Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
ema ema R eP(
ε- Khk Mih)
TMr MMgT Lei;
emä Kuu Lüg Vai LäLo Vig Var Tõs Khn Saa Juu Kod spor VlPõ,
M T;
jema Aud Lei,
-ä Kra;
imä Võn V;
äma- Mih1. (üks lapsevanemaist) ema emäst (kui ema suri) jäin mina `neljä `aestaseks Kuu;
Ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka;
senel `lapsel ei õld emädä egä isädä Lüg;
Kes ema lüeb, `sellel `kasvab käsi `auast `välja Jõh;
`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä Vai;
oma ema `kutsusid [lapsed] memmeks Jäm;
esiti pisemald ikka taet ning emm, suuremald ikka isa ning ema Khk;
aga ega öö rehel ma pole käind, sääl emad ning isad käisid Pha;
see tüdar o emase tuln, ema nägu;
naese isa ja ema elavad teese kohja peal Muh;
ema [sõna] tuli pärast, enne oli eit Kir;
mu emä isägä põln kummagi `koolis köin Var;
ja emasid `üeti `jälle vanaema ja noorema, kui `jälle kaks majas olid Mih;
minu isat-emat olid jah siit [pärit] Aud;
ja `käśti mind emad `kooli `tulla Hää;
minu isa-ema `oskasid `selgest lugeda, kirjutada ja rehkendada Kei;
meil oli ikka ema [sõna], mammad olid `linnas Juu;
te `eńdi emad ei ole enam? Ann; [tüdruk] akkama `uopis emast `suama;
mu oma täis lihane ema VMr;
`tütred tulid emasse, pojad isasse Iis;
kirju ema (võõrasema) Trm;
pojad o `emmä lähnud;
näd õlid `üste emäje, aga tõesel tõene isä Kod;
me oleme ühest emast Äks;
tädi on emä õde Vil;
mia pidi emäle (ema vaatama) minema Hls;
lihalik emä om kellest sa `süńdunu olet;
`langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät Krk;
ega `võ̭õ̭ral miu `vasta iki toda `armu ei ole, mes omal emäl;
miu emäkadunu ütel, mia onde es saa küll `pessä [mõisas] Ran;
emäst `olli mul ka joba `ammit Puh;
`tütre emäl `piava `lahke käe olema;
kaits emäd ei `kõlba üten ku̬u̬n. poeal `olli emä ja naesel ka `olli emä, oh sedä pahandust;
ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn Nõo;
emä esäga kõneliva, et aganit `pantu leeväle `sisse Kam;
mõni (sõna) lääb emäde (ema keele järgi) Ote;
ma `mõtli et üle `ku̬u̬luidõ `lat́si kah hulga `lat́si imilõ auraha andass;
võt́t imä (endast vanema naise) Har;
mu esäl oĺl imägaʔ säidse last Rõu;
kõ̭iḱ sai imäl meele ostõtuss;
eläge iks ilosahe, ja piä iks immä imäss Vas;
imäldä lat́s Se;
`särtse `oĺli vanul jemil laulusõ;
uodõtav jema (rase) Lei; [muinasjutu algus] `eĺli imä esäga jälʔ;
`Kristusõ imä `umgi pühä `Maaŕa Lut Vrd emm,
ime3,
imi2. (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Mis on `pehmemb kui ema `süüli Lüg;
Kõtt täüs nigu uma imä saaja aigu Urv;
Imä üśk um `pehmep ku˽villa vakk Rõu b. (mõistatused) Üks emä, mittu`kümmend `poiga = tomat, kurk Kuu;
`Lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata =
`Eina `soadud Jõh;
Tütar `tiine ema aher, elab `surnu reite vahel =
okk Jäm;
Isa pikk ja peenike, ema lai ja latergune, `tütri käsi kõberas, poja pia ümmargune = humal Han;
Pojad kaunis pońtsikud, ema alles sündimata = heinasaod, kuhi Hää;
isa pikk ja peenikene, ema keero veerolene, tütar oli lai ja latergor̀ne, poeg oli pisot pikergor̀ne ja nüid lääb tipin täpin `taeva `alla munele = humal Ris;
Ema lai, isal pikk saba, lapsed kõik ümmargused = leivanõu, -labidas, -pätsid Äks;
Immä luvvass latsõʔ kõ̭ik `laokilõ = kuhja- tegemine Urv;
Emäl laga magu, esäl pikk sammass, latse üte ülbalise = leivanõu, -labidas, -pätsid Krl;
imä alh, esä pääl, vitu vatu `vaihhõ pääl =
villa `kaaŕsmine käśsiga Har c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest); Emä `tuodo `saabastega (paljajalu) `käidi `ninda `kauva ku `kuoli `mendi Lüg;
Keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb Jõh;
Ema perse taga üleskasvand (liialt hellitatud, elukogenematu) Emm;
siu ema särk `kuivas miu ema aja peal (kaugelt sugulased) Kir;
Ema ajab kodus `lambaga `lehma taga ja sina siin (öeld ulakale lapsele, kes täiskasvanutele vastu räägib) Hää;
mis sa tõbras vihasted, egä ma su emä `lehmä ärä söönü ei ole (öeld põhjuseta vihastajale); mis sa miu pääl vihane olet, egä ma su esä emä ärä ei ole söönü id; ta (tütar) emä `perse taga üless kasunu, si̬i̬ ei tää kedägi elust Krk;
olgu esä sikk ja imä kit́s, ku˽ma esi enne mi̬i̬s olõ;
Imä-esä alalõ, lehmänisa vallalõ (öeld neile, kelle vanemad elavad) Har;
imä sei `si̬i̬pi ja lät́s `lahki (öeld lapsele, kes pärib pidevalt ema järele) Rõu | (liiderlikust naisest; vallasemast) Emä pani `kelgu laga`otsile, tüdär ott kelgu laga `otsilt maha ja akkab vedämä Kuu;
Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää Rei;
kas sa nüid emä ri̬i̬ pääle nakat minemä, emäga `võitu `latsi tegemä Nõo | (ema tähtsusest, armastusest jne) Paremb oma emä vits kui `viera emä voileib;
Oma emä `koorukane paremb, ku `viera ema void leib Kuu;
Ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal;
Enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine;
Ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis;
Ema `armastus võib `lapse ka `kaivu `põhjast `välja võtta;
Paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott;
Paremb oma ema irm kui `võõrasema arm;
Sureb isa, `kaotad `puole, sureb ema, `kaotad kõik;
Isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso;
Seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti Lüg;
Kuidas ema nenda tüdar Emm;
oma ema vits on `armsam kut `vööra ema vöileib Rei;
Kärme ema, laisad lapsed;
Mees saab ikka naise, aga lapsed änam ema ei saa;
Oma ema vits ja võõrasema oo `ühte `maiku;
Isa sõna oo änam kui ema vits Han;
Ema `viitaks uksest `väĺla, armud lähvad `aknast `väĺla Hää;
Oma ema malk on magusam kui võõraema võileib Jür;
isa õńnistamised kińnitavad su elumaea, aga ema `vandumised võtavad ära VMr;
sureb emä, sis sõgeneb isä KJn;
kudass emä ehen nõnda om laits perän Krk;
paremb om üte siĺmäga emä, ku katõ siĺmäga esä;
emä piśtäb rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei piśtä pähä Ran;
Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽paŕõmballõ ku esä villäsalvõn Urv;
Paremb uma imä must pudõr, ku võõra imä võidleib Krl; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon teǵüsämbä˽`tütreʔ;
Sõ̭sarõ arm `sõklanõ, vele arm vesine, imä arm igävene Rõu;
jema nisa `pondav `suhtõ, bõt mi̬i̬lt ei d́õudav pondaʔ pää Lei;
leib olõ‿iʔ mińnij, `kiisla olõ‿iʔ imä Lut | (laste tänamatusest ema vanaduspõlves) Üks ema `toidab `kümme last, a `kümme last ei `toida üht emä;
`Üeksa last mahub emä `põuve, üks emä ei mahu `üeksa `lapse `õuve Lüg;
Seitse last mahtus ühe ema pöue, ema ei ruumi ühegi lapse öue Pha;
Üks ema toidab ühüssa `poega, aga ühüssa `poega ei toida `ühte ema Han;
ühe ema `põlle mahub kuus last, aga üks ema ei mahu kuue lapse `õue VMr;
emä söödäb ja kasvatab ütessä last, aga ütessä last emäd ei `jõvva `sü̬ü̬tä Nõo;
Ütessä last kasuss üless üte imä hõlma all, a ütsel latsõl ei olõ ruumi ütele imäle Krl 3. (kõnetlussõnana) a. perenaine, -ema Naine läin `naabri ema kääst nöu küsima, et kudas `kurjadest `vaimudest `lahti `saaja Krj;
teese pere ema `soatis `siia Muh;
Tiige ema `ütles mo emale, et sa `ketrad surma tuńnini Vig;
Juba saana ema tuli peale mede poole, kamsud kainlus PJg;
nende (naabripere) ema elas ka sada üks `aastad vanaks HMd;
mina olen vana inime, kõik üiavad mind emaks, aga ma‿i ole nende ema JõeK;
Moori ema lõi oinas maha Lai;
Otebä emä tulep pühäbä siiä Nõo;
ollu ku sourõ jemaʔ (emandad) Lei b. vanaema; ämm ema (ämm) oli ikka ees perenaine, ma oli ikka töötegija Krj;
vanad isäd emäd (vanavanemad) oo vanas `surnu`aedas Vig;
mehe või naise vanempid kutsuts ämmass ja äiass, mõni `ütleb `jälle esä ja emä Hls;
kos minijäss kotu om, sääl om emäga ike `ütlemist Nõo;
meil oĺl mamma (ema kõnetlussõna), selle et vannaimmä kutsuti imä, latsõ˽ka `üt́liʔ vannaimmä imäss Vas Vrd emm14. ema funktsiooni täitja a. kaasanaine esimees ja ema läksid ede [laulatusel] - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus;
pruudil oli ema `seltsis. `üiti ema, see oli mu vennanaine Jaa;
ema `peksis [pruutpaari] aseme läbi, `peksis kirbud ää Pöi b. kadri- või mardisantide juht kadri `öhtul siis ema `korjas [andeid]. kadride emal oli `söuke egabäsed `riided - - ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed; [mardi] isal oli ikka kepp kää - - ema `selgas oli `jälle kot́t Krj; [kadri] emal oli `valgest `nartsudest titt süles Aud; [mardi] ema [siis], kis tegi sukka, läks [selle] `juure, et lapsed tahavad `süia - - emal õli üksipäeni kot́t - - kui ema ära `mangus, `ańti teestele koa. `võt́sid `istusid maha, ema `ańdis sialt kot́ist Pal;
mardi`sańtide emä KJn;
kadri`sańtel olli emä, emä võt́s `ende kätte `viĺlä ja raha, mis `anti Krk;
esä ja emä lätsivä i̬i̬n `siśse, laoliva oma märdi `laulu, tõese `oĺliva latse Ran;
Kadrisandõl oĺl imä kah. Tu̬u̬ oĺl ka˽hańdsakohe `rõiveh, vanakõnõ Se c. tegelane mitmesugustes mängudes sabastikku `mängimine, üks õli ies, kie `püüdas, edimane õli ema, kie `oidas `poigi Jõh;
Köige suurem tüdruk, see `pandi siis [mängus] koera emaks - - Siis tuli öks vööras väljast ja küsis `poegi nime `järge `osta. Kui selle nimelisi oli siis `ostis ema kääst ää Krj; [lambamängus] ja siis see `jälle kis ringi sees oli, see oli emä - - ja emä ikke laulab Mar5. (loomadest, taimedest) a. emasloom; emaloom kõik `luomad isäsed `õtsivad emäsid taga, aga `tetre ja `metsis, vata emäd ajavad isäsid taga. kui emä `kuuleb isä `laulu, siis lähäb `lennab `sinne `mängo;
obone on `kolme `varsa emä Lüg;
lehm on kolme vassigu ema;
kaks talle ema (imetavat lammast) surid ka εε selle `aiguse käde Khk;
utt `seuse sama musta `pεεga, na ta emagid oli Käi;
isa [luik] `lindab `sirge kaelaga, emal on köver kael Noa; [tibud] emä oole all alles Mar;
sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi ja HMd; [pardi sabasulgedest] saab ära `tunda, kes ta on, isa või ema VJg;
tõu puĺl õli, aga emä puhas eesti verd;
üheksä poja emä oo vana [lehm]. minul õli viie`tõisku poja emä;
talleksed o kõik emäde mao all nõnna arad Kod;
vars igatseb nii emad taga MMg;
`taeva kits ja `taevasikk. emä mekutess mehee-mehee Hel;
tõenekõrd sünnib küll emä `mu̬u̬du vars Nõo; [sügisrändel] kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja, latsõ˽takahn Rõu;
tu̬u̬ varsakõnõ käve tu̬u̬d [surnud] märä asõnd `kaema kõ̭gõ, nii `väega hoit́ immä Vas;
kual jo pojaʔ ommaʔ, tuu om imä ~ imälammass;
imä [kass] kand kõ̭õ̭ `poelõ `hiiri ja `t́sirka;
imä alonõ (imev) põrss Se ||
fig Sureb obu maksab nahk, varsa ema elab ikka veel (öeld, kui midagi on kadunud) Pöi;
sukku tuleva soepoja, `emmä emmissepoja Nõo;
`immä `lätväʔ iḿmisepujaʔ, sukku `lätvä˽soepujaʔ Rõu;
imä `perrä vars virk Lut b. emamesilane või -herilane mesi `linnud mis emäst tehässe, sie tehässe eri tuppe;
emä on pitk ja `pienikene. kui emädä ei õle siis `lähväd [mesilased] puust `vällä kõhe Lüg;
kui pere `eitmine on, siis keik lähvad ema `järge Khk;
ema sai `otsa, pere läks `puusse tagassi Mär;
kui poead akkavad `väĺla tulema, siis emä laulab. emäsid tehatse iga `aasta `uusi Var;
erilase ema on suur ja lai; [pereheitmisel] kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad [mesilased] `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb;
vanass õlid naesed nagu eriläse emäd, `keskelt piänikesed Kod;
mesiläste emä KJn;
mesilinnu emä Krk;
tu̬u̬ vana emä ku ta saana, siss `murdna tolle noore emä ärä Nõo;
vanast oĺl imä piḱk, vanast kutsuti kõlladsõ `persega imä. noʔ om mustõmb ja vähämb Har;
vana ~ noorõ imäga pereh Plv;
imä tege puja`haudet;
noorõl imäl om peenikene helü;
edimätse süĺleme `aigo‿i laalaʔ `kumbkeʔ imä;
`meh́tseʔ esiʔ `tapvaʔ tõõsõ imä `maaha, ku süĺlemet ei lasõʔ Räp c. emakanep teised o koerussed, teised o emad;
kui emad saab ää `väetud, siis pannasse parsile `kuima;
koerussid saab poole vähem kut emasid Muh6. (millegi) alus, tekitaja a. ka fig,
alus, alge `Küünlä`päivä sula ja mareti`päivä poud on `näljä emä Kuu; [linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis Lüg;
küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul;
neli peret (taru) `pieta kust peret ei `võeta nied on emad VJg;
maa om egä eläve enge emä, maast saap egäüit́s `toitu Krk;
päiv (päike) om si̬i̬ kes meid elätäb, `kõikide emä Ran;
maatüḱk om iki leevä esä ja emä Puh;
mõtsa imä, vana petäi kutsutass Lut b. esimesena loonud viljapea odra, ruki ema Mih; [rukkil] ema tuli kõige `enne `väĺja tuppest Trm c. (vana) seemnekartul Ma pane vana emä, mis on tugevam, [kartulivõtmisel] pis(
se)
tega ühte korvi Tõs;
metssiad söid kardulad ära, emad jähid alles HMd;
ma `ku̬u̬rsi `endäl perämätse `kartuli ärä, n‿om nigu emäse;
`kartuldel piab idu ärä `murdma, muedu lähävä emäss Nõo;
näet see emä om, nii illuss kõva et San;
kardoka imä Vas7. paadi või laeva osa a. kiil, põhjapuu –
SaLä Pöi Hi spor L laeva ema, keige esimene kut sa akkad `laeva tegema Jäm;
taga emast oli läbi auk, kui laev `maale tömmati, vesi `jooskis `väĺja Khk;
`kaltsoni puu pannasse ema `pεεle Mus; [paadi] `vannad `pandi ema `otsa Pöi;
paadi ema `olle tammepuust Phl;
laeval pannatse kaared ema `peale ja siis akatse `planka `ümmer panema Tõs;
Puadi kiil pannassõ `pulkõga emä `külge Khn;
paadi ema on paĺgist `väĺla tahutud, pikuti paadi `keskel Aud;
ema pääl tulevad laeva pańnid. ema on männa `puidest;
Suure laevadel `pantaks vi̬i̬l kiil ka `alla ema `kaitseks Hää;
paadi ema kelle `ümmer akatakse paat tegema. jäme puu ots `püsti. kaared ema `küĺgi ja kaarede `küĺgi lauad Ris b. (lootsiku) põhjalaud tiävid pannasse plangu emä `küĺge `kinni Var;
emä `pantse kõege `enne, põhja laud on emä - - emä `piäle kõhe `eeste `pantse piäpakk ja tohopakk. siis kuarud;
`venne põhja piäl on emä `venne emä, siäl piäl seesäd Kod c. roolitääv Rooliema aa alumese otsa tapiga kiiluotsa pεεl kandmas. Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles - - Rooliema külgis käib roolileht Emm;
Roolpinn pannaksõ rooli emä `külge Khn;
`kookre august tuleb rooliema läbi Hää8. (millegi) olulisem või kandvam osa a. (särgi, jaki jne) kehaosa särgi ema. kui sool pole `käisid `pεεle `aetud. särgi ema juba `valmis Jäm;
jöki ema Khk; [endisaegse särgi] `kainlaalust lapid olid nelja nurgelist, ema ja `käise vahel. pitk säŕk, see `üiti emaks. särgi ema ühest tükist, siilud vahel, et laiem oli Jaa ||
naiste särgi pihaosa `hammõ imä˽ koi peeńokõsõ˽linadsõʔ, nu̬u̬˽pańni üt́si sukka, `hammõ immä või is paarõ sukka `panda; Särgil oli paklane labane hand, peenükesest linatsest imä ja katsanitsega puuvillane käusserõivass Se b. (kalapüünise) pära mõrra imä Vas;
imä suu [kust algavad nooda tiivad]; nooda imä om nelli śuld;
ku suuŕ nu̬u̬t, om imä takah katõsa śuld;
kalla om, lää‿i `immä;
võrgu imä, tu om perä, kohe kogonõsõ kalaʔ siśse, ku loomuśs kistass;
Leesuvast püvvetäss meresega, imäldä talvõl ijä alt, sääl ei saaʔ imäga vitäʔ, suvõl püvvetäss imäga;
kala`püüdmise man oĺ ga haaḿ [tindi]nooda imä ḱüleh Se c. tuuliku püstvõll tuuligu ema, suur jäme puu mis see tuuligu ülal peab Jäm;
Aamõ `veske emä `püstü Khn d. [karbi] kaan [ja] ema (kere) Emm; (
voki)
ema van ~
pesa u (voki kabi, süda) Ris;
mõõgade emä kos [ropsimasina] mõõgad kińnitet Kod;
voki emä (rindpuu) Rõn 9. (veekogus) a. veekogu sügavam (voolu)koht vesi on emas (jõesängis, mitte üle kallaste) Vän;
jõe ema oo kõege sügavam koht, nihuke reńn jões - - jõe ema `kohtas `kõrkjas ei kasva Tor;
jõe emas - - sialt jooseb vesi vaĺlemini Tür;
`Peipsil õlema kua emä, jõgi `keskel, kõege sügäväm kõst Kod b. auk jääs nooda väljavõtmiseks ma satte `emmä `sisse Hel10. tungaltera emad ~ rukki emad IisR
kravat (variante) kravat, kravat́, krava·tt, kraavat, kraavat́, kroava(t), krahvat́, karavat́, karavat́ka, kraba·tt, krabat́, kraabat, krapat́, `kraavańt, kravańt, kraevańt, krovat(-i) seina külge ehitatud lavats, pukkidele või pinkidele tehtud ase tien kravadi ülesse ka VNg; `ennemast õlid krava·ttid, nüüd on raud`vuoded Jõh; `seinä `külge `tehti `vuode, `kolme `sambaga, se oli krovat Vai; kroava põhi oli puuroam, `õĺgedega punutud Kei; kraba·tt oli pukkide pial, kraba·ttis magati Kos; ühejalaga kravat́, sie oli seina külles Sim; kravatil ei õle kõrislaudu, õtslavvad on küll; eks ta lesi kravatin Kod; kraavatitesse tuleb uut `põhku `panna Plt; Karjatse magasive kravati pääl Trv; paari`rahvil olli sängi, poesi ja `tüt́rigu magasiva kravatin Nõo; kravat́ pukke pääl, tõne otsa laud `jalgu pu̬u̬l, tõne pää pu̬u̬l, olõʔ sisen San; vanast `maati kravatidõ pääl Kan; latsõ ja `tüt́rigu `lamssi krabadi pääle magama Har; vanahn rehetarõn oĺl nulgahn õ̭ks krabat́ Rõu; Ma `vissi mütsü kravatihe Se || lehmasõim – Puh Ote Lehmä kravati tuleva üless `tõsta Puh || õlgkott pane tu krahvat́t siia `säńgu San
köbrun köbrun Nõo;
köbroh Plv,
ḱ- Se kortsus muedu illuss inimene,
aga köbrun `nöoga;
näŕss om jo tiĺluke ja kokku kujunu,
köbrun nigu üt́s käsen Nõo;
kae˽kui köbroh ta (puuleht) om Plv;
ńägo jo ḱöbroh,
jo `väega vanakõnõ Se Vrd köbrän
nõjal nõjal Hlj Lüg Jõh IisR Muh LNg Kul Vig Var Rak VJg I hajusalt T, nojal Jõe Kuu VNg Vai, nõal LNg Var Saa Vil eL(nõ̭-), nöal Jäm Kaa Krj Hi(neal Rei)
1. toetuvas, najatavas olekus sie on `seina nojal siel Jõe; `reie rehadega sai jala nojal `puistettu [vilja] VNg; keppi nõjal käin, ei saa `käia `ilma keppita Jõh; kεεd oli `lahti, siis käte nöal `oidas Kaa; seesab `peale ukse nõjal Muh; teine perenaine töi oma nöal εε, ramm löpeb `otsa; Sai vaevald minu neal koju Rei; see põle kellegi looma pidäjä, pannasse `roikad `risti ete ja eks nad ühütese nõjal ole Vig; istub käsi põsakil laua nõjal VJg; seesäb pärna nõjal `püśsi; ermes kasvab kepi nõjal Kod; mitu `kõrda sai seda`viisi vikati nõjal `väĺla rönida, et sialt `lauka kohalt ära said Lai; laits om rinna nõal Trv; ma ole küünasperä nõal sängin pikäli Krk; ma oless lännu `väĺlä, iki kööbänu kepi nõal Ran; tõese karjusse olli suuremba, siss ma ka nende nõ̭al sai ärä kävvä Puh; `aidun keṕpe nõjal `kaśvi aia erne Kam; temäl om jala `aige, toḱke nõjal komberdab Ote; kepi nõ̭al saat edesi minnä Rõn; lat́s - - sais ka joʔ pińgi nõal; lina peoʔ omma paari `kaupa `pistü `pantu, na `saisava `ülhlen tõnõtõsõ nõal Har; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; nuia nõ̭al kõńni, `nõsta saa aiʔ midäge Räp; Seo aid vi̬i̬l keppe nõal püsüss üleval Se || najale lase `sõnna `u̬u̬diõrre nõal; `toede siiä aia nõal Krk
2. abil, varal `Püörä `ringi ajamine oli puht kätte nojal Kuu; ronis üles vü̬ü̬ nõjal Kod; vanast keedeti `si̬i̬pi lipe nõal; `põrse nõal ma `elli ärä, ega mul muialt `kustigilt saia es ole Krk; tõśte nõ̭al olen iki ärä saanu tetä, mes vaja Ran; tema `õkva eläss miu nõal Puh; leev́ä nõjal tu elu om Nõo; ma olõ ka `aigõ - - rohtõ nõ̭al iks elä Võn; Imä `põĺvi nõ̭al kasusõ˽latsõ˽parõmballõ ku esä villäsalvõn Urv; ta vanakõnõ eläss valla abi nõal Har; kui hää mi̬i̬ĺ oĺl, kuʔ edimäne lamp tuĺl - - latsõkõsõʔ - - lugõgõ nüüd lambi nõal; imä kedräśs pirru tulõ nõal Räp; nuuʔ veleʔ om targaʔ, noidõ `nõalgi elät arʔ; silmä vi̬i̬ nõal eläss ilm (leskedest ja vaeslastest) Se