; tuleb `vastu kut suur mauk, ei terita (tervita) ei kedad Jäm; Ats oo linnas igaveseks maugiks (paksuks) läind, ma es tunne teist äkisti äägid. Noh, ta naine oo ka seike sama mauk Kaa; kõht nõnna täis nagu suur mauk; `olli nagu suur mauk lõksu vahel (suurest rotist) Muh; põrsass, suur jäme kõht, on `mauki läind Rid; `Pähklitel na suured tuumed nagu maugud Han; aas enese täis, nagu mauk oli jäme Kad; pikali maan ku mauk; i̬i̬n kõtt ku mauk Ran || kirumissõna oh sina mauk oma tegudega Krj; mädänd mauk (vallatust poisist) Mar

Vrd mõuk

mulder `muld|er Pst, g -re Vil; n, g `muĺdr|e (-l-) Nõo Kam Ote San Kan Urv(-õ) Plv, `muĺdri Urv Krl, `muldri Kam Rõu, `muldrõ Räp; muĺler (-ll-) g `muĺdre Saa M(mü- Hel)

1. vundamenti ümbritsev muldäär, -vall mede maeal ei ole mullert, saunal on muller Saa; istu `muĺdre `pääle, kes sul siia `tu̬u̬li tu̬u̬p Hls; muĺler, üits rida kive olli ala pant, muld `pääle aet Krk; ega vanast `penki es ole saena veeren, `olli `muĺdre Nõo; `muĺdre `oĺli kividest mõnest paegast ja `maaga ja saviga, kud́ass ta `oĺli Kam; vanaesä `istsõ `muldre pääl ja popsut́ `piipu Kan; Vuńdameńdile tet́ti iks savist `muĺdrõ ette, t́ää oĺl iks˽nii katõ jala korunõ ja˽laiunõ Urv; sanna `muldre palgi tagonõ [on] `liiva ja kivikit täüs Plv; saina takah om `muldrõ, täüdeti `maaga. sääne toolikoruʔ müür, parass `persegaʔ `istu Räp Vrd muld|heer, muldrik

2. kõrge alusmüür muĺler oĺli viis `jalga `kõrge; kanad oĺlid talvel laudas `muĺdre pääl Saa

oarmik `oarmi|k g -gu lumehang, -vall jää pääl `tuiskab, `mõnda `paika aab paksembass, `tuiskab `oarmigu `kaupa paksuss; üits kõik, mes varred lumest `väĺlä om jäänu, sinna `tuiskab väiksed `oarmigud Ran

parras parras S LäLo LäEd Tõs Khn Aud Hää Ris HMd Kei Kad KJn, parrass San Kan VId, `parras hajusalt R, g `parda

1. äär, serv a. laeva, paadi külg või ülemine äär kui siis [laine] `parda `ääres `juhtus `murdama, siis pani `toinekerd `paadi nii `triiki täüs kohe, et `pardast `pardani kohe vesi Kuu; sada`seitse‿küme kaks kilo, `uoba toist `enne, kui saad `paati, üle `parda (rüsast) Vai; puu`tollide jäuks on kaks `auku poadi `pardas Pöi; Veta siit pardast voi veta sεεld pardast, üks merevesi keik (kalur oma pruutidest) Emm; parras tehedi ilusti sileks Phl; kalamees ei tohn `vasta paadi parrast kõputada Tõs; Ää olg nda `parda piäl, saad (kukud) karupidi `sisse Khn; paadi parraste peal on vee `kaitseks teised `pardad, mis oiavad suure `laine ära Ris; kukkus üle `parda `merde KJn b. voodi, vankri või ree äär, serv, äärelaud, -puu Ma sääl asema parda pεεl see öö ikka kudagid viiti üle kikerdasi Kaa; puust sängil olid sedä`viisi serväd ülespidi, need `ööti sängi `pardad LNg; parras, laud ees, et sa mette maha ei kuku Tõs; `vankri parrass lät́s `kat́ski; `pańti kõdaraʔ, sõ̭ss `pańti põigusõʔ, sõ̭ss `pańti `pardaʔ pääle - - sõ̭ss oĺl pia regi vaĺmiss Rõu; vanast tet́ti `pardidega `vankri Vas; ri̬i̬ `pardaʔ, mis kõdaridi pääle pandass Se c. kraavi, mere, metsa, pilve vm äär, serv pudrukauss `lauale, `piimäkauss `korva, lusigad viel `pardal, muudkui igä üks sield akkas `elpimä; Ühe jalaga `auas, `toisega `aua `pardal Kuu; pada oli `pardani [suppi] täis, nüid juba `otsas; `Sündisin metsa `pardas Jäm; pilve parras `järsku niikui müür tuleb Ans; `Päike vajus just mere `parda, kui me koju tulime Pöi; loomad jähid metsa `parda; päe läks `parda (enne loojumist pilve taha), oome tuleb alb ilm Muh; soo ja rabade `pardast [toodi heinu] LNg; see kraavi parras [on] järsk Mar; elasime suure mere `pardas Var || vall muja `parda (adruvalli) `leitsime ka mere äärest Khk

2. veealune järsak, seljak `parras on `järskune, mones ko˛as kuus `sülda, mones ko˛as `seitse Jõe; no `traalid `käüvädki `pardas Kuu; `pardast kukub sügav Rid; parras, see oli `jälle nisuke koht, kus lesta `noota tõmmati Kei

3. redel vm ronimisvahend `parraksega `mendi `ahju `pääle Vai; tu̬u̬d, kost lavvalõ (lavale) mindäss, `üĺti ka vanast parrass Plv

pengar pengar Kad, `pengar (-ŋŋ-) Kuu Hlj, g `pengra; `penger g `pengre Kuu(n `pengres), `pengera VNg; n, g `pengara, `pengerä Vai, `pengera VNg

1. hunnik, lade, vall `Hatru, sidä aja `tormiega `randa kohe `peŋŋarde `viisi; mere`hatru oo alade `pengrass, eks `toisigi `asju voib `pengrasse ajada Kuu; `pengara on pae`unniku, akka `rannast `niiskene paerüdü menema, `niiskene mägi menema, `pengara on sie peris `arja`pääline Vai

2. merepõhja nõlv, meremadalik Kudu on läbi, nüüd `täüdüb `pruovida kalu `pengrast [püüda] Kuu; `pengra kohal `paistab viel põhi Hlj; `laiva juoks `pengera `pääle `kinni VNg; `nuota `vietä `vasta `penkara Vai