[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 119 artiklit, väljastan 100.

haagama1 `aagama R(h- Kuu)

1. (kinni) haarama; püüdma karu `aagas pojad oma `süüli puha; `sakslased `käisiväd `aagamas [partisane] Lüg; Mõni (hobune) tahi `silmist `kinni `aagada `ammastega Jõh || Tämä õli `aagaja (hakkaja, toimekas), sai iga `asjaga akkama Lüg

2. ahnitsema Kaik tämä heneläs `haaga, mida `vaide `ilmas `lüödü Kuu; isä `aagas küll `kraami, aga nüüd poig `pillutab `vällä kõik Lüg; `tõine `aagab, kõik tahab omale võtta Jõh; `Parti on paha pidada, sie `aagab kõik `puegade iest `nahka IisR Vrd haadama, aagerdama

aed aed g aia Tor Äks Ksi uus Lai, aja, aea, aa Jõe Hlj VNg Lä PäPõ K IPõ; aid g aia Tõs Pär Tor Hää Saa ILõ(g aeda van Kod) VlPõ eL, `aia R(g aja Jõe VNg Lüg), aja, aea S Var Tõs Khn, aa Vll Jaa Pöi Muh Han Var Khn; `aida g `aia Vai

1. piirav või eraldatav tõke, tara `tehti ajad, `roikad said `viistakil `pandud ja `teibad on `püsti Jõe; Aid on vajund `kallalla, `täüdüb tüdi `vasta `panna Kuu; [hunt] oli mend aja ald läbi VNg; agune aid õli leppä aod ja kase aod ja `kuuse näred ja midä `vaide kätte `saivad; lõhutud raud kividest aid on kerik`aia `ümber `tehtud Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale (sitale) Jõh; `riugune `aida Vai; siin pole `aida ees, ajad on maas Jäm; risttugidega `aida tehakse siis, kui teine on maha kukkund, kui ruttu piab aja tegema Kär; Ajad said öhiselt `tehtud, kevde, siis mehed keisid keik aide pεεl Kaa; aide `kargajad obused, nee lippavad `köigest üle Vll; See oli aja pea, kust `aida tegema akati Pöi; see kivi oo aaks ää lõhutud Muh; Kui loom on öppind `aidu `aema, äi sis pea neid änam `ükskid koht Emm; `veltu roigastega aed Rid; ajast on `ennigi üle üpatud Kul; pahur loom, kis `aidu aeas, siis `pandi pia jala `külgi Tõs; Selle `aassõ lähäb puär kerä `ruati Khn; lat́test aed Aud; vanast oĺlid aeal mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga; aiade vahel suured lume anged `tuiskanu Hää; uued `roikad said `aeda; kadaka teibas seesab aeas kaua Nis; punutud aed Kei; ta `vihkab ja susib mind nagu `uśsi aja all Juu; tegi `väĺladele ja karjamaale aad `ümmer Kos; aed on soe `seĺga ülesse `lüödud; siin meiegi rohuaa `ümber on `varbudest aed Amb; naese võt́tis üle aa (naabertalust) JJn; parandas lagund `aedasi Tür; `vaotasin aa maha Koe; pane õige sie vańn sialt muast põhjuli aa `piale Kad; `ennemuina `tehti angast, `laśti puud üksteise `otsa ja oligi aed `vaĺmis Sim; kuuse `õkste aed Trm; püssruadike aed one `vilta; aganikud teeväd peris maja `sisse, aed vahele, et õledega kokko ei `puutu Kod; aed olgu nii `veike kui tahes, aga mulk `jäetasse nii suur, et obuse ja `vankriga suab `siśse `minna Ksi; kui karjamaa `aeda tehasse, pannasse kolm lat́ti kahe `teiva vahele Plt; reisik elajas, kõõlub ala aja `seĺgas Pil; loomadel `pantas pia jala `küĺgi, kui `aidu `kargab SJn; sinna tetti egä keväde katess poole jõkke aid, si̬i̬ olli roovikist tett (kalatõkkest) Pst; kiḱk aia mateljan olli kuusest; obeste `kopli ümmer tetti neĺlä roovikust aid Krk; selle jaosse tetti kuhjale aid ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel; õre aid, kudass sa tedä (siga) oiat; agudest `aidu tetti tanumi `vi̬i̬rde - - et loomad `viĺlä ei saa mińnä Ran; arak kädsätäp aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; täl om aid `tihti tettu, sääld ei saa kana poig ka läbi; ega si̬i̬ mi̬i̬ss suur asi ei ole, aga `aotse aia i̬i̬st käip küll Nõo; meeli`kaudu ma lääʔ, tokiga koputa, seeniss ku aid tulõ `vasta; `aone aid tetäss ädä peräst Ote; Mõnel `oĺli `piśti kuuse `ossest aia, nu̬u̬ `oĺliva ilusa aia ja kõge kavvemp `saiseva Rõn; Siin olõki es innembi `tõisi `aidu, kõ̭ik säärtse˽vildak aiaʔ Urv; `aidu teḱk egä peremi̬i̬ss esiʔ; ruhulitse aia˽hobõstõ ja˽`lihmi jaoss omma˽tettüʔ Har; tüha kõtuga˽`kargat üle aia arʔ, a `rõivalda˽saa ai˽kohegi minnäʔ Rõu; ku - - külmäss, siss om kars maa pääl ni `aidu pääl Vas; pu̬u̬ĺpistüline aid oĺl `liuhka, tol es olõʔ `päälmidse otsaʔ ütepiku Räp; võrguʔ pandasõ aia‿päle kuioma; `taĺli om aid tett vaihhõlõ [latreiks]; jutt ku `haunõ aid (ei kõlba kuhugi); tu̬u̬ jutt läts hüäste kui `aida piteh (ladusalt) Se; `varbun aid ka `oĺle paĺmit, tuu `oĺle bes nagluda (naelteta) Lei || (mõrratiivast) `aeda `mööda lähäb [kala] mõrra kotti Mar; mõrrade ees mõrra aid, kalad `lähtvad - - aiast mõrrade `sisse Ris

2. hrl taraga piiratud ala mingiks otstarbeks a. viljelusala; ka õu mene aja kanad `aiast `vällä Lüg; `aias `kasvad `karva `marjad; kabusta `juurigad `jäävad `aida, ku `leikad maha Vai; meite `aidas pole `öumbid midad Khk; pole maad, pisike aid on sauna `ümber Pha; selle aa ma istutasi Vll; Maja `juures oli siis veel ega perel pisike aid, kus natuke tuhlid moas oli; `aidade sihes oli üksi `tuhlid, aga nüid on [kartulid] änam põllal kut `aidade sihes Pöi; meil on `aedas mõned `soostra `põesad Kul; kanad `lõhkvad kõik `peendräd `aedas ää Tõs; putkõd `õitsõvad `aidõs Khn; [läks] `aeda `õunu `tooma Juu; `naabri aeas on kollane pluom VMr; järve `kõlda vedäväd `aide `sisse Kod; kui oli aed `kaugemal, siis `vankriga `toodi [kapsad] ajast kodu Äks; naadid on `jälle aeas Pil; olen vanass jäänd, nüid nukitsen naasama aias Vil; aia`kesvä olli mitu `aida, säält sai vara kätte Krk; mine pähle `aida, tu̬u̬ sibulat; ega mul midägi `puuduss ei ole, kesi om rõogun, kapusta om aian Puh; ma kasvati ka üitsvahe umalit siin `endi aian; mina lää nüid tõese `aida müüsterdämä Nõo; vanaesä tei karjale viki keväjä `aida maha Ote; tu aid `olli - - `kaeda nigu üits liĺl, `uibu ja visnapuu ja kõik äedsessiva Rõn; kikass lät́s mu `aida maŕjapohma manuʔ Har; võinińni˽`häitsäseʔ, kõ̭iḱ aid um või`ninne täüś Rõu; aiah mõ̭nõ krobikunna ika olõ nännüʔ, a `veitüss um nuid jäänüʔ Vas; tsirulit paĺlo om aioh Se; `uiṕšidõ aid Lei || võrkude kuivatamise koht juhete aid, koes vörgud `kuivamas käivad Khk b. karjaaed; koppel; sulg, aedik sead `panna `aeda, siis `panna `nuumama Jõe; `muudel `luomidel ~ `luomiel on aid, kanudel `kardin; justkui siga `viŋŋud `aias, ei elä, ei sure Lüg; ma ole omal vassiga `varsti [pärast sündimist] `aida pannund Kär; Siga `nühkis ennast oma `aidas Rei; siga pannakse `aeda, see tahetakse jõuluks ää nuumata Mär; suur pulli aid oln, suurte `postega ees Tõs; `tallede aed tehakse `lauta, pannakse `laudu, mõni vana uks ja Juu; anel oli aed siin, poead olid ka `aedas. üks anepoeg oli `väĺla tulnd aeast Tür; kus not́si sai, on aas või VMr; paneme orika `aida, ei tapa vi̬i̬l orikad KJn; sigade aid või kopel, muist olli üle jõe, muist olli kodu pu̬u̬l Pst; eläjä tuleva `aida `laske; ma piass kanade aia ärä kasima Nõo; Ku lehmäʔ süünüss `saiõʔ, `aeti aia pääle - - suvõl `oĺligi lehmäʔ `lõuna`aigu ja `ü̬ü̬se aia pääl Har || hundipüünis raisk `pandi `aia `sisse ja `aisu `pääle siis unt tuli Lüg | Ädas kut unt uue aja nukkas Emm Vrd aidu c. heinamaa Aid‿o `heinäkökkisi täüs, `milla ne kaik `kuivaks saab Kuu; [ta] niidab sii aide sihes Vll; kodune aid `olle juba labus Muh d. kalmistu see oo luteruse aid; siia vanase `aida `tuuasse koa [surnuid] Muh; tädi oo sii Karuse `aedas Kse; ükskord pidi veel aja peal `jutlus olema Juu; Palamusel on kaks `aida, vana aid ja uus aid Pal; kes olli poonu ja ilma `ristmede, ni̬i̬ olli taga aia matet. viimäeti `anti neil `aida esi nurgak; nemä tulev obesege aia päält (surnuaiast) Krk

3. (väljendites, ütlustes) üks `rääkib `aida, `toine `aiatagust (räägitakse eri asju) Kuu; Aja `äärest `korjatud laps (vallaslaps) IisR; `Mõisnik `ütles sind `välja [majast], kas mine aja `ääre Pöi; paastu `maarjabe emis `menne `seitsme `põrsaga aa ja aŋŋe vahele (saab juba õuest toitu) Muh; noorik oo üle aja `astund - - mõned kuud alles `paaris, juba laps PJg; anna maad kääst ää, mene ise aja ja ange vahele Mar; mul mõni elo, elän nagu aia jäären (hoolitsuseta) Kod; külä kõhutäiega ei saava üle aguse aia ka `astu Vil; vanast kel `tüt́rikul lat́s oĺl olluʔ - - tu̬u̬ `tüt́rik oĺl üle aia karanuʔ Har; Rü̬ü̬ḱ ku t́siga aia vahel Urv; aia taha minema otsa saama; äparduma se luom läks `aia taha, sest ei saand kedagi Vai; Esimene vassikas lihab ikka aja taha Pöi; Keik mo töö ja vaev läks aja taa Emm; Su mõõtmine läks oopis aia taha Tür; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Üt́s kurn `põrssiid lät́s õ̭ks keväjält aia `taadõ Rõu; aeda, aias viltu, kiiva(s); untsu piird o `aida kistud, si̬i̬ o kuduja süi, piira pinnud o `viltu kistud Kod; uśs [uks] `aida vaeunu, lavva `viltu ku tarassaid; meil köögi uśs om aian Krk; Kõ̭gõ inne `pańte kõrvaga lavvaʔ ärʔ - - mu̬u̬d́o lät́s annom `aida; Tu̬u̬d pidi anomategijä kõ̭gõ `rohkõmp siĺmäh pidämä, et annom virril es saaʔ - - `aida ei lääʔ Räp

ainult ainult, ae- hajusalt eP(-o-), Trv Kan Urv Krl Har, ainuld Hi; `ainult R(-ld) Pöi Noa Mih Tor Hää Saa Nis HJn Koe VMr Kad TaPõ VlPõ Krk hajusalt T(-ld), Rõu Plv Räp/-olt/

1. üksnes, kõigest, vaid; muudkui `ainult kaks `päiva on viel `aiga Hlj; neil ei õld mitte `kartuligi, `ainuld rukkijahu kört õli `vaide `lähkris Lüg; `vööti amm, see imetas ainult seda pisigest, kasvatas seda Jäm; peenikest `leiba, no see `tehti `ainult pühade aaks ja `arba Pöi; keik läkst `pöldu, ainuld ma jähi kodu Käi; kusimuse `konti teetsel kaladel ei ole kui aenult lestal Rid; ainult talve, külma jää pealt, siss `aitab [merevesi] rüübata Var; puid `oiti, aenult `leiba `tehti nändega Aud; külap `süia saab, `tarvis `ainult tööd teha Tor; nüid põle muudku labidas aenult vana inimesel Kei; teretas prouat aenult omiku, teist `korda ei teretand änam Kos; ainult kaŕjane oli kodus JMd; siit saab taldrikutäie suppi, kui ta tahab ainult (vaid) JJn; tuld ei old näha kusagil, ainult suits tuli Ann; `ainult kuus `kuormad aga `saigi Koe; ainult ühe tüki `leiba sõin ära Kad; ainult mina õlin sial Iis; vanast olid `aknad `veiksed, aenult neĺla ruutukesega Äks; ku me `ainult täna `vaĺmis saaks Lai; pańnime [maiseks] `ainult `kü̬ü̬mnid `sisse Pil; `viĺla ei `müita ka `ültse, `ainult raha palk Vil; ainult temäle mia anni Trv; `ainuld ubinit `tõie, muud mitte midäginä; seene om ka `maokesi täis, `ainuld kannu seene om `puhta Nõo; om jah [kõik moonamehed] ärä kaobeldu, `ainuld rehepappi ei ole Kam; täl om üt́s lat́s aenult Krl; vai siss `si̬i̬pi oĺl nii, ainult - - `käüse `värlide pääle tõmmati `si̬i̬pi Har; Õdago jälʔ sait makama alat́e peräh `päivä, `ainolt süǵüse sait õdago `varramb makama Räp Vrd ainalt, ainust, ainut

2. hädasti, pakiliselt mul om `õkva `ainuld vaja katust parandada; ku naene om kotust paar `päivi ärä, siss om tedä nii `ainult vaja et Nõo; tu̬u̬ asi taht ainult tegemist Kan

hakkama1 akkama, da-inf akata eP(`akma hajusalt Sa; h- Phl) M(-me, -de) Ran Nõo TMr Võn, akkada R(-maie Lüg; h- Kuu) Sa; akama, da-inf akada Kod MMg

1. mingi tegevuse juurde asuma, midagi mingit uut olukorda alustama a. (koos ma-infinitiiviga) tahan - - akkada `siepi `kietama Jõe; `Martoni omad ei akkanu `millagi `riedisel `päiväl `eina `algama VNg; eläv `andas `surnele suud ja `surne akkas elämä Lüg; Ja puusärk rekke ja mehed aketi tulema Jõh; `minnu akka janotamma; kados on `katki, `tarvis akka parandamma Vai; akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; ää akkag nuttama mette, ole `vaasti Khk; kevade kui oli aketud `loomi `väĺja `laskema, siis oli `kellasi kölistud Mus; jo nüid ilmad ikka `eitima `akvad Muh; saab [kuhi] juba pooleks saand end, akeda ahendama Emm; poleks ma mette `nutma akkand; mei olime jüst kodu menema akkamas Käi; rehi kuib, süńnib `peksma akata küll Mär; siiss akkass piĺl `mängima ja tańts akkas `köima Mih; pühaba akate einatööd alustama Aud; pidi uut `maandid `tehtama akatama PJg; `aksin kuduma Vän; taevas akkab seletama Ris; muĺlikas on nihuke veis, mis alles `lüpsmä akkamata Juu; ommiku kella neĺlast sai akatu juba `peksma [reht] Jür; teda siis pidatud kõige `enne akkama `peksma Amb; vana maha jäänd `põldudel akkab kohe kamardikku kasvatama Tür; akanuvad `juoksma kodu VMr; akkasin `tundma et valu iilid akkasivad `käima Kad; mis nüüd akkab olema HljK; minä akin `leibä tegemä; mes‿sa nüid akku tegemä, enese `kõsta `öeldi - - mes nüid akata tegemä Kod; siis akatasse teda (ladet) `pahmama obustega Äks; lehm jääb `ahtrast, `lüpsma ei akka, kui rikutud on - - siis ei akka akkamas̀ki Lai; akassime `viina temäl `sisse `anma Kõp; akkas mutku kodu `tahtma Vil; agu akkas tekküme; raud aiass elgiss, sõss akats tagume Krk b. (koos illatiivse või allatiivse laiendiga) akkasime kesk`ommikulle `kellu kahetei·st`kümmeni Hlj; `milla `teie `reiele akkata VNg; aus laps - - ei akka `vargale; akkab `itku; vahi mu `silma `sisse, kõik ei saa vahitust, nauru akkab; jalg akkas verd `juoksu Lüg; `tarvis `koido unele akkada; kui on ilus ilm, siis akka `luole; akkas `riidu Jõh; akkamo `ildaselle; mei akkasimo kisa Vai; ma `aksi sii kaubale Khk; ole miheks töhe akkamast Käi; igäpäe `ootan munele akkavad Mar; kella kaheteiss`kümness `tõuse üless ja akka linule Vig; nüid lähme ja akkame `jälle `tööle Juu; kell kaks ommiku akkasime rehele Amb; kui jo jaanibe oli `müeda, siis jo ikke akati eenale VMr; võib toedule (sööma) akata Kad; kui kadri akkab kusele siis andres paneb aani ette VJg; kui külm ilm, vars akab pasale; akas soldatiga jutule Kod; `eśte kui ma `tü̬ü̬sse akasin raut`pulke ei olnutki [äkkel]; ei änam ei joose [kask] `mahla, nüid akab jo oksele Ksi; ommuku `tulti üles `näiti tuli `pihti ja akati tühü Hls c. alustama, alust tegema ku `kartulid oli noppitu - - siis sai linudega akka VNg; mis sä akkad `ilma `asjata, sa et `õska tehä; akkab aga `jälle ja ajab oma `jönni, `ühte `puhku edesi Lüg; `einaga akkada `pihta; ei tea, minest `pääle akkada Vai; kui rugi küps oli aketi `pihta pεεle Khk; nutt `pääses `lahti, nutt akkas `lahti Mus; `puita akates poleged asi nii ull Käi; näe ma akkasi päris `paĺla käsi (vaeselt) `peale, nüüd oo mol `kraami küll Mar; omigu sai vara üles `tõustud, kahest kolmest oli jo `peale akata [rehepeks] Mih; üksainus `sirge oŕk ilma aruta: muidu ei saa esimesi `silmi akata (üles luua) Vän; küll si on üks jutujakk, ühe jutu lõpedab, teise akab Saa; `eile akkasin `leiba ja juba läbi Ris; akab ievast `aadamast `piale, tiab kõigist aśsast `reakida Hag; pikendäsin veel sedä akkamast – aga ikke tee `viimäks Juu; `kartles on akata ja lõpetada [toiduna] nüid alati Ann; ei taheta tüed akata esmaspe ega `riede VMr; kana lõpetab sarja ära akkab uut `sarja Trm; no kedä muud, akama `piäle aga Kod; sai joba ärä akat [töö]; `pu̬u̬ĺbesel pääväl akati kiket tü̬ü̬d; ta iki ligi saa `aasten joba. nüid akka sadata `aastet Krk; peale, pihta hakkama tegema, ette võtma tuli `seie kodusse nink `vaatsi, sii es ole mitte midagid `pihta akate Ans; see töö on `jälle sealt moalt `otses, mis nüid peab `peale akkama Juu; `ilma adrata põle sial enam `miśkid `piale akata VMr; mea nõu ei lövvä, mis ma pia `pääle akkame, nüüd om miu `mõistuss otsan Krk

2. a. algama, algust saama üks ädä lõppeb, `tõine akkab Lüg; ku `tuule `küüned [taevas] - - siis akka tuuld Vai; pärdi pεεvast siiss `aksid `möisa rehed Jäm; mere kallas, kus maa ää löpeb ja vesi akkab Krj; See oli ikka see vana aru, et jaanibest akkas einatöö `pihta; Lutsu jooksu aeg akas sügise `ingede päevast Pöi; `Lõetsa jõgi akkab soost Muh; pühäbä ja neĺläbä akassid pulmad Vig; eimene maailmasõda akkas `peale Mih; eha lõpeb ja koit akkab Tor; ru̬u̬ś akkab vihastamesest kah Hää; siis akkasid joomad ja söömad ja pärast pulma naĺlad Rap; eks allikal ole küll koa siĺm, kui ta akkab alles Juu; tuńnid akkasid siss, kui `valgeks läks ja lõppesid kell neli Kos; `kangest akand `pikne `piale, nemad läind `sinna ulu `alla JJn; `Valma saunaküla akkas maande äärest Pai; suured saud on viel akkamata; mõisas oli, kell kaheksa akkas kesk ommik VMr; juba järve kallas lobiseb – vist akkab järve tuul; mõrra keha akkab reiede õtsast Trm; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla; akkab nagu kirmetis servast `pääle Äks; agu akkab (koidab) Hls; ku paistetse rinnust akkass, siis om `varsti minek (surm) Krk || nad on `Narvast akkaned (pärit) Jõh b. käibele tulema; tekkima, sugenema; sigima `autu akkas vast soja ajal Jõe; sie ei ole mitte ise akkand [jutt], sie on kohe old asi VNg; sie on ikke kõhe täis `sündind lugu - - ega sie ei õle mõni akkaja lugu Jõh; `septe·mbri loppus juo - - akkas `marjalohe Vai; puukiŋŋad `aksid ennemdi, kut `sakslane `seie tuli Jäm; See nüid sii alles öhe kahe`kümne `aasta eest akkand asi et `paargutele aketi `korsnud `peele panema Kaa; nooda püik kadus ää, siis akkasid mörrad `jälle Vll; Nee vanad õue ja võrkaide murud on ise akkand, nee pole külitud; Telg on `seemnest akkav rohi Pöi; koi liblikad, munadest akkavad ussid Muh; inimest `ütlesid, et `ülged `olla varaù·st akan, varaù· soost Var; kui `kolloo·sid akkasid (loodi) Vän; `väiksed ua ja `erni läätsäd, mis akavad alles Saa; minu ajal nendega (maavärvidega) ei väŕvitud siis akkasid ikke puevärvid juba KuuK; minu emal oli kerst, `kohver akkas iĺjem JJn; se on `luoduse viga, kogeldamine, sie ei ole akand; tiik, nisuke veike kierastik – kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; kot́i `sisse koid ei akka Iis; viimati kadusid ni̬i̬d rüid ärä, akasid vammussad Vil c. mingi tunde, meeleolu, aistingu tekkimisest akkab ale miel nähä Lüg; Akkas vist `ilge, läks menema Jõh; kahju akkas `vaesest inimesest Khk; nii `kange jänu akkas Pha; mool akkab nüid külm ~ pala `kinni Vll; miol akkas küll naa jõrm Khn; siit rinnust akab valu PJg; kas sul ei akka ~ soa veel äbi Juu; tõmmake kuued `seĺga muidu akkab külm Ann; kõpsute `jalgu, sõ̭ss ei akka küĺm Hls

3. a. (kellekski või millekski) saama, muutuma; kellegi kohustesse astuma ehk hakkab viel elusaks Kuu; ise akkand kinksepp, ei õle `kuski õppi saand; sinä `sündind laisk et õle, sinä õled akkand laisk Lüg; kahe`kümne `aastane sai `oldud kui sai naiseks miheks aketud (abiellutud); mo ema isa oli suur `kontide panija, ise akkend Khk; Kukulind - - kevade kukkude, pärast akate kulliks Pöi; pole ma mette teise `teenijaks akkand Käi; oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; Vanaste üks `õige mees mõisa kubjas ei akan Han; noorem tüdar akkas karjatses̀se Mih; ega `enne põld [loomaarsti], olid mud́u nihukesed akand toadid, kes obose suud `rookisid ja Juu; mineva sügise - - akkasid taĺlimeks Pai; si̬i̬ tahab saksass akada Kod; mina akasin tädi ja tädime juures palgaleseks karjatseks Plt; noh ku ma käisi karjan vi̬i̬l paaŕ `aastat sõss akassi poisiss joba `põldu `kündmä Pst b. mingisse ametisse või tegevusse asuma, mingisse olukorda või vahekorda astuma sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab; sügise saan `seitse`kümmend täis, akkan juo kaheksa`kümme `pääle; mina akkasin `este vana Juhani puolt; akkab oma `leibä. lüöb `tõistest eräldi; (kokkuleppimisest, ühinemisest) akkama kokko ja `õstama sene `massina Lüg; siis ma `aksi ~ akkasi küla `lamba Kaa; te akkate abiks koa Muh; ei ma akand tä `kelda üht; ma `katsusin meelitada, aga ei akand minu `nõusse `ühti Mär; ta akkas riigi teenistusse Aud; `enne akkasid `kangesti vene `usku; teene on aher lehm, teene on `jälle akand (lüpsma tulnud) lehm Juu; kui mina koha `piale akkasin, `küńtsin kõik ühe obuse adraga Pai; akab mulle `aitima `anma et kas minä akan appi Kod; käis `lüpsmas, kui lehmad olid akkamata Pal; vastu ~ vasta hakkama 1. vastupanu osutama, mitte kuuletuma, tõrkuma igale `puole, kuhu tahad, läheb, `vasta ei akka `millaski Lüg; Aga no kus sa `erra käsule tõhid `vasta akkada Jõh; `vastuakkaje obu Jäm; tä `rääkis et kis kubjale `vasta akkan, siis kohe vits `lahti Tõs; üks - - oli ää laitn, et `meitel ei `aita akkamine `vasta Khn; lõpu `otsa akkas viel vanematele `vasta kua VMr; nõnna ku `rauda akab `vasta MMg; `vastupaneje lu̬u̬m, akkass `vastu Krk 2. tekitama, vastik olema a. (toidust, joogist) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle Lüg; Vesi akkas `vastu (oli joogiks kõlbmatu) Emm; see sööm oli nii sańt, et akkas tääl `vastu, aas tä südäme sandiks Mar; `süemine akkab `vasta Kad; kui paĺju sü̬ü̬d, akab `vassa Kod b. (tööst vm) see pole lisige tee, akkab `vastu (ei jõua ära käia) Khk; vahest tee ja tõtta, aga nüid akkab `vasta, enam ei saa `tehtud Juu; kui ei süe, siis väsid ära, tüe akkab `vasta Kad c. teat asendisse asetuma või laskuma `usklikkud, nied akkavad `põlvili maha; tämä akkas maha ja õli `kummuli, ei `jaksand `ennast `kierädä egä; `undi rattast `lasti – üks akkas selikile maha; läks `sinne `kuuse närede vahele, akkas `sinne `vastuli maha Lüg; maast `engab, luom kõhe `nuusib ikke seda aset, ja akkab siis pikkali; Akka `vuade pikkali, sa õled `aiget nägugi Jõh d. minema, muutuma, pöörduma (ilmast) ei akkand `tormile ega kedagi Jõe; sene järele kas akkab `pitka `vihmale vai lähäb `kuivale Lüg; ilm akkas `saule Jõh || akkavad `kaurad `ripsele, siis tuleb karu `liikele Lüg

4. a. kinni või ümbert haarama, millestki kinni võtma akkavad `tõine `tõise `kaula ja `annavad `tõine `tõisele suud; minu `ambad on juo `nössid, enämb `kinni ei akka, nagu vanal `undil Lüg; ta akas mu `öltsi `kinni, vöttas `riidest `kinni Jäm; siis akkas mo kaela `ümber Muh; akka `saage `kenni Rid; akkan so pähe `kinni (tutistan) Mar; võtad [kibu] `kõrvapidi jood, akkad `kõrva `kinni Var; akand emal karvust `kinni, ja `tuupind emad Mih; välla takka oli üks papal. ei ulata sülega `ümmer akata ~ võtta HMd; akka mu `jalga `kinni ja ojume üle Jür; `kuḱsi maha, küüned ei aka `kińni serväss Kod; sedä ei tää, kust ma `kinni akka Krk || hammustama, kiskuma (eriti koerast) sie on `kange kuer, sie akkab kõhe `kinni Lüg; Koer, saepεε, akkas `jälga `kinni Emm; noor kuer akks naks ja naks `külge `kinni Mär; ta oo `kerge `kanda akama Tõs; panin ta (koera) `kinni, ta akkab `külge ka JJn; aaguvad kurjasti küll, aga ei ole `kińni akand; kui obune sööb maast, siis uńt ei pia `saama kõrist `kińni akata Ann || piltl kallale kippuma või minema; riidlema; tüli norima sie akkas `suisa suu `püsti minu `pääle VNg; akkab minu `kallale - - minul süüd ei õle Lüg; teised akkavad `jälle mo `peale Mar; kui sa kedagi `ütled `talle, mis `vasta mielt, siis ta kärinal akkab `sulle `piale Amb; küllalt on nisukeìsi riiukukkesid, kes `kaine `piaga akkavad teise kallale Plt || piltl millegi (töö, ülesande) kallale asuma, midagi ette võtma ei hakkaki sen kääd kuhugi `kinni (ükski töö ei sobi) Kuu; `viltse löŋŋa venitaje, kes sedasi vedelast `kinni akab (pikkamisi, vastumeelselt töötab) Jäm; ilma akkamata (saamatu, loid), midagid ei korralda Pha; ikka akkab `kinni `tüösse JõeK; tämä o niiske südäk, kõhe akab aśjass `kińni; tämä ei õle südäk, ei aka tüäle kõhe `kińni Kod b. millegi vastu puutuma, midagi riivama; kinni või külge jääma, kogunema, kinnituma; takerduma, kleepuma; ühte või kokku jääma (surumisel, loksutamisel jne) vahest oli `otra nii lühike - - ei akkand `sirpi, et oleks `sirbiga `leikand Hlj; madala `ukse`päälne akkas pähä VNg; lumi on `ühmäne ja vesine, akkab rie ette ja igäle `puole; ei saa `kuiva `toto süä, `ühte `puhku vesi tuop `juures, `muidu akkab kõri `kinni; tänä on supp paa `põhja akkand, on `kõrbene magu; või ei akka kokko, tao tõist juo `kõige `päivä Lüg; papper akkas `küĺge `kinni Jäm; jalg akkas vähä (komistamisest) Ans; `seaste pole vigadi ede midagid akkamas (pole midagi niita); oks akkas `iussi `kinni Khk; tegi adra `vanna `katki, akkas kivi taa Kaa; jahud akkavad käkki `ümber käe [leiba sõtkudes] Muh; justkui köva pudru, mis kokko äi akka, siis `üitas rabe Phl; kui paet `põhja akkab, siis lükatasse takka `randa Rid; nepod akkavad `ühte (kleepuvad); `vaata kui tolm akkab riiete `külgi Mar; kõrv akkas `kinni (läks lukku) Var; lasna `peale sai natuke jahu siputud, et jahu akkab lebasse `kinni, leib ei jäe mette lasna `küĺge Mih; Aeru laba akkab vee taha Khn; obuse kabja `alla on akand suur lume kamakas Vän; Nätset `leiba on alb `süia, akkab `ümmer ammaste Hää; virnrohi - - on teräv, pikk akkab igasse `kohta kärts ja kärts `kinni - - akkab `riide `küĺgi; suure tulega ei või `keeta, pudru akkab `põhja `kińni; keedä ja keedä `rauda [sepapajas], vaat kokku ei akka Juu; kui tomp sies [lõimel] akab sua `piisse `kinni Jür; mis `angu akkas, sie akkas KuuK; mul akkab pia `varsti lakke `kinni Amb; iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińni ja komista VMr; leiva tainas on rabe, kui ei aka kokku Lai; [ree] jalas akab liiva `piäle `kińni, ku lund kasina one Kod; jäŕjest segada, muedu akkab `põhja Pal; käki vedelal on rasv sehes - - mud́u käḱid akkavad `rindu Äks; ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akantki; lootsik akas `põhja `kińni KJn || (kõnehäiretest, kogelemisest) ta keel vähe akab (kogeleb) Jäm; [kogeleja] saa söna suust εε mette, keel akkab `kinni Khk; täma keel akkab `kangeste, täma kokutab Mih; mõnel on luomusest koa, et sõnad nagu akkavad `kinni, siis üeldakse kogeldab Hag || piltl kui on kõrd juo `kinni akkand ja `sisse vedänd [poiss tüdruku või vastupidi, öeld] et enämb põrn maost ei `lahku ; igä riid akkab tämässe `kinni, üks `riiakas inimine on; igä `ammet akkab kättä - - on akkaja igä `tüöle; ei minu `küüned küll ei akka kuhugu `kinni (ei taha kellegi oma võtta) Lüg; `meie poiss ei akka `silmä, tiab kus tämä on; Laseb ühäst kõhast `tõise - - `kuski `paigal ei `sõisa ja `ükski tüä kättä ei akka Jõh; `oige `elma ei akka `kengi (õiglast ei süüdistata) Vai; Tühi perse akkas taga `kinni, akkas uiest [lehmi] `lüpsma (puudus sundis uuesti tööle) Pöi; minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr; si tüdruk akab talle (poisile) südamesse Ksi c. püünisesse sattuma, (õnge jne) otsa jääma, näkkama (kaladest) sie kala `õnge akkamine on `pilves `päivägä Lüg; tursad täna ei aka Jäm; kõik kalad `akvad aŋŋerga õŋŋe `otsa Pha; `talve köiasse unnel, aavid akkavad `otsa Muh; kalad polnd `unda akkand Rei; akkab ikke mõni [kala] `kenni koa [õnge] Mar; suur aug akkas ahingusse Mär; `öösi ka akkab angerjas Vän; õng on pisike konks, kala akkab `sõnna `otsa `kińni Juu; abakala akkab `võrku koa Trm; kala ei akka õnge `otsa Plt; es akka õnge `otsa, es võta `sü̬ü̬tä Krk

5. levima, (teisi) kaasa haarama a. nakkama, teistele edasi või üle kanduma, kuskilt saama (haigusest, nõidusest jne) tobi akka ikke `toise `küljest `toise VNg; `ennemast punusivad eläv õbeda `kellä `nüöri `sisse. siis ei akkand `luomale `nõidus `külge; kõva verega inimine, senele ei akka `ninda `õlpsast, aga `viimast ikke akkab ka; paha muod on juo isäst `külge akkand, sie on kõhe vere sies Lüg; Kui `leivad `niisikesed `vistrikud üläs - - siis `üäldi, et sie on akkand -- - `üäldi ka `tuulest akkand ja maast akkand Jõh; äkine `aigus ning akkand `aigus mis tuulest tuleb Jäm; see akatav `aigus, tohi `sönna üht `minna; akkand `aige (nakkushaigus) Khk; ei `aigos kka `moole `küĺgi Kul; Siberi katk, üks akkaja `aigus Tõs; tiisikus akkab teise küllest `külge Vän; sülita maha `enne kui istu, et siis ei akka maa alused Tür; `rõuge `aigus sie akkab kohe üheteisest VMr; maa peab `ingama sialt kohast kus se `aigus (maa-alused) akkab Ksi; aga nüid on vähk akand inimestesse Plt; temäl akkajet `aigust es oole temäl olli surma`aiguss; sellest (sammaspoolikust) om kuri `valla saia, si̬i̬ akkass ka tõisel Krk || (paaritumisest, sugutumisest) tiä kas akkas ka `külge, sel `selgi ajal õlivad `paaris, eks sie käi ikke eloka `kõhta; igä `tütrikulle ei akka `külge Lüg b. põlema, süttima, (teistele) edasi minema (tule kohta) tuli‿b aka – puud on märjad Khk; puid peab nii pailu olema, et sa `turba akkama saad Vll; kut tulerovaga tuld lööd on ka sädemed, sädemest akkab taala `otsa Emm; siss `löödi kibi peal tuli põlema, tuli akkas käsna `külgi Mar; mina panen ike puud nii, kuda ta (tuli) kõege paramini akkab Kos; teene maja akkab teesest. teene võtab teesest Äks; üks `istus `küindla `juures ja vaadas, et se `kuskile akata ei saand SJn; (tuli) akaśs taglale `külge, tuli akaśs `õhkume Krk

6. mõju, toimet avaldama a. mõjuma, toimima, tagajärge omama `tõmma `kõrvid maha [mütsil] et külm ei akka `kõrvide `piale; kui päiv `paistab, siis `elgib. `vasta `silmi akkab; külm akkab `jalgudelle `kinni; `tõmban `piipu, siis akkab `rindu Lüg; joulu `ölgi `pandi paigale - - suitsetati nendega `pöldusi(d), `enne pääva. Ttise inimese kuri silm ep aka `pεεle Jäm; suits akab `silmi; eida veel `leili – b‿aka `kinnigid; nii külm et akab `amba Khk; see [õlu] pole sedamoodi `tehtud, et esimene toop akab Mus; Akkas ikka `konti `kinni (viinast); Ussi pead `peetud `taskus siis `nõidus äi `olla `peale akkand Pöi; Roheltsed ounad akkast sisse (tekitasid kõhuvalu) Emm; meno nõu selle `peale ei akka (nõutusest, abitusest) Mar; aha tuul o `näule `peale akan Kse; jalg oo kuib lośsidega, aga akkavad jalade `piale Aud; luege pääl ei akka püssi kuuĺ kah Hää; ele pää akkab kevade `silme `peale Kei; ommiku `jälle märg kangas `väĺla tõmmata, siis `päike akkas paremini `piale (pleegitas) Amb; kańnis särka ilm, akkab ninasse VMr; ele väŕv – akkab `siĺmi Trm; minu isa tegi [kaelkoogud], mis olid vildiga seest `löödud, et õla `pialegi ei akand Lai; kipe akkaje küĺm Krk || piltl kel `kerge pää, siis akkab [õpetus] iast `kinni Lüg; egä see meno `külgi akka egä puudo mette Mar; temäl raamat ei akka; ta om kõva `pääge, tal mitte ei akka, kõva `pääge lu̬u̬m; tal akkass küll, aga ta ei õpi, küll andass tal `vitsu Krk; kõva pää, ei akka midägi manu Hel; pähe (kinni) hakkama 1. purju panema, joobnuks tegema, joovastama; uimastama, pead haigeks tegema meri akkab pähä Kuu; Ehk mis õlut sie `muidu on kui ei akka pähä Jõh; oul akkas piha kinni [saunas] Ans; nee on nii `kanged rohud, nee akkavad pεhe `kinni Khk; kaelud akkavad pähe Muh; viin oli pähä akkan Kse; `vaata, `viimaks akkavad [kailud] nii pähe, et aavad oksele Tür; ving akkab pähä VJg; kui süed `õhkuvad, siis akkab kaŕm pähe, kui on kaŕm sehes Äks; tuba (aur) akkab pähä, ei või siin `olla KJn; viin akkass pähä, läät ulluss Krk || tämä sest (tüdrukust) `lahti ei saa, akkab tämäle juo pähä sie asi Lüg; poisile akkas put́s pähe Sim; võta võta, tämä ei aka sinule pähä egä `persse Kod 2. meelde või pähe jääma a, pee, akka pähe, kui et akka, `viskan lakka Lüg; [õppe] tükk ei aka piha Jäm; raamat ei akka pähä Mar; va maltsi `peägä, kel kirjad egä lugemesed ei aka pähe, egä jäe `meelde Vig; laulu viis akkas `mulle `iaste pähe Kei; mina piäss ei mõessa - - tahab enne paĺjo õppi kui pähä akab Kod; kõva pea, ei akka päha Plt; südame peale ~ südamesse ~ südamele hakkama iiveldama või oksele ajama, halba enesetunnet tekitama sie asi akkab `mulle südämelle, mina sedä süä en saa Lüg; rasvane liha akab südamesse Khk; see suur `öötsodamene, see akkas tema südamesse (jäi merehaigeks) Rei; mõni toit akkab südäme `piäle Tõs; `suoja `piima ma‿i juo, akkab südame `piale VMr; nisuke rive asi et akkab kohe südämel̀le Kad; miul küll `keńnigi asi südäme `pääle ei akka, mis ma sü̬ü̬n Vil || vastumeelsust tekitama, vastik olema Midäs sul viel `süämelle hakkas, et panid nii pia ärä tulema Kuu; `niisuke jutt tuleb, et sie akkab `mulle südämelle, et mina en sedä `salli egä taha `kuullagi Lüg b. peale jääma, kinnistuma (värvist) `pannasse `suola [riidevärvile] et siis akkab üväst `pääle Lüg; värvile `pandi `maarjad `juure, siis akkas `pεεle Khk; Väŕv äi ole east akkand, [seelik] jähi lapeliseks `jälle Pöi; muar`jääga värviti muidu s‿akka mette Muh; mõni värb akkab `eäste `peäle, aga mõni ei akka üht mette Mar; aa kui seda (kübaramusta) `ulka ei pand siis värv ei akand `piale KuuK; lõngad one ehätänd, värv ei õle `külge akand Kod; värv oli nõrgalt `piale akand Lai; nüid na (villad) om jo periss alli, ega väŕm nii ruttu `pääle ei aka Hel

7. mingiks tööks või tegevuseks suuteline olema a. teha suutma, jaksama; toime tulema, jagu saama `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide senn ärä, ei hakka `hammas `pääle Kuu; minu jõud ei akka `külge sene `asjaga, ei akkagi `tõstamaìe `üksi `päine Lüg; Sie on kaval pettis ja suli, `selle `piale ei akka `kellegi `ammas IisR; sia lihal nii paks kamar – `ambad äb aka `pεεle Khk; kui vähe [kala] oli, et ikka mees `peale hakkas, siis töi `selgas ära Phl; ikka läks mööda ja ta‿i näind - - ma `üt́sin mis asi see siis on, et su silm ei hkka sis Noa; va sańt maa kündä, atr ei akka `peale Mar; ei mu nõu sii akka kedagi, mu nõu `siia ei akka Mär; nüid on kõik asi nii `otses, ei akka `kuskilt `keegi nõu enam `peale Juu; kõva kooruke, ammas ei akka `piale Kos; nõnna kõva, et ammas ei aka `külge Kod; liha kaets paast, odot, ma kae, ka ammas ei akka vi̬i̬l; miu `mõistuss küll ei akka sellel `pääle Krk; hakkama saama 1. toime tulema; midagi ära tegema, korda saatma Laps läks ilulugemisega `ninda `ähmi täüs, et ei `saandigi hakkama Kuu; ma küll `seukse alatu `teuga akkama äi saaks Khk; Kana on varvasjalg, ta‿b soa vee sihes `öhti akkama Pöi; See kiri lehem on nii pahur loom, äi mina saa temaga akkama Rei; see on `siiskid veel hea, et mina omaga hakkama saan Phl; aga üksi saab koa selle `tööga akkama Mar; ma luban iga pää `metsa `minna neid nõia `oksi `otsima, aga ei sao ega soa sellega hakkama Juu; ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega JõeK; sie tüdruk on illukene ei sua `tüöga akkama VJg; `tautab ja `tautab, aga ei sua akkama Ksi 2. (omavahel) läbi saama see nii töri inimene, kus sa sellega akkama saad Krj; Korra oli pere `leibas, pole akkama saand, akkas oma `leiba; soa akkama sugugid mitte üksteisega Pöi; mees ja naine, `loetud ja laulatud küll, aga ei saa akkama mette, siis elavad `lahkus Mar b. lõikama (terariistast) tänä ei akka vikkasti rohole `külge; viil ei akka `saele `pääle, mutkui libeb `vaide Lüg; see nuga akab `umbast palava pudru `pεεle (on nüri) Khk; se (nuga) oo nõnda tüńts ei aka `ühti Mus; Ons su kerves veel akkaja Kaa; omingu `kastega siis oo rohi märg, siis vikat akkab ennemini Muh; Nuga jo nii tölp, see˽p aka sooja sita `pääle ka mitte Rei; ega ma teist seokst [vikatit] änam saa, sel oli ea akkamene Mih; vikat o vahe, akkab `easte Tõs; raut́s on nüri, ei akka pääle Saa; oh sina ull, küll on aga soag nüriks läind, mitte enam `peale ei akka Juu; vikat́ ei aka rohole `külge, ku rohi one libe ja kuiv Kod; si̬i̬ om `seante nagu undi arjass, vikat́ `pääle ei akka Krk

8. (kokku) sobima, paras või kõlblik olema Meie ei akka enämb kokko, on jua viha vain vahel; sie ei akka minu `pääle, mul on juo kuorm suur, on `ruumi vähä; sie toit akkab `mulle üväst `amba (meeldib, maitseb) - - sie toit akkab `ambaga ja mokkaga kokko; tüö `ammet akkab kõhe, aga lugema ei taha akkada Lüg; [rõivas] akkab iast `selgä Jõh; `Söuke kalośs akkab juba mo `jalga koa Pöi; kui supp akkas juba et sa võid suppi suhu `pista, siis oli juba `vaangas tühi (sest sööjaid oli palju) Lih; kõige param akkavad sut́id ja vihmaussid Vän; teesel ei soa ega akka (edene) se `korjamine, teene aga soab kõegest asjast seda vara Juu; tämä akab iga ühega Iis; meie keele `murdesse sie ei akka Trm; jääl läks kõledass `väl´jä, jääl ei akand tõesegä kokko Kod

9. hakkama(s) töökorda, valmis; töökorras, tegevus-, tegutsemisvalmis; teoksil; olemas nemad (angerjad) panevad ko˛e keik savad akkama ja `kaŋŋutavad maa siest ka `lahti `oŋŋed Jõe; sain elämise siin akkama, ega old midägi `enne akkamist; ja siis ans sie mies oma `leivätagavara ärä ja ans kohe pere`naisele `käskü, et sega kohe uus `jälle hakkama Kuu; jüri`päiväl `kaubeldi juo `karjane akkamaie; kõik mehed ei `õska `panna `rangi `ruoma akkamaie; `vankri sättin akkamaie, tahan kuhugi `mennä; ajas `mõisad `suurest ja `suurest akkamaie; mul on vokk `präigast akkamas. talv tuleb, `tarvis sukka ja `kinnast Lüg; pane `ennast akkama, sie on iast `riide, siis akkama mänemä; Õli suur pere, õli `leivä `asti alati akkamas Jõh; Kui mina `kanga akkama panen, küll siis kudujaid on IisR; `säätsi pere akkama (tööle); meite Jaen täna mujaga nönda akkamas - - kεik selle aja muda roogib ülesse Mus; Noh vanamees, pane ennast ka akkama, pead töhe minema; Mu poolest oo asi akkamas Kaa; no siis pannund suuretüki akkama, ning annund käraka ää Vll; Ma pani tahenduse juba `öhta akkama Pöi; pane kulmu köis ka akkama Emm; Minul oli ilmast `ilma koirohi akkamas Rei; mu `ammad olid akkames ja kurk oli `vaĺmis `neelames Mär; Iga töö pial akkamas Han; nää `praegast `aśtja sial akkamas (leiva tegemiseks); kui lumi kaub, `varsti on nemad (osjad) akkamas Amb; sie on `niisugune akkamas tüdruk et lase `olla VJg; panen süögi akkama (keema) Trm; kui kõik oli akkamas, oli [õhtu] söök, ja `piale selle `kraamisin laua Lai; tragi (inimene) on alati vali, igal pool akkamas Plt; hakkama panema hävitama, rikkuma, raiskama Ega tä `enne kuo saa, kui kaik raha on hakkama `pandud Kuu; Jo sie `keikse paremb siep `pandi minev`aasta akkama IisR; `jälle pudeli akkama pannud, `jälle `möirab (joodikust) Mus; selle nuore inge pani tema ise akkama Amb

hane|paju (pajuliik) ane pajod - - pisikesed `kitsukesed lehed `kasvavad `külles; `luuda `vaide saab tehä ane pajodest, `ninda `väiked `onvad Lüg; surte `pitkade `lehtedega, pitkad kailad. nee on ane pajud Khk; anepaod - - löhikesed ja laiad, aralest, kasvavad rabas Juu; Lehm käind hanepajus (poeginud) Sim Vrd hani|paju

areldi1 areld|i Kuu Lüg Jõh Juu Koe Sim VJg Kod(aareldi) Lai, -e Kuu Kad Kod

1. = aralt `Astub areldi `nindagu kass `märgä maad `müöde Kuu; `kardab. tuleb, ei tule - - siis tuleb `ninda areldi `tõine Lüg; arelde `vaatab, `pelgäb; laps akanud areldi seĺjetämä Kod Vrd aralde, araldi

2. vastumeelselt, isutult kui tämale ei õle `süömine mield `müöda siis võttab täma `ninda areldi nagu `nilpsib `vaide Lüg; sü̬ü̬b arelde vere`leibä. tämä ei taha Kod

ebe ebe g -me R Mär Vig Kse Var Tõs Tor Saa hajusalt KPõ, I Plt KJn TLä Kan; pl ebemed PJg SJn, -mmed Lüg; n, g ebe Vai; ebem g -e Lüg Ris Hls; hepeḿ g hebemä Urv; hepem, pl hebemeʔ Rõu; eben g -e Hls Hel; pl ebened Saa

1. midagi väikest või õhukest a. peenike puru, praht; peenike karv, lõng, kiud; kübe, helves, ude, laastuke, killuke linad liu `laśkijalle, ebemed eest vedajalle, `tutrad takka `tõukajalle Hlj; `Neljä, `viietõist `aastaselt tulevad esimesed ebemmed `poisile mokka `päälä Lüg; `Irmus kuhe, kus `tuulades on `paksu tomu ja ebemeid IisR; tuleebemed oo `valged ja `kerged Tor; `kanga ebemed on sui `liiga ea varvaste vahel `panna; ebem poeob `kanga `teĺlide `alla; ku paned kadaka oks tules, siis ebem linnub piima patta Ris; `enne `jõulu põld mitte [lume] ebet tuld Juu; `juuksed on nii ebemes (laiali, kohevil) JJn; taku ebemed (peened takud) Koe; linad mis takused siis nied on nagu ebemed, ega neist iad `lõnga sua; puust tuleb nõnna [lume] ebemeid maha. ebemes lund vahest teene pää saeab VMr; ebemed (õhukesed tohulibled) Trm; `juuksed tulid kaks kõrd maha. nii paĺjas pia, et mite üks ebe ei õllud Kod; kui lumi uidendab `tulla nat́ikene siis `ööldasse, ebemed tulevad Plt; [linakülvi algul külvaja] `viskab kolm `korda `käega üle õla ja `ütleb selle juures: ebemed (takud), tudrad, näĺgeenäd; raua ebemed (raualaastukesed sepikojas) KJn; udu`suĺgede `kohta üeldasse ebemed hrv SJn; siiä om maha pudenu ebemit, kasusit, ristikaena lehe ebemit; pudsu ebemit om maha lännu [kangastelgede alla kudumisel] Ran; õre abe kui üit́s ebe Puh; Pudsu sulõ˽naa˽`lindlõsõ, no om hebemiid kõ̭iḱ ilm täüś Urv; Võta˽naa˽linahebeme˽maast üless Rõu b. õhuke kord, kirme; õhuke või läbipaistev asi; kulunud riie kas seda `kuue ebet `maksa `kanda VNg; `riie nagu ebe juo, `killendab `vaide, jääb `arvast, juo `lõimed ja kued `tunnevad Lüg; [linnariie] nigu üks ebe - - mis see peäb töö `juures; piimäl ~ leemel oo õhoke apo ebe peäl Vig; `rõiva õreda kui ebeme Puh

Vrd ebu2, edemed, ibe, höbe

2. hrl pl ehted; naisterahva (õhukesed) paremad riided kui sät́tib `ennast `uhkest `riide, siis `üeĺdi, nüüd on oma ebemed keik `ümber pand Hlj; küll tämäl one neid `riide ebemi vähä, ei mul ebemist `puudu ole VNg; ei tää, kas [naine] lähäb `pulma või, `jusku `mustlase obene särab ebemetes - - pane üks ebe `küĺgi ja on asi tahe Saa; aiva eputab nagu komet́ oma ebemete ja vattidega Kad; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas, `pit́sis, `laaris ja `tortis. no on `endalle ebemid `ümmer ajand SJn; mul om `endä ilbu, mia tõese ebemidega`uhkust ei aa Nõo

helves elves LNg, g `elbe Jäm Khk Muh Emm, `elve Jäm Khk Kir Var, pl elved Aud; elbes Jaa Var, elbe ?Vll Tor Hää JMd ?Koe VJg Trm Plt KJn, `elbe RId Tõs JJn Lai, ?elb Hls, elve Kod KJn SJn, g `elbe, g -me VNg Lüg(-mme); pl `elbed Mih Khn Aud(j-) spor KPõ, u Kod/-ĺ-/, Pal Äks, `elbemed Hlj, `elved Kse u Kod midagi väikest või õhukest a. peenike puru, kiud, kübe; lible, leheke, (lahtine) killuke; ude; valge kord hõõguvatel sütel tuha `elbemed `lennavad `ringi; üks vana linane `riie - - s‿`kaabiti `nuaga sääld `niske `elbemi [lapse haudunud kohtadele]; takku `elbemed VNg; Pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed Lüg; Vöilille `elbid on keik kuhad täis; roo `elved ~ lehed Jäm; kasel üksi on `elved - - nee mis koore pεεl `lahtiselt tuule kää illerdavad; sölmi kuhast `akvad [kõrreliste] `elved `pεεle Khk; odra oga, kaira `elbed Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes Jaa; tule sees o põrmu `elbed; odra elbestele võtab `kolse korra `peale Muh; ohaka `elved oo nagu suled Kse; tule `valge elbe, mis tulise sühe `peale jääb; `juused lapsel kui `elbed peas Tor; Linane [riie] annab pailu `valgi `elbi ja `vilne võtab kangesti elbet `küĺgi Hää; ümmargune kaer kus `äśti paelu `elbeid (kaerapöörisest) Amb; tuli suadab `elbeid. süte pial on `elbed JMd; paberi [põlemis]`elbed koguvad `piale, puud ei `saagi ära põleda `elbete all JJn; sule elbe õhus Trm; mäda puu annab kõige enam `eĺbid. kui tuli juba ära kustub siis on `elbed pääl; `elbe `tuhka pannasse `aige pääle, kus nagu uhatand on Äks; `mähkme küllest kaabiti linase `riide `elbid, see `tõmmas [lapse haudunud kohad] kuivas SJn b. lumehelves arvad [on] `elbed, laiad lume `kaabed Khk; `elbed tulavad lebletes maha; külap ikka akkab lund sadama, juba `elbed köivad Muh; `elbed tulevad maha nagu lõod Var; sajab `elbi Tõs; uidakas on üksikud `elbed, mis tulevad külmaga vahest Amb; `elbe on nagu külmema ilmaga, on kuivem, teravam ja` veiksem [kui räitsakas] Lai; Si̬i̬ lootsik olli mul kerge kui elve KJn; Üits `väike lume elb Hls c. pl kangaspuude alla kogunev praht, ebemed `kanga `alla tulevad ju `elved Kir; `kanga `elbed - - oo need mis suga ja niied `väĺla kulutavad Aud; linastel ja takustel tuli seda `elbeid maha, aga pue lõime `kangal ei tuld kedagi maha Sim; takusel [kangal] on `rohkem `elbid, linasel on vähäm Pal; linastel [kangastel] on nisukesi `elbid tulemas - - `elbed pühiti luuaga ära Plt d. (madalama väärtusega) linakiud; takupraht takused linad või `elbes, siis `põldki ia `ropsida Amb; `elbes linad on kohedad; lina on `elbesse jäänud. `kasvamisest tuleb see viga; takused ja `elbes, need on odavad [linad] Sim; kui liiast on soanud [lina liguneda], siiss on `elbele tõmmanud Lai; viletsad linad nigu `elbed Plt; `vaata kui tal (istutatud linapeol) se elve lõi seasi `lahti, siss `tiatsid et tulevad ära koristada SJn

en en Kuu(ein) VNg Lüg Jõh Vai; pr en Kod
1. (eitusverb) ma ei odin käde ein mend kenegi `riele Kuu; kas olen ehk en olegi siin VNg; ma `käisin `vaide `õvves, egä ma tuppa‿n saand Lüg; mia en `kuule; `jalgasi en `pääse: jalad ei vie Vai; minä en õle nähnud sedä karjuss Kod
2. (tagasihoidliku küsimusena sisult jaatavas lauses) kas ma en `võises `õhta `teile `tulla Lüg

era|isik tsiviilisik; mitteametiisik säl (Jõhvis) pued õlivad `vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid Jõh; `mässu `töstvad vahel söeavägi, vahel äraisikud ka Vll; [kui] ära isikul varastada, siis ei ole nii suur karistus [soldatil] HJn; erä isikil `oĺli `kaĺlimb [sõit postihobustega] Ran

higistama igistama R(-mma) eP Trv, -eme Hls, -ämä Vai/-mmä/ Juu Kod/-ss-/ KJn Ran Puh; higistämä Kuu Har/-mmä/ Rõu
1. higi eritama, higine olema sina igistid `vaide ei vihelu(d) `ühtegi VNg; `enne igistan, siis akkan `vihtlemaie Lüg; palavaga igistatse Jäm; seda (kummeliteed) sai `joodud, see ajas tugevaste igistama Rid; jalad, `kainlu augud igistavad Tõs; see pala ajab igistämä. lahjaks igiständ Juu; ma igistasin, kui ma `eina `niitsin Kos; kääd igistavad `irmsast Trm; palav, inimene igissänd ära Kod; kevadete põllu töö aeg, siis obused igistasivad; kui söök palav, igista sial siis `süia Lai; kui juba igistab, siis akkab `aigus `väĺla minema Plt; ihu igisteb õige Hls; kui tare lämmi, siss võtab igistämä nigu sannan Ran; tõpõ `väĺlä higistämä Rõu || (tööga) vaeva nägema, pingutama [kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid selle korraga nahka? IisR; `ańdis `enne igistada, kui `vaĺmis sai JMd; küll igistas sial kallal, ei saand iast akkama Lai Vrd igima
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma Ku `nuore kuu `päiväl panid akkunad ede, siis ne higistid `talvel `ühte`puhku Kuu; `Leiba tuleb `sötkuda niikaua, et levalöime igistab Jäm; kui keedu `aulu tuleb, siis `akned igistavad Khk; kui `vihma teab, siis `aknad igistavad Muh; [tuleb] vanas kuus vundament̀i raeada, siis mõea ei igista Var; kus on akand [kartulid] juba märjaks igistama, sealt akkavad mädanema JJn; mesilased igistavad [kui talvel on mesipuu seintel niiskusekord] Trm; `kirve ja kivi igistase, ku na külmä om ja lämmind saa Ote Vrd eestama2, higitsema, higunema

iisima `iisima, (ta) iisib Jäm(iisima) Khk, `iisib Lüg luurama, piiluma midä `vaide sa `iisid sääl; `iisib ja äärib, käib `ümber ja `luurab Lüg; iisib ning luurib siin Jäm; kaśs iisib `iiri; mis ta peaks `iisima läbi pöösaste Khk Vrd iisuma, iskima

ilastama1 ilastama Kuu, spor eP(e- Mar; -ss- Kod), -eme Hls
1. ilane olema; ilaseks tegema `Viskasid `terve `nauri `lehmäle ede, nää ilastab `vaide sen ärä Kuu; Pisikste lastele `pandi ila lapid kurgu `alla - - siis äi ilastand `riidid ää Pöi; meres [juues hobune] ikka ilastas koa Muh; See levatükk on ää ilastat Rei; Kui lapsel `ambad tulad, siis tä ilastab Han; lapsel nägu on ää ilastud Kos; uńt ilassas ja muris sia ärä Kod Vrd ilama1, ilatama, ilatsema1
2. fig a. (ilataoliselt) venima Aga kui pikalt taaŕ iki kuuma aage ää seisäb, hapneb ruttu ärä, akkab ilasteme Hls b. lohakalt tegema, rikkuma See töö oo ilastud, need mehed `olle - - koa katuse ää ilastan. ooletud Han; mis sa ilastad kui sa üht tüed õieti ei tie VJg; see põle kellegi töö tegemine, see mut́u ilastamine Trm

isane isa|ne R eP, isä|ne Kuu Lüg Vai Rid Mar Khn KJn, g -se (-tse Tõs)
1. (inimesest) a. van meesterahvas, mees- – S Khn litu tüdrug kes isastega `ümber ajab Jäm; meite isased läksid `metsa; emased rabasid, isased olid rihal; muist vaderid isassi muist emassi Khk; Isase ais ikka majas (mingi meesterahvas olemas); Seda isastvana ma pole `tundand Kaa; tule maast üles, magad ennast isaseks (öeld kaua magavale naisele või tüdrukule) Vll; Nuga kukkus moha, üks isane võeras tuleb; isane inimene paneb mõrra otsa `sisse ka Pöi; `meitid es ole koa isast peret kodu muud kut `Mihkel Muh; Sia isäst küll suan (suguühtest) Khn b. meessoost kas ma isäne ei ole Kuu; `Õlgu sant, ehk vigane, kui `vaide isäne (abiellun ilma valikuta) Lüg; isased inimesed ja loomad [on] kõik sõnnid Hää; sa isane ma emane, sa isane ma emane (peaks olema maa-aluste sõnades: moa isandad moa emandad), `antke Joani tervis kätte Jür; isäne saks KJn
2. (loomadest; taimedest) a. isa(s)- Midäs siel sirudad `jusku va isane kass `päivä kääss Kuu; `õige kuri isane `kalkun; isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä - - isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä. isased on sugutuse jäust `vaide Lüg; emäsel kalal on `marja, isasel `niiska Vai; Kui sönnikud vädades mehed rihaltse parandad `rüüstavad, siis toovad [hiljem seal] loomad isased pojad Kaa; isast `lamba`talle `üiti talvest kevadeni oisuks Muh; jäär – mes ikke veel täis isäne Rid; lesed (mesilased) on isast sugu Var; isane paŕt Juu; mul kohe ei via isase `kaśsidega (haigestuvad) JJn; vanal ajal `üeldi et isane kuera kutsikas võtta ja emane kaśs, nied on maja iad luamad VJg; eläjite ulgan one isäne puĺl Kod b. pead mittekasvatav (kapsas) rahvas `ütles kot́t`persse isase `kapsa `kohta, mis kasvata pead mette LNg; Kaheksandel ja kuvendel (külvi( nädalal ei tehtud taimeid - - [need] pidivad suuremb jägu kõik isased taimed tulema. Isased taimed ehk isased kapsad - - [millel] kuulme lehti aga sugugi ei õle Iis Vt isa|isane
3. (esemeist, haigustest) isane (konksuga) aak Khk; tõene o isäne sammaspu̬u̬l, tõene o emäne. isäne sammaspu̬u̬l o kuiv, kõõmendab ja süveleb - - isäne paraneb `kergess ärä Kod; isane sammaspool olema kuiv Äks Vt isa|isane
Vrd esäne

ise|endamisi iseeneses, omaette sie one `üksi ja ela `vaide ise `endamise VNg; ma isi`endämisi `mõt́sin et si̬i̬ asi on sedäsi Vil

jala|mees hobuseta töömees, veoloomata mõisateoline; jalakäija `mõisas olid ikke tehä jala mehe ja obusemehe pääväd Tõs; obused `kartsid, ned oleks `lõhkuma pand, me oleks kõik jala meheks jäänd Jür; obesemi̬i̬s sae `rohkem `palka, jalami̬i̬s vähäm Kod; siuksed unikud `tehti ja siis obusemi̬i̬s tuĺli `sinna ehk ka jalamehed `kańtsid [linapeosid hunnikusse] SJn || ilma loomadeta inimene eks ma nüüd isegi õle jalamehest, `muudku üks kass on `vaide, kaks kana`poiga ka Lüg Vrd jalgmees

joru n, g joru üld, p jorru Urv Har Rõu Plv; n, g joro Lüg Jõh Tõs Ris VJg Kod Plt KJn Kan Se, p jorro Vas Räp Se
1. madal pidev ühetooniline häälitsus v heli; pej laul; sag joru ajama jorisevat häält tegema; virisema, nutma; ebamusikaalselt laulma Ajab joru, nägu laps juńnib või töńnib Hää; siga `röigab, aab pikka joru kohe Nis; kolme`kuune laps akkab `kuogama, akkab ajama joru Sim; ei mõessa laalta, aab joro Kod; uńdid `ulgusid, kolm `uńti korraga lasnud seda joru Lai; ku `ü̬ü̬se [autod] `mü̬ü̬dä lääve, joru aave, siss seinä värisev puha Krk; puĺl aab iki oma joru Hel; villa pessu maśsina joru; mis jorru sa ajat, ku‿sa ilusalõ õi laulaʔ Krl; vabrigu joru jo lät́s; [laps] `naksi häĺlin jorru tegemä Har; Aja nigu härä jorro (oskamatust lauljast) Räp
2. tüütu jutt, loba; torin, jonn; sag (oma) joru ajama mõttetult lobisema; torisema; kiuslema; fig kangekaelselt mingi mõtte v seisukoha juurde jääma jädä joru järele. mina ei taha `niisukest joru `eiga `jönni `kuullagi VNg; sinu juttul ei õle äärt egä `õtsa, üks joro `vaide on Lüg; sie ei õle `muutku tühi juttu joro Jõh; mis joru sool `ühte `jooni ülal on Khk; `käidi viel tagasi `kutsumas, aga mina ajasin oma joru, ei läind ka tagasi HljK; kui akkab oma joru ajama, ega siis jäta, temal jäägu aga `õigus Sim; aab `pialegi oma joru, lõpetab ja akkab seda üht joru Lai; inimene ajab oma plära - - ajab pähle oma joru Plt; lõpete vahel ärä si̬i̬ jutt, lõpete joru Krk || vihatuju inimene saa `ende üle valitse, ta lask joru `mü̬ü̬dä Trv || ? (kangekaelsest inimesest v loomast) See mees aa üks igavene joru Emm
3. rida, rivi, rodu rugi vihud one jorus maas VNg; `metsa joru IisR; tulid ku aned pikas jorus ükstese järel Aud; üks eina kieritis lüeme kahelt puolt kokko pikaks joruks VMr; matukselisi oli terve pikk joru kohe Sim; üks mägestiku joro lähäb `Niarme `külla `väiĺla Plt; üt́s piḱk joru lät́s vankriidõgõ suurtiid `mü̬ü̬dä Krl; ühe joruga, ühte joru järjest, vahetpidamata; joonelt, hooga [võrke] saab `paadist `lastud, `ühte joru sedasi Jõe; `üste joro alate kõneleb; ühe joroga tulin ärä `seie Kod; joru|l, -le korras, joones [olema]; korda, joonde, toime [saama, tegema] ei mina `joua jorule ajada, kui keik on segamiste VNg; teie õleta õma `tü̬ü̬degä jorol Kod Vrd jorgo
Vrd jora, jorin, juru, jõru1, jöru

jutu|jatk, jutu|jätk
1. ebaoluline kõneaine v ütlus vestluse pikendamiseks v jätkamiseks se muidu üks `itlemine, üks jutu jätk Khk; si̬i̬ on muku jutujatkuss ja sõnasuagiss, `ütled kui asi kedägi viärt ei õle Kod; `kutsus ka pidule, aga se `kutsumine oli nigu jutu jätkust Lai; [kurat] ta‿m nigu arinu jutu jakuss Kam; uujohh, ega tu̬u̬ medä ei olõʔ, ma `ütli ennedä jutujakuss, et mi kaugõpa kõnõlda saa Har
2. ajaviitja, seltsiline; jutukas inimene Ma `kutsusin `naaburi `naise heneläs judu`jatkuks ku `toised pidule `läksid Kuu; ärä mene viel `vällä. õle `meile viel juttu `jätkost; ei õld `asja midägi, juttu `jätkust `vaide tulin Lüg; oh sina juttu`jätku! Vai; küll si on üks jutujakk, ühe jutu lõpetab, teise akab Saa Vrd jutu|jätkä, jutu|mees

jändermik `jändermi|k pl -kkud jändrik `soise maa pääl `kasvavad `vaide kanermikkud ja `jändermikkud; suo`jändermik – suo`männid viletsa `kasvuga Lüg

jürätümä jürätümä; `Jousid `vaide viel – perämihele `kärjätädä et nüd sie [paat] `varsi jürätü kivele Kuu

kahena kahekesi Sidä [piimanõu] `kaevu `laskemist `täüdünd kahena tehä ettei `üksindä saand `paula`solmi `pääle `panna; Sai `mendüd sis alade igä kahena rüsä `katsuma; Elämme `uega - - nüd `vaide para`aigu kahena Kuu

kaigist-kaiki = kaigist Täna oli `verkus `kaigist-`kaiki `vaide `kümme `kammilast Kuu

Kalmu-Kaarel euf surm nüüd vahi `vaide, `milla sie `Kalmu-`Kaarel tuleb Lüg; Taal rida kosilasi tulemas: Liiva Annus, Mulla Madis või Kalmu Kaarel (vähe paranemislootust) Pha; tulõ sullõ `varśti Kalmu `Kaaŕli `kośja; vii‿i· sinno jo Kalmu `Kaaŕli ka arʔ Se

kasa2 kasa kogum: hulk, komps, hunnik – Kuu Hlj Mes kasat sa kannad; Sie tuli `metsäst kasa oli `heini pääl; ei old peris kuorm, oli `vaide kasa; Küll sul on kohe `raamatusi hüä kasa, mes neis ka lugeb; Küll on aga suur kasa `poisse kuos Kuu

kedima kedima Lüg Jõh Juu
1. tirima, tassima kedib ehk tirib `tassib, kedib tõist, `tõine `jälle ei `salli, ärä kedi minu `ühte `puhku; midä imu tieb, sedä tämä kedib `vaide Lüg
2. (kiirest liikumisest) küll ma aga kedisin täna paelu, `joosin nõnna et jalad väsind; kedib `joosku Juu

keesima `keesi|ma, (ta) keesib L(-mä Vig) Ha(-mä Juu) Amb; `kiesi|ma Jõe Kuu Hlj VNg Ris Tür ViK, -mä(ie) Lüg, (ta) `kiesib; `ki̬i̬sima, (ta) keesib Hää Pst; `ki̬i̬sümmä Urv (üle) hapnema; riknema piim lähäb palavaga `kiesima Jõe; `tainas lähäb nagu `kiesima, kidisema, lähäb appuks Kuu; supp on `kiesind, ei seda `kolba enamb `süia Hlj; `piima meni `kiesima; `suojana panid [piima] pütti, siis läks `kiesima VNg; piim `kiesib `vaide ja kohob Lüg; piim oo jo `keesimä läind, vedel juba `teisel ja apu `teisel Vig; Piim o sojaga na `keesin nagu apu vesi, mõned paksud tükid sihes; Piim `keeside soja ilmaga paari päävaga ää Han; piim `tõmmas kokku, `kiesis ära Ris; mis `kangeste apu on ja `keesind tükid sees, see on `keesind piim Juu; kui suojal aal kuor `kiesima läheb, siis sellest enam iad võid ei sua Koe; kui leib kaua `apneb, siis kua `kiesib vedelast ja kole apust Kad; keesinu suppi võib süvva kah ku tahetse Pst; piim om är `ki̬i̬sünüʔ, nii paĺlu hapus lännü ja om tüḱkü jäänüʔ Urv
Vrd kiidima

kergitus kergitu|s (-to|s) spor eP/-du|s Jäm Khk Rei; keŕgitu|s Kod/, Hls, -ss Puh(-ŕ-) San, `kergitu|s VNg Lüg IisR, -du|s Vai VNg, g -se; kergitüss Krl; kergütü|ss g -se Rõu Vas, -śs Se
1. a. tõstmine, kergitamine maja ehitus ei õle müt́si kergitus Kod || aukõrgendus Kae kui nende soldat om saanu kergitust, om joba paelamiis Nõo b. kõrgendik Puhja kengust, kergitusest om Virtsjäŕv nätä Puh c. fig kiitmine, kiitlemine Mis sest `suuga `kergitusest kasu, kedagi; `Misse oma `kergitus `maksab `teiste `silmis IisR d. kalapüünise osa sie luak mida on `vergu suu ies ja kisub `vergu suu `lahti, sie on `vergu `kergidus VNg
2. a. kergendus, hõlbustus, paremaks muutmine `muutku tie aga tüöd, `mutku mies `kõrjas `vaide `oiu`kassa raha - - , mina saand siin `targemma `kergitust midagi Lüg; `aigel on `enne `surma veel üks kergidus; `unglased, see keele kergituseks `tehtud et `unglased on, ju `Ungra maa olnd Jäm; südame kergitust saab `kirkus Muh; ta räägib, et see rohu oo `kergemaks teind ja see oo siss tale kergituseks olnd Mar; süi ülesse tunnistamine on südame kergitus, asi läks `mööda, on paelu `kergem Kos; nüüd sain õmmeti natuke südamekergitust (kui saab viina või tööst puhata) VJg; si̬i̬ olli suuress kergitusess `aigele Hls; saa seo maa ka kergitüst [kui] sitta `pääle pandass, väke Krl; `ku̬u̬rmat kergütä vai, śjo om kergütüśs Se b. soodustus, mingist kohustusest vabastamine `vangidelle `anneti `kergitust, `anneti ka manifest Lüg; vanalene mees oli. sai kergitust (vabanes vangist enne tähtaega) Pha; esimese kergituse mehed olid üksikud pojad, teise kergituse mehed olid punase passi mehed need ei läind koa mette. kolmanda kergituse ja elma kergituseta mehed, need `pandi `välla Mar
3. a. õlgede puistamine rehe lademed oo maas, võtad maast ülesse, veĺla terad tulevad seest `välla. siss kergitad veĺla `puhtaks. see oo sis õle kergitus Mar b. õlgede puistamisel korraga haaratav kogus Rehekergitused aeti rehatse laudile niŋŋ talvel söödeti loomade käde Kaa; vahel sai kaks kolm kergitust `pandud, suured vihud nõnna et, `ańdis üsna `tösta Noa; õle vihk – kaks kergitost Mär c. rehepeksumasina osa – seadeldis õlgede puistamiseks Kergituste rehm – rehepeksumassina `rumli völvilt kergiduste rehmarattale käiv rehm, mis paneb keima kergitused niŋŋ tuulivärgi; Kergitused keisid massina kere sehes niŋŋ viskasid pahna massinast välja Kaa; kergitused jähid `kinni; Üks kergitus pidi `katki olema. Panavad selle kergituse uie ja on `kordas `jälle Pöi
4. pärm; juuretis Pue `pärmet ei old, tegin ise `kergituse IisR; kui `pärmid on vähä, siis teha `klaasi vai `kruusi `sisse `kergidus. `enne `sotkumist jo `pandi `kergidus segavusele `sisse; `kergidus on `kerkind, `akka vaid plini `paistama Vai; Verele ei panna konagi kergitust – pärmi San
Vrd kergitis, kergits, kerkus

kesekalli kesekalli Lüg(-källi) Jõh = kese1; pooleli jättas tüö `puoleli (u) ehk kesekalli (van); [regi] on `vaide kesekälli, ei õle `raudu all; tua `salvamine kesekalli; kesekalli `salvus Lüg; Pahemat kätt üks kesekalli sara Jõh

kihistama1 kihis|tama R(-täm[m]ä) Khk Pha Pöi Rei Phl L Juu/-tämä/ Kos Jür JMd Tür Trm Kod/-ssämä/ Lai Plt Trv Hls/-teme/, -tämä Puh Nõo Se
1. tasakesi, kihinal naerma Sie kihist sis `vaide sala henes pihusse `naurada Kuu; mida te kihistata `ühte`puhku VNg; tüdrugud kihistavad naerda Khk; mis tei kihistate sääl `nurkes Phl; Ants `jällä kihistas naerda LNg; kihistavad ja aavad `poisse järel Kse; kui lapsed üle`antust tegäd, sii, akkavad sala`mahti isekeskis kihistama Khn; lapsed kihistasid `naerda Kos; tüdrukud kihistasid `naerda Tür; kui `riakisid sala juttu, kihistasivad `naeru selle `piale Lai; kihistap `naaru Trv; Salamahtu kihistedäs naaru Nõo; kihistä˽`tahtvaʔ, tiiä‿i mis `tahtva, śoŕtsvaʔ ja poŕtsvaʔ Se
2. kihisevat häält tegema; sagima potti kihistä, jo akka `kiemä Vai; kihistama-kahistama Rei; uśs akkas `põesas kihistama Kse; apu asi üsnä kihistäb Juu; küll kusilased kihissäsid; kusilased kihissävad pesän Kod || obune kihistab eese saba `peale, vehib teesega ja aeab teese `ohje `sisse Mär Vrd kihisema
Vrd kõhistama

kiiluk `kiilu|k g -ki = kiilu1 `enne kui `klaasiga `lambid tulid, õlid `kiilukid. seneperä `üeldi `kiilukist, et sel õli `veike tuli, vähä `vaide `kiilus Lüg Vrd kiiluke2, kiilusti

killendama1 killendama Jür VJg Äks Lai Pil,`killendama Lüg Jõh IisR killukestena ära tulema; narmendama, kestendama, marraskil olema tämä `peksänd `luoma `ninda‿t kepp `killendab kääs; [pargitav nahk] sai `tuhrada `pehmest, võttas `pinna `killendamma; riie nagu ebe juo, `killendab `vaide Lüg; Kui `miski nüri asi `tõmmab vai livestad, `tõmmab naha `killendama Jõh; `Riie`killendab; `Killendama läind, aga sie viel ei `narmenda IisR; `andis `peksa, et nahk killendas VJg; kore lumi võtab `saapad killendama Lai; laud killendab Pil Vrd kilgendama1

kive- kivi- – R all jänes vai kive jänes; kive `kalju, sie oli nagu `permand; Suur kive `kangur; Kive `kouraga on üä `pohjast kivi ottada; Ei kive `kärkäl `kasva `einä ega ädälä Kuu; kivitraks pidäs kive aher`varres pesäd; `Mieter `liiva `vaide, kivejärk on all. Kive`järko ei tia kui sügävälle sie lähäb; eks õle mere `saaredes `suured kive `kaljud; punased kui `Maidli `mõisi kive kattused; maja põles maha, muud ei õle kui kive murd maas Lüg; majagad `ongi `tehtü `sinne kus - - kive karid ja madalad kohad; Kive `killud on maas; kive `unnigod on `aetu `väljäle kogo Vai

kondas `Kondas o ja madal `loikune koht kusass `kasva keväjätte `vaide `konna`lilli Kuu

kops2 kops Lüg Pöi, g kopsu VNg/`k-/ spor L(g -o), JMd Trv Hls Puh San, kopsi Kuu/`k-/ Hää Koe VJg Krk, kopsa Rid; koṕs g kopsi Muh
1. löök, hoop Nõnda kut see kops käis, nõnda [siga] oli `pitkali koa Pöi; jo ta sai purjuga ka kopsa `vasta, et ta üle [paadi] ääre kεis Rid; Anna kops pähä, küll siis vagavast jäeb Khn; ma anni talle ää kopsu `ruśkaga Puh || fig kui ma `vaide võttan `püksid ja rapputan, siis `rohkemb ei õlegi `tarvis, siis on kõhe kops `küljes, üvä sigidus (rasestumisest) Lüg
2. kopsatus mis `kopsud nied olivad VNg; `kopsu `lööma (oksjonil pärast viimast pakkumist haamriga vastu lauda lööma) Kse; suur kops oli taga, ei tiä mis siäl kukkus Tõs; ka sa ka kuulid sedä `kopsu Trv
Vrd kopsakas1
3. (jalatsist) oled sa teese kopsi ää `kaotan (öeld lapsele) Muh; miul om [pastlad] kõva ku kopsi Krk

kuivetama kuivetama spor Sa Lä/-b- Mar/, Tõs Ris Kei Jür Amb Tür Koe VMr Kad VJg Trm Plt, kue- Muh Mar Mär Vig Tõs PJg Tor JMd, koe- Juu; `kuivetam(m)a R (kasut hrl nud-partitsiipi)
1. kuivetuma; kõhn olema `kuivetand, ei õle muud ku luu ja nahk Lüg; Ei õle prisk, ikke `rohkemb `kuivetand Jõh; lahja kuivetand `näuga inimene Khk; see oo `seuke kuevetan ja ahvi `näoga Muh; ma olen isa `moodi nisuke kuivetand Rid; nii `kangeste ää kuibetand Mar; kuevetand ja väike inime Vig; kääd kuevetavad vanaduses Tor; `otsa jäänd ja kuivetand üsku üks igavene roid teine Kad; pikk kuivetanud mees Trm; kuivetand ja kõhn, `paĺlad luukońdid Plt
2. (kokku, lõhki) kuivama ää pane kibu päävä kätte, kuivetab ää Tõs; vikat `pańdi löö `küĺge vitsaga, kiilud `löödi veel vahele, mud́u sui palava aeaga kuivetasid `lahti Kei; koevetand nõu Juu; püt́t on iast jõhv puust, käib kui kaua, kui ää ei kuiveta Amb; paŕk`nahka `pastled on, nied ei kuiveta, aga ruagnahast teha, sie kuivetab ära Koe; tüńn on pääva kääs ää kuivetand VMr; puu riistad kuivetavad suve aal ää VJg; `toover `seisis kao `eares pääva kääs, na kuivetand ää Plt
3. hv kalu kuivatama egä siin pali `kuivedetta, nüüd `vaide `suitsetavad VNg

kuivik kuivik Vig/-b-/ Juu Amb JMd JJn Ann VJg IPõ Hel Ran Ote Kam Räp, kue- Vän Kod(koe-) SJn, g -u; `kuivi|k g -ku, -gu R; `kuivi|gas g -ka Kuu
1. (jalal) kuivanud puu eks `kuivikud ole keik, mis `metsas `kuivand on, `olgu sie siis kuusk voi kadakas Jõe; Kävimme `metsäss `kuivikusi `etsimäs Kuu; `kuivikud `vaide põletus puust `kõlbavad Lüg; Mis `lanki sest saab, igavene `räätsik, mõni `aava `kuivik `ulgas IisR; mis `püsti on, se on vel kuevik Vän; metsas on küll kuivikuid JMd; eks võta siis siit kodu juurest neid kuivikuid JJn; paneme kuivikid puid `ahju tuarestele `alla VJg; kuevikud on metsa kuevad, mis `metses on jalul ära kuind SJn
2. kuivatatud toiduaine Kala `kuiviku näd `viened kohe hüäd `pussagad [külakostiks ja vahetuskaubaks] Kuu; kuibikud, need oo kuebatud lebäd Vig; kuivikud neid tihakse kodu rukki püili jahudest, kõvasti truĺlitakse, kerisel ja `ahjus küpsetakse Ann; kui põgenikud tulid, siis `tehti kuivikid Lai; kuivikuʔ om ku `saia üle jäi, siss lõigati ohkõsõʔ käärokõsõʔ `panti `ahjo `kuivama Räp || just kui vana `kuivigas (inimesest) Kuu; kõhna nõnnagu kuevik Kod
3. kuivetanud `ni̬i̬ske kuevik vars, muku jalad ja seĺjäluu Kod
4. kuiv kõrge maa kuivik om mõni kruusa korestik; kui tuiskaea liiv, siss kah kuivik Ran; kuiviku omma nigu `kõrgemba liiva ja kruusa kondi Kam; tuu vana igävene kuivik kotuss Ote

kupp1 kupp g kupu Jõe eP(g kupo Käi Mar Kul) eL(g kup|a Kam VId, -e San), g kuppu R(g kubu Kuu, g kuppi Lüg); n, g kuppu VNg, g kubu Vai; n, g kuppi (g kubi) Vai
1. muhu- või kuplitaoline moodustis a. kubel, muhk; mull; rakk kupud `kerkivad, siis vesi akkab `kiema Jõe; Ihu lõi öleni pisiksi kuppusi täis Pöi; nõgess kõrvetas, kupud aas kohe üles; silma muna `peäle kasun `valge kupp, siis ep näe mitte Muh; mes ellitleb pohas, kupud tolad üles Käi; ihu lähäb kuppa täis Tõs; Kupud on vi̬i̬ pääl - - tuleb üks pikem sadu Hää; miul on täna `öösi mitu lut́iku kuppu ihupääl tulnu Saa; nahk kohotab ülesse, võtab nagu kupud ülesse Juu; Mua `õitseb, nisukesed kupud nigu `peidla otsad löeb mua `peale, see `öelda kõige parem aeg viĺlategemiseks Amb; kieb juba, ajab juba kuppusid JJn; lapsel õli nägu kuppa täis; kupud süveleväd Kod; kupud `tõmmab ihu `piäle KJn; kuppu(s), kupul(e) 1. kuppusid, mulle täis ihu läheb kuppule - - ihu läheb `kärna Lüg; ihu oo kuppus, ihu lööb kuppu Tõs; Piima ku̬u̬r, ta on sedasi üles `tõusnu, kuppu üles ajanu Hää; ihu on kupul JMd; nii kuppus olid sääred [sääsehammustustest], säärt ei `paistki enam JJn; ihu lööb kupule Trm; `rõuged löövad kupule Plt || `Ülge puadi taga kupul (pea veest väljas nagu kupp) Khn 2. pungi(s) vildakil `vaatab, aeab silmad kuppu `väĺla; silmad kuppus pias Varb. (nupja õiega taim) ärjäpeä oo ike ilusam kui kupp, aga eks kupp ole koa ilus, ilus kollane Vig; kullerkupul oo koa kupud Tõs; Kupud kasvavad jões; Kuppa oo `kahte `soŕti, ühed oo `valged, teesed kollased Tor c. kupar; seemnenupp lina`si̬i̬mne kuppa tallati `vankrigä; enämäss sara all kuevatatse kańepe kuppa Kod; `Kaeti tu̬u̬d kah, kas seemen valmiss, kupu˽tõmssiʔ jo˽pruuniss Har d. pl helmed, pärlid; kaunistus suured kupud olid, köisid jälle `kaelas Vig; kupu ummeldi käisse värrelde `pääle, `valgest niidist `kõrged kupud nigu `väiksed muhud Ran; kuppega ilustedu `käisse`värdli `ammel Rõn; ku nuurmi̬i̬s naasõ võt́t, sõ̭ss ośt pruud́ilõ sõlõ - - kat́stõiskümmend rubla oĺl `kümne kupaga, oĺliva nigu liĺlikeseʔ pääle `lü̬ü̬dü Räp e. tärn, sõjaväelase eraldusmärk Ta oli ikka nii kaua sõas olnd, et oli omale kupu `peale saand; See on sõavääs ikka juba `kõrge mees kellel suur kupp peal on Pöi; kaks kuppu olnd õla peal Kir; ohvetseril on õlapääl neid kuppe mitu tükki Saa f. (kiriku)kuppel keriku kupp San; vinne kerigu tornel ummaʔ kupuʔ pääl Vas; meil om sääne kerik, et kui kuu nõsõss, sõ̭ss piat `võtma kupa `maahha, kuu ei päse `müüdä Se g. (mäekuplist) mõni mägi om `kõrge, päält kupu `mu̬u̬du; [Munamäe] kupp om kaoni äkiline Ran; mõni kupp om suurõmp, mõni tiĺlemp; suurõmba kupu `kandsõva pedäjit Kam h. (muid kasutusi) teine silm oli nagu sinine kupp Kse; põis ku kupp vii pääl Hää; nisuke pisike ümmargune kupp oli, pialae ots nagu taśs (pigimütsist) Kad; lapsel silmäd nagu kupud piän mussad Kod; suure sõle nagu suur kupp ehen Hls; ilusa kuperkulli, suure tutu nigu kupu otsan; küll sääl olliva vil ilusa kikerpilli marja, suure nigu kupu jälle; ku piim nakap üle tulema, siss om nigu kupp; labajala soone `ümbre olliva suure villi nigu kupu; om ike irmuss küll tu̬u̬ kärnkonn, kärnäne ja serände `kõrge nigu kupp jälle Nõo; `väikene tarõkupp, `väikene huŕtsikukõnõ nigu kupp inne Kan; kapstil ommaʔ suurõʔ kupaʔ (pead) Krl || fig pea Juo on `jälle miestel kubud `ummes (purjus) Kuu
2. kupuklaas või -sarv `kümme kuppi pani `kaula `pääle, enämb ei `aigetand `pääle sene Lüg; Kupud olid kõik see paramad `sõukste umb `aigetele; Vanad inimesed `uskusid kuppude `sisse `kangest; Selg `pandud oort kuppusi täis, kohe `lautud üks teise `kõrva Pöi; Vahõl annab `ambavalu kupust `järge Khn; öhe kupu panemine ei tee midagi, kuppe pannas kümme ja `viistei·sku korraga Saa; pani kuus kuppu - - abaluu taha, siis `kiskus paha verd `väĺla Amb; mina kupust olen `terveks saand Ann; kupp nõnnagu `takjas akab `külge, imeb verd täis Kod; tee saun palavaks, ma `tõmman `sulle kupud `seĺga Plt; kupp kisub alape vere `vällä Hls; `põrgunu veri tulli iki kupuge `vällä Krk; `aadre `tulli soonest ja kupp `tulli naha vaheld Nõo; mina `lasksõ kuppõ `panda ja kõiḱ, ei avita medägi Ote; Kupp kisup toda `alba verd `väĺlä Rõn; välimist `haigust aŕstiti kuppõ `pandmisega; Kupa `pandmise jaoss oĺl uma lehmä vai puĺli sarvõ ots Rõu; vere `laskmise man umma˽kupaʔ Plv; lasõt `panda kupaʔ Se; kuppu laskma 1. kupusarvega verd välja imema miä olen `laskend kuppi ja `aadri Vai; lasi kaela `pεεle kuppu, niid pεε‿p valuta änam Khk; kui liigende sihes ilma nägemata `aige oo, siis lastasse kuppu Muh; kui kuppu `lasti, siis aavad `löödi ihu pεεl Käi; inimesed jo `lassid `enni kuppo, nihuksed suured looma sarbed olid `saetud Mar; kui vahel mõni kukkus või `aiged sai, sis `lasti kuppu; kolm kopikast kupu`lasmese raha sai siis perenaisele Vig; lase kuppu, küll kupp `aitab Kse; kuppu `lasti `saunas; `moole oo küll kuppu `lastud - - võtab alva vere `vällä Tõs; ammas valutas, lasin pale `peale kuppu Vän; kupu `laskjad saavad `otsa, mudu laseks küll kuppu Ris; kui veri pakitab, siis tuleb kuppu `lasta JMd; kui piä `valtas, laśk kuppu `peidlä piält Kod; `laśti kuppu `jälle, `sarvedega Lai; noorel kuul ei `lastud kuppu, noore kuu kupp ei olnd kasu Plt; pühäbä üit́s käis vana man kuppu `laskmen Hls; vaja kuppu `laske, alb veri `saisma jäänu Ran; kuppu `lasti vanakuu vahepäeväl, et siss om pehme aig Nõo; ku om midägi ädalist, siss lastass `kuppe San || fig [sääsed] lasid mul nõnna kuppu suts ja suts kää peal; kaks kukke läksid kokku ja `laśsid teeneteesel kuppu nõnna et (poiste kaklemisest) Juu || võlga mitte tasuma – Võn 2. (pulmanali) kupu `lasmene, mehel - - paĺlas kõht oli - - künasse `pandi pikali, üks purskas õlut suust, see oli vere asemel - - `pandi kuppu; kolm kopikast kupu`lasmese raha sai siis perenaisele Vig; võeti `riidest `lahti ja siis, `vihtlesid läbi siis akati kuppu `lasma Var; [pulma] lõpul virutati kuppu `laska Mih; kuivad ~ külmad kupud (vereta) `kuivad kuppud `pannasse `vaide nahale ja sääl näväd imeväd Lüg; `kuiva kuppu imedi `pεεle Emm; jah siiss, siäl `lasti külmäd kupud `seĺgä, aga see kõige parem ei ole - - see alv veri see jäeb kõik `sinna naha `alla Var; `Pańti `kuivõ kuppõ ja `pańti vere kuppõ Rõu || fig Lubadi külmad kupud teha (ära tappa) Emm Vrd kopp6
3. võrgutähis püünise `märkideks on kupud Jõe; kupp oli ka `vergurivil `mergiks pääl, kubut `pieti molemis `vergurivi `otsiess Kuu; `ongidele `panna ka kuppud `pääle, esimesest `lasti kupp `sisse ja siis `lasti poro VNg; [mõrra] kubu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; Kupp oli võrkude peal, siis nägid kohe kus võrgud on Pöi; kupud o kesk`paika `mõrda Muh; vörgod on kuppus kui nad `kinni on paraja vee sees Emm; kupud on pεεl ja sεεl all on hila kivi Phl; kupp, `seoksed laas munad nigu kupud, ned oo ka ikke kakuami jäos Tõs; kupud olid esteks suuremb jagu puust Kad
4. emakupp, kärjekann neil (kimalastel) om oma pesä sääl vai kupa Kam; kimalaisi um pesähn veidüʔ, rusigu suurunõ um tu kupp; `hü̬ü̬rläne teḱk küüni lakka suurõ kupa Rõu; mehitsel ummaʔ kupaʔ Plv; mehidse kupaʔ Vas; `meh́tseʔ `panvaʔ kuppõ `sisse mett; kimalasõ kupaʔ nut́sitass tühäst Räp; mesi sulatadass arʔ kuppõ sisest `vällä Se

kurrustama `kurrustama suikuma Ma `vaide `kurrustasin, en magand `ühtä Lüg Vrd kuurustama1

kuulavus|viin eelkosja viin `saadeti `vaide `kuulavus viin `enne Lüg

kuurukene `kuurukene Hlj Lüg Jõh natuke, veidike ma lähän `vaide `kuurukesest ajast Lüg; Ma lähen magama `ainult `kuurukeseks ajaks Jõh

kõrva|kuuluksis poolärkvel; magajat teesklemas [ise] on `korva `kuuluksis, aga tieb nagu magaks Jõe; Ega sen vägevä `tuulega uni tule, `muudku ole `vaide `korva `kuuluksiss, neh `vergud o jo meress Kuu

kõrval kõrval spor L K I T, V, körval Jäm Khk Rei Ris; `korval VNg Vai, `kõrval Lüg Jõh
I. postp
1. kellegi, millegi juures, ligidal; (kellegagi, millegagi) kõrvuti Sepapada oli souna körval Jäm; `mik‿sa seisad ukse körval Rei; Olen truuvilt tema kõrval igas ädas; Isa kõrval ma `koeri ei karda Jür; [istub] ahju kõrval Trm; keriku ukse kõrval õli pink Kod; isame naine, si on kõrvanaine, on pruudi kõrval (pulmalauas) Ksi; poesid magasid rehetua ahju kõrval varide pial Lai; manulene on sihuke, kis talu kõrval elab SJn; saana kõrval oli tuba, õegats `kamriss Vil; `oĺli tu̬u̬ ilm kui küĺm, aga iki kua kõrval pidit sa mõsu `mõskma Ran; ku me `keŕkude sõedime, siss mi̬i̬s `iste miu kõrval, `aie obest Nõo; kuan karja`katla kõrval `olli kuvvepangiline pada Ote; istusõ tõn‿tõõsõ kõrval Lei || kõrvale vili `pandi parsile, pärast - - `pandi vihk vihu kõrval maha Han
2. (ajalisest järgnevusest) päiv `päivä `kõrval `mässä siin `neiega Lüg; [kleit] on nädalapäävad, pääv pääva kõrval seĺlas old JJn; tee aga tööd pääv pääva kõrval Lai; ku sa iluste tegid, nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil
3. lisaks, koos peĺts oli `ändega kuue kõrval Mih; mehel oo kaks naist, teene naene abielu kõrval PJg; võid `oĺli ikki pudru kõrval ka laua‿bäl Kõp; kel olli oma latsed, nu̬u̬ käesivä külakarjusse kõrval [karjas] Ran
4. millegagi, kellegagi võrreldes sie esimine soda, sie oli `ninda ku `nalja `mängu nüüd sene soea aea `korval Vai; tema poisid on tombud, sie (väike poiss) on ork nisukese kõrval JJn; perremiis üteĺ, ta (pops) om mu˽kõrval prii inemine Har; mis tä mu˽kõrval om, sitt Se
II. adv
1. külje suunas, küljel; väga lähedal, juures `Linnas on inimesed alati kõrval `aitamas Jür; tämäle uus `kõrve rätt pähä, tõesed lapsed kõrval mussad ja porised Kod; `lahtised inimesed, kõrval elasid (naabritena) Pal; ta piab kõrval `käima, sa oiad `kääga `kińni Lai; eigä sääl kammert kõrval ei olnd [rehetoal] KJn; mia `suiksi, memm `olli kõrval, võt́t raha ärä; om küll `nuhtluss, ku serände varass kõrval eläb Puh; rikkal om ää mi̬i̬l, ku tõene sääl kõrval `vaesusi `vaugleb; ku paarirahvass olliva kõrvulise, siss mi̬i̬s `olli talu suviline ja naene `olli nii sama kõrval; Miinä om piḱk, mina kõrval lühike nigu junn jälle; vihma valap `kaala, temä saesap nigu tolk, käe kõrval Nõo; must mi̬i̬ss `kõńnu iks kõrval tu̬u̬l provval Urv; tä sais `käeki kõrval vagusi Plv; Nu̬u̬ŕmi̬i̬ss istuss hobõsõ säläh ja vanami̬i̬ss piät kõrval `kõḿpsma Räp
2. kaugemal, eemal seisab teistest natuse körval Khk; Teised kõik mäńgivad, tema seisab kõrval; Maal oled ikka linnakärast kõrval või `iemall Jür; kõrvalist `paika üteldi nukk, oli `kuśkil viimane, kõrval Lai; mõhk pidi olema `kossegi kõrval, muidu lapse oless müsinu ja `tõstnu tedä Nõo || varjul, kindlas kohas mes `kõhtus, se kõrval, mes `otsas, se varjul Rid
3. kõrvale, eemale Ku laps vahel tü̬ü̬ juurest kõrval `oidis Hää; ta oiab ennast körval; sai natuke körval visatud Ris
4. juures, lisaks no ku ää eeringe kõrval, mes siss viga piimä suṕpi `süvvä Nõo; `tu̬u̬di siss suuŕ länikutäis mulle aput `piimä - - leib kah oĺl kõrval TMr
Vrd kõrvan, kõrvas1

kähisema kähisema RId Jäm Khk hv Muh, Rei L(kähe- Khn PJg Tor) Juu Kos JMd Koe Kad VJg Iis Trm Plt Trv/-ama/ Ote San/-me/ Räp, -mä Kuu Juu Kod KJn Puh Nõo, -mma Lüg Vai
1. kähinat tekitama (rääkimisel, häälitsemisel) `rinnad kähisevad Kuu; kui ääld ei õle siis kähiseb `vaide; ääl akkab kähisemma ja `kustumaie Lüg; siä jo kähised, siul on jo `krossi `külles Vai; `aige inimene kähiseb Khk; ääl oo ära läind, käheseb veel Tor; köhitas oma kähiseva rinnaga Kos; riagib kähiseva jaalega JMd; `tiiskuse `aige muud kui kähises viel Koe; kähiseb, nõnnagu puńnib jäält Kod; võt́tis ääle kähisema Plt; temäl eli kähiseb, ma‿s saa edimäld `põrmu aru, mes tä ütel Nõo; obõnõ kähisess, om nõlen San || kahisema aganine leib kui kähisi käen Ote; ku süĺlem tulõ `väĺlä, siss nõsõss suuŕ kahhin, kihiseseʔ kähiseseʔ õnnõ Räp Vrd kahisema
2. kihisema ölut keib ning kähiseb; sia sööma aeg kähiseb ka kui ta `apneb Khk; piim paelo apu, kähiseb juba Vig; kui sa soodad õlle `sisse paned, siis kähiseb Juu; vuadiss võtad õlut, kähiseb Kod

käimält möödaminnes `käimält `vaide `käiväd kodo ja `lähväd `jälle Lüg Vrd käimatselt

kärr1 käŕr g kärri Hls Krk; n, g `kärri VNg Lüg(n kärr) vilets, väike asi või olend `kuivand `kärri (vana paju) VNg; `mütsi `muodi [kuused], egä neist‿sis puud ei tule, üks kärr jääb tiad `vaide Lüg; õuna ku kärri otsan tiĺlukse Hls; ni̬i̬ ei ole kedägi `põrse, ni̬i̬ om seantse kärri. käŕr, tiĺluk ja kehväk, kokku `kiskun, pää jala kogusen Krk || krässus, sagris üht miest `soimiti `kärri `parda VNg Vrd kärris2

kärssus `kärssus Lüg Vai Muh Hi(-os) Mär Var Tür VJg Trm
1. kortsus; kirtsus `riided nõnna `kirssus `kärssus üll Muh; käis sii, nina oli `kärssus Emm; `Kärssus `näuga inimene Käi Vrd kärssis, kärsun, kärsän, kärtsus
2. kräsus tuule pesa oo kase `otses - - oksad `kärssus ja `päsrus Mär; [lamba] esimene vill on kämaras ja `kärssus, esimest `niitu ei taheta Var; `kärssus karvaga põrsas Tür
3. kängus tämä (sookask) ei õle `kasvand `ühtä, `vaide `kärssus on Lüg
Vrd kärssis

käsi käsi g käe (kää, kεε), p kätt üld (käži Lei)
1. inimese ülajäse; labakäsi, kämmal suola`tüükad on pisikesed `nüplikud inimese kätel Jõe; Ega sa oma `rakvere (vasema) `käägä minu parema kää `vasta küll tüöd ei tie; Käsitä `kiskub, valuta `vingub, jaluta `juokseb = tuul; Kääd kui `käiä `vändäd (lühikesed ja kõverad) Kuu; võttab kää ~ käside `pääle; `Lõikab `lääväku `kääga `leibä; Kääd `komparas (sõrmed kronksus); pisikesel `lapsel `prisked kääd ku kakkud Lüg; `nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni Jõh; `Rahvast oli vähe kuos, ühe käe `sõrmedel lugeda IisR; kääd on `kohmas; midä sa `plaksudad alalde oma käsi Vai; kuulab (konutab) käsi pöse all pool `pääva renni `juures; `sääma kää kinnas Ans; käsis nii külm Khk; Kääd on nii pakatand, nahk on nii kõva ja `karme; Äi siis saa änam toas käte vahel `miski teha kui juba adr `väljas; Mõne lapsel oo kääd `sündides `randmest sandik `valged, `ööti: surma `kindad kää, sureb noorelt ää või soab pailu teisi matta; Käsi nagu suur lasn Pöi; pisike käsi nagu `varblase jalg Muh; oh taal oli ää meel, pani kaks kätt kogu ja tänas ninda et Emm; kääd vaheliti Kul; ja mõned olid siis `tehtud naĺlakad, sured vasakkää `luśkad, et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; Käed nagu küpse karduled ~ lehma nisad (saamatu) PJg; lapsele õpetase `käśsa `risti panema Tor; Käed jusku sia sõrad (mustad) Hää; mehed `trampisid sis pärastiku puha, ikka ükstese kääst `kinne Ris; `ańdis (lõi) lapiti `kääga Kei; käesime temaga käsi oli kääs; oli `vandund sedasi: kui ta piaks `süńdima, olgu ta ilma käsita ja ilma jaluta Juu; kui `kanda sai kokku `teisi (viljavihke), siis ikke sai üks `kaendla ja teene kää `otsa Amb; tema kääd on alati rusikas (ihnus) Koe; mul lõi nari kätte VMr; kui pahem käsi sügeleb, siis saad raha, kui parem käsi sügeleb, siis annad raha `väĺla; tugeva `käega mies, `raske rusikaga Sim; Meister laiutas kua käsi, mõistus õtsas Trm; [külm] nõnnagu su̬u̬lvesi `lõikab, akab kätte; kui lapsele esimess kõrd `särki `selgä `panna ja pahema käe kädis enne `pantse, suab pahema ~ pahama käe mi̬i̬s; kisendäs ja palus käed-küüned `püśsi Kod; siul oo kardule pudrust käe, ei viisi nõud näpu vahel `kinni oida; käe musta ku kooberti; kate käe kanik ~ kikk (õhuke leivaviil) Krk; kui karvatse käe, siss olna ää mesitse õńn; käsi puusan nigu potil kõru küllen; kõnnib nigu parun, käe `perse pääl, oless ta `lilligi liigutass; kõ̭ik peeniksed ärräd, ja tuleva miu inimese`mulda käest kätte teretämä Ran; sul om ni̬i̬ käe nigu lehmä nisa jälle, ei pia midägi `kinni Puh; mul käe om sandiss lännuva, ei jõvva enämb `lehmä `nüssä; pua `olli kaalan ja muhve `olli `ümbre käte; miu käsi om jakust väĺlän; temä kätel oĺli nii suur käbedus; võta nüid sääld kate `käega, kos sa üte `käega `pannu oled (öeld, kui miski on kadunud) Nõo; pane käe ruhmikule Võn; ei ole `jõudu käte seen Rõn; ma `tõmpsi tedä `käega, et tulõ˽siiäʔ Kan; Kel laǵa hääkäe päḱk om, tu̬u̬ saa `ausa mehe Urv; kes ää suuväŕgige - - tu̬u̬ oĺl käśsigõ kõva `tühvü kah; ma ti̬i̬ uma katõ käe ja `kümne sõrmõga Krl; käe`ju̬u̬ni pääl ollõv kõ̭iḱ inemise elu `ülhlen; miiśs `ku̬u̬li mul käśsi vahõlõ; ma ei või enämb medägi tetäʔ umist käsist Har; Esi˽`peeti [vikati] kandsust kura `käega˽kińniʔ ja hüä `käega tõmmati lastuga vikadi terrä; ku `paĺla `käega [söögilauda] pühit, tulõ `puuduss; Es hää käsi tohe ei˽teedä˽miä kura käsi tege; käśsi otsahn um rassõ [kanda]; ei olõ˽kätt ei˽`jalga, esi ilmamaa tark = kell Rõu; mõ̭nikõrd oĺli˽käeʔ nii ärʔ ramõhtunuʔ, et või es üless `nõstaʔ; ei ti̬i̬˽käeʔ inäp midägiʔ, vana olõdõʔ; käsildä ja jaluldaʔ, a üle ilma tark = kaal, `minka kaalutass Vas; täl om `kangõ˽käeʔ ku soel (abitu, saamatu); taa‿m käsist vigalanõ; kuŕakäe tü̬ü̬miiss (vasakukäeline või oskamatu); `suuga tege suurõ liina, käśsiga ti̬i̬ ei käo pessäge Räp; ma˽lätsi - - `paljide kässigaʔ; kid́si käeh; ḱäut pümehhuisi, kumbit käśsiga i̬i̬h; tuĺl ilmalõkiʔ käeʔ kulakuh; võt́t latsõ käśsi pääle Se || [kui liiga palju nõutakse, vastatakse:] egä mul `kaksi käsi ei õle Lüg; äga mool pole kahed kääd et ma nii pailu pidi `jöudma Khk; ega mol põle kahesid `kässa mette Mar; ega mul ometi `neĺla kätt ei ole KJn; ega mul katte `paari käse ei oole Krk; ega `mullegi `kolme kätt ei ole Ran; ega mul ei olõ `kat́si käśsi eiʔ, üte˽käe ennede Har; kätt andma kättpidi teretama või jumalaga jätma; kokkuleppe kinnituseks, leppimiseks kätt ulatama tule anna külale kätt ka Vll; Ole mees, anna käsi, lepime ää Pöi; ta `ańdis kätt ja lubas `kińdlasti KJn; anna mul käsi, siss jääp `kindless, et sa miul tulet Krk; sääl om kolm `keisret lepitust tennuva ja üitstõstele käe `annuva Ran; Ei anna ma sullõ kätt, sul om käsi kärnäh hum Plv; Tuu jutu pääle maʔ anni uma käe ja kaup oĺl kuuh Vas; jät́t jumalaga, ańd mullõ käe Räp; teretät, annat käe Se; kätt laksama ~ lapsama patsi lööma tule onul kätt `laksame, onu and `saia Krk; kiä medä ańd latsõlõ, siss `üĺti et `lapsa kätt kah Har; käden ~ käe ~ käeh(n) ~ käen ~ käes ~ kähen 1. peos, käe otsas Kui vähägi igä nuga `oskas joba kääss pidädä siis hagati vähikäsi `paatisi `vestämä Kuu; Ää otsi vetit, veti on mo käe Rei; suur pitk vits `olle kεε; kui `vörku kududakse, siis oo kalas ühes kääs ja hui `teises Phl; kubjal ja `keltrel oli paju tümikas käe PJg; mul oli veki kibo kää, natoke `marjo ka sies Ris; nää, kaks naist lähvad, pakid kää Ann; igal oma puulusikas käe Kõp; mõõgad on neil kee sis `tahtnd mõõgaga `lüia Vil; `oitke, `pernane tulep, vemmel om käen Puh; tõesen käen om vikati lüsi, tõesen käen om käsiläne, siss keerutat Nõo; ari om pengi küĺlen `kinni ja [lina]peo om kähen Ote; ma˽tuĺli lehmägaʔ, lõ̭ig oĺl käehn Rõu; väits um alati kurah käeh Plv; vaŕs oĺl puust, tu̬u̬d hoiete käeh Räp; krandaśs om käeh Se 2. labakäe, randme või käsivarre ümber, labakäe või käsivarre katteks olema kui `kindad on kääs, sis on sue Jõe; kää võru on kääs Jõh; `antskad kääs Vai; `käised olid kääs, nied olid vist `väĺla õmmeldud Kos; ohakaid kitkuti kinnas käes Trm; käetuĺbid one käen, tuul ei lõhu nõnna käe `selgä ärä, kui võtad kardulid Kod; mul˽`kinda käeh, mullõ ḱulm ei olõ Se; käde ~ kätte 1. pihku, käte vahele, käe otsa üks läks `parsile, `toine ans maast [viljavihke] kätte ~ käde VNg; ei saand midägi käde, `miska oliks `viskand Vai; kui kena `kaika käde saa, lähe [ussile] kallale ja anna `pihta ka Mus; vöttis ohjad tugevast käde Vll; aerud kätte ja `tõmbama Muh; näppaja inimene, tea mis käde kahmib Rei; võtame rähäd käte Vig; võta laps oma kätte, oia süles iluste PJg; ma võtan korvi kätte Kei; isamees `ańdis viinapudeli pruudi kätte Juu; ma‿i või anguvart kättegi võtta VMr; `murtsin metsast ia madjaka kätte, muidu kuerad tulevad kallale Kad; tämä ei võta kurikad kätte Kod; nii `paĺlu kihulaisi `olli et, mia es saa muedu tulla ku `võt́si lepäossa kätte, tollega `laŕpse Nõo; pruudilõ `ańti siss luud kätte, siss `pańti pruut́ tarrõ `püh́kmä Võn; murrõti säält [leiva] küllest `peoga egäle ütele oma tükükene kätte ja sü̬ü̬di Ote; `mõtle laits võtap luśka kätte ja mulistap pääle `sü̬ü̬ḱi Rõn; Üt́s nakass [kangast] `nitsele pandma, tõnõ and takast `langu kätte Urv; võta nui kätte, ussõn om `nilbõ, muud́u satat mahaʔ Har; väits ei˽saa˽`häähä kätte kunagiʔ Plv 2. labakäe või randme ümber, labakäe või randme katteks panema mie panen täguskad kätte Vai; `palju käsi `ollid `kirkus, seal es `panda `kindud kätte Muh; tämä ei tee sukka ei kinnass, õmal ei õle `kindid kätte `panna Kod; käe tuĺbi, ku kohekil ti̬i̬ pääl läits, siis `panti kätte Krk; `surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küpäŕ pään Har Vrd kätte; käest 1. peost, käe otsast püt́t kukkus käest maha Muh; `tõmmas kääst `lahti ja pani `irmsa valuga teśte rukkisse VMr; tuul viis rätiku kääst Plt; kivi `anden üitstõśte käest üits üte kätte tõine tõise kätte sõni ku lossi manu Krk; kaśs tõmmass mul `karna·psti lihatüki käest ärä; poosil `olli raamat käest ärä `võetu Nõo; `katlakõnõ libahtu käest `maaha, lät́s `kat́skiʔ Rõu 2. käte ümbert Ta vettas `kindad kääst Kaa; [võtad] `kindasõrmist `kindi, kui sa kääst ää `tõmbad Muh; ma `tõmpsi `kinda käest mahaʔ Har 3. (lisasöötmisest laudas) sie (lehm) on kääst `süödetud Lüg; keda nied `luomad `karjamalt `saavad, käest `anna muudkui `juure IisR; loom ep toida ennast karjamalt, ikka aeavad `öhta kεεst Khk; loomad oo käest saand, karivad ja keppovad kojo Mar; sügise saavad loomad käest Tõs; kui `rohkema `jälle kääst anna, eks siis suab napi pärast üheksa [liitrit piima päevas] KuuK; lehmäd saed käess, ańnid üväss `piimä Kod; kaśs on `õppinu käest `saama Äks; ku na (sead) muan käüsiv, käest `anti ka vähä lakatsit Krk; käest andass ommuku varakult ärä Hel; miul om niipaĺlu käest `anda, et ei ole vaja `lu̬u̬me nii vara `väĺlä `aada Nõo; vanast `laśti `lu̬u̬me kah keväjä kulu `pääle, kui enämp midägi es ole käest `anda Kam; śjoo elläi õ̭ks om saanu käest, śjoo olõ õi `huupi illośs Se 4. (koos adjektiiviga viisiadverbina) ei sie ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `anda Kuu; `kangru kaŋŋaspuid `eetase nönda vähest kääst olavad Khk; Mis kergest kääst saadud, see kergest kääst läind ka; See reha oo ka üsna jämest kääst tehtud; jahu oli püsut napist kääst Kaa; Kergest kεεst tehet (kiirustades, lohakalt) Emm; käest saanud napsi võtnud Jutt soras hüäst, sie oli vist vähä kääst saand Kuu; ta täna käest saand Mar; käest kätte ühelt teisele suur kepp käis käest käte Vig; kiva `antud kääst kätte, kui kedagi ehitatud Lai; tüdruk käind kääst kätte Plt; ega meil tunnistajat es ole, miä käest kätte anni tolle raha; kudass meie vanast eläsime käest kätte (üksmeelselt) Nõo; tiiät küll, ku üt́s asi käest kätte käüse, sõ̭ss täl ei olõʔ `õigõt `kõrda Plv || [rukist]`lõika käess kätte, siis‿o tasane si̬i̬ esi Kod; ei tohi üitsütest ette minnä, piäp käest kätte `põimma Nõo; peost ~ suust suhu, käest kätte 1. (laristamisest) suust suhu ja kääst käde ja palavald `perse Emm; see läks üsna peost suho ja käest kätte Mar; eläsiv nindasa·ma peost suhu ja käest kätte Krk 2. (üksikasjalikult) räägi ehk `näita soole suust suhu ehk kääst kätte, aga sina aru ei saa Mär; ta räägib `talle suust suhu ja käest kätte KJn; omast ~ oma käest 1. endal olemas Iess ora, `keskel kerä, taga `käärid omast kääst = pääsuke Kuu; `astri `taimed õlid oma kääst võtta Lüg; si‿`asta (tänavu) omast käest leib Vai; Koorm `oksi `talve koju tuua, regi omast käest Pöi; Obo `raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Khn; Egas vanasti kedagi ostetud, kõik suuremad assad olid omast kääst Kei; mis viga `süia kui suu omast kääst Trm; saeva rubla kaitskümmend kopika päeväss, sü̬ü̬k `olli omast käest Ran; oĺl iks `hindäst vai umast käest võtta Räp 2. enda poolt `kieräb `tõisite `uopis sene juttu, paneb omast kääst `juure Lüg; Omast käest ma‿i `anna punast koppikatki IisR; linnast `toodi vörgulinad, käbid tulid omast kääst `panna Pha; ta lubas `mulle `soola omast kääst `anda Juu; `tehti ise oma kääst `küünlad VMr; säŋŋi pidi peigmes oma kääst tegema Kad; poiss lubass omast käest `suhkru `tuvva, et keedäme `mu̬u̬si Nõo; omast käest ma `masse siss iks `rätsebäle tu̬u̬ `kaska ummõlusõ raha Ote 3. oma kogemusest Omast käest tiad, `paĺju suppile `suola `panna IisR; `tiatsin seda juba omast käest Plt; käega ~ kätega 1. käsitsi egä siis õld `angusi egä siis õld midägi, me käsidega lahutasima [sõnnikut] Lüg; se on käsigä `kuotu ja `poimitu Vai; rukiõled [katuse tegemiseks] `peavad olema kätega niidetud, et `vihku võtta saab Mih; jahve kividel pidid `jahvama käsiga Hää; ega ennemalt masinad old, kõik `kääga õmmeldi Ann; esi`otsa sai [sõnnikut] ikke `kääga `laotada, a pärast akati argiga Pee; erne kisuti `käega Trm; pidi kikk kätega `niitmä ja `riismä Trv; leevä juur klopiti kätega `enne `kastmist läbi Nõo; Ku mina `lat́ske ja nu̬u̬r oĺlin siss puha `käedega tet́ti sedä tü̬ü̬d TMr; vanast `peśti kõ̭iḱ rihe˽käśsigaʔ; kõ̭iḱ `hammõ ummõldi käśsiga Har; käśsiga˽`peśti vili Rõu; mu `aigu `umbliva `rätsebä˽ka vi̬i̬l `käegaʔ Vas || sul om õks lihm paĺlu rammutsõp ku mul, sul om nigu konagi `üt́si käśsiga peet́ Har 2. kättpidi `jätsid `kääga jumalaga Jaa; Tennäs käega Räp; oma käega ~ kätega 1. ise; enda tahtmise järgi joulute aeg saab oma `kääga liha vötta, muul ajal `anti ikka jau pärast Ans; oma kätega tehtud Khk; tal ikke `leibä oma `käega võtta (on teistest sõltumatu) Mar; liha `ańti nagu kuke noka täis, ega oma `kääga `tohtind võtta Juu; ta on kõik nied `uoned oma `kääga teind VMr; surm ei ole oma `käega võtta Ran; panõ noʔ uma `käega paigalõ, säält om sul hää võttaʔ Har; Võtaʔ õkva uma käega, sõ̭s ei olõ peräst nurisõmiist Räp; oma käte (ja) pihaga ~ pihtega füüsilise tööga tämä õma käte`pistegä (pihtadega) tiänib `leibä Kod; oma käte `pihtega tegime [kõik tööd] Vil; mõni leśk naene käte ja pihage toit ennäst, kel `kustki muud `sissetulekut ei ole Hel
2. fig Asi `olgu aus, käsi `olgu puhas ja inimene `otsekohene; Käsi `puusass, täi `pungass (laisast inimesest) Kuu; Kui käed `käivad, siis vats `naurab Lüg; kääd `tieväd südäme järele, `eigä südä tie `kässi järele Vai; käte varal, oma `kümne küisega piab `toitama oma peret Khk; Kuidas sa ometi nii `ilma kätteta oled, äi sa `jäksa mitte üles `tösta, mis sool maha kukub Rei; Kelle käed sitaga, selle suu saiaga Hää; Mis ma annan, käsi tühi, teine paljas Ris; mina ei soa `sõnna kedagi parata ega kätt ette `panna (takistada) Juu; Kellel kääd, sellel kalad, kellel jänu, sellel jalad Amb; käsi on `kergem kui kohus (hõlpsam lüüa kui kohtusse minna) Trm; ärä pühi õma käsi minu `külge (ära puutu, ära löö); `ju̬u̬mine läks nõnna suuress, et tämäl aga kaks kätt (jäi vaeseks) Kod; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; käsi olgu puhass `võõra varast ja suu võlsist tühi Hel; südä täis lääb, siss `tõmbap käest (lööb) Nõo; Käsi puusan, täi pungan Urv; Käsi enda poole kõvvõr (ahne); `pernaasil om kõigil käe tü̬ü̬d täüś; käeʔ `tü̬ü̬ga kińniʔ Har; aitu·mma, küll mä küünü, mul pikk käsi Räp | Mis pahemb käsi tieb, paremb käsi ei pia `tiadama (mehele ei ole vaja igast asjast aru anda) Lüg; ega vassak käsi seda või teada, mis param käsi teeb Juu; Kural käel olõ õi˽vaja teedäʔ, miä hüä käsi tege Rõu; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejä Lei | [Omatehtud esemest öeld] Mes käsi tege, sen kaul `kanda Kuu; midä käsi tieb, sedä suu süöb Lüg; kudas käed kärnatsed teevad, nii perse `vaene piab Aud; Mis käed kärnased teevad, küll perse peenuke piab Hää; kuda käsi ti̬i̬b nõnna kaal kannab Kod; kud́ass käsi käänäb, nõnda piht piäb Ran; Nigu uma käsi käänd, nii uma perse pedä Urv; Miä uma käsi käänd, tu̬u̬d uma kaal kand Rõu; käsi täis keretäis mia nakassi `vasta, siss `olli miul käsi täis; laosut sa sõna `rohkemb, om käsi täis Nõo; käsi pikän (mangumisest, norimisest) opetaja oodap kirjutuseraha, käsi pikän Puh; ega joodik ei `keelä et, ärä anna, iks käsi pikän et anna Rõn; Käsi pikäh (tahab igalt poolt midagi saada) Räp; käsi peseb ~ mõseb kätt ~ teist (vastastikusest abist) `Toine käsi peseb igä toist Kuu; Käsi `pesso kätt, siis `saavad molemad `puhtast Vai; teine käsi peseb ikka teise kää `puhtaks Vll; üks käsi peseb tõiss Kod; käsi mõsep kätt, ku sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; käsi kätt mõsk, mõlõmbaʔ oma üte `valgõʔ Se; käed kõhus laisk siruta kääd kõhust `väĺla (liiguta kiiremini), siis lähäb töö Lai; temä oiab käed kõhus KJn; ei saa käse kõtust `vällä Krk; käed ~ kaks kätt kõrvas ~ töllus ~ vaheliti tööta, tegevuseta `Töllus kättega `seisab IisR; Mis sa vahid kääd vaheldi, kut va laisk inimene Kaa; võiks jo kaks kätt vahelutte seista Muh; seisab `peale käed `kõrbas, eks sa tee koa kedägi tööd Mar; `varda kot́id olid kellega `vardu sai kududa, ega sedasi põln, et sa köisid kaks kätt `kõrvas Aud; seesab mutku kääd kõrvas, ei tee kedagi Plt; käed taskus ~ karmanis id rahvas pańd kat́s kät́t `tasku, lätsivä˽Venne`maalõ Räp; ḱäu käeʔ karmanih, naańe tege [tööd] Lut; käed kihelevad ~ sügelevad 1. (virgast) kääd sügelevad töö järel Han; Temäl käe nigu sügelevä tüü järgi Nõo 2. (riiakast) Käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata IisR; Kääd kihelevad, äi või `olla Pöi; Kui kääd sügelevad, siis tahvad teise kallal `minna Han; (nagu) teine ~ oma ~ hea ~ parem käsi (abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi Lüg; Koduväi - - on `mulle paremast käest IisR; See [inimene] on ju änam kut oma käsi Pöi; mo param käsi läks ää kõrvast Mar; laps on mulle juba teisest kääst VJg; miu esä `olli `väega laisk, mia olli nigu tõene käsi täl Nõo; tütäŕ om mul alasi kuʔ ää käsi `käskõ Krl; śjoo lat́s om mul kui uma käsi; tuĺl mullõ kui tõõsõst käest Se; kätt pikem ~ pikemaks abiks Sa oleks juba kätt pikemaks olnd, aga lähed `jälle ära Rei; [lat́s] um joʔ pikemb kätt Plv; niguʔ uma käsi olõss uman käen (hea läbisaamine) Räp; kätt (koos adjektiiviga) 1.võitu, -poolne vabadikku `naised, nied olivad `kehva kätt (vaesed); sie oli `piendlast kätt (väikesevõitu) VNg; rumala kätt inimine; `vaivast kätt (viletsavõitu) mehed oma `tüögä, `uhket kätt mies; sie `naine õli ka ise `niskene vähä `kerget kätt (kerglane) Lüg; `uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja Jõh 2. (viisi- või hulgaadverbina) `Laapima, sie o `kerget kätt `vaide üle `tembama, `olgu `pühki˛ess vai `pessess; `Lüüä heneläss `külgi vai `puusi˛e `müädä tugeva kätt üks hüä plaks; `Esteki [vajutas] tasa`hilja, sis vähä`haavalla tugevamba kätt; Vade neid `norssisi o küll meress `oitegi tugeva kätt ja kohe ilusad `suured ka `teised Kuu; kätt ~ käsi (ära) andma kihlama annab kεεd εε, `kehlab ennast Emm; keisid kirikus kätt `anmas Mar; sel pruudil on ju käsi ~ kääd ära `antud VJg; kätt lööma ~ vedama 1. kihla vedama `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest Lüg; `löömi kätt kas korvi ölle `pääle vöi poole toobi viina `pääle Emm; `viame kätt, et õige on Hää; lööme kääd selle `piale, et sa võedad Kos; muidugi `jälle käśa lõivad, et tema ujub nii `kaugele Lai; löönuva käe, et temä sü̬ü̬b konna ärä Ran; Ants üteĺ: olguʔ sõ̭ss toobi kulla pääle ja `leiväʔ käeʔ kokko Räp 2. kokkuleppe, tehingu kinnituseks kätt andma kaup on `kindel, lööme kääd kogu Vll; obo oo ostetud, käed oo `löödud, liik oo `joodud Mar; me lõeme selle `peale kätt, et ta lubas `truuste `anda Juu; `tõutasin kätt `lüies, et sedamaid ma tien VJg; käeʔ `lüüdi joʔ kokku, kaup om tett Krl; `lü̬ü̬di käsi kokku, siss maśs `ośtja `müüjäle raha kińniʔ Har; jutt om aet, käsi ĺüüd Se 3. kihlama keisid kirikus `kässa `löömas Mar 4. (imestamisest) Seike asi paneks igaühe käsi kogu lööma Kaa; Löid kahte kätt kogu Emm; tu̬u̬ löönu ike katte kätt kokku, et või õnnistegijä inimesekest Nõo; käsi kokku panema kihlama nüid on kääd kokku `pandud, `ööldi siis kui isamees `issameie `loetud sai, siis akati `viina `jooma Juu; käsi lahti ~ valla ~ koost ära lööma (kihlveo, kokkuleppe, tehingu tunnistaja poolt) üks lööb käed koost ää Muh; kui `kihla lõid, siis lõid kääd kokku, käämees lõi kääd `lahti Juu; Me leime käe. Ants om tunnistaja, temä lei käe valla Hls; kui millegi `pääle lepiti, siss `oĺli tunnistaja man, kes käe `valla võt́t Nõo; kätt kaema ~ katsuma ~ vaatama ennustama `mustlane `katsub kätt, `ütleb kas saad mehele Lüg; siin oli üks Tuavet, tema `voatas käsa Kad; küll `õlpsa raha`ti̬i̬nmine, kaeb kätt ja, jälle viis rubla Nõo; ma kai su kätt, kas sul om `õnnõ Krl; `aŕbda kaie ḱätt kah Lei; käed ~ käel ~ kätel ~ käsi käia ~ liikuda laskma kiiresti töötama `kõikide kääd käigu, aga meie tüö `jõutku Jõe; `naised lasevad kääd `liikuda Lüg; Kes ikke jõudis kässa käia laska, see korjas ikke õhtasse ulga marju PJg; `laske aga nüid `easte kääd `käia, et jõuame selle töö ää teha Juu; lase käsi ~ kääd `käia, tie `kärmemast VJg; lahe kätel käedä, et ei jää `uimama Kod; ti̬i̬ ti̬i̬, lase kätel kävvä Hel; tu̬u̬ käsi käib sul, `õkva nigu üits lind `lendäb Nõo; lasõ˽`ḱävvu ḱäel Se | Kätel valu `anma Han; käed käima ~ tööle panema tööle hakkama mis sa muidu kuulad, pane kääd `tööle Khk; ma panin oma kääd `tööle ja akkasin `peale, nõnna et see töö pidi `tehtud `soama Juu; Pane aga käed käima, mis sa ootad Tür; Pange käe `käimä siis saade ennembide õdagule Nõo; käsi ~ kätt (töö) külge ~ manu panema ~ pistma tööst osa võtma, abistama akka `juoma ja ei pane kättki tüö `külge Vai; Pole teist-kolmat oma kätt sönna külge pand Kaa; ei tema eese `käśsa töö `külge pista Mär; sinä ike pissäd käed `külge ja `aitad minuda Kod; pane käe `küĺge, mis sa vahit; ega `seismine ei massa midägi, pane käe tü̬ü̬ manu Hel; ma viĺläteräkse niidi, `kartuli võti, aga temä kätt `küĺge es pane Ran; laisk ei panõ kätt ka tü̬ü̬ manu Har; pane˽käeʔ `külge, naka˽`tüühü Räp | ei hakkagi sen kääd kuhugi `kinni (ei sobi ükski töö) Kuu; Nimepidi et ta tü̬ü̬s on, aga kätt `sirgu ei aja (ei tee) Hää; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käśa `panna tämä aśja `külge Kod | Mu käe ei olõ vi̬i̬l võ̭õ̭ra vara külge lännüvä (ei ole varastanud) Räp; käsi külge ajama käperdama; lööma aab käed tõesele `külge, ei jätä tõiss rahule Kod; (kellegi) peale ~ vastu kätt tõstma lööma ma põle küll kätt tä `peale tõstnd Mar; mina ei ole tema `vastu kätt tõst VJg; umma kätt ma timä `vasta `tõstnu ei olõʔ Räp; nagu käega ära võtma hetkega vabastama (millestki) nagu `käega valu ää `võetud Muh; nõnna nagu `kääga võt́tis ära [valu] VMr; nagu kätega tehtud ilus, korralik lill nagu kätegä testod Kod; kõik obese ilusa nigu pildi, `juśtkui kätega tettu Puh; taa‿m nigu käśsiga tett Räp; kätega selgeks tegema peksa andma Kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest Jõh; Teeme kätega selgeks Kaa; kätega rääkima lööma, kaklema – Kaa; käega heitma ~ (takka) lööma ~ viskama ükskõikne olema; millestki loobuma lei `kääga sene juttu `pääle, sie jutt ei õle `õige jutt Lüg; Ta pole sest oolind midagid, eitis `kεεga sene `pεεle Emm; ää pane tähelegi, mes nad `rääkväd, löö `käega takka Mar; `Kääga ei või `lüia kui `alguses mõni töö ei lähä Han; pärast lõin `kääga, ei tia, mis sie minu asi on VMr; tõene lü̬ü̬b `käegä ja lähäb õma ti̬i̬d Kod; ma `viska `käege ja lää ärä Krk; mes sä sitta kahitsed, lü̬ü̬ `käega, las läits Ran; `viska `käega, asi tettu, sulle temä `kraami vaja Nõo; ku midägi `halva um, hiidä˽`käega, neeläʔ `alla Rõu; ma hiidä `käega‿nõ Se; käega ~ kätega kaeda ~ kobida ilmne, päevselge si̬i̬ oo `käege kaia, et si̬i̬ võle om Krk; mitte ülekohuss kotin ei saesa, temä‿m `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä Puh; Si̬i̬ om jo käega koppi Räp; käega katsuda 1. lähedal Puod on kohe nüüd meil `käägä `katsuda, ega `sinne menu midägi `aiga oda Kuu; Surm õli kõhe juo `kääga `katsuda Lüg; Kui kalad vee peal pesevad, on vihm `kääga `katsuda Pöi; oh see oli üsna `kääga `katsuda, pole mitte `kougel olnd end Emm; silmaga `nähtav ja `kääga katsotav LNg 2. ilmne, päevselge sie on `õige `käägä `katsuda, et näväd `vargad `onvad Lüg; see on `kääga `katsuda, et ta on varastand Juu; see on jo `kääga `katsuda vale Plt; nagu ~ kui käega äkki, otsekohe Nuo oli ia `tohter, nigu `käega `mõistas valu ära võtta IisR; nagu käega valu ää `võetud Muh; Tukkujatel õli uni kui käega pühitud Trm; (kahe) palja ~ tühja käega, paljaste ~ tühjade kätega 1. kingituseta, külakostita; pistiseta Ega sis `sinne peresse, kus titt on, kahe `palja `käägä `mennä Kuu; tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas Lüg; äi `meiteld saadeda `tühjade kättega kedaged εε Käi; Mis sa saksu tüh́ja `käega teretad, sellest põle abi Hää; ega ma siis ka tühjä `käägä mend, ma vein sinne värsket kala KuuK; ega tüha `käega ei `mintud [pulma], `võetas `kõike: liha ja `leiba ja võid ja `kõike mis `oĺli SJn; ma tulli si̬i̬kõrd periss `paĺla `käege, mul es oole midägi tuvva Krk; poig tuĺl kate `paĺla `käega, mitte midägi es tu̬u̬ Nõo; ma˽lätsi paljalt `paljide kässigaʔ Se 2. varanduseta mugu käsutedi inimese suure masina `pääle, mine kate `paĺla `käega Ran; siss `paĺssi küll, et jummaĺ saada˽tedä ka˽nii `paĺlõidõ käśsigaʔ, niu˽timä mi˽saat́ `paĺlõidõ käśsigaʔ Har; `paĺlidõ käśsiga saadõti inemiseʔ `võ̭õ̭ralõ maalõ Rõu 3. (kaitse)vahendita, relvata; tööriistata mis sa `paĺla `kääga `kuertele teed, kedagi kää ei ole Mär; lähäb `paĺla `kääga tigeda puĺli `vasta, võtt ometi `miśkid kätte VMr; `paĺja `kääga võttis [metslooma] kinni VJg; ma `paĺla kätega kaabiss ta üless mulla sehest Ran; kahe käega 1. kõvasti, tugevasti laits ois kate `käega emäst `kinni Puh; Tu̬u̬ um sul hää kotus, tu̬u̬st piä˽katõ `käega kinniʔ, `küüd́si ja˽hammastõgaʔ Rõu | mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo 2. meeleldi, lahkelt katõ `käega˽võt́t `vasta Se; kahel käel 1. südamlikult jättis mind kahel kεεl jumalaga Rei 2. meeleldi, lahkelt Akuraad töömeest vetab egaüks kahel kεεl vastu Emm; see inime võtaks mo kahel kääl `vastu, kui ma läheks Ann; võtab katel käel `vastu Trv; kätel käsitsi paĺlalt kätel om [rukkilõikus] `raske tüü Trv; kätel ~ käte peal kandma hoidma, hellitama nii armas, et kannass kätel, pärast jätab maha, mine kus juudas Pal; ta kannass või kätel tedä ütte lugu Trv; ois oma `pruuti, oless tedä vai käte pääl `kannu Ran; kätes, kätesse 1. hoole, meelevalla all(a) tema kätes veel töö kasvab, aga teised ei soand akkama Kei; talu jäi päriselt `võerasse kätesse JJn; süda kohe rahul, kui tiad, et [loom] ikke `iades kätes on VMr 2. käte vahele, sülle Lat́s harinass sul `käśsi, sõ̭ss ei˽saa˽mant kohegiʔ; Ta‿m õigõ˽vaga `lambakõnõ, `käśsi harinuʔ Urv; kiä `käśsi harinu kaśs om, tu̬u̬ käü alasi inemiisil `riśti jalun `ńaugun Har; võtaʔ lat́s `kässi Se; käe all, käe ala ~ alla ~ alle 1. läheduses, lähedusse, hoole all(a); teadupärast ta on arsti kεε all Emm; tä suri ühnä mo kää all ää Mar; tükib [sirbiga lõigates] tõese käe `alla, ei taha kõvass tü̬ü̬d tehä Kod; uma käe ala panõ, `hindä tiiu (teadu) ala Se 2. ülevõimu, juhtimise, eestkoste all(a), vastutusel(e) `tõise kää `alle ma ei `anna `ennast; mies on `naise kää all, ei saa oma `rehknoga akkamaie Lüg; naine on ju ka mehe kää all Vll; ta sai ta käe all `vaeva näha küll Mar; tõõsõ käe ala olõ saanuʔ noʔ Se 3. tarvitusel, kasutusel see [tünn] `ammu juba kää all olnd, `kuskis vee all Vll; käe järele ~ järgi ~ perrä teadmist, tahtmist mööda; käepärast, kättesaadavale pane oma kää järele Lüg; pane eese käe järele ää Mar; Kodu mul kõik oma kää `järgi ja tuttav, mõjal kõik võeras Jür; kuolitasin ta oma kää järele `väĺla VMr; Ristiema on teda oma käe järele kasvatanud Trm; sääsi kõik oma käe `perrä Ran || tämä (lahke müüja) käe järele lähäb lu̬u̬m edesi (areneb), annab `lahke `käegä, kellel vali kade käsi one, ei lähä lu̬u̬m edesi Kod || `Õmlus on mul `nüidki viel kää `järgi, aga eegeldus ei paśsi Jür; käe peal(e) ülevõimu, meelevalla, hoole all(a), vastutusel(e) `tallitaja kää pääl õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad Lüg; Teine mees `maksis `kautsjoni `sisse ja võttis mehe oma kää peale [vangist] `välja; Kõigi kää peal äi kasu loomad Pöi; puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja [ehitamise] `kauples `eesä kää `peale Mar; ma usun seda sinu kää peale VJg; ma võt́i uma ḱäe pääle `vällä Se; omal käel, oma ~ enese käe ~ käte peal(e) ~ pealt, oma ~ enda käele, käelt oma tööga; iseseisvalt, teistest sõltumata isa surd ärä ja poig siis akkand ka oma kää‿päl elämä; Külä eli henesä kääll - - sis jo `käüdi salamiste alade `Suome vahet Kuu; eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast; lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä Lüg; lapsed olid oma kää‿pel `välja läind Khk; Noored pidada see kevade ka oma käe pεεle akkama Kaa; eks poeg `tahtend koa oma `käele elama akata Pha; käte pääl elama, ennast `kümne küinega `toitma Rei; ta elab eese kätte ~ käe peal, eks ta `nõnna saab, kuidas ta ise jõuab `teenida; ennäst käte peal `toetma Mar; lapsed on kõik oma kää peal, mul põle neist muret Juu; kes omal käel elas, eks see õld ikke omaette peremees; Kui õli sepatöö `seĺgest õpitud, siis akkas oma käe pial tööle Trm; mina ole arinu oma käe pääl elämä Nõo; Oĺl ka `rätsepä käealunõ, seenis ku joba uma käepäält nakaśs `umblõmma Urv; uma käe pääl õks eläde, kui päiv üle saa, ega tu̬u̬d `kiäki ei ot́si eiʔ Har; naaśs umal käel elämä Plv; Mari nakaśs `hindä kotsõlt elämä vai `hindä käelt Räp; timä eläss ummi käśsi päält, uma `ḱümne sõrmõ päält; uma käe‿pält sü̬ü̬t hinnäst Se
3. (iseloomust, käitumisviisist, toimekusest) hea ~ hüva käsi usk positiivse mõjuga, edu tagav tegutsemine Ma valitsen `sulle `põrsa, mul on ia käsi Jõh; menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; võta sa kõige `enne, sul on ikke ia käsi old Sim; kel one üvä käsi, selle käe järele lähäb egä asi edesi Kod; helde käega helde üks väga `elde `kεεga inimene Emm; anna `elde `käegä, et põrsas edesi lähäb Kod; tõene tütär om `eldede kätega Kam; Tiä om nii `helde `käega, et kõ̭iḱ viimätseni jaga `hindä käest ärʔ, sõ̭ss esi om nällän Urv; jõudsa käega kärme sie one `joudusa `kääga inimene, `kärmest tieb ja `kärmest lüöb VNg; kerge käsi ~ käega 1. kakleja, riiakas `kerge käsi `keiki `lööma Khk; Ta oli noorelt ikka `söukse `kerge `kääga Pöi; Ilmast `ilma käsi seĺlas, alati lü̬ü̬b `teisi, `kerge käsi Hää; ta on nii `kerge `kääga teist `lööma Juu; `kerge `käegä ja äkise vihaga Kod; Karla om `kerge `käega, pańd Jaanilõ katõltpuult näh́vi ar, es olõʔ asigi Vas; Mul om kerge käsi (ähvardavalt) Räp 2. virk täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööle; tü̬ü̬ man piävä `kerge˽käeʔ olõma Räp 3. helde oli `kerge `kääga `andma Kos 4. kergemeelne, mõtlematu `ansi `kerge `kääga oma varanduse `vällä Vai; `kerge `käega `andis raha `väĺla Mar; kinnine ~ kinniline ~ kinninane käsi 1. ihnus Sie `kinninase `käega vanames, `uota sa, et `selle käest `keśki kedagi saab IisR 2. tal on kinnine käsi (töö ei edene) Kad; tõne saesap man ja ei piśtä kätt koheki, tol ommava vana kinnilise käe (saamatu, oskamatu) Kam; kinni(se) käega ~ kätega, käsi ~ käed kinni 1. saamatu üks `kinni kätega inime Jäm; Tal oo käed `kińni, ti̬i̬b tü̬ü̬d küll, aga si̬i̬ tü̬ü̬ ei lähä ta käe edasi Tor; ei saa akkama ühe `tüöga, `aeglane, nigu kääd `kińni Sim; si̬i̬ `seante `pehme `tü̬ü̬ge, `kinni kätege Krk 2. ihne, kitsi on üks `kińnise `kääga inime, oma kääst ta teese kätte terä ei anna; teese käsi põle `ilmaski `kińni ja on tal `kõike küll Juu; Mõnes talus õlid jälle peremees kui perenaine nii kinnise kätega Trm; teine on `elde `kääga inimene ja teine on `kińnise `kääga Lai; ei `ihnu `anma teeśele, temä käsi on `kińni KJn; temä käsi oo kinni, temä ottigi midägi tõisel anda ei taha Krk 3. tegevuses takistatud Poariks `oastaks `jälle süle täis, käed `kinni, soa teha midägi (sündis laps) Pöi; naesel käed `kinni Trm; [Naisel] käe kinni keidetu (laps sündinud) Trv; Käed süles kinni Hls; kitsa ~ kitsi käega ihnus Tõńõ om `kitsa `käega, innembi lask hukka minnäʔ, a tõsõlõ ei annaʔ Urv; kõva käsi 1. range juhtimine, ülemvalitsus `sulle oleks kõvemad kätt `tarvis Sim 2. ihne, kitsi sellega ei pia käsi kõva olema Kad; kuri käsi pahasoovlik, halb inimene Kuri käsi on kallal käind (midagi on varastatud) Pöi; räägidi et pöleks mette uppond, seal oli kuri käsi käind Rei; kõva käega ihne, kitsi kui sa teise `vastu va kunnatu oled, et sa‿p anna midad, siis sa oled köva `kääga mees Vll; kes kõva `kääga, see on ihne Lai; kõvera käega ~ käsi kõver midagi käes, kaenlas kandes `Pulma või `ju̬u̬tu ja matustel ikki `tuĺti kõvera `käega, ikki `oĺli oma padajäńn ligi; Ku naśteinimese `kohta `öeldi: `senna tuleb `varsti kõvera `käega `minna, siś [tähendas see] titte `vaatama Hää; kui perenaine tuleb, on alati käsi kõver Plt; või te tulede kõvere `käege siiä, `arvad et miu naisel esi süvvä `puuduss om Krk; laabus käsi (töö edeneb) ta teǵe, aga tal [tü̬ü̬] ei `laabu, tal ei olõ `laapsa käsi Rõu; lahke käega helde(lt) Kui oli `miŋŋestki `puudu, tä igä `lahke `käägä avit Kuu; annab `lahke `käegä Kod; perenaine oli `lahke `kääga inimene, ei tema jätt `ühtki vaest ilma Plt; `tütre emäl `piava `lahke käe olema Nõo; lahkete kätega 1. nobe, kiire ta `lahke kätega, saab iast akkama kõigega Jõe 2. kääd `lahked `löömise `juures (kaklejast) Pha; lahti(se) käega ~ lahti(ste) kätega ~ 1. helde Ei tä `ihnus old, igä ühe `vasta oli `lahtise `käägä Kuu; Oli üks lahti kätega miis Pha; Lahtise kεεga inimene Emm; `lahtise kätega, se on `elde inimene Sim || anna niipaelu kui sa annad, tee käsi `lahti Mih 2. osav, töökas On `lahtiste kättega, kõik asi täma kääs läheb Lüg; `Lahtised käed, ta on osav tegima, tü̬ü̬ on tema käes `lah́ti Hää; oli `lahtise kätega, tema kääs iga töö läks `korda Plt; käed lahti (osavast, abivalmis inimesest) sellel on kääd ägas `pooles `lahti, ikka käsipidi `külge `akmas Khk; teise inimese kääs on `lahti iga töö külles Sim || naesed kudusid, kui käed `lahti (tööst vabad) olid, ika kudusid sukavarrast Mih; osava käega osav, oskuslik Uugu oli väga osava `kääga, tema `aitas mul `kõiki kohendata VMr; raske käsi, raske käega 1. ihne, kitsi – Sim 2. (töös, ettevõtmistes ebaõnnestuv) `väega rassõ `käega; taal om `väega rassõ käsi, ku‿ta midä and, siss timä käe päält ei lääʔ mitte edesi Se; rohke käega heldelt annab `rohke käega Tõs; täis käsi hea majanduslik olukord, küllus Sõ̭ss om rahval kõ̭kkõ tävvemb käsi, hää praasnikka vai pomkit pitä, kel tu̬u̬l aol tulõhus Se; täie käega heldelt, rohkesti Tävve käega andja; Õige tävve käegä pant [soola] Trv; käed valla ~ vallalised käed (osav, töökas) ta käe om nii `valla kõege tü̬ü̬ man Puh; küll om mõnel inimesel vallalise käe, mes tä ette võtap, si̬i̬ edesi lääp Nõo; tõsõl ommava vallalisemba käe kui tõsel, täl tü̬ü̬ lätt kah Kam; vallalise käega 1. helde Vallalitse `käega, om virk `andma Urv 2. kergesti kallale tulev ta om vallalise `käega, tükib `küĺge `kergede tõsele Ote; altkäe mitteametlikult, tutvuse poolest, pistise eest ma `laśsin omal koa altkää `kroasida; se oli nihuke altkää tegemene, põld `truuste vabrikus `ühti Juu; sain selle `kuskilt alt kää `osta Kos; ku sa saat sedäsi alt käe `pistä (pistist anda) Krk | alt käega teretama (pistist andma) Mih; ühekäe poiss (nõrgajõulisest, vähese jõuga inimesest) Amb; käed ~ kaks kätt (risti) rinnal ~ rinna ~ rindade peal ~ rindul surnud Ei tüö `enne loppe kui kaks kätt `rinnal Kuu; kut kaks kätt `rönna `pεεle saab, siis on keik kεε, mes tahtnd ja igatsend Käi; ega tä `enni rahole jää, kui kaks kätt `rõnde peal Mar; Juhanil oo kah käed `riśti rinna pial Tor; `vehkle ja `vehkle, ühe kõrra one käed `rinde piäl Kod; egä inimene enne rahu ei saa, ku käe `risti rinna pääl om Krk; mu˽tü̬ü̬ lõpõ õiʔ inne arʔ, ku kat́s kätt `rindu pääl Rõu; Aigo om sõ̭s ku kats kätt rinna pääl Räp; pańd kat́s kätt jo rinna `pääle, `kõ̭ikõ jo viländ Lut; käed külmad id Tal omma joba käe külmä, tuust ei olõ inämb midäge tegijät Räp; ku midä saa ai `anda `lämmä käegaʔ, siss tu külmäga jo `saaki‿iʔ (kui tahad kinkida, tee seda eluajal) Se | külm käsi (surm) Krk; käsi-jalg, käed-jalad Peksab käte-jalgega kohe (vaidleb vastu) Kaa; Loĺl pea on ikka käte jalge riuks, kes midagi äi mõista, ta peab kõik `jõuga tegema Pöi; Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jälg kaalas (luu katki) Emm; Käte ja jalgadega vastu raiuma (energiliselt vastu vaidlema) Tür; emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täis VMr; es liiguta kätt ega `jalga, nigu surnu Ran; karanu käte ja `jalguga `appi Puh; käe ~ käe-jala juures ~ man lähedal, käepärast `präigus on `einamad kää jala `juures, ei õle kuhugi `kaugelle `mennä Lüg; Panin omal keik kεε-jäla juure valmis Emm; Mis siis sel viga õli, kui `veski käe-jala juures õli Trm; tütär õli mul lähiksen ja juuren, peris käe juuren Kod; laps on emä käe-jala juures KJn; oless ta vi̬i̬l `kaugel ollu, siin saman käe-jala man Nõo; käsist (ja) jalust kõigest hingest, kõigest väest; täiesti ma püia käsist ja `jälgust, ei saa edasi Rei; käsist-jalost `seotud LNg; käsist-jalust `tüöga `siutud VMr; naene võta `naabri talust, seda tunned käsist-jalust SJn; ma oli nende (laste) man käsist jalust `kinni, ma ei saa kohekil `liiku Krk; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä ei midägi tetä Puh; võta˽naańõ `naabritalost, toda tunnõt käsist jalost Rõu; ei käsist ega jalust mitte kuidagi, mitte mingil kombel ei `joua käsist ega jalust Kuu; ei saa käsist ega jalust edesi (töö ei edene) Mar; ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust, ei pääst ega `persest Ran; kätt-jalga mööda lohakalt, hooletult, pealiskaudselt, venitades [midagi tegema] Sa otsid na kätt jalga mööda, eks sa otsi ikka leivatüki viisil Mär; on selle töö kõik kätt `jalga `mööda teind, küll tema on aga laisk Juu; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöst VJg; ei kätt ega jalga mitte midagi Viab sia`nahka, ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada Lüg; sie `aigus võt́tis mehe nii maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutata Sim; käsil jalul ~ käsi-jalgupidi usinalt, kogu energiaga üsna käsi `jälgu pidi on sεεl `juures tööl Emm
4. a. inimene midu suud renni juures söömas on, midu kätt `vaanast `vötmas on Jäm; vöta käsi juurest vöi pane `juure (iga kätepaar on töö juures oluline) Mus; `paljo käsi `tahtmas Emm; `mitmed käed kallal keind juba; meitid oli koa neĺlad käed `külgis Mar; talus oo `tarbis paelu `kässa Mih; ulk käśa abist Kad; selle tüö jäust on pailu käśa vaja, ei sie nii `kergesti lähe Sim; sial on palju käsi küll, `ükski ei `tüöta Iis; siss on se naene omale `korteri leind kooli maeast, kus tedä `lahkest kätest on `vasta `võetud KJn; käsi avits kätt ja jalg avits `jalga [öeld] ku tü̬ü̬ manu `rohkep inimesi tuleve Krk; aga `ulka käśe `oĺli man, vahel teevä õge peenikesess tolle `ku̬u̬rma Ran; `rohkõmp tü̬ü̬käśsi olõssi vaja Räp b. osaline kaardimängus `kaerta mängitasse nella käe pärast Mar; `mäńgisid neĺja käe pial Sim; nelja kää pialt `kaardi `mängima Trm; `saasskoppi lüvväss ka neĺlä käe pääl Krk
5. ülevõim, meelevald; õigus see on kaniste `kange [iseloomuga], tema käsi jäi nüid `peale Juu; kui vägi`pulka `vieta [öeld] tema käsi jäi `peale VJg; pulmas lapitasse `põlle, pannasse raha ja `ööldasse: `peidme käsi jääb `peale. kes pruudi poolt paneb `ütleb: pruudi käsi jääb `peale Plt; surm [välgulöögist] on ike inimesele vaĺmistet või jumala käsi ehk kuuĺ `juhtub `sinna Pal
6. pikkusmõõt a. labakäe, kämbla laius sie pael on üks käsi lai Vai; `austria vikat oli kuus kätt ja seitse kätt Sim; vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt Krk b. käsivarre pikkus sõrmeotstest õlani Käepikkussed kalad, `augikalad jões Lüg; rõevast sai `käega kah `mõõta - - käsi om ola nukast sõrme otsani Ran
7. a. suund, pool, külg toistkätt `Ristimatu, toistkätt `Risti`pellu [talu] Kuu; majad on keik paremal kääl [tee ääres] VNg; mene `vassaku kätt; `kiera paremalle `kääle Lüg; parema kää (parempoolne) piht on `aige Jõh; Ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool) IisR; pööra `säämad kätt Jäm; See oo ette üsna ükskeik kumba kätt sa lähed Kaa; vassaku käelt perenaine `surri ää Muh; Esimene pere pahemat kätt nuka taga on tema kodu Rei; kui sa `undrehti kätt lähäd, siis oo oma süi, kui [auto] so `alla ajab Mar; [tee] `pöörab maanteest natuke `kõrva, parampool kätt, kui siit lähäd Tõs; panin ärjad `undrati ikkesse, teeńe oli teist kätt Nis; adra õlm lükkab vagu paremale `käele VMr; läksid neĺja kää poolt `vaenlase kallale Trm; oia pahemad kätt Kod; paremal kääl on mets Äks; Mede ti̬i̬otsest mini kohe seda äädkätt ti̬i̬dpidi Vil; mine üä käe poole ~ üät kätt Hls; ku `õkvalt käe päält tuul om, siis om [purjekal] kõge kiiremp sõidu jõud Ran; kui ti̬i̬`lahkmede saad, siss `käänä ääd kätt Nõo; käänä sa ääd kätt Ote; tu̬u̬ maja om sääl hää käe pu̬u̬l tii veeren Har; Mõtsast läbi, kurrakätt siss tulõ käändä Vas; tõõńõ kolm [hunti] lät́s hääd kätt ja tõõńõ kolm lät́s `kuŕja ḱätt Räp || `nüöri `lüüja (lüüakse) teiskätt (vastupäeva) Jõe; `hüvvä ḱätt (päripäeva); `kurra kätt (vastupäeva) Se b. (kangakudumisel) `kangal `teine käsi kisub ette VNg; pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; liidutasse järele kui `kangal lähäb käsi ette Kod; tõne käsi ihen (kangal teine serv hõredam) Trv; tõist vi̬i̬rt pidi teĺle kasvatev kätt ette Krk; rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette, siss tõine pu̬u̬l jääb õrres Ote; Nii lät́s tõnõ käsi ette ja˽kangas tuĺl vildak Har; Kui [kangapalmiku] tõõsõ poolõ nõrgõmbidi `paĺmset, sõ̭ss oll kuta˽`väega halb, nakass tõist kätt ette vidämä Räp
8. a. käekiri `selge käsi nago trikk (trükk) Mar; temal on ea käsi, tieb ilusa kirja VJg; kańni `selge käsi Plt; ää käsi, ää käekiri tal Krk; tu̬u̬l om illuss käsi Har b. allkiri `Kirjutasid kääd `alle, `mitmest `aastast `annab `rendi `pääle Lüg; `Ilmama pikk protukuĺl oli, käed all ja kõik IisR; Kaks käämeest oli, kes kääd `alla kirjutasid Pöi; tie `seia käsi `alla JMd; pane käsi `alla VMr; kirjuta nüid `siiä paberi `pääle käsi Puh; ku joba `purju sai, kirjut käe `alla Nõo; kätt kirotaʔ õ̭ks `mõistsõ Se
9. (koos numeraaliga väljendab liiki, sorti, järku) saa `kolmõ ḱätt jahuʔ, kolmõsugutsõʔ, kolmõ sordilitsõʔ Se; linaʔ lätsiʔ kolmandalõ kätte; Edimäist kätt [takud olid] laaskadsõ paklaʔ; mu linaʔ är lätsiʔ edimäist kätt Lut
10. usk nõidus, kaetamine vanast `veiga peĺäte, õt eläjeĺle saa käsi vai kadõhhuśs; kae ko kiä sul kotost mõ̭nõ eläjä ost vai kui muid́o `väĺlä veese, siss või [väga] rutto käsi saiaʔ; lammaśs `veiga `peĺgäss kätt ja kana ka `peĺgäss kätt Se
11. (vormelid) (Küsimusele) kuidas käsi käib kuidas läheb? kuidas elad? (vastatakse) mo käsi käib nüid `εεsti Käi; käsi käib kehvast Lai; käsi käü hüäste Vas; täl `höste käsi käu, tä om õnnõlinõ mi̬i̬śs Se || hum käsi käib `kät́sess `sisse, tõesess `väĺjä Kod; käsi käü ütest `käüssest `ussõ, tõsõst `käüssest `sisse, mis käel hätä Har; noh veli, kuis sul käsi ḱäu? – ḱäu veli, käsi `käussehe ja `käussest `vällä Se; kui ḱäži ḱäüles? – nei kui kuži d́uuśk Lei | su käsi `easte `käima ei pea Mär; nii ta om si̬i̬ ilma asi, nii ta käip si̬i̬ ilma käsi Nõo
12. mitmesuguste esemete osa a. pl adra käsipuu adra pää om tu tagumane jagu, kos käe küĺlen Kam; Adra käeʔ olli ravvast, vabrikoh valõt, otsaʔ olli puust Vas; haŕkadral om pääpuu, a pluugal käeʔ; adra käeʔ, midä pite kinni piät Se b. pl kangastelgede niieplokid `nitse käeʔ; tsõõri omma `kanga kässi seen Võn; `kanga käeʔ Plv Vas Räp Se c. risti haru Punikvere riśsil on tõene käsi ärä. siäl one kaks `pulma `vassamiisi tullud. tõene peig on tõese õla või käe ärä `raidnud, selleperäss tõene käsi riśsil õli lühike Kod d. semafori liikuv haru `vaksalis on kua, tõstetasse käsi üles Ksi; Simavori käsi Nõo e. vikatilöe käepide Vikati löe külen om kõvvõr käsi kost käega niitmise aigu kińni oietas Võn Vrd käsiline f. voki käsipuu – Jõh Võn San V Voki käe küllen om ku̬u̬dslelaud San; si̬i̬ puu `kõlbass voki käest Räp; Suur käsi; voḱi käsi, `kuut́slilaud om küleh; Oina saŕv rasvaga oĺl voḱi käe otsah Se g. pl voki aisad – V Vokil om kats kätt, mille vahel ommaʔ siivaʔ Urv; pooli käeʔ; käenahaʔ Plv; Vokil om kats kätt ja puul juusk käe vahel Vas; Väikse käeʔ Se h. katuseräästa tugipuu pandass käsi, `käekäne mano, lastass piḱebähe tud kaarõht; käeʔ pandasõ `tulpõ pääle, tetäss katust kavvõbahe Se i. varrukas [kaenlaaluse] lapp oli nii `kolme`nurka `senna ilusti `alla [pandud], siis `ańdis särgi käsi `tõusma pikemalt Amb j. käpaliste haraline juur jumalakäpal oo koa päkk ja käsi Mar

lappama lappa|ma, -da, (ma) -n R(-maie Lüg; da-inf lappa Vai; tud-part labatu Kuu VNg; imps pr labada Vai, ipf labati Kuu Vai); lappama, lapata, (ma) lappa(n) Var spor Pä KPõ, Iis Ran; lappame Trv
1. kätega vaheldumisi haarates a. aasadena, järkudena kokku sebima või koost lahti harutama `tombasid kuppu `paati ja siis lappasid `õŋŋed üles `pohjast Jõe; `Liini nüör tuli ka kerd `kerrald `kasti lappada; `vergud lappada ega `nuota ei lappada; olid `vergud kala täüs, siis lappati `este kohe `lahti, siis hagati vast kalu `puistama; siis labati nie `vergud `sinne korendalle Kuu; lappa köis ära ja pane `naela `otsa rippuma; `mollid `kutsuta, kuhu [püünised] `saivad `sisse lappatud Hlj; lappa köis `kinni `rongi; `kaŋŋas tahab lappada pakkult `vällä Lüg; ku `kaŋŋass `kuutud, saab lappatud alumise pakku päält `välja; lappan `kaŋŋast `seina päält maha Jõh; `nuora labati; `kaŋŋas on keväde `päivä kääs `pliekimas, `ehta labada kokko ja `tuuva tuppa Vai; tule `aita mul `võrku lapata Kei; akkan köit lappama JõeK; kangas lapatud VMr; lappa kangas moast ää Kad; nooda perä lappame `tohlu Trv; võrk lapatass `venne veere pääle, sääld lastass `siśse Ran || fig `Särki lappama (suguühtest) Khn b. (püüniseid) üle vaatama siis nemad lappasid `verku üle ja mina vedasin iest `välja Jõe; `seisev `nootasi `käidakse lappamas Var; Ja teisest äärest akataks kakuami lina `võtma - - mehed lappavad, ku lapatud on - - siś akkavad `räimi `väĺla `tõstma selle viimatse sopi si̬i̬st Hää c. jõnkshaaval tõmbama `Pääle `päivä `vieru loppu lappati paat köüt `müöde `vergu rivi `juure; `Nuored siis - - akkasid siit menemä lappades, kättegä nii`muodi siit üles `masti - - kättegä nii`muodi rippud ja siis lappad Kuu
Vrd kaplama2, labama3
2. (kaenlasse) kokku kahmama, suruma Eks `kääline asetati sidemele maha ja hakkati maast `jälle siis lappama uut `käälist `õlgi Kuu; vottasimma `luogu ja siis lappasima keik `niisukesed `suured `süüli`täied VNg; [heina] `seljändäsed lappati kokko Lüg; `Kierandasest lappati rehaga omale suur topp `eini `selga - - sie `pandi `jällä `saadu `päälä Jõh; Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse Amb; lappasid seilatäie [heinu], siis panid suadu `sisse VMr; rehaga lapati lapatust, vat niisukest uńnikud Rak || `einu lappama, sie on `einu kaarutama VMr
3. lehitsema Küll nämäd `ühdinesä näid (raamatuid) siis valatelid, kaik lehekülid läbi lappaess Kuu; `kester lappas vaid `raamatu, mina lugesin oma lugemist VNg; midä senest `raamadost alalde `sirvid ja lappad Vai; lapsed lappavad ruamatud küll, aga ei taha lugeda Kad
4. fig a. (liikumisest) Poiss `leikas `pussuga `sorme, no küll hakkas vade verd lappama Kuu; Egä õld siis vie `kindlaid `saapaid minega `käie, `vaide lappa `pastlidega ja `viiskodega Lüg b. (lobisemisest) Vade ega‿sse `Liena `muudgu `vielligi lappas sanu suust `väljä Kuu; küll tema lappas seda juttu, ei tuld `otsa ega tuld Kad Vrd klappama, labama2
Vrd lappima2

last3 laśt g laśti Ris HMd JMd, g lasti Jäm Khk Pöi Kse Han; last g lasti Emm Rei Mar, g `lasti Kuu Hlj Jõh; n, g `lasti VNg Vai laadung (peam paadis või laevas), suur koorem Meil oli last `pandud `liiga perässe ja paat ei saand sen peräst täüt `vaardi sise; pani `vergud nii`palju kalu täüs, et `saimme `terve `lasti kalu Kuu; `sellas one `raske `lasti VNg; `laiva rümä on sie, kuhu `sisse `lasti `panna Vai; töid laevalastid kalu, igast vörgust said laevalasti Jäm; Täna omiku oli täis laśt, paet oli kohe [kalu] täis Pöi; Küll pani alles selle setukale lasti peale Mar; küll see rööge (torm) koa `laśta mere `põhja pani Kse; ega nemad vierendi `viisi ei müin, ikka laeva laśt korraga HMd || fig Läks kõige lastiga (suri rasedana) Pöi || -täis Tänä `huomigull sai `vaide `panni `lasti kalu Kuu Vrd lastiline, lasting2, lastung

lasuline võrkude sisselaskja `Huomigu lasulised kävid üksaig `vaide `täüe kuu ja `viimise `vierandiga lasull Kuu

laud|ader puuader laud`atra õli sie, et ei oold `sahka, `paljas laud `vaide õli ja senegä siis ka `künnetti. laud`atrad õlivad siis nied, `sahkude vahelt `juoksis muld läbi, siis laud võttas `mulla oma `pääle Lüg

leige1 n, g `leige Lüg S L(n leige Rid) Ris Juu Jür JMd JJn VJg I KLõ Hel TLä, `löige Jäm spor L, Kam Ote San, `löüge Kuu VNg Vai Hls Krk Võn Kam San V(-ǵe Urv Räp, `ĺöüǵe Se, `läügä Lei), `leüge Khn Har Rõu; ĺöige g `ĺöige Lut
1. pisut soe Supp o `vaide vähäkäse `löüge, `suenda viel Kuu; [õlle virre] siis vähä aig `jahtus, `ninda et `leige õli Lüg; soe ilm, vesi juba `leige Khk; Kuiv pesa ja `leige toit, siis siga kasub; `Leige õhk ikka sihes kui tuluke liidi all on Pöi; `leige‿ve leib ei ole magus Muh; kudas ma sellega pesen, nii `leige vesi Mär; meil pannas keeva `veega juurt (juuretist), mõeal pannas `löige `veega Var; Ahõ `leüge, sie `leibu ää ei küpsetä Khn; ei tää kas sa `leiged vett või `sooja tahad Hää; lasen vähä `leigeks teda (piima) JJn; sie supp on `leige. pole sie soe ega külm VJg; mis `asja ma sinna `leigesse `sauna lähän Iis; [peab] `aama vede `leigess, vaja `minnä `vaśkid `ju̬u̬tma; vai si minu majagi soe one, ku tuld ti̬i̬d, lähäb `natke `leigemäss Kod; toa`leige vesi Plt; ma taa‿ss (ei taha) `löüget vett Krk; vorstisooliku `mõsti pääld ja sehest `puhtass, edimält oheti `mitma `vi̬i̬ga tu̬u̬ suur sitt maha, siss `leige `vi̬i̬ga `leotedi ja loputedi Puh; `oige vesi om jahedamb ku `leige vesi Nõo; `panti - - mat́t `kesvi `uhmrede ja `löiget vett ka veidike, siss survinuiaga tambiti Ote; `Löüǵehe `sanna ei˽massa˽minnäki Urv; sü̬ü̬ḱ ka võid `leüge olla ku ei olõ kummass aet; lasõ [veel] minnä vi̬i̬l `löügepäss Har; koorõ pańni pudelihe, tu̬u̬d keeroti paah `veitkese, ni‿et ta `löügess lät́s Plv; leeväteǵemine oĺl kattõ `mu̬u̬du, `parra `löüǵe `vi̬i̬gaʔ ja keevä `vi̬i̬gaʔ Räp || (ilmast) Täna oo ilm tüki leigem kut eile oli Kaa; Ilmad on üsna leiged, kevad on kees Käi; ilm oo `leige, paras ilm, põle soe egä külm Tõs; vahest `öeldakse `leige tuul koa Juu; ilm läind `leigemaks JMd
2. (inimesest) a. pikaldane; laisk oo ikke koa öhö va `leige `tööga - - ta teeb, aga põle näha üht, mes sest tööst tal `välla tuleb Mar; tõne om `leige ku `üübin lehmäsitt Hel; `leige, tu̬u̬ om piḱä toemega Ran b. rumalavõitu Ta on ikka vähe `leige, täis tark ta pole Pöi c. `leige südämegä inimene ei õle kuri Kod

lidrutama lidrutama Muh, `litrutama Kuu halvasti pesema, vees korra solgutama Nää nüd sis sidä sinu pesemist, `muudku `litrudad `vaide vähäkäse, kas samate saab `puhtaks; Ega sie `litrutamine küll pesu `puhtaks ei tie Kuu Vrd lidrutelema

liha- lihast, liha- Üks silm `vahti liha`karni, `toine kirigu`torni (kõõrdsilmadest) Kuu; liha `astjal varud `välläs; lihasuppi `keidedi vaid `neljaspia ja pühabä `ehta VNg; `naabrieit piab lihakanad - - nied munevad vähä, mukku `rasked ja liha täis `vaide Lüg; `Esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku Jõh; memm `keetis kohe liha`limpu (lihaklimbisuppi), kut poisid oomigu tulid; Liha`märga sai `vöetud `katlast kui liha `katlas kees Jäm; kust koer `seikse liha käraka käde saand o Mus; Nüd ma unutasi notipanni lihapirekstega (lihatükikestega) liidiraava pεεle tükkis ää Kaa; Ise kut suur liha unnikas (väga paks) Pöi; `Oolme rohuks on lihalaga (lihasoolvesi) Emm; oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälgä `karta, lehanatuke ikke oma kääst võtta Mar; mõni `ütleb, et pead sealt lihatüki ää `lõikama, kus uśs turgan oo Kse; Siga oo nuumatud küll, nagu liha mägi ähib maas; peremees `lõikas `leiba `lahti, perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis; Lihaleent `liipa pialt, kalaleent `kahma põhast Han; neĺlaba `õhtu [oli] lihaleen Var; levaunikud olid `vaangate vahel, eeringad niisama puhastamata ja liha kämakad; liha supp kardola `ilpudega Mih; lastel on sügüsi suured liha kändsägäd käe, kevädi põle raasugestki Saa; panen koa üks lihakild pannil Ris; liha keedus, tema keeb ühetasa (ei kee üle) HMd; vanames toa peal, lihavoanas (lihavaagen) pea peal = kukk Juu; selle lehma `ieli oli üks raiuja lehm, sai lihaluomaks `viidud JJn; kes on rammus, si̬i̬ kui liha unnik, teine on ää `kuinud nigu kildak Ksi; liha `lõikasime puruks `peeneks, ega‿i oln sel aeal liha masinid nagu nüid on Pil; ku laadal lääve, siis om iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge (hobusest); su̬u̬lvett om tonnin, mõni liha närmäss om sehen Krk; lihasuutäis mes sul `olli, tu̬u̬ `kullu oma perele ärä Ran; ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiilu, panni nu̬u̬ väess; rasvapät́s ja lihakints `oĺli vanast karjusse palk; nätäl `päivi `sü̬ü̬di ua `ru̬u̬ga, es anda liha`raasu es midäginä; kõtt `riplep `põĺvi pääl nigu ma‿ilma liha rõuk Nõo; Lihakauss `pańti õdagu pliidi `alla kuuma tuha `sisse, kos ta `pehmes `keie, ja siss oĺli `terve päiv võtta Rõn; Katõ jala pääl kaputõs, ilma kässildõ siputõs, liha liud pää pääl = kukk Krl; ku ma vellenaist `matman oĺli, siss sääl oĺl lihapiirakõid ja ruĺlitut munna ja kõ̭kkõ süüäʔ; ma hoie uma liha osa imäle, tu̬u̬ ki̬i̬t́ henele `tu̬u̬ga jäl `kapstõid Har; nu̬u̬˽`kapsta saava paĺlo parembaʔ ku liha końdikõnõ um `sisse `pandaʔ Plv; neĺli `lõpmada˽suurt liha`kańti, lappõlihaʔ ja kületüḱüʔ, oĺli˽tala küleh ribah; niidsekadsaʔ oĺli˽nigu lihakindsu˽kõ̭iḱ aidahaŕah ribah; `mińti mu liha`tõrdu mano, lihast keedeti süĺt, a mullõ lausu us kiäki˽sõ̭nnagiʔ Vas; Nii oĺl kausi vi̬i̬ŕ kõ̭iḱ liha`raaso täüś ja pańn lihast `sü̬ü̬mise alustusõh jo˽tühi Räp

lipsuma `lipsuma, (ta) lipsub Mär Kse Var JJn Ran/`lipsma/, `lipsub Jõh; (ta) lipsob Kod; ipf `lipsus Lüg edasi-tagasi liikuma; lipsatama, välgatama; lipsti minema [kährik] pani - - `sinne `metsä `ninda‿t saba `lipsus; läks näd, mudku `seljä kott `lipsus `vaide Lüg; läks suust alla mis `lipsus; nägin küll, et saba `lipsus, aga ei saand kätte Mär; mis sa lipsud, siuh `siia ja siuh `sinna (kassile) Var; võtan togi ja lähän na‿t lipsub JJn; tanumil õre aid, sa ei saa jo katelt pu̬u̬ld sigu oeda, `põrsa läävä läbi nigu lipsub Ran Vrd lipskellemä

lomima lomima spor R(-maie Lüg) Khk Krj I Ran Puh Kam Rõn
1. muljuma, lömastama Sie pudipadi on saand `kuormas lomida Trm; ku tä õles mulle `piäle `kuknud, siis õles mu `surnuss lominud Kod; lomind ära kõik ta luud Lai; lehm om ubinad ärä lominu, ärä nätsitänu. kui kartulde manu saab, lomib ärä `sü̬ü̬misega Ran; ma ka ole kaits `ussi ärä lominu Kam; Mes sä tost karbist nüid ärä lomisit Rõn || peksma kui sa ta käde saad, lomi läbi Krj Vrd lömima
2. õgima, ahnelt sööma Lomis oma mau täüs ja `viskas `väntsti külillä Kuu; lusikaga `vaide lomib oma `kurku kõik `ahvenid Lüg; `Ärga akkaga `enne lomima, kui kõik pere tuleb kokku; Siin enamb õlegi, kõik `õtsa lomitud Jõh; sellele jöva kedagid ede anda, mis nönda lomib Khk; lomis `terve `vaana täve `tuhlid `sisse Krj; küll lomis süädä nii et vede võtab `silmi Kod; lu̬u̬m lomis `irmus ullust `süia MMg; mes sä lomid, sü̬ü̬ iluste - - [muidu ajad] aeva lavva `pääle ja `endäle kah `säĺgä Ran Vrd lobima1
Vrd lomistama
3. halvasti tegema, ära rikkuma alvaste om tettu - - ärä lomitu, täst ei saa enämp mitte midägi Kam
4. (erinevaid tähendusi:) Kedä `jälle sie kuer lomib (haugub) Kuu; Lomin (õmblen) nattukene `kinni Jõh; `kińdid ja sukke tä lomis (vehkis) tehä küll Kod
Vrd lomama, lommima

luht2 luht (luh́t) g luhi R SaLä Vll Hi spor L KPõ TaPõ, Plt Hls Krk, luhõ Khn, luhti Khk Kaa Vll PäLo Saa(luh́ti) Kei Kod Trv Hel TLä V, `luhti VNg(n `luhti) Lüg; pluht (pluh́t) g pluhi Jäm LäLõ Aud KJn, pluhe Mih, pluhti Muh Tõs Khn Urv Krl Har; luhvt (luh́vt) Kaa, g luhvti Juu Trm Ran Kam San, `luhvti IisR
1. õhk; hõng, lõhn, hais `oues one hüvä `luhti; pane kork `peale, et `luhti läbi ei `anna VNg; paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru) Lüg; luht eng on kala sies, `luhti täis, `ülgel ei õle, ajab vie `pinda enese, saab `luhti; Mene `värski luhi kättä; `võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus) Jõh; `Seia sai `aknast kevadisi `luhvtisi IisR; `lahkem luht kui uks `lahti Jäm; ratta kumm `aetase `luhti täis, siis vöib `jälle `söita; lohviga `antase `luhti `toukrile Khk; Täna oo juba üsna kevade luhvt öues Kaa; lepalehe luht, see oli väga - - εε Käi; Luhi pärast toodi vormi oksad ja `peeterkanad puhas tuba Rei; `õues nisoke suur `lahke luh́t; tänä tuleb mere poolt muja `luhti Mar; männä luht oo ea Kir; Kolõ ramp luh́t uõnõtõss Khn; sii `vaestemaeas `luh́ti küll (on õhurikas) Hää; nuusupiiritust toob `aaptegist, `kange luht paneb inge `kinni Ris; elab armastusest ja kevadisest luhist; ea `kindel ahi, ei lase `luhvti `väĺla `ühti Juu; väga sue luh́t, sie kisub ülesse HJn; `kange luh́t kõbjal, ku akkap põlema Kod; tänä on ometi ää pluh́t KJn; `kamrin om `õige alamb luh́t sehen Hls; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva Kam; liinan ommaʔ [inimesed] üten ku̬u̬n, üten unikun, sääl om kõ̭kkõ `luhti Urv; enne müristämist om luht rassõʔ; su̬u̬kikkaʔ ommaʔ irmuss mõruvõ luhtigõ Krl; kala˽tulõva mulgu mano `luh́ti `saama Vas || meelevallas sie on tämä luhiss Kuu
2. a. (suruõhust, gaasidest) `Perse `kiidab perenaist, luhid `käiväd iast Lüg; õlut läks inge `alla, luht oli tugev sees Rid; oli na `kange pluhi all puu `lähkres; paned õlle `vaati, võtab tubli pluhi `sisse Vig; siis on inimene seest terve, kui luhid käivad Ksi; ku˽nii õluʔ vai midä vaadin om, sõ̭ss ku hää kõva luh́t sisen om, sõ̭ss ju̬u̬sk ähenälläʔ Urv; luh(t)iga fig hooga Vana Marii löönd Jaagu poisi luhtiga tüdruku kambrist välja Kaa; jäälaev lähäb ku luhiga, purju peal ja nõnna et üks joen aga järel, sel oo jalaksed all Rid b. gaasijook, limonaad pudel `pluhti Tõs; Mia `ośsi pudõli `pluhti Khn; Vanast `mü̬ü̬di ka `pluhti. Ku `koŕki liiguti˽sõ̭ss visaśs luhtiga päält ärʔ, üteĺdi, et pluh́t Urv; pluh́t oĺl tu̬u̬ mis kehisi Har

luht|aken õhuaken vanad inimised `ütliväd luht akken, nüüd `ütleväd luht `vaide, tie luht `lahti Lüg; Luht`akna ei saa `lahti Jõh; Tee ette luht ake lahti, tuleks püsut puhast luhti sisse Kaa; Sii poleged luhtakend Käi; Panõ luh́t akõ `lahti, tuas [on] `vingu Khn; luh́t aken tehakse `lahti kui pala on Juu; lase luht akan `valla Nõo; `ü̬ü̬sess vaia luh́t akõń kińni˽pandaʔ Har; tu̬u̬ `lät́se sängü `kot́silt, luh́vt `aknast läbi `väĺlä jälʔ Plv; na˽luht`aknõ omma iks `väega hüäʔ Vas Vrd luhtklapp

läbi läbi üld(läbe Juu, läbü Se, lävi Lut)

I. prep, postp 1. hrl prep (koos genitiiviga) a. mingi ava, ruumi või keha ühest otsast sisse ja teisest välja meie puol `kurnati läbi `riide VNg; vana tie kävi `enne läbi külä Vai; ta on ühest kohast läbi aja `jooksend Jäm; Oli teist toast läbi ukse kuulnd Pöi; vanast kurnati `riide läbi Mar; küĺm köis läbi `riide Kse; pugeks läbi nõela silma Han; sai läbi `akna [rehetuppa] `viĺla `sisse `aada Äks; `lappide läbi kurnati kõik Plt; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele ”Kas sul häbi ei ole?”) Trv; võrgu läbi tukata, kullelda kas kala om Ran; varass tuĺl rehe ala läbi kahru`perse `sisse Kan; lät́s läbi tarõʔ Krl; [tihased] `kaesõ läbi `akna `sisse Plv; esä läbi luh́t`aknõ laśk Vas b. kaudu, mööda `sõitis läbi metsa Tor; läbi kiriku `laulmene (surnu kandmine laulu saatel läbi kiriku) `maksis rubla Juu; läit́s si̬i̬ ti̬i̬ läbi oru `kõrtsi Krk; määne tu̬u̬ pagõhhõmine oĺl `mõtsu läbi Vas c. mitme samalaadse eseme vahelt, samalaadse keskkonna seast, keskelt siga lidistab läbi `ammaste Jõe; miä akkasin läbi `rahva `tungima `vällä Vai; sinab läbi uju Khk; Kuu `paistis vähepärast läbi `pilvede Pöi; nagu tulekuuĺ - - `veeris na pikamisi läbi õhu Mih; tulime läbi vee ja läbi lume Tõs; teie `piätä ike läbi sadu minemä Kod; läbi lat́te puhk tuul `sisse Nõo; täl (seal) ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide Rõn; sambõrdi läbi lumõ Vas d. piltl see sõna `lõikas mol üsna läbi südame; nad saand läbi äda ikke veel kojo Mar; nagu läbi persse tömmatud (lahja) Ris; vali ääl, nõnna et käib läbi `kõrve Juu; läbi `laude ärä tõmmatud (kõhn) Kod; irmu judinad käisid läbi kehä KJn; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu (ununes kohe) Hel; ta röögäti ni˽kõvaste, et mul lät́s tu̬u̬ nigu läbi kihä Har; `õkva ku lõigaśs läbi süäme Plv

2. teat ajavahemiku kestel, selle algusest lõpuni a. postp (koos nominatiivi ja genitiiviga) nemad `käisid `nende `kingadega `talve läbi `ülge püüs Jõe; üöd läbi parandite `verku Kuu; üe läbi `kondavad, et ei lase magada VNg; [lõhet oli] `augustikuu läbi Vai; ma‿s saa midagid tiha, kevade läbi oli `aige Ans; keik üüd-päävad läbi ta jöi Khk; piirud `kuivasid sui läbi Kär; `pulma `peeti terve nädali läbi Mus; Kui `õhta läbi oli `piirgu põletud, siis tuba oli nõnda läpatist täis Pöi; ta `olli `aasta läbi meil Muh; talve läbi `pekstud `rehte Mär; `mõtles ööd ja päävad läbi suure murega Tor; istub selle aja läbi ja mitte ei lase vana inimest `istuma VMr; nädäl läbi oo sedä tü̬ü̬d suand tehä Kod; mõnes oidus on `aasta läbi vesi sees Lai; `mänksid öö läbi `kaaŕda KJn; mutiga püvveti `kiissu suvi läbi Ran; maʔ oĺli kõ̭iḱ nätäl läbi kaŕjan Har b. prep (koos genitiivi ja partitiiviga) läbi `talve `vieti‿ss `kartuli, `kunni `jaani `päiväni VNg; läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi; `ketrati läbi üöd Lüg; akkasime siit läbi öid minema Khk; läbi `aasta eläb `linnas Tõs; kui on sadune, siis sajab läbi kuu Juu; läbi sui sai `kaĺla, ega siis vanasti vett `võetud Amb; läbi öö valutas ammas Koe; mies pidi obosega läbi `uasta `käima mõisa tüel VMr; läbi öid tegin leevä ärä Kod; liinalise olliva läbi ü̬ü̬d `tulnu Plv; mä tulli läbi ü̬ü̬d, kõ̭õ̭ ü̬ü̬ tulli Räp

3. hrl prep (koos genitiiviga) mingi seisundi ajal karjatas läbi une Muh; ma kuulsi seda karimist läbi une Mar; ei magan kõvaste, läbi une oli jutt kuulda Tõs; läbi nutu sai `reakida Trm; ma kuuli läbi une, üit́s koput́s Krk; ma es saaʔ muido seletädä˽ku iku läbi Plv

4. hrl postp (koos genitiiviga) kellegi või millegi tõttu, kaudu, abil sene `tütruku läbi `saimme tuttavaks Kuu; `armu läbi `oietud mies Lüg; `uoletukse läbi mäni palama Vai; see sai `surma kuuli läbi Ans; jooma läbi sai `otsa Khk; ma ole `siia meeste läbi `toodud (abielludes elama asunud) Pha; arsti läbi ma lasi prillid teha Vll; sain ühe lapse ka tema läbi Rei; laev oo tormi läbi `kalda `poole vissatud Var; `kauguse läbi sa jääd `peimest ilma; `teenisi seda oma `kümne küine läbi Aud; külma läbi nohu saand PJg; jutu läbi said `tunma (tutvusid) Ris; mehed `viidi ennemast soldatiks `liisu läbi JMd; tänavu siin kaks `luoma läks ukka `pikse läbi VMr; nõnna ni̬i̬d tülid tulevad libedä kiäle läbi Kod; nuŕm om paiguti paĺlas vi̬i̬ läbi Pst; tunnistajide läbi mõśteti kohut Nõo; sai jälle `endä `sõpru läbi `vastse `kortena Rõn; ta sai sõa läbi `väege `paĺlu kannatuśs San; sa˽saadõ kiŕjä läbi `kurbõ sõnumõid; hobõsõ läbi `saie `surma, hopõń löönüʔ Har; `nõidusõ läbi [sai] hundiss Rõu; lävi tuu ma˽`saiõ rikkast Lut

II. adv (hrl ühendverbi osana) 1. väljendab liikumist millegi ühest otsast sisse, teisest välja; midagi pidi, millegi kaudu `kange `toiste vahelt läbi `tungima Hlj; sääld (saarestikust) ikke sai läbi pugeda VNg; vihm lei läbi, tegi `riided läbi `märjast; `autud `tievad [tee] sügise ja keväde `ninda purust, et ei `pääse läbi Lüg; `august käib nüör läbi Jõh; `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi Vai; kui kadus (kuiv katus), see aeab nönda vett läbi Khk; Lähme param ümbert põllu läbi Kaa; loomad olid sealt läbi `pääsend Vll; lagi paistab läbi (on auklik); ma aa piima koa läbi (lahutan koore) Muh; tihe padrik, kus äi pεεse läbi Phl; nõu laseb vett läbi Mar; see suur piĺb ei tulnd `siia, see läks sealt alt läbi (mööda) Mär; jõgi köib eenamatest läbi Kir; mine `kambri otsast läbi Kse; kus [lehma] piä läbi läheb, siält pugeb Tõs; poe lavva alt läbi Hää; sealt saab [lõng] takka sedavisi niiest läbi `pandud Kei; tesed tulivad nahinal lumest läbi JJn; üks läks tua tagant läbi Koe; liivakas maa taŕvitab `rohkem sõńnikud, laseb `rohkem läbi Sim; vihm lõi `riidest läbi Trm; paber one takune ja sõre, laheb tińdi läbi; lahe minu läbi (mööda) Kod; karjalapselgi oli vaev sialt nende võsukeste vahelt läbi pugeda Lai; `seĺge laaś paestab iäśti läbi KJn; kudas sa säält läbi `pääsit Krk; `talvõ masindedi [lina] läbi, siss nakati rabama Ran; lääb, olg i̮i̮n, ja tungib kõigist läbi Puh; nii suure ange - - piap ti̬i̬ läbi kajoma Nõo; ma˽tulõ viist läbi Har; `koṕlist läbi lätt piiŕ Vas || (korraks sisseastumisest) Ta käis ikka ega kord meilt läbi, kui koju läks Pöi; kui lähäd, tule meitilt läbi, ma tule koa Tõs; käin teie õvvest läbi Iis b. (millessegi augu, lõhe tekitamisest) lasi püssiga, kuul läks kohe seenäst või kehast läbi Tõs; kuul läks mehel jalast läbi; lõi `kerve lauast läbi JMd; lõi nua kääst läbi Trm; pardsil `olli siib läbi `lastu, es saa enämb lennätä Nõo; tuul oĺl kuuĺ käest läbi lännüʔ Har c. piltl vahest kohe moni `aigus käi `lehmast läbi, `tomba kohe `piima ärä VNg; pousslahis obu väab `inge, ing äp kei läbi Khk; köht käis läbi, paĺlas vesi oli Pha; jalgest köib [külm] läbi Mih; valu köis südämest läbi Tõs; kõht on ummuksis, ei anna läbi `käia Vän; nõnda alandlik ta on, jalatalla alt poeb läbi Hää; tuul puhus mind läbi VMr; soldat on tuled ja vied läbi käind VJg; eks mul käiks ka üks rõõmu tunne läbi Pal; tuuĺ jooseb läbi Trv; olli loosi alt läbi käenu (väeteenistusest pääsenud) Hel; nii küĺm om vällän, et luust ka puhup läbi Kam; opeń om lõdu, lask läbi Urv; läüge˽lät́s säläst läbi Räp

2. a. katki, tarvitamiskõlbmatu(ks) akketi `kiirest tegema `einalistele `särkisi ‑ ‑ iga `aasta kulus läbi juo VNg; sie `kerves on omidega läbi Lüg; Korvi põhi on läbi, see‿p pea änam midagi; püksi `perssetagune oo läbi kulund poisil `koolis Mär; `trööpab `riided läbi JJn; kui `keldri teed põranda `alla, on neĺja viie `aastaga põrand läbi, täitsa mäda Trm; juaksiked ajavad kot́id läbi Kod; talvel olid ree tallad [vooris kaasas], et kui üks läbi kulus, teene oli [võtta] Äks; katus läbi, maja läbi Ran; terä saap kõvõmp ja ei kulu nii ruttu läbi Kam b. otsa(s) `Olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi IisR; maja läbi lüönd Vai; Kõik [palga] lööb vastalt läbi Pöi; raha kõik läbi lasnd Mar; praalis ja `praśsis kõik läbi Mär; nüid ei ole nihukseid inimesi änam, need on kõik läbi juba (surnud) PJg; seda põle enam `tilkagi, se on juba läbi Juu; küll `prillab ja laseb läbi oma varanduse JõeK; si̮i̮ (liha) süvväss jo `irmus ruttu läbi Hel; küll ta laristap paĺlu läbi Nõo; tä lei nii läbi ku nuusaśs arʔ Se c. (ruineeritud tervisest, kurnatusest) Vana obuse jalakońt oo katti - - läbi mis läbi Kaa; Kui neerud läbi on, siis pole elu päevad änam pitkad Pöi; sõrmed oo kõik `tööga läbi läin Aud; töbi kurnab inimese läbi Ris; närvid läbi Sim; viimäte olli `terviss läbi Pst; esä terüss om periss läbi Har || (rabandusest) loom oo läbi `löödud Tõs; tämäl läin läbi (sai rabanduse) Khn; `Lendva lõi läbi Hää d. (lootusetust olukorrast) Teda pole änam kouaks, ta on omadega üsna läbi Rei; põlve ketr, kui see paegast ära läheb, siis oled sa läbi Kul; taa inemine om `vaŕsti läbi, jutuʔ omma nii segätseʔ Har

3. (ajaliselt) mööda(s), otsa(s); lõpetatud mina vast olin kahe teist `aastane, kui sain `kuoli läbi VNg; no siis `ongi sie suur tüö läbi Vai; Kevadine püu aeg on läbi Pöi; see jutt on nüüd läbi Nis; kui valla kool oli läbi, siis oli `koolis `käidud Juu; kui ju `kartul `võetud, siis on põllu pial koristuse tööd läbi Trm; pu̬u̬l sada ju seĺjä taga täl, viiskümmet joba läbi; kui suama jämedä javatuse läbi, tuleb püüli kõrd Kod; kavva si̬i̬ kestab, natukene `aega ja läbi Äks; siis oĺli juba kolm `päeva läbi SJn; nüid on ni̬i̬d ajad kiik läbi Vil; kohe om nätäl joh läbi Puh; kaits`tõisskümme `aastat oĺli läbi, kui `ku̬u̬li lät́si Kam; toome äitsmine om läbi Ote; see suvi lätt ni˽ruttu läbi Har || (kellaajast) kell oli ühüssa läbi Kul

4. väljendab suhtlemist, omavahelist sobimist ma sain vanamega iast läbi VNg; selle tubramaga (torisejaga) ep saa läbi `ükskid Khk; Oma pere inimesed saa öheteisega läbi Pöi; nad keivad teineteisega läbi; ta `rääkis mo‿ga `enni läbi, kui ta `sõnna läks Mar; näd ei soa omavahel läbi, `lähtväd tülise Tõs; räägiti läbi, millas pulmad `peetasse PJg; me oleme ikka läbi käind Juu; me käeme üks ühega läbi Trm; kui sa ilosass läbi suad näiega, one üvä Kod; `enda vahel õleme iast läbi soand Pal; ei saa inimestega läbi KJn; nevä‿i saa läbi Trv; `võtnu poig tõese naese, tollega ei ole läbi saanu Nõo; nu̬u̬˽käävä läbi üt́s tõsõgaʔ Har

5. a. väljendab hakkamasaamist, toimetulemist vabadikkudel [ei olnud] nii`paĺju `karjamaad, et oleks oma `karja`maaga läbi tuld Jõe; `pollumies ei saa `silkudetta läbi VNg; saad sa oma rahaga läbi vöi tuleb sool `puudus Khk; me‿s soa se‿asta oma eindega läbi Vll; peab muidu läbi `aama Muh; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; ei tule tänavuste `eentega läbi Mär; ma saa omaga läbi küll, ma ei taha teeste abi Tõs; ta ikka `kergema eloga läbi saan Ris; aame kudagi läbi VMr; tuleb oma leivaga läbi Trm; nna‿sama ao `valgusega `aeti läbi Ran; tolle `väega saava na tulõv`aastani läbi Nõo; ma˽tulõ umaga läbi Har; esä lät́s ilma `priĺletä läbi Räp; sjoo leeväga mi aja läbi `vahtsõniʔ Se b. väljendab õnnestumist, eesmärgile jõudmist Täma lõi egast poolt läbi Pöi; üks mehine mees, kui ta kõigist asjust läbi käib Pal c. väljendab ebaõnnestumist tama kukkus oma `asjaga läbi Vai; Äi lähe läbi Kaa; Oli kevade [koolis] läbi kukkund Pöi; see kukkus oma asjaga läbi Emm; üks va läbikukkund tüdrik Mar

6. a. üleni, täiesti; tervenisti, läbinisti sie `sormuss one läbi `kulda VNg; loom on ikke läbi tark Kär; Ta oli läbi puust Pöi; `ümbrik `olli läbi `kurdus Muh; läbi sinine liha Noa; see sööm oo läbi ea Mar; ma `tundsin teda küll läbi ää Juu; maa viel ei ole läbi sula VMr; `aigus `kurnas mu läbi ää VJg; õppis nii iasti, et läbi viied Pal; läbi raud on `raske Äks; sula põld on läbi ia põld Plt; ta om läbi `aige, loodust ei oole, et ta `tervess saa Krk; `kõŕske om `valge, läbi `valge Rõn; läbi ja (~ ning) läbi (~ lõhki) läbinisti, täiesti ikka läbi ja läbi merimies Jõe; Sie `ammet on mul läbi ja läbi `selge IisR; ma tunne see mehe läbi ning läbi ää Khk; Läbi ning luhki, igate kanti tubli mees Kaa; Läbi ja läbi maa inimene Pöi; üks va nuttur laps läbi ning läbi Juu; läbi ja läbi sugulane (veresugulane) Tür; läbi ja läbi märg õlen Kod; sedä `asja ma tiiä läbi ja läbi Hel; se‿m läbi ja läbi hää Har; ta om joʔ läbi ja läbi mu sugulanõ; maʔ esi tiiä timmä läbi ja `lahke, määness ta om Se || keskelt läbi, keskmiselt lεheb nenda `leebest läbi (käekäigust) Khk; ärä õle üleliia üvä egä üleliia kuri, õle kesspaegass läbi Kod b. (ühendverbides, välj tegevuse lõpetatust või põhjalikkust) olen `tormisi küll läbi eland Jõe; seda olen mina ise läbi tehend VNg; õlen mõeld sene `asja läbi Lüg; `etsisin kaik kohad läbi Vai; mine `riidle tä puruks läbi Khk; käib `ümber`rinki kuhja läbi, et ühesugune oleks Pöi; ma ole ta (piibli) kahele korrale läbi lugen Muh; `noomis mo läbi mehe `moodi Mär; koer nuheb kõik kohjad läbi Tõs; ku tä ühü asja kätte võt́tis, selle tä läbi tegi kah Aud; `kellas tüdruku läbi Ris; `tohlind teise läbi Jür; `jüśku va koer nuusiks aga kõik kõhad peripõhja läbi Trm; vanamis pett minu läbi Kod; `tuupisin oma viha`vainlase läbi KJn; `puista õle läbi Trv; mia ole ilma leeme kik läbi söönü ja ilma lakatsi läbi lakkun (olen igasugust elu näinud) Krk; ta om sedä `asja põhjaligult läbi `kaalun Hel; raamat om läbi `loetu Nõo; `soldani `nuhksõʔ kõik kotusseʔ läbiʔ Rõu

lätrütämä `lätrütämä (lapiga) üle tõmbama `Lätrütämä, no ku `musta `lauda vai `permandu `märginesa `vaide päält `laapi, et ei `säälisest pese Kuu

maarja|sõnajalg `maarja- RId Jäm Khk Saa JMd ViK(-ua- VJg, maarja- IisK) Krk(`maari-) Ran Nõo KodT Plv, `maaŕja- Kod/-ua-/ Har Rõu Plv Vas, `maaŕa- Se, marja- Trm (liik sõnajalgu) `maarja sõnajalg piab `veikene õlema. ku kätte saad, võid teha senega, mis aga tahad. aga siis `vaide, ku `õileb Lüg; `Maarja sõna`jalga `leotada `piirituses, on ia `reuma rohi Jõh; `maarja sönajalg, `kahte `sorti on neid Jäm; `maarjasõnajalg on `kangesti lopsaka vartega Saa; `maarjasõnajalg, tehakse `rohtusi VMr; maarja sõnajalad on vähä `veikemad ku tesed sõnajalad ja õtsad käbaras IisK; `muaŕja sõnajalg one veeke, rohodess koŕjatasse Kod; `maari sõnajalg om tiĺluk puhmak Krk; `maarja sõnajalg om esi `mu̬u̬du, nu̬u̬ kasuva ütsikin `puhmin Nõo; `maaŕjasõnajalaʔ üldäse `jalgu `hautamisess hää, kel vigalitse jalaʔ ommaʔ Har; `maarja sõnajala juuŕ, tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; `Maaŕasõ̭najalg, jaanipäävä `öösel ommavaʔ nail `küünlatulõʔ küĺeh Se

mees mees g mehe, mihe S L HaLä Amb(g mee) Tür Trm MMg Lai KLõ; mies g mehe, mihe R(g `miehe Jõe VNg, `miehhe, `miihhe Vai) Khn KPõ Iis; mi̬i̬s g mehe, mihe Hää Saa ILõ KLõ M T(n -ss) V(-ii-; n -ss, -śs; g meehe Plv Räp); mi̬i̬š́(š) g mei, mie Lei (liitsõnades või eelneva sõnaga kokkuhääldusel sag lühenenud: -mes, -mis, g -me)

1. a. meessoost inimene, meesterahvas (ka poisile või naisele vastandatuna) te olete `Tartu puold mehi Jõe; `Nelja `nuore mihe olid `paadiss Kuu; `saksa parunid pahad `miehed ei old; `piiga oli juo `kümme nädälane, söi kohu täis kohe ku mies `muistegi ja läks [ristimisele] VNg; sie on nõru ja `poisikese `ohtu mies; mies läheb mehe `vasta, kaks `lähvad kuradi `vasta. mies piab ikke menema mehe `vasta, kui kaks jo on, siis `mingu kuradille [vastu]; sie on puol miest `vaide - - tieb jo `puole mehe iest tüöd Lüg; `Mieste juttud on tõist `muodi kui `naiste omad Jõh; `rüüdi oli `pitka `musta `kuube, mehed `kandasivad; vähä `erras `muodi mies Vai; muidu teiste noorte meestel olid `kεikedel ostet `riided Jäm; sa pidid niisama tööd tegema kut `meeskid (naisest kalapüügil); maŕt (mardisant), see on mees, meesterahvas Ans; pole see änam poisike, juba täie `ealine mees; möni naine üsna mehe `moodi; müdu noort meest küll peres, aga äi see töö‿p lεhe üht; neid‿o peresid küll, koes pole mehe `ingegid maeas Khk; see pole `meite küla mees olnd, vanu mihi sii pole Kär; meiste säŕk ikka nagu meiste säŕk, meistel pole midad teist `moodi oln Pha; Ise`sorti mees, õlut on majas pärisest, teistele toob, ise äi katsu; `Kervega tehtud mees (inetu); Kudas `sõuksel pole `jõudu, mees kut karu; Vana aĺl mees oli, ega sügise käis `raius `metsas `oksi; Katk `olla vanasti käind musta mehe näul, kellele `vastu tulnd vöi kust uksest `sisse läind, see surnd Pöi; Mees nii pitk ja `peene, et eida sölm `pεεle; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; kui pole meest majas, siis asjad puhas ligadi-logadi Käi; nii vanu mihi ei ole änam Phl; meestel olid `neoksed suured laapkuued, elma `voodrita; mes ta `kuulab, ta juba `leerind mees Mar; `kupjad olid sańdid mehed Kul; ta täis tubli söönd mees, mis abi meil vaja oo Mär; kas olete siit valla mees Var; tä oo koa mo igä mees, na vana kui ma ole; kõva viinä `võtja mees Tõs; seal `oĺli paelu inimesi, `naisa ja mehe Vän; Vanad mehed ja vanad ärjad on ühte`mu̬u̬di kurjad Hää; sõas sai paĺlu mehi `otsa Saa; ma põle nii ara mies Ris; vene mies oli soldatiks, ta oli väga, väga korralik mies Kei; mantsetid on noorema meestel Hag; kust puolt jääre mehi oled Jür; Meed `tõśtsid `piale, naised vidasid ja lahutasid (sõnnikuveost) Amb; nad olid viind ta kahe mehega `sõnna üless tee `piale, sial olid ta ära tapp Ann; sie on nüegat́s mies, mitte `miski `tüega ei saa ta akkama; niisugune tat́tnina lähäb ka täie mehega `riidu norima VJg; ta on siit küla mies Sim; sai tämast üks viks mies Iis; tämä mi̬i̬s kat́s kõik leeväd ärä (elas palju läbi) Kod; künd oli ikke meeste tiha Pal; meestel olid [hõlmad] vahelikku, naiste`rahval oli `lahti Lai; suur tugev mehe mürakas Plt; karul on ühessa mehe jõud; `mińti `mitme mehegä, kui `kośja `mińti KJn; mi̬i̬s `oĺli auknd koera `viisi ja laulnd linnu `viisi; `lauba `õhta läksid kõik `kõrtsi, mehed ja naesed Vil; mihil es ole kedägi [suka] `paela, sõss es ole mihil pikki sukke Trv; si̬i̬ om üit́s jurak mi̬i̬st; si̬i̬ ei oole vi̬i̬l mi̬i̬s, all alt `iäline Krk; mina ole ka elänu mi̬i̬s Hel; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi; susi om `u̬u̬lmada, sü̬ü̬b `nahka kõ̭ik, olgu mi̬i̬s ehk naene ehk `väike laits Ran; täis mi̬i̬s om serätse `tü̬ü̬de päl, ni̬i̬‿m jo naśte tü̬ü̬; küll iki `olli marune mi̬i̬s, no kellel om seräne jõud Puh; saa enne mehess ja sõ̭ss võta naene; mi̬i̬s kõnnip, suur magu i̬i̬n nigu tõese‿me talu; ega mehe söögist ei ooli, mestel viin `ommegi tu̬u̬ pääasi; no küll om mehel `keŕge aru, tapap `tüt́rigulita peräst `endä ärä; oless om `vaene mi̬i̬s, om ilma pöksetä Nõo; mina `võ̭õ̭ride mestega vägi`pulka vedämä es lähä, aga ommi `poissega ma‿lli vedänü küll Ote; siin‿pul ommavõgi `väegõ targa mihe San; niaʔ omma˽seo külä meheʔ Urv; ta naanõ om kül mihess lu̬u̬d, a˽naasõss om `essünü; ta poiśs om küll nu̬u̬ŕ vi̬i̬l, aga ta om mihe iist vällän, jutuga ja `tüüga nigu vana miiśs Har; meehe˽pańniva‿ks pääviho; mehhi väläh paĺlo, inemisel vaja kustaʔ, kos tä lätt Plv; nivõrd vaku `mi̬i̬hhi oĺl valla siseh Vas; Vana inemiseʔ õ̭ks üt́liväʔ alate, et paŕõmb süǵüsene t́siat́sung ku keväjäne meehe künd Räp; mi̬i̬š́ `oĺgi `ponda opõst ette Lei b. (mehelikkust, mehe omadusi silmas pidades) kuhe `käidi `viedi kalad kodund ära ja mies, kes aga esimeseks tuli ja kalad sai Jõe; Tugev vuo `kergit - - lima `pohjast `lahti ja `mätsis `vergud sedä ja `atru täüs, ole mies ja oda `vasta sedä `polluramu Kuu; `niitama ma õlin mies küll Lüg; Sie on mies `üövel`pingi `juures tuas ja `väljas iga tüö `piale ka; Mis mies sie, sie `ullemb ku vana `naine; Muretses `tütrukulle `lapse, aga nüid pole `selle `asja `mieski (ei tee teadmagi) IisR; odeti parajast mehest (joodi purju) ja siis `tuldi tagasi `laulama Vai; ma `mötlesi, et sellest saa midad, aga sugi siiskid meheks; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus Khk; käpalised - - vahel tulid `sisse - - jöid ning `maksid `kinni, kes mees oli; see‿s ole mees, kes ei ole `mandril `raavi `kaevand Mus; Kui ta ikka töhe akkab, siis ole mees et sa `järge jövad Kaa; Üksteise võidu sai `tõustud, mees kes ennem sai; Mehed lammutama küll, aga `terveks tegemist pole `öhti; Mis meest seal on, kael nii peenike kut `tuhli ide (idu) Pöi; mees `peetse sõnast, ärg sarvest Muh; Sa pole mees midagid, äi jova toopi ölut εε juua; Meri teeb mihest mihe Emm; `seune varsa `muistus pεεs, siiss oma eest veel mees ka Käi; obost `peetasse ohjast, meest sõnast Kul; ta mees ikke omast kohast koa; küll sa oled mees lubama, ega sa sellepärast tee Mär; kurat, räägime mehe juttu Kir; Räägi meest, aga mitte mehe nime Han; naera meest, aga mette mehe abet Mih; Egäüks mehem `võtma kui `andma; Sie põlõ mies kedägi, muõdu testel `järge vädädä Khn; sa oled aga mees `peksma ja `piipu `tõmmama Juu; naŕri miest, aga mitte mehe `mütsi JMd; [lehm] `leikab (tormab) ies, ole mies, et saad `järgi JJn; `tempude `peale on ta mies VJg; see on mehe tegu Trm; õle aga mi̬i̬s ja piästä ennäss `lahti; uksepakud õlid `kõrged, et õle mi̬i̬s ja assu üle; eläväd ku mehed (hästi) Kod; las ta magab pia `puhtass, siis on mees jälle; ega ta siis ei olnd mehest kedagi jäänd Ksi; ega amet meest ei riku Lai; `suuga on mi̬i̬s jahvatama, aga pane midägi tegemä KJn; `tõmba mihe süä `rindu Trv; olli omast käest mi̬i̬s `vällä `astmen, aga surm võt́s ärä Krk; ma `vańse tedä küll mihe `viisi Hel; ei ole mehe tegu ega mehe nägu Ran; no kes `onte seräst mi̬i̬st tahab Nõo; tu̬u̬ mõne mi̬i̬s, `väikene nigu põńn Rõn; Loŕdsi˽mi̬i̬st, mitte mehe kübärät Urv; `taplõmma olõt sa miiśs, aga päkä omma nigu tsiku `sü̬ü̬dü, ku˽tüü manu lähät Har; Sai taad tü̬ü̬d kül˽`murtus, ku˽mi̬i̬ss oĺli vi̬i̬l, noʔ olõ jo˽vana Rõu; Aja õks mehe juttu Vas; piäʔ tõist kah mehest Räp c. (tegevusala silmas pidades) mina ei õle `selle tüö mies (ei aja puskarit) Lüg; see `tömbamise amet on ikka küljes, ikka `tömbaja mees (varas); kennel ise es ole püi meest mette, se lεks kalade `vastu Khk; pitkanäpu mees on `varga pool`venda Vll; puotsmann tieb `purju ja on `laadimise juures esimene mies JõeK; lüpsik oli puust [tehtud] - - oli neid, kes selle tüe mies oli VMr; `raiad mehed õlid kuus tükki, kes `raisid `auku tuuradegä [talvisel noodapüügil] Kod; me tullime mõtst kodu `sü̬ü̬mä, [sõnniku] pääle`tõstja mehe olliva joba söönu Ote || (naisest) `Miili on ise `kange `niiskune näpputüö mies ja `pitsitegija VNg d. (viisakusväljendites palvet esitades või tänades) ole miheks abi tulemast; Ole miheks ja sina minu `naiseks nalj Kuu; õle mehest `tuomast Lüg; Ole mehest, tule `aita `omme `palgid ära `tuuva IisR; ole sa meheks mind `aitamast Khk; Ole kena mees ja tule tee katus `peale; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; ole meheks tulemast Muh; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; `aitäh, ole meheks Mär; ole mehes toomast Tõs; õle mehess `aitamass Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole ää mi̬i̬s, ti̬i̬ mul ärä Krk; ole ää mi̬i̬s, tule avita mul sia elu ärä võtta; ole mehess, avita mul si̬i̬ regi `väĺlä tõmmata Nõo; olõ hää miiśs, tulõ aja mul `kapstamaa üless Har

2. abielumees `ande vakkad olite `valmis `enne kui mihele `saite Jõe; siis `läksin `lieri ja mehele. elasin mehega kaks ja puol `aastad, mies uppus `merre VNg; `naine `lahkus ära mehest; sie `tütrik ei saand `ühtä mehele; Kui `õskab kotti`kaŋŋast kududa ja agu`luuda siduda, sis võib mehele `menna Lüg; `Kaua‿s `tütrest kodu abi, `viiasse mehele; `Tütred kõik mehele `pandud, kodu jäend kedagi IisR; onoks siu tüdär `miihhel Vai; ta jättas oma mihe üle ning elas - - ühe vana isasega kogu Jäm; ons sool möni tüdar veel kodu ka vöi oled sa keik mehele pand Khk; oo ühel `iilasel mihel; sai kaupmihele `linna mihele Mus; see läks `sönna ühe tüdrukule meheks Vll; Võttis naise ja kohe sai meheks (sündis poeg) Pöi; rasvane kut `ülge rasva pütt, äi ta lεhe sihanse rokale mehele Emm; võta `eesele mees Mar; kui on `paĺlo pihelga `marjo, siis vanad tüdrokod saavad mehele Kul; Niikaua loodan ikka veel mehele minna, kui või suus ää sulab Mär; neli tütärt oli, kõege vanemale `võeti meess Vig; läks lese naesele mehese Aud; üks meheta naene PJg; `ränka ää mi̬i̬s mul `oĺli Hää; mies käib naese jala alt läbi (naine on võimukam) Ris; ta on mehe püksid oma `jalga võtt (hakkas perepeaks) Kos; Teised `kindad pruut́ jägas mee sugulastele Amb; eks me kõik aidand teda mehele `panna; minu mies tegi ise teĺled VMr; tämäl one poeg ja tütär ilma mehetä Kod; minu mi̬i̬s oli vääga `tiadja Pal; mi̬i̬s on naise pia Ksi; tüdrik läks `jõuka mehele Vil; nüid vahetave mihi nagu `väitsi Trv; si̬i̬‿o neli mi̬i̬st ärä pidänu; tüdriku tükive periss naiseliste meśte manu Krk; miu mi̬i̬s ka `oĺli siss nu̬u̬r poiss, aga temä es lää `pu̬u̬lba õdagu `kõŕtsi, et kalliss õdag om Ran; miu mi̬i̬s `olli jo kalami̬i̬s, käis iki kalal, ku `aiga sai; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst; mia `tahtse, et miu mi̬i̬s iki `kirvega kah mõśtass midägi tetä Puh; käokirjät `lindu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa; nüid om täl mehetä kuus last; ku ma nooren ei ole mehele lännu, mes mä siss vi̬i̬l vannu iki mehele `ot́sma lää; vanast mugu `mińti ärä mehele, kui ka mi̬i̬s `vasta mi̬i̬ld `oĺli Nõo; `vaeste inemiste latse küll olliva, aga lätsivä mihele, saeva kõ̭ik kõrralise mihe; `väega ää om, ku mi̬i̬st-naist üte meelelise om, siss elävä nigu latsepaar vaguste Rõn; a võta˽sa hinele mi̬i̬ss, raha ju̬u̬ `maaha, esi um näläne Rõu; mul um mehe tett pińk, um kõrraline pińk Plv; `tüt́rigulõ `üĺti, et sü̬ü̬˽sa leevä ots, sõ̭ss saat külä `otsa mehele Vas; viiś [tütart] laśk ärʔ mehele Lut || piltl Sie `sukrutuos on mehele `pandud (ära lõhutud) IisR; Mis see sada rubla, selle paneb ühe linnekeimaga mehele (kulutab ära) Kaa; Poud pani viljad mihele (rikkus viljasaagi ära) Emm; Si̬i̬ om miu kasuka mehele pannu (ära võtnud) Trv

3. a. (soolisust rõhutamata) inimene, isik; asjamees, tegelane kahe mihe `soidame ja vahel `kolme mihe [kalale] Jõe; ma olin esimäne mies siis neid (kanu) sielt `suitsust läbi `laskema [nõidumisel] Kuu; Kes `kautas - - sie pidi `uuesta mehed tegema (kaardid jagama) Jõh; söja ajal ju suured mihed (valitsejad) `antsid üksteisele abi; iga mees töi [Rootsist] kaksteisend vakka `soola Jäm; kui kadrid kεisid - - siis keedeti ikka `palli - - nendel oli sur pallikot́t ka `kaelas, üks oli pallikoti mees Khk; Pärni küla mihed olne juba rugise läind Kaa; Köljala rouva olnd `kange mees küll Vll; `Meite mehi läks ka siit tüki kaks või kolm Pöi; nee oo täide maade mehed kõik‿ne neli peret (talud on poolitamata) Muh; Suku mees (Suku pere) läks `heinale Phl; talupojad olid suurema mehed, aga teised olid `väiksema mehed või saunikud Mar; lubamene oo ea mees küll Mär; `präigu ei ole meest, kes põllu `peale läheb Kse; `tõotis koa iä mees Tõs; ema, tema oli `kange mees, `roovis rukist HMd; kuuendiku mehed olid kahesugused: ühed olid kolmepääva mehed, teesed olid kuuepääva mehed Kos; minu majas ei ole vaja kergelda, mis mul ikke on, seda tiab iga mies Sim; näd alate kahe mehe (kahekesi) panevad `leibä ahaju; egä koevamua mi̬i̬s `võrku ei võta Kod; rot́id lähväd perästiku nõndagu mehed Oru poole Vil; vanast võis igä mi̬i̬s püündä kalu Trv; si̬i̬‿o suurte meeste (rikaste) asi Krk; ku latsele amet `säĺgä `aetass - - siss ütledäss, et ää käsi `enne `aada `käissede, muidu saap korakäe mi̬i̬s (vasakukäeline); `meie mehe om maesamaa mehe, ni̬i̬ `peĺgävä vett `kangede; vigel om maan, tõene ää mi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo; üt́s `lihtne miiśs sinna (kohtusse istuma) ei˽saa minnäʔ Har; mul oĺl iks śaal `sääntsit hüvvi `mi̬i̬hhi, kiä mu i̬i̬st kõ̭nõliʔ Vas; poṕs oĺl vanast vakama mi̬i̬ss, mõnõl oĺl kat́s kah Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se; kõik olnuʔ `hüästele `küńdjä mehel (põllumehel), timä rikass olnuʔ Lut b. (muudest olenditest) Sääsk on mies `mihkli`päiväni (siis sureb ära) Kuu; Meite mehel oopis teine kuraas, kui lapsed meitele tulevad (koerast) Khk; jöe emand (musträstas) öunapude kallal on sügisel `kange mees Vll; Üljes va mees äi soa veel all iŋŋata, ta pistab ikka nina vee `pääle Pöi; Tärrεεstad (hallrästad) aa sügise kanged mihed ouedest marju sööma Emm; hundid `tulled kahe mehega mereld (mere poolt) Phl; mis teie `väiksed mehed tegevad koa (mesilastest) Mär; Anõdõl ond üks mies ikka `vahtis Khn; oleks nüid ta ia mies ammustand, mis sellest oleks saand (ussist) JJn; `kärbläne mi̬i̬s om härmä võrgu `külge jäänüʔ Rõu c. (mehekujuline) linaseemnesard `Tehti `kuprad väĺlale meheks, teivaste vahele `pańdi `kordamiisi `kupraid ja `õĺgi ja `siuti õlesidemega `kinni; `siemned pannasse mehesse Amb Vrd mehis

4. a. (vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände jne) Miest `arveda abemest, naist `tunneda tanust; Kaik ei ole mihed, kes `püksü `kandavad; Mies `kündäb, aga vagu järele ei jää = laev merel Kuu; Mies lähäb lakka, liha`vaagen pää pääl = kukk Jõh; param vana mihe abeni all, kut noore mihe ruusigu all Khk; Mees `silmas, völg `meeles (võlausaldaja nägemine toob võla meelde) Emm; Mees maa all, abe maa pial = kaalikas Han; mi̬i̬s lätt `mõtsa, naine nabapidi seĺlan = lähker Hls; kuda mi̬i̬s, nõnda vanger (kui korras on peremehe asjad, selline on ka peremees ise) Ran; Mi̬i̬s issob enne obese selgä, siis paneb valjaid pähä = ahjuluua valmistamine Ote; Mi̬i̬ss ollõv naasõ pää, naanõ mehe kaal Urv b. (eufemistlikke vms nimetusi, väljendeid) `Lääne mies (nälg) majas Vai; maias mees (nimetissõrm) Muh; `eilne mees `akna taga juba (hommik käes) Mar; `eilne mies jo õues (päike on tõusnud), `tõuske üles JõeK; Kos talus vai majas on laiskus ja ooletus, seal vahib see kõllase suapa mees (nälg) ühte lugu värava taga Trm; iiläsine mi̬i̬ss om jälle vällän (koidab) Har; Latsi hirmutedi, et haĺl mi̬i̬s tulõ Rõu; rikka mehe rat́til ommaʔ valusaba täheʔ, `vaese mehe rat́til mustõbaʔ (Suurest ja Väikesest Vankrist) Se; üldäss, et pikkesega lü̬ü̬ suurõlõ mehele (kuradile); `tääbmä um haĺl mi̬i̬śs ussõh (tuleb külma); kõvõra meheʔ (vorstid) Lut c. tihedalt koos, üksteise kõrval sie on kõhe mies mehes `kinni - - nii tihe `kuusik; `ninda pali `rahvast, et mies mehes `püsti `sõisasivvad; `palgid õlid `püsti `pandud mies mehe `kõrva Lüg; Silgud lapida tahenduse `pääle ilusti mees mehe körvale `kuivama Rei; nii `paĺlu `seeni, mees mehe `kõrves Mär; suletüid (soolatüükad) käe pial, nii täis et mees mehes `kinni Var; kirik oli rahvast täis, mies mehe kõrvas Koe; kui parass vili, tulep mi̬i̬ss mehen, siss om pää ilusa Kam

mehike1 dem < mees õle ikke täismies, ära‿nd õle mehikene `vaide; tämä mehike ei tõhi jua mõjalt ku puu `lehti päält Lüg; aga ta mehike sai ikke küll kahju (sai peksa) Mär; oli üks löheldane mehike Juu; Kierenski oli `pehme mehike, ta `soatis koardivää polgud minema ja jät́tis naispataljoni oma `kaitseks Kos; no küll tema mehike sai koa `vaeva näha Koe; sinusugusid mehikeisi igal pool Trm; mehikene one veeke ku järi jalg; `ütleväd küll, et mehine mi̬i̬s, aga kas nääd one kõik mehised, mõni one mehikene Kod Vrd meheke(ne)

migägi migägi g `miŋŋegi miski Migägi ei edene sinu kääs; emä igä laul sidä, sel oli igä migägi viis ka; Migägi `haigus on `kallal küll; Näid (ravimtaimi) tule `vaide `tundeda ja `tiedä, migäs `miŋŋegi jauks `tarvida Kuu

muhelema muhelema hajusalt R(-mma Lüg Jõh), Jür JõeK KJn Puh(mo-), muhelõmma Vas, mohõlõmma Rõu; pr (ta) muhõlõss Krl

1. mõnusalt, rahulolevalt omaette naeratama `muudku muheleb `vaide, aga mitte midägi ei `ütle Lüg; Taat `armastas omaette muheleda Jõh; muheleb `enne, kui akkab `reakima Jür; muheleb aga `peale JõeK; egä asja üle ta muhelep Puh; Ku naanõ murõlõ väha muhõlõss, sõs mehele kodu kullatsõss saa Krl || mõnusalt aega veetma siis `pieti igä üks tund ehk paar videlikku, kas siis muheletti kodu oma perega vai `aeleti `vuodess vai `mendi `naaburisse Kuu Vrd muhalema

2. õhetama Noorõʔ meheʔ tulli, Kati nakass nii muhelõmma Vas

murdu `murdu Lüg Vai Jäm Khk Kaa Pha Pöi Muh Rid Mär Han Saa Ris Juu Jür JJn VJg Trm Kod Plt KJn Pst Krk Nõo Kam Har Plv

1. murruna, suure hulgana kerikus ja `laatadel õli `rahvast `murdu kuos Lüg; enne oli inimesi `kerkus `murdu, nüid paĺlast möned Khk; Kui inimesi `murdu, siis veib pailu nägemata jääda Kaa; Kus oli ikka rahvast koos, just naagu `murdu Pöi; sii on rahvast sui `murdu koos Rid; rahvast tuleb `murdu kokku Mär; Loomad joosid veeküna juure murdu kokku Han; `õune `oĺli `murdu maas, aasin roobiga kokku Saa; kiriku `juures oli rahvast `murdu koos Juu; Kärpseid kohe `murdu apupiima kallal Jür; Pidid ausalt rahvaga ringi käima, siis tuli [veskilisi] `murdu kokku Trm; `põõsid nigu `murdu, `paĺjad `põõsad Kod; Poisse oli ümmer murdu. Kui neid ülepää murdu pailu‿m, egä sis kige paremed valide‿i saagi Pst; kive nõndagu `murdu kogusen Krk; Rahvast om õkva murdu, serätsen rahva murrun kaob sul tõene käest ärä Nõo; mägesit nigu `murdu Kam; rahvast om nigu `murdu `täämbä siiä kokku tulluʔ Har; rahvast oĺl nigu `murdu ku̬u̬h Plv Vrd murduna, murdus1

2. ägedalt kuer jokseb koe `murdu kallale, kui teine `mööda sõidab JJn; kuer `aukus `murdu ja `murdu VJg

muud|kui muudkui Jõe Kuu Lüg Rei Mar Kul Tõs Aud JõeK KuuK Pee Koe VMr VJg Äks KJn Ran Nõo, muudku R(-o Vai) Pöi Noa Rid Mär hajusalt Pä, Pee Kad Sim Trm Pal KLõ hajusalt eL, `muutku LNg/-o/ Kul Saa Puh Nõo Ote Vas Räp, `muuku, muuku Vig Saa, muugu Kod Krk; mutkui Mar Aud Amb JJn Pee Plt, mutku Muh Mar Mär LäEd Vän Tor K Trm MMg Trv Hls Vas Räp Se, `mutku Jõh IisR Vai Vig Han JJn hajusalt T(-t́- Ran), Rõu/-t́-/ Vas Se/-o/, mukku Lüg PJg Nõo Kam Kan, muku Vig Var Aud Ris/-o/ Kod(-o) Äks KJn Hls Hel T Urv Vas, mugu HMd Kod Ksi Krk T V

1. aina, üha, ühtelugu ta muudku kuttistab `naeru Jõe; muudkui pian aga `pilpaid tegema; mehed muudku `katsuvad oma ramu Lüg; tämä `mutku plädiso Vai; `vardad olid käe, muudku kudusid Rid; kõik‿se pääva muudku plagistab `vihma sadada; mutku `vahtivad üksteese `silmi Mär; piitsames oli `keskel ja `muuku `sähmis `pihta Vig; Lapse uni oli kua rikutud, `mutku nuttis Han; aesa kellad ja rõksud olid obuste `külgis, mutkui läksid larinaga Aud; mugu `aksid tulema uksest `sisse - - tuba oli `poissa täis HMd; ku toobi kätte soab, mutku `kallab kõrisse (joob palju) Juu; ega tal ei old üed ega `pääva, mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg); `mutku sai sõtkutud teinep̀ole ja teinep̀ole, kui lina`varssi masindasid JJn; mutku `mangub ja `mangub nigu ull Koe; mutku vedelevad muidu VMr; tema muud kui töriseb VJg; nevad muudku magavad Trm; tämä muku liha rehib süädä Kod; metsas on aĺlikas - - muudku võta vett, vähämalle ei jää Pal; jänesid oli mets‿s küll, mutkui `käidi neid `lasmas Plt; Ei nüid põle `aega `ringi `vahti, mutku vehi aga `loogu võtta SJn; akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; `õige ätsakas om si̬i̬, muudku norib tülü Pst; No `kaśsel om nüid põli, kõtu om täis ja muugu makkave siruli Krk; Mõne mihe tükisse muku viina manu Hel; käis mugu ossele enne Ran; temä `mutku irvitäb, `amba ireveli; kae muku aegu tuleva, magada tahass; ku ta `kõńse, siss `perse tuhara mugu värisivä Nõo; va rabeda lina - - mugu läävä enne `kat́ski Kam; muku ojass `enne ja es ole midägi `rohtu ka `tälle `anda Rõn; lehmä˽tänitäse˽mugu, mitte ei sü̬ü̬ʔ Kan; tiä mugu kõnõlõss õnnõʔ Krl; `mut́ku˽pagõsiʔ inne Rõu; mitu `päivä oĺl varsakõnõ rehe all nulgah, `mutku värisi inne Vas; klaasiʔ tilisivä `muutku korvih Räp; `mutko kirmaśket pite õ̭nnõ laśk kui hüä laadohobõnõ; timä mudgu tege, mis tä taht Se

2. üksnes, ainult (ka möönva sidesõnana) piad jäid [räimedele] `otsa, muudkui `kurgu alt nied `suoled `vueti `väĺja Jõe; mida nie `nuored tegivad muudku `nalja VNg; läbi `vilja ei saa `menna, muudkui mene `ümber; õleks õld `nuores ias nii ia elo ku `präigu, et mukku `kiigutad `põlvi `vaide Lüg; Ega mul kedagi viga ole, `mutku et jalad on vanad IisR; muud es ole - - muudku et kodu`käiatest, `painajatest ned jutud olid Pöi; meitel ei olnud taŕvis mette `riisuda, muudku kaare `tömba ilusti ärä Noa; `seltsis `mängisime, muudkui mina olen [veel elus] Kul; jahud `ańtsin ää, muudku kot́i sain tagasi; ei ma näind kedagi `teisa, mutku see oli üksi Mär; eluaeg koha`peälne, `mutku `metsäs vahepeäl olen köind Vig; põle muudkui kondid Tõs; `mõistlikud `lapsi on ää oida, uĺakid muuku `vaata ja keela Saa; ei ta (uss) oln külm `ühti, muko va tüma oli Ris; muud tema ei tee mutku `riidleb alati; mutku apud silgud, muud `maiust põle Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; sie [kivi oli] nisuke lage sile pialt - - mutku natuke kallakille KuuK; mõnel üks oli õppind kuer, mutku kuer `vuataski `karja VMr; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; emä õli muku luu ja nahk Kod; anid ei tea kos pesitavad, muudku nääd, et läbi lähävad; `valge lepp on muku põletuse puu Äks; egä‿se ole muudkui õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud; mina ei käind muudku valla koolis KJn; ega `unda paĺlu tõise kala ei võta muku avi Hls; `õiget `viisi `niitä ei saa, mugu koobitse nii‿sa·ma Ran; mul om langa ärä kõ̭ik `tu̬u̬du ja tettu, muku vaja kudada Puh; piimä `sü̬ü̬ki suguki ei söönä, `mutku liha ja `vorsti; mugu `kakleb ja kisub `enne, muud ei mõesta tetä Nõo; nüüd muku ooda enne, konass tulõ tu̬u̬ perämäne peigmi̬i̬ss Ote; tiä ei ti̬i̬ midägi, muudku `aigu viit õnnõʔ Krl; Tu̬u̬ kirst tet́ti säänä nigu˽noʔ um lehmä ruih, mugu˽kaaś `pańti ka˽pääleʔ Rõu; toolõ vanalõ perremele `ütleseʔ, õt midägi näe õs, mugu tammõ ja kat́s `tsirku tammõ ladvah Se

3. (rõhumäärsõna:) aga, vaid muudkui sie - - `karja maa on `puudu mul Jõe; `saima vähäkene vanemast, muudku akka `karjas `käima VNg; kas `tahtsid või ei tahnd, sellest ei küsitud, `muutko tulid kokko LNg; mutku lähäb pimedäks Mar; meil si eenämä liki, muuku võta vikat käte ja anna valo Vig; Oli väsin, `mutku võta jalad `seĺga ja mine Kause `soose `loole Han; lapsed koa, no kus sa paned - - muudku võta `metsa ligi Aud; pane `rõõvad `seĺga ja `muutku mine Saa; toit oli seks aeaks `vaĺmis, kui kirikust sai `tuldud, põle mutku akka `sööma HMd; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; muud kui katsume oma `jõudu Koe; egä `koski ei õle, et laud on eden, muku sü̬ü̬; muku‿t (muudkui et) teen, et tämäl kerem Kod; kevädi muku temä lähäb Viĺländi KJn; tema ti̬i̬b mutku oma `tahtmist Trv; inimestel pikä vitsa käen - - a eläjä `mutku lähvä; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; karjuss laśk `lu̬u̬mel tõese viĺlä ärä sõkku ja peremi̬i̬s muku massa `trahvi; `kärbläsi nii paĺlu, et `kartuli puder mugu mustass Nõo; joba [rukkitera] kõva - - mugu tsiŕp `siśse, ei tohi enämp `u̬u̬ta Kam; mukku me esi olõmi `lambapää, olõmi är unetanuʔ Kan; muudku minge `maadlõmma, siss näet, kuass kõvõmb om Har; ku kanapujaʔ oĺli˽siss - - `suĺgi inne löüse, haugass muku sei Vas

4. (sidesõna:) aga, kuid [põldpüü on] tedrest aga pisem, mutkui ikke põllu lind Amb; `riideait one ja viĺjäait, muku üks uane; mul õlesi vaja vedeldä ja elädä, muku kohe sa lähäd Kod; meil oli ka nõnna tühi ruum rehetua taga, muku meie tegime `kińni Äks

mõisnik `mõisni|k Ote, g -ku Pöi Muh L Ris Juu Kos HJn JMd Pee Koe Kad VJg TaPõ Plt KJn Vil Hls Krk Hel Nõo Kam Plv Vas, -gu Trv TLä San Urv Krl Har(g -ka) Rõu Räp Lei/-ž-/, -kku Hlj Lüg Vai; `mõisni|ḱ g -ki Rõu Plv, -gi Rõu Vas; `mõisne|k Rid, g -ku, -ko Mar; `möisni|k g -ku Jäm(möi-) Khk(g -gu) Pha Vll Rei Ris; `moisni|k Jõe, g -gu Kuu VNg(n `moisni|kku), -ga Vai(n `moisni|kka); g mõisniku Rak, `mõisni|ga, -ki Se, pl `moisnikk|ud, -od Vai mõisaomanik laev tuli `siie `randa, `moisnik sai tasu `selle iest Jõe; Lobeda jo [see söömine], ega sie `moisnigu vara pole Kuu; talumies, ke jo muretses `endale `suured maad ja `suurema talu, seda `üeldi siis talupoja `mõisnikkust ehk `allist parunist Lüg; `moisnikkud olid `kanged `peksama; rikkad `moisnigad Vai; niid oo `möisnikud keik kadund, `möisad kääst ää `vöötud Khk; see mees elab küll kut `möisnik, köik asjad kää Vll; `mõisnikude lapsed [olid] `riides, kut nüüd kõik käivad Pöi; `mõisnekkodel `enni paĺlo `rista põlnd, need `maeti kõik `sõnna kabeli `alla Mar; elab kui `mõisnik Mär; se‿o vana `mõisnike keller Vig; `Mõisnik rohelise kuuõga (leivahallitus) piltl Khn; isiennast täis inimene `olla, [mõtleb endast] mina ja `mõisnikud Aud; `mõisnikke oĺli kihelkonnas ikki mitu Saa; `möisnikud läksid aga voerusel `jälle, kellad ja krapid peal keik Ris; `mõisnikud kadusid küll, aga või see elu paremaks läks Juu; [viina] vabrik oli ju suureks kasuks `mõisnikudele Kos; sõda siis võt́tis kõik - - ära need `mõisnikud või parunid, nende mõesad ja Pee; `mõisnikudel olid oma vapid Koe; mis sie `mõisnikusse mõjus, kuda ori elab VJg; sul kõht ees kui `mõisnikul Trm; tuli `seie, õli üks lehem ühe sarvegä, viimäte läks siin `mõisnikuss (sai rikkaks) Kod; meil oli‿sin nisuke kroonu elu - - meil ei olnd `mõisnikudega tegemest Äks; kel suur talu kääs, see oli ka juba pool `mõisnik Lai; enne pidid `mõisnikul `maŕju `koŕjama, sis said pileti, sis `tohtisid `endal korjata Vil; `mõisnigide valitsuse aig Trv; talurahvass tahive `ku̬u̬li asute, `mõisniku es taha luba `anda Hel; küll om ää, et nüid ei ole `mõisniga Ran; `mõisnigidel olliva urda peni, nu̬u̬ - - aeva jahi pääl jäńessit ja `kõ̭iki Nõo; Vanast oĺl jo `mõisalõ `massa˽maiõ i̬i̬st, sõ̭ss oĺl jo `mõisnikõl suur võim Urv; eläse˽kõ̭iḱ `hirmsa rikkadõ, niu˽`mõisnikaʔ Har; mis taloinemine uma maa päält sai, tu̬u̬ pidi `mõisnikile arʔ `andma Rõu; mis `mõisnikel viga elläʔ oĺl, kõik oĺl nääde käsü all Plv; vooĺat́sura (priimees) ku võt́t `mõisniga alt naist, siss maśs herralõ kat́skümmend viiś `ruublit Se Vrd mõisnink

mõla mõla Hlj Lüg Jõh IisR Pöi Muh L K I eL(p mõlla V), möla Kuu/-ä/ Hlj(mä-) Jäm/-ll-/ Jaa Emm, mela Kuu VNg Vai, mola Hlj Vai; pl `mölläd Vai

1. sõudmis- või tüürimisvahend (ka pikem aer paadi tõukamiseks) `pargal one melad VNg; pikkad mõlad, `neiega `aerutatasse vie pääl, `aetasse vene edesi Jõh; Mõni üüab paadi `airu ka mõlaks Pöi; pikk mõla, kellega lükätässe, sellega sõuda ei saa; `istudes `sõutasse `aerudega ja `püsti mõladega Mar; sõudasse jo mõlaga, kui naa üks lääb üksipäni, sis oo üks mõla Vig; venel oli teine pikk mõla ja teine oli lai lühike mõla; pika mõlaga `sõuti, kus `põhja ulatas Kir; pisikesed käsilootsikud on ike ühe mõlaga Vän; mõlad, kellega `poati mäda vett soab ajada edasi Kos; lootsikus on mõlaga `sõuamine Ann; mõla suur pikk ja ots tehakse laiast labida `muodi, sellega lüöb vett taha `puole Kad; viis mõlada on suures `vennes, luotsikus on kolm Trm; venet lükäb mõlaga Kod; ajori, kellege sõuvave, mõlage tõugates Trv; enne `võeti mõlad `vennede, siss `lasti kale `siśse Ran; noodal ollu mitu inimest, nu̬u̬ nakanuva mõladega sägäle pähä `pesmä Puh; loodsikul `olli tõene mõla tõesel pu̬u̬l, mõladega sõvveti Nõo; mõla om mõla `raude sisen Ote; ma˽taha lood́siguga üle i̬i̬ `sõitaʔ, kas mõla omma˽ka lood́sikun Har; aaŕoʔ, kellega sõvvõtass, mõla om, kellega toogatass; `tõmbasõʔ nelä mõlaga Räp

2. laia labaga segamisriist Kuhu sa minu `siebi `keitämise mela oled viend; Pesu vajutamiseks `kiemise ajal oli puust `tehtud mela Kuu; kui siep lüöb `katla `küllest `lahti ja mela `küllest `langeb `lahti - - siis on siep `valmis VNg; `leiba segan `leiva mõlaga, `käega `sõtkun `vaide Lüg; `Värvimise jaust õli mõla Jõh; enne oli ölle möla, sellega liigutati Jaa; õlle meśkit aetasse koa ikke mõlaga `seita Mär; puust `seoke mõla oli - - mis käe oli, see oli ümmarguses `tehtud, mis segas, see oli lai Tõs; leva juurt `pańti mõlaga ja roka juurt; igal öhel oĺli mõla - - teine mõla oĺli seebi `keetmise jaoks, teine leva ja roka tegemises, meil oĺli mitu mõla Saa; mõlaga segatakse leiba taenast, õlle `meśkid koa Kei; [leivataina] Kloppimise jäuks oli nii pikk nisuke puu mõla, kahe `kääga kõvast said ikke `kińni võtta Amb; mõla on kui `suĺpi kiedetakse `uostele, vett liigutada JJn; magusapu `leiba `tehti kolm `pääva, teesel pääval klopiti ää taenas mõlaga Ann; mõlaga jo naised liigutavad sia `süemist ja `siepi ja Kad; mõla, kellegä künän obessele rokka tehässe Kod; siuke puu mõla oli, sellega `eśti segasime leiva tainast Ksi; mõlage lopitse `leibä, tetäs säänte lai lapi, sellege pessetse Hls; `tüt́rik `iste mollin, `olli - - pudrusegämise mõla käen ja sõud nigu suure vi̬i̬ pääl Nõo; seebi `ki̬i̬tmise manh om mõlla vaia Har; leevä mõlaga klopitass leevä kohetust Plv || Vana`aegased või`maśsinad olivad kahe mõlaga (tiivaga) IisR

mängu|aeg 1. mängimise aeg Lapsepöli oo ju see mäŋŋiaeg Kaa; mäńgu aeg sol `ammu `möödä Juu

2. loomade paarimisaeg `metsist saab `vaide keväde `mäŋŋo ajal `lassa Lüg; kui tedred kebade kudrutavad, siis `öötasse: see oo tedre mängu aeg Mär; kevade on tedre mängu aeg VJg; linnu mängu aeg Trm

mätas|karu väikest tõugu karu metskarusi kaks `seltsi `vaide on, suur karu ja mättäs karu; mättäskaru on `kange murelase pesi `kaapimaie Lüg; sa oled nagu mätäskaru, jäme ja lai Juu; mätaskaru [on] paksu säkkaras karvaga VJg; si̬i̬ olli väheline [karu]- - mätäs karu Hls

mögin mögin Kuu Lüg JõeK VJg, g -a IisR Vai Kaa Mär Saa Kad Trm, -e Käi Krk, -ä Ran; n, g mögina VNg

1. mökitus ei tea kas lammas oo talle toond, tegi seal niisukest möginat Mär

2. möga, jama sial ei saa `arvo midagi, `muudku üks mögin `vaide Lüg; älä uso tämä mögina Vai; ei taha siu möginad kuulata änam, kas sa lõpetad oma mögina ükskord ära Saa; Kas sina - - aru kah saat sellest möginest Krk

3. möks, püdel mass Mis mögin sie on, kas supp vai `putru, aru ei saa IisR; Kas sihuke mögin `süüa ka `aitab Kaa; mia seda möginad küll ei taha Saa; tie on mudane, nagu möginad täis kõik Kad

nabul2 nabul Kuu Kad, nappul Kuu, g -a a. vikati käepide Löin `paksu `heinä `niitäjes kohe vigastime nabula puruks; Moni tegeb vigastimmele kohe kaks nappula Kuu; poiss - - tegi uue nabula, nabul peab olema kõvast puust Kad b. puupulk, puutapp nappulad, nie oo vähikäsed puu`pulgad, `näiega panid vana aja `tiislärid kaik kabi`lauad kogu; Lau `lauad kaik ilusast `päälästikkü, muudku pane `vaide alade nappulad vahele, et‿ei `halle lähä Kuu

nagi nagi R hajusalt S, Rid Mär Kse Tõs Vän Tor Hää Ris Kei Juu JMd Koe VJg IPõ Äks KJn Trv Hls Krk uus Puh Nõo Kam Rõu Plv

1. pulk, konks vm ese millegi riputamiseks, varn `potra`sarvest teha nagisid Jõe; mene tuo nagi‿pält rädiku VNg; `riided `vaide on nagis, obose `taŋŋid ja sedelgad `käivad `varnas Lüg; meitel on ikka nagisid ka seina pεεl Khk; Ooste riistad ripuvad - - nagi otsas Kaa; `Voata, ju seal `kuskil on nagi, pane `sõnna nagi `otsa Pöi; nagid on tugevad Rei; põle sii nagisi, kus `riided `panna Mär; `pańni mütsi nagi `otsa Tor; meil nagisi põle, lü̬ü̬d naela seina `siśse ja ää küll Hää; need on ostetud nagid, aga muist `tehtakse puust Juu; pane müt́s nagi `piale JMd; panen `riided nagisse Iis; nina kui nagi (ots ülespoole) Lai; Pane kübär nagi `otsa Krk; Nagid om iks egäl pu̬u̬l vaja Nõo; panõʔ rõivass nakki Plv

2. vabe, puu võrgu kuivatamiseks `räime `vergud `panna nagide `peale; suvel `voeta kived ära, siis on `kergemb [võrke] `viia üless nagidelle Jõe; mõni tegi siis nagid `jälle - - `pańdi `sinne `piale `jälle [võrgud] `kuivama; kui sai ige verk `kuivaks, siis `ueti kohe nagist maha - - egä `lahtiseld `verku `päivä `otsa nagiss ei `pietud Kuu; lestvörgud pannatse nagide‿pele Mus; kilu`võrkudel olid änamasti nagid Rid; kus silgu võrgud peal kuivatakse, ne `üitakse nagid Ris

3. vankriredeli tugi – Krk

nahk nahk g naha üld(n `nahka VNg Vai)

1. inimese ja looma keha õhuke tihe väliskate [riided] `hierusid `sääred nahata Kuu; siin `reie pääl emä `tuodud `nahka ei õld (sündimisel saadud nahast), `sõnniku `aŋŋu vars õli kõik ärä võttand; uss ajab küll `nahka Lüg; nahk viab `volti, siis on vanadus Jõh; igine `nahka sügelö Vai; nii paks nahk kasund püu pesa (peopessa) Ans; kui sa teo `leiba olid ära `sötkund, siis `tεεdsid, et nahk oli märg `selgas Mus; Sai ikka ka mehemoodi tööd virutatud, nönda et vötis naha leemetama Kaa; Lutsu ja aŋŋeral on paljas nahk, soomust pole Pöi; nagu ane nahk ihu peal, nupilene Muh; ärgu nad joogu suja nahaga `külma vett, jεεvad `aigeks Käi; Mul oli nii külm, et nahk läks - - siniseks Rei; päe põletas `kangest ää, nüid aeab `nahka Mar; nahk on mõraskil Kul; nahk on pealt narmaskil, läks robelise kibi `vastu Vän; tandsivad nahad palavass Hää; kää nahk vähä `kat́ki - - nahk on `nilges Nis; on nihuke kueva nahaga inime, tema ei akka `kergeste igistama Juu; ära aa oma `nahka soojaks JMd; sie tüö võtab naha märjaks Koe; üht kubeme kõhu `nahka oleme (oleme sugulased) Kad; `tüetasin nii, et nahk `auras VJg; jala nahk on paks Sim; uśs aab naha maha. ma ise õlen nähnud uśsi `nahka - - uśs lähnud ärä, muku nahk muan Kod; mägra nahk on nagu siili nahk teravate okastega Äks; `tööga tuleb pihu pesasse ka nisuke paks nahk Lai; nahk `oĺli `kipra tõmmand Vil; nüid akkab `terves `saama, nu̬u̬ŕ nahk `pääle kasunu Hls; vana inimese nahk, mitte veri `väĺlä ei tule Ran; mul om nahk kõ̭iḱ köbrän joba Ote; nahk om ärä `audunu Krl; noʔ olõt nädäli `aigu [puid] `lahkunuʔ, noʔ om `sõŕmil nahk paksuss lännüʔ Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd Rõu; nahk um `lämmäss lännüʔ Plv; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; luts keedetäss kõgõ nahaga Se

2. a. kilejas kattekiht, koor, kest `Kiedetud `piimale tuld juo nahk `piale IisR; neil (kooreta munadel) ei ole muud kui `nahka vaid pääl Vai; rugi `üigesel on nahk `ümber Khk; siis keedetse, et `ernel nahad pealt ää tulavad; ma pane nee `tuhlid nahaga `sisse, mis sa viletsad koorid veel Muh; ploomil‿o nahk, tä oo õhudam kui õõna koor Vig; Supil, kui `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; odradel ja kaertel on kesi ehk nahk pial, sial sies on tuum IisK; nahk on igal teral pial - - õdrateral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm; muage vesi, `sinna `tõmbab `piäle nõnnagu kullanaha; aĺlituse nahk tuli `väĺjä lüpsike naa (toru) sidess Kod; sial pidama i̬i̬s olema nisuke nahk, si̬i̬ minema `kat́ki (neitsinahast) Ksi; süĺt ei ole vi̬i̬l `üibenu - - om veedike nigu `nahka pääle tõmmanu; `voŕstel `oĺli nahk õhuksess lännu, lätsivä laḱka nigu `lardi Nõo; puul om nahk jo kinni, päält `pi̬i̬tri päävä, sõss om nahk kinniʔ Har; `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä (rabarberist); Ku sõ̭ss `sü̬ü̬mä `naati, sõ̭ss ega üt́s tõmmaśs esiʔ umal `kartolil tu̬u̬ naha mahaʔ Rõu; liivamaa pääl ei kasuʔ kańepel `nahka `pääle; ploomi pääl om nahk, ubinal õks um ku̬u̬ŕ Räp || (õhukesest jääkirmest) nahk on üle juba Kuu; `suures `väinas koa nahk üle Muh b. silmakae seeniʔ ju̬u̬śk silmist vett `pääle, ku nahk `pääle `kasvi Krl; mõ̭nõl kasuss nahk silmä pääle, ei˽saa enne, ku `tuhtri vällä `lõikass Har c. laeva välisplangutus Mõnõl `tehti ennemä relling `vaĺmis, siis akati `nahka tegemä; Vana lae oli - - sellel oli viel korra `viisi uus nahk `ümber `tehtüd Khn; si̬i̬spul on `karneelik, väĺlapul on nahk Hää d. (ühtlaselt pilves taevast) ei ole pilve vahet, ühes `nahkes puha Hää; taevas tõmmas `ühte `nahka, ei tää, kas lähab `saole või Saa; taevass om üten nahan, nüid‿i `läägi [vihm] üle Krk; veda ilma nigu `nahka Har; nakkas `nahka vidämä - - tä õks saa meele ka jo `vihma Se || ku ütte `nahka (vahetpidamata) satass, siss ei saa õ̭ks rükä ka pandaʔ Har

3. looma keha väliskate nülituna, pargituna või esemeks töödelduna kui tappasin `miski `luoma, siis võttasin naha maha Lüg; `Tuorest `nahka pidi `enne puhastama - - siis panivad - - puu `piale `kuivama Jõh; mänin rebo `nahka `müömä `linna Vai; perse oli nahast, nee olid siis `ratsapüksid Jäm; nahad said `parki `viidud Vll; Noorde üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; lõhmuspuu koordega tehasse `nahku `pehmeks; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; Sureb obu, maksab nahk (pole halba heata) Emm; mõned `niitvad `nahke pealt vellad ää Mar; Natuke `nahka, nael `rauda, sületäis puid = vokk Han; pargit `nahkest `tehti `saapu Tõs; Koid `nahkõssõ läin Khn; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku (merehaigest) piltl Hää; mõned, mis `kaĺlimat `seĺtsi nahad, need tehäkse `kraedeks Juu; mu isa tegi (parkis) `nahku Ann; `suapad, mes tehässe linnan, one üäveldet nahass, nahk üäveldätse `üstläsess ja piänemäss Kod; `pastled olid `parkimata nahast Lai; tõhu nahk on `jälle kaĺlis nahk KJn; naha karvapu̬u̬ĺ om kõvep, ihupu̬u̬ĺ om lõdu Krk; latse olliva `nahku `sisse mähitu, et `sõiten ärä ei `küĺmä Puh; ku `kaska `nahku `pesti, siss `olli aput `aisu kõ̭ik ilm täis Nõo; näpitsa vahel om nahk `kinni, siss om ää ummelda Ote; vanast es liigutõ `üit́segi t́sia päält `nahka, a nüüd kül‿võets t́sial nahk sälläst San; naa kablahaŕusõʔ koodil ei pia `vasta medägi, ma `saiõ angõrusõ naha, ma˽panõ tu̬u̬st Har; Ku˽paŕk är˽`jahtu, sõ̭ss `pańti sinnäʔ eläjä nahk `sisse Rõu; `tarva nahk [oli] kaalan Vas

4. piltl a. mes `preksu (maiusrooga) sa `oite `arvasid minu `keitämä, et sie toit naha vahele ei käü; minul oli kogu aja irm nahas, et täna küll elusalt kodu‿i saa; eks meil old samate oma nahk `kaige `kallimb; Ega minugi `seljäst kaht `nahka saa Kuu; ku akkab `riidu norima, siis `ütlen, et mene siit oma `terve nahaga `õige `välla; sie [hunt] jäi ikke nahale, `tõised kuus tükki `lasti ikke maha; eläb ikke vana `kombe järele - - elab vana naha sies Lüg; Mis sa selt nahalt võttad, sie on `paĺjas kui `paĺjas (vaene); Sul omal oli nahk `irmu täis, siis nägid säel `uńti ja `tońti; Nüid oled küll `nahka vedand, akka ükskord `tüöle IisR; `laiskus naha vahel, ep viitsi ennast liiguta Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa Pöi; õpetaea `noomis su naha - - ete tümäks, et sa‿ik parunite sõna pead `kuulma Mär; Kõik läksid [mõisa], nahk `irmu täis Trm; mees on nii `uhke, et ei mahu oma naha `sissegi Pal; `kange irm mõlembil nahan; ma ole toda oma naha pääl `tunnu Ran; papide `ürrämine oĺl irmu `nahka aanu Kam; ku hõel vikat́ om, sõ̭ss lits naha pääle (paneb higistama) Urv; tõsõ sai laadan tappaʔ, mina `päśsi teŕhve nahagaʔ Har b. (väga kõhnast olendist) Mis sa sealt tapad, omal siga kut nahk Pöi; [ta] Oo naa ää kuin, nagu nahk veel järel jään; Oli `aigemajas ühna nahas läin Han; üks tükk `karva, teene `nahka, ädäpäräst kondid ühüs `seisvad Tõs; sü̬ü̬b, mes tä sü̬ü̬b, ühesugone nahk alate Kod; mis sa nende `nahkege tegem akkat (kõhnadest loomadest) Krk; mes sä noist `nahkust `kisku lased (öeld emale, kes suurt last veel kokkutõmbunud rindadest imetab) Nõo c. (halvast, kadedast inimesest; ka halv üleajateenijast) [need] on `piiri`valvuriks üle `teenind nahad Jõe; Ta on `irmus nahk, koppika käest ei `anna; Oli paha inimene - - igavene nahk IisR; Juhan pidada nahaks `jääma Kaa; sa kuradi nahk - - si̬i̬ paab juba `sõitma eden Kod; Sa oled vana üibenu nahk, ei viisi midägi tetä Nõo; mis seräst `nahka kõnelda Kam d. (kõhust, selle täis või tühi olemisest) kui on jo `süödü ja `juodu, siis on nahk täis Lüg; `Vaatab, kuda oma nahk täis `saada IisR; Nüid on nahk täis, pole muud kut magama Pöi; Küll on nahk ele Vig; juba obuse nahk täis, mine too tä ärä Tõs; no koerake, kas ladisid nüid oma naha ka täis Sim; pane nahk täis, sõss mine ja lü̬ü̬ `einä jälle Krk; virut naha kõvaste täis Ran; no om nahk täüs, no võit jäl elläʔ Har e. (peksa andmisest, peksa saamisest) tulid võttid mul kraest `kinni ja sugesid naha täis Jõh; `Parkisid naha `poisil täis IisR; saa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta Khk; Tee sool naha korra tümaks, siis sa tead Pöi; lüiatse mu nahk `lahti Mih; Ma uhmõrda sellel naha läbi Khn; ut́sita sul naha täis, ku sõna ei kuule Aud; sugesin tal naha kuumast VJg; Küt́tis naha palavaks Hää; vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; soomitse su naha läbi Ran f. (kurnavast tööst) eina töö mo naha `peale kεib Mus; `Tõmma nii, et nahk jala talla all `ki̬i̬rdus Hää; `tõmba ommukust `õhtuni, nõnda‿t nahk nuriseb seĺlän Krk; obesed `sõksiva ladet, `sõkmine ańd obestele naha `pääle küll; kissime `vasta tuuld, nii et nahk nurisi säĺlän Ran g. (väljendab laadi või liiki) Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand Kuu; Mis `nahka mies sie on, pettis vai aus mies IisR; See, kes sääl valmis saaks, peab juba teist nahka mees olema, kut ma ole Kaa; minu `nahka, korralik inime Rid

5. ei saa ~ ei tule head ~ suurt ~ õiget nahka kellestki või millestki mitte asja saama Egä senest `poisist enämb iad `nahka ei saa Lüg; Kui `ninda `eĺlitab, kas ta‿s `luodab `poisist viel iad `nahka `saama IisR; laps oo ka ukkas - - saa‿p saa εεd `nahka tast Khk; Poisist äi tulnd ead nahka Emm; Ega sellest nisust head nahka saa, põld jõudis juba üles koostuda Mar; Neist `purlakidest nüid ääd `nahka saab Hää; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; õdra `jäigi `kängu, ei suand `õiged `nahka Trm; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka, aga ega sialt sügise suurt `nahka saand Lai; sest kuradist suurt `nahka ei saa, ta ei viitsi õppida Plt; las ta ellite pähle, ega sellest ääd `nahka‿i tule Krk; ega temästki `õiget `nahka‿i saa, ütte `viisi saesap nigu `ürbunu jälle Puh; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; kogu ~ kõige naha ja karvadega täielikult, kõige täiega Vasdudad keige naha ja karvdega Emm; Ta `pistis sene kogu naha ja `karvadega `nahka Rei; Kõige naha ja karvadega - - pihugi ei jäänu [midagi] Hää; luu ja nahk ~ nahk ja luu (väga kõhnast olendist) obu on paĺjas luu ja nahk Vll; läbi `aetod ja ää tapetod juba nao üks va luu ja nahk (kurnatud hobusest) Mar; ni‿vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk Juu; tämäl ei õle muud ku luu ja nahk Kod; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; vai mul muud om, nahk ja luu Ran; liha kõ̭ik `luie‿pält kadunu, `paĺlad nahk ja luu Rõn; ta om sääräne kõhna mi̬i̬ś, nigu luu ja nahk Har; ku ma seo lehmäkese ośti, siss oĺl tä luu ja nahk Rõu; mitut nahka võtma liiga palju nõudma Vettis selgast mütu nahka Emm; `vaese seĺlast `võeti mitu `nahka Sim; Mõ̭nõ `tü̬ü̬lise käest tahetass mitu `nahka Rõu; naha peale andma, naha peale saama peksa andma, peksa saama Ah et said `jälle naha `pääle Kuu; Tädi õli `kange naha `päälä `andama Lüg; anna poisile naha `pεεle, küll siis vahe vahele saab Jäm; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ärgu ta suitsedama mette öppigu, siis saab naha pεεl Käi; vanal aal olid `mõisade sees inimeste valitsejad, kui sa‿i jõund mette, said naha `piale kepigä Mar; Mina ei ole kellegil naha pial ann, äga põle isi kua saan Han; minä jäen `terve nahaga, tõesed saed naha `piäle Kod; `mõisas kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; poiss tei `kurja, sai naha `pääle Ran; esä küll ois mu, aga emä ańd naha `pääle Nõo; sa ei kuulõ sõnna sukugi, ma anna sullõ naha pääleʔ Krl; naha peal elama ~ liugu laskma kellegi kulul, arvel, kellegi tööst elama Kaua sa mo naha peal ikka elad Pöi; teese naha pial tahab elada Aud; Laseb teiste naha pääl - - `liugu, ega `ki̬i̬gi `seukest `paari ei `võtnu Hää; Teise naha peal liugu laske, iga üks ei sua sellega akkama Trm; [peremees] üteĺ umalõ vellele, et sa elät mu naha pääl Har; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; nahas ~ naha sees olema kellegi olukorras olema või ennast sellesse asetama Noh, Leika nahas niid - - küll äi tahaks olla Kaa; Katsu korra mo naha sees olla Emm; ma‿i tahaks küll nende õnnetumate nahas `olla VMr; nahast välja hüppama ~ kargama millelegi tugevasti reageerima Sa hüppäd kohe nüüd nahast `väljä, ku peigmihelt `kirja said Kuu; üppab kas või nahast `väĺla - - ia meelega Sim; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väĺjä Kod; rõõmu pärast üppab kas või nahast `väĺla Lai; `kargass vai nahast `väĺlä, nii ää mi̬i̬l Ran; nahast välja jooksma ~ kiskuma ~ pugema ~ ronima eriliselt pingutama, mingi eesmärgi nimel vaeva nägema Emä, isä kisuvad vai nahast `välja, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; Sie nisuke rebane, ülemate ies pueb nahast `väĺja IisR; [ta] Roniks kas vei nahast välja, et teistest eese töödega ede saaja Kaa; väga püiab, `töötab, jookseb nigu nahast `väĺla Plt; Nüid om ädän, jooseb vai nahast vällä Nõo; nahka hoidma millestki kõrvale hoidma igäüks vähä joba `oskas oma `nahka `hoida ka Kuu; Kambajömmiks egaühte äi veteda, kui nähta, et mees rohkem oma nahka ojab Emm; oiab oma `nahka igast aśjast kõrvale Aud; kis ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; Mõ̭ni hoit õ̭ks paĺlo umma `nahka Rõu; nahka maha nülgima ~ võtma 1. (karistamise ähvardusena) Nüüd enamb ei `aita, nüüd võttan `poisil naha maha IisR; ära mängi, poiss, võtan su naha maha Mär; Kui karja kurja pääle lased, siss sul nahk maha võetass Nõo 2. petma, tüssama Saand söukste meestega kampa, kes ta naha maha nülind Pha; nahka silmale ~ silma peale saama uinuma; uinuda, magada saama ma ei saand `nahkagi `silmade `pääle Lüg; ei ole silmale `nahka saand, `ühte valu sai tööd teha Pha; Juba teine öö pole `nahka silma `peale saand Pöi; ma põle `nahka silmä `peale saand, naa `kangesti karivad küläs Mar; une `nahka pole ka silma pääl saanu Hää; alate õle virvetusel, ei sua mitte `nahka silmä `piäle Kod; mitti `ü̬ü̬se silmä pääl `nahka es saa Krk; nahka turule viima millegagi riskima, end ohtu saatma `Kelle süü on, kui vied oma naha turule Jõh; Ma oma `nahka turul ei vii, ma oia sest aśsast `eemal Han; nahka üle kõrvade tõmbama 1. petma, tüssama `Tembas `toisel naha üle `korvie Kuu; Mina omal `nahka üle `kõrvade `tõmmada sel pettisel ei lase IisR; Olid suured sõbrad, aga üks `tõmmas teisel naha üle `kõrvade Han; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä, tõmmass naha üle `kõrvu Nõo 2. (karistamise ähvardusena) `Lastele `üäldi, et `tõmman su naha ülä `kõrvide Jõh; See enne‿b jäta [tüli norimist], kui öhes kohas nahk öle `kõrvade tõmmatakse Pöi; nahk lubati üle `kõrvade tõmmata - - mõne alva või kurja teo eest Lai; on paks nahk, paksu nahaga (kriitika jms vastu ükskõiksest inimesest) Küll sa oled vade `paksu nahaga Kuu; Ta on nisukese paksu nahaga, äi teind väĺlagi Pha; Taal on nii paks nahk, ta äi karda kedagi Pöi; On senel aga paks nahk Emm; Ta nii paksu nahaga, et pane mite so ütlemist tähelegid Käi; Mul om paks nahk, mä ei pelgä sõimamist Räp

naljatus naĺjatu|s (-l-) Jäm Khk/-du|s/ Kse Tõs Iis, `naljatu|s Lüg Vai/-du|s/, naĺlatu|s Hää Koe Plt Trv/-u|ss/ Puh San, g -se; naĺlatu|ss Krl Har, naĺatu|ss Plv, g -sõ; g naĺlatse Ote naljatamine, naljategemine `tõelikku `asja sial midagi ei õld, sie õli `vaide `naljatus Lüg; sedä `naljadust, midä sai nähä Vai; nüid on seda naĺlatust - - küll olnu Hää; si̬i̬ oli muedu naĺlatuss esi Trv; tu̬u̬ om puhas naĺlatus ja naĺla `aamine Puh; ta‿m üt́s naĺatuss inne Plv

*naugastama imperf (ta) `naugastas näugatama kass - - ühe `kõrra `naugastas `vaide Lüg

nikutama nikut|ama Jäm Ans Vll Muh Mär Tõs Hää Kei Juu JMd Koe VJg I(niko- Kod) Ksi Plt Puh Ote, -amma Rõu Plv Vas, -ämä KJn, -eme Hls Hel San, -õmõ Krl; nikkuta|ma Lüg IisR, -mma Lüg Jõh; niguta|ma Kuu, -mma Vai

1. pead noogutama mis sest piast nikkutad Jõh; Ta `tundes mind ära ja nikkutas `piaga IisR; kut obu nikutab `pεεga Ans; mõni läheb kaudu, siis nikutab `peaga Muh; teretamese `juures nikutab piägä Tõs; poiss nikutas `peaga Kei; mõni `uhkusega nikutab piad Ksi; Meil oĺl pini, [kes] `mõiste pääga nikutata Vas

2. nõksutama, nõtkutama õlid `põlved vigased, siis - - nagu nikkutab `põlvi `vaide; obone nikkutab `kuorma ies, suur kuorm on pääl Lüg; `pölvi nikutakse, kui soab kummardud Vll; nikutab ennast põlili maha Muh; kui pruńt oli kõvaste pääl, siis pisike vitipulk nikutati `lahti, siis tuli õlut `easte `väĺla; pista `sisse, nikutab, `tõmma `väĺla, soriseb = kaev Juu; ta nikutab oma `põĺva jumala ees JMd; Parmud tulevad `ärgade kallale, need ei seisa paigal, kamplevad ja nikutavad Trm; tikku mua sidess `väĺjä ei sua - - nõtkutasin ja nikutasin; tämä nagu nikotab (kehitab) neid õlasid Kod; kas sa paegal olla ei saa, mis sa nikutet Hel; ma ei saa kudagi ennäst maha nikutada, nii rasse om ihu Puh; venelõsõ nikutõsõ `keŕkul `põĺvi Krl; näet, tsaari `valtsust `naksiva˽nikutamma (lahti kangutama), niikavva kui `saiva ärʔ Plv || suguühtes olema tema taht seda nikutamist `kangede Ote

nilpsima `nilpsima, (ta) nilpsib Jäm Tõs, `nilpsib Lüg IisR; `niĺpsmä, (ma) nilpsi Vas a. limpsima, limpsama tämale ei õle `süömine mield `müöda - - `ninda areldi nagu `nilpsib `vaide Lüg; Va `kassirenu (kassiroju) käis `lauval `vargal, nüüd `nilpsib `suugi `puhtast IisR; Kassipoeg `nilpsis keelega `sooja `piima Jäm; Muudkui nilpsib aga läbi aia peeti Tõs b. napsama ta tuĺl ka mano, `nilpse kõ̭gõ käest ärʔ Vas

Vrd nilpsama

nimi nimi g nime üld(g nimi Ris, nimõ Krl); n, g nime Vai Var PJg Vän Tor Hää Saa Ris VlPõ; p nimme hajusalt T(`nimme), V

1. a. pärisnimi `ütle `täie nimega Juhan, ära Jukkust `ütle Lüg; `eiga nimi miest ei rigo Vai; Εεl lapsel on pailu nimesid Jäm; nüid on sihandussi imelissi nimesid, p‿`tεεgid, on nad isased vöi emased Khk; kui isa vötab teise naise, siis on lapsed ühe nime `otsas (ühenimelised) Kaa; Aleksei on ikka ta päris nimi, Seiuks `üütakse; Nee läksid valla eluse lapsele nime panema, nüid pannakse nimi valla elus; Pane siis `eese nimi (allkiri) `alla koa Pöi; olete neid emaste nimesid koa kuulu, Laene, Ilja, Eldi, Elju, nee oo `nüitsed nimed Muh; vanast oli `lapsi nii `palju, et tegu oli, et sa nad keik nimedesse saad Käi; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane, kuda ta oo; tä eläb `võera nime all Mar; kirikärrä paneb `meite `tahmese järele nime Tõs; Paelud panid laeva nimeks naestõ nimed Khn; nime ei jäänd `meele Vän; igal ühel oma nime, mõnel kaks kolm nimet Tor; köik [talud] on selles nimes, mis `enne on oln (kõiki kutsutakse nii nagu varemgi); sellel mitu nimi, mõlemaid nimi `üitakse Ris; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; mis pääva ligidal laps `süńdis, sie nimi `pańdi, joani pääva aal Joań, `moarja pääva aal Mari Jür; ma põle seda nimet kuuld Amb; mul põld mägede nimesid enam `mieles VMr; ma tema esimist nime ei tea Kad; laps ilma nimetä, `rismätä; si̮i̮ kutsutasse `mitme nime piäl (mitme nimega); sedäsi ti̮i̮ń (teenis) õmale nime (hüüdnimest) Kod; olgu nimi mis taht, nimi meest ei riku, ku mees ennast ei riku Äks; igal maal pidi oma nime olema Plt; menu nime on ikki `süńdind nime SJn; Kes teisel nime annab, see ise sedä kannab Pst; om ennäst `võõra nime all üless `anden; küll‿o kurat, mea `ütli periss musta nimege Krk; mul ei ole temä nime meelen; võhi`võ̭õ̭ra inimese, mia nüid nende nimesid tiiä Puh; vanast üteldi, et ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn; nii vene nime om `irmsa, ei paenu ki̮i̮l `ütlemä `tõisi Nõo; egäl ütel om kaits `nimme, edimäne nimi ja väärnimi; ääl latsel iks paĺlu nimesit Kam; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; väikõni lat́s om vi̮i̮l nimõdõ Krl; pühäbä riśtiti kat́s last, `pańti mõlõmbõilõ Jaań nimess Har; `ausa nimi um paŕõmb ku kuld Rõu; ma˽saa õi˽sullõ umma nimmegi üldäʔ, mia mul om, meelest um är˽lännüʔ; sõrmuśsil oĺli˽nime˽siseh Vas; mi olõ üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se; nime all ~ alla (panema) (ristimisest) laps saab nime `alle `pandu VNg; laps `päivä eläs `vaide - - ei `jõudand viel `saada nimegi `alle Lüg; ta sai nime `alla Muh; tänä pannasse tä nime `alla Mar; `tahme täna teist nime alla `panna Koe; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr b. kellegi valduses olekust, valdusse minekust; kellelegi, millelegi kuulumisest eks sa `kirjutand `luomad oma nimesse Kuu; isa `kinkis oma koha poja nimele Lüg; nüid oli kuha poea nimele kirjutand Khk; tegi kõik minu nime peale Mär; `tõstament `tehti siis tä nimele Kse; kui emä ää sureb, eks sis tütär soa oma nime `peäle Juu; kolm tükki (talu) oo vi̮i̮l selle külä nime piäl Kod; temä kirjut́ talu oma nime `pääle Trv; mõni tegevat kõ̭ik vara tõese nime pääle ja esi om nii puhass ja paĺlass, et temä käest mitte midägi võta ei ole Nõo; timä oĺl mu˽nime pääle poodist `võlgu võttanu Har

2. a. üldnimi, nimetus siis viel sidä vanaemä nime ka [ei] old, mei `hüüsimme igä `eideks Kuu; pöllu pεεl `kasvab rohi, ega ühel oma nimed Khk; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; köśt ikka oo ta (pärmi) nimi Muh; püüginaesed keisid `püükis, aga meie `kantsime pesunaeste nime Mar; süĺg ja ila, see kannab `kahte nime; ta kannab `puhta nime (puutumata, süütust tüdrukust) Ris; toimiseks `üöldi ikke ja `murdmaseks ja, neid oli mitu nime viel (kangast) KuuK; ma ei tia selle puu nimet Amb; tämä pereme nime (peremehe õiguse) annab [pojale] ärä Kod; muud ei ole tema (rändroti) nimeks mina kuulnd Pil; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab KJn; lõhmus on puu nime; pruudi nimet ei olnd `kuśkil kuulda, [olid] noorik ja peidmees SJn; undil om jo mitu `nimme, susi, uńt ja końtjalg Puh; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu, magudel om egäl ütel nimi kah Nõo; `tu̬u̬bril ei ole muud `nimme olluki, iks `tu̬u̬bri Kam; mitusugust nimme oĺl noil ḱakkõl, mõ̭ni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl; `olkõ puu vai mia taht, egäl aśal om õks uma nimi kah Har; ma olõ nüüd mõrdsuka nime all; huĺu oĺl soe nimi; naidõ `tsirke nimmi jõvva õi kiäki teedäʔ Rõu; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni Vas; uhõŕdi nimme ei tunnõki noorõmba Räp b. piltl (millestki vähesest, viletsast või olematust) Sidä raha `anneti neh sen `kerra `vaide nimeks, mes sest `ostada saab Kuu; Nattuke `törtsis seda `piima suppile, sest saand kedagi, sie nigu nime `puolest IisR; See pireke tööd, mis sa niid sii teind oled, pole muud kut paljast nime tegemine; Mis `asja ma säält - - saand ole - - nime pärast natikse tühja kola Kaa; mul ei õle raha nime, kellegä ma õssan; en sua minä kedägi tehä õõnale, `amba nime põle, kuda sa sü̬ü̬d tädä Kod; võt́tis nime poolest töö, aga ise õieti ei teind kedagi Plt; nõnda paĺlass muld, einä nime ka ei ole sääl Krk; Ü̬ü̬ pääle koŕass üt́s inemine pu̬u̬l vakka `vähki ärʔ, kiä virk `korjaja oĺl, laisk saa õs nimmegiʔ Rõu; no olõ õi˽kirbu nimme kah Vas

3. nimel 1. kellegi poole apelleerides jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä, jumala nimel Tõs; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk 2. mingit eesmärki silmas pidades Angerja nimel `oĺlid ikki väĺlal (tulusel käimisest) Hää

nohi|tong nohik Nohitong nohiseb `vaide omaette, ei täma `õska juttu ajada, kui ise et `alga, sis `terve pääv ei tie suud `lahti Lüg Vrd nohi|kopsik

nudi|pea 1. lühikeseks pöetud juustega või paljaks aetud pea; sellise peaga inimene ku lühikesed `tüŋŋad `vaide on pias, siis on nudipia Lüg; Nudipiast `kutsutasse ka inimest, kel `juuksed `väĺja `langend IisR; Kes see nudipea meile tuli Pöi; Nudi`pääga - - pää paĺlas ku `persenäkad Hää; nudi`piaga tüdrik Iis; kui juussed ära lõigati, pia täitsa `pallaks - - nudipia Plt; poesikse olliva iki nudi `pääga Ran; `kantas nudipääd, sõ̭ss ei `saaki inemiseʔ `arvu, et hiust mõ̭nõ kotusõ `pääle ei kasuʔ Kan; täl um nudipää nigu kaaĺ Plv

2. sarvitu või kõrvutu pea; sellise peaga loom minu `naise õel on nudipää, `kiitäs ia lehm õlevat Lüg; nudipea, elma `kõrveta lammas Mar; `Peärnäl on üks nudi`peägä lehm Juu; nudipäiege om kah ää lehmä, neid `peeti vanast külläld Hel; ilma sarvide om nudipää San; Kaagjärven näi ütte nudi`pääga `lehmä, ollõv hää piimälehm Kan; ega nudi`pääga `laḿbil es olõ˽`saŕvi Plv; ośti üt́e nudipää Se

nurama1 nura|ma Vai Kse Var Tõs Khn Tor Saa Hag JMd Trm Kod MMg VlPõ Trv Ran Võn Rõu, -me M(-rr- Hel); nurrama Võn Rõu Plv Se, `nurra- Kuu

1. nurisema, torisema tohe nurada, et sul põle Var; akkab nurama `jälle; nuraja nuriseb alati Tõs; kohe akas nurama, et ei tohi võtta Saa; ma ei saa nurada suurt, on oma piavari ja toidus Hag; nurab iga tühja asja juures Trm; nurada ei või, `leiba ikki on olnd Vil; nurab ega tühjä asja üle, ei sünni `üitski asi Trv; perenaine nuranu, et pere sü̬ü̬b paĺlu Pst; tõise nurave nüid, et kardultel silmä pähä jäet Krk; toidu peräst nurrase `ti̬i̬ndre kige `rohkemp, kos toit kehväne om Hel; ei saa temä üle nurada, temä avit küll ja näi `vaiva Ran; kutsuti `õkva ette, rahvas, kes oodiva, `naksi tu̬u̬peräst nurrama Võn; mi̬i̬ss nuraśs minogaʔ, et kört sai vetel Plv; sa kõõ nurrat, sul olõ‿i kunagi hüä Se

2. nuruma, norima käüb küläst `nurramas `vaide `süüä Kuu; nurab `piale, niikaua kui anna `talle Plt; Är˽nurraś õ̭ks mu˽käest tu̬u̬ podeli; kerjüss käve nuraman Rõu; pini nurra, süvvä taht Se

nuss nuśs Khn VJg Puh, g nuśsi Mär Tor Saa Ris Iis Kod Lai Plt Rõu Plv, nussi hajusalt Sa, Muh Kse KJn Trv Hls Krk Vas; nuss g `nussi Kuu Lüg suguühe, kepp õli `niisuke `lollikas poiss ja ise tahi `vaide `nussi `saada Lüg; (poiss tüdrukule:) jäägu see (diivan) ea nussi eest Vll; Nuśs oli vanasti nii saladuslik asi, et noored äi teadnd sest veel abieludes midagi Pöi; läks `nussi otsima Muh; si‿va laia `lõugeg Kusta ikki `ütles: elu om nuśs, aga nuśs om ää Saa; annab `nuśsi Ris; poiśs käib ja muku õt́sib `nuśsi Kod; lää nussi pääle `vällä, ütelts ku poisi `õhtu `vällä lääve Krk; taht `nussi Vas || nöök, häda Jälle sajab vihma - - no küll on nuśs selle asjaga Kaa

nuugama `nuugama oigama, hädaldama Mes siin `nuugad, ole sul hädä egä kedägi; moni `nuugas kogu aja, et mul on nii`palju vähä `einä, et ei mina oma `luomi üle `talve `joua pidädä; Ega tääl ole `pohjust `rohkemb `nuugada kui `toistelgi; laps‿o `oite `haige, vähä viel `vaide `nuuga Kuu

nõõlu|lang2 lõng niievarval `olliva nõõlulanga sääl lapide `otse küĺlen `kinni, üle `kanga `risti, nu̬u̬ `oitseva lappe paegal; nõõlulang, tu̬u̬ `olli nü̬ü̬r vai lang - - kui kangast üless `veeti, panti lapi `nitside `taade vaheligu vahele, nõõlulang `küĺge Kam Vrd nõõlu|kabel

näitama1 `näitama (-ämä), da-inf näidata (-ätä), näe-, nää- eP hajusalt M(ma-inf -me), T, `näitada R; `näitma, (ma) näida hajusalt Sa Hi; `näütämä Vai, da-inf `näütädä Kuu, `näütä Khn, `näütäʔ, näüdätäʔ (-däʔ) V(ma-inf -mmä; da-inf näädä- Räp); `näütäme, da-inf näüdäte San; `näütme, (ma) näüdä Pst Hls Krk

1. a. näha võimaldama, näha või vaadata laskma; demonstreerima `näüdän `teile `sorme nuga; `näüdimme - - oma tokkumendid ede Kuu; tahan `teile `kassi`poiga `näitada Lüg; `Lahket nägu `ilmaski ei `näita IisR; ma ole oma kätt ka küll `näitand, moole `eetaste, et ma jälle leseks jää Jäm; mis sa oma vigurid sii teistele näidad Khk; Leib näidab ända (hakkab lõppema) Kaa; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; Ta oli `kange `üĺgeküt́t, `istus pesas ja kui üljes nina `näitas, siis `andis; Läheb vähe `selgemaks, akkab `päikest `näitama Pöi; ma `võiksi teele näedata koa rae`jalga; `näita leping ette Muh; ta äi taha `teistel oma `asju `näita; mihed `näitvad sii kinu Käi; Äi neid `taimid pole meidele näidet Rei; teene [silm] ei `näita änam (ühest silmast pime) Kul; `näita moole koa, mis sul seal oo Mär; ma `näitä sulle `pinta Vig; tä läheb ennast `näitämä ja `teisi `vaatama Tõs; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; karu tansitajad `näitasid karu Tor; nied ei `näitan sugugi (nõrkadest prillidest) Ris; `näituse peäl kääväd `loomi `näitämäs Juu; poiss läks ise redusse `uopis, ei näedantki ennast Amb; ma `näitasin jo `sulle oma uut obust JMd; virmalised `näitavad põhja `rahvale `valgust Sim; tämä ei taha tõõsile näädätä ennäss Kod; mul `ongi neid kärbissid, ma võin `teile näädata Äks; vanast olema perset näidatud, kui meel paha Lai; ma `näitäks teele neid männä `laudu KJn; miul näüdeti ilusit `rõõvit Krk; kui virmalise `vehkleve, siss üteldess, et `laplastele näidätess `valgust Hel; suśe olna külländ nättu siin su̬u̬ pääl `kõńva, aga ega ta kodu ei tule ennäst mulle `näitämä Ran; temä läits `kaugembale, siss näedäss `ruśkat Puh; `pirdega lätsime `vähju `ot́sma, näedässime `pirdega tuld Nõo; tol inemisel om väegä kahe siĺm, tollele ei või `lu̬u̬ma näedätä Kam; es näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; `näütä mullõ tu̬u̬d raamadut Krl; kül˽sullõ `näütedäss siss kõ̭kkõ Har; ku pilakit olõ õs, siss pidi˽latsõ˽tuld `näütämä Vas; no Mari `üt́less: näüdäku‿i halva `tüt́rit õiʔ, `näütäʔ sa õks minnu Se || piltl kova tuul old, nii et `purjet ei ole saand `näütä Kuu; vikatid põle `tohtind näedätä, kõik sirbiga (rukkilõikusest mõisas) Mär; Naine põle mehe riietel `nõela `näitanu Hää; `aeti `paĺlald ku̬u̬r tol veerepuul maha ja es näedätägi tälle `ü̬ü̬vlit Nõo b. (unes ilmutamisest, unenäkku ilmumisest jms) oli `naine, [talle] `näideti unes, et tule votta oma `keige `nuoremb tüttar `kaasa ja tule `sinne `moisa lau `juure VNg; emale ikke isa `näitas unes Lüg; [neile] on unes näidatud, et pidad ära pögenema Jäm; nii vanal inimesel ep näidata änam und Pha; näidati unes, et toŕm ja tuul tõi võrgud `sõnna, ja meie saime sialt kätte HMd; seda näedatud ühele vanamele unes Rap; mi̬i̬s näedänud naesele unen, et mes tämä ilma mütsitä matetud Kod; ühele eidele näidatud unes, et ta kõńnib `jalksi `taeva Lai; jah, Mańnilõ näüdätess kõ̭iḱ unõl ärʔ Krl; mullõ unõh `näütedi, et lat́s um rehe ala matõt Rõu; moona`poiśkasõlõ näüdäti unõh, et `Puuśki mäel om raha `keldre Se

2. millegi asukohta, suunda jne osutama, viitama `näitab `aina `laeva ja vehib kättega Jõe; maa`märgid `näitäsiväd kohe, et - - üks kolm üvä kilo`metri on `ranna `puole Vai; Aeg piaks löunat näitama, kere päris ele Pha; Ta `näitas sõrmega - - ma läksi siis `sõnna Pöi; lipp `näitab nõnna kut tuul oo Muh; koerale näedäti, et mine aa loom ää Mar; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei `näütä `õigõd tuult; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks Khn; kui noa laev mere poole `näitab, siss tuleb `vihma Saa; `näitepośt on tie arude `otsas, juhatab ja `näitab, kus sie tie `kallab Hag; kool`meister `käskis kedagi `linna näedata, siis kepiga sai näedatud Ann; näidand kääga, kus obused on VMr; kui inimene ei tiä `minnä, `näitäb `käega Kod; muudku kiket näüdä siul näpuge Krk; siss näedäss ike pääd ja tänit `irmsade; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedätä, tõene sańt ei näe jo tõist `santi `juhti; käokirjät `lendu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa Nõo; tu̬u̬ näüt́ mullõ `käegaʔ, et tulõ˽siiäʔ Har; nii hüä pinikene oĺl, ku lehm lät́s kohegi `mõtsa, `näüt́si inne, siss oĺl lehm väläh ku kabahti Vas; Äḱke `ilmo `kostke - - vana haĺl vanami̬i̬ss `vällä, näädäś `käega lavva pääle ja käśk `ju̬u̬ma `naataʔ Räp

3. mingit mõõdetavat suurust väljendama `meie kell - - ei näüdä `oigust, kas on ies ehk taga Kuu; `pitkemb `seier, sie `näitab minuti, lühemb, sie `näitab `vaide `tundisi Lüg; Meite `päsper näidab kaks `naela Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; `Mütmed `tundi kellu juba `näitab Pöi; meie margapuu ei `näita enamb `õigust Kad; veeke seier one suure seieri all, `näitäb minutid Kod; kellä `sirkel, kes `tuńne ja minudit näüt Krk; ma‿le nännu küll toda paru`meetrit, kes `ilma `näitäb, aga sittagi ta‿i `näitä; miu esä tei esi kraadiklaasi, `olli mes ta `olli, aga ilma `muutust ta iks `kuigivõrd näedäss Nõo; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü - - tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp

4. välja paista laskma, ilmutama `nuorest pääst on ikke inimine rumal, `näitä oma ramu ja rikku oma `tervist Lüg; näidab sääl teistele oma mihisust Khk; ta tahab näidätä, et tä `uhke oo Mar; nende pojad `näitasid `teisi tegusi Ann; tema nägu `näitab kua, et ta üle kolm`kümne on Kad; läits oma `kangust `näitämä, äbiga `tuĺli tagasi Ran; temä näedäss jah, et temä om väli `õige ja puhass, aga tõese om kõ̭ik libu; mõni inimene om `u̬u̬pselt tõene, kõneleb `lahkeste, ei `näita oma südäme`uhkust Puh; ta‿less võenu nõ̭naräti `osta, täl `olli `jõudu küll, aga ta näedäss oma `vahvust, kodass esi Nõo; mina tahi tõśtele näedätä, et mina ole virk `marju `korjama Võn; tädi ja unu `näütäse enämb `armu (armastavad rohkem) ku esä; sa˽piat ka‿ks umma `mõistust üless `näütämmä, kas sa mõistat puutü̬ü̬d tetä vai eiʔ Har; timä `tahtsõ tõisilõ näüdädä, et kae˽mis ma või tetäʔ Rõu; `võrksa um tu̬u̬, kes `näütäss, et tal väsümüst ei olõʔ Plv; latsõʔ `näüt́si, et vanaesä om iks mi üle peremi̬i̬śs Vas; Nüüd tuĺl sõ̭ss kõrd vanapagana kätte näädätä, et timä kah tund `kõ̭ike eläjet Räp

5. selgeks, arusaadavaks tegema sie `näitab, et ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; `Näütä, mis `muõdi sio `kjõnda kiri ond Khn; ma `näitasin selle aśsa piale küll, et sie tuleb ika nii `muodi teha Hag; Ma ennem kua ei osand, aga see perenaine siis `näitas Amb; kui sa aru ei saa, sõss ma näüdä Hls; emä `tulli kodu ja näedäss, kudass ruśkkinnast lõpetada Nõo

6. (ähvardades:) õpetust andma Kus sie `poisi`jõmpsikas on, ma `talle tahan `näitädä Jõh; Küll ma `sulle viel `näitan, `ilma naha`täieta sa‿i jäe IisR; ma `soole näida, katsu sa `minna Khk; ma selle kuerale `näitaks Mär; Ku sa‿mtõ sõna `kuula, küll sulõ siis `näütäkse Khn; küll ma selle tat́tninale viel `näitan VJg; Kui te endi jonnimist ei jäta, aga ma tulen ja näitan teile Pil; kül‿ma tal näeda koradil Trv; ma teele `näitä, vai teie ei loe aabatsit; piäss sä miu pääle `kaibama, ma sulle siss `näitä, mes su kośt om Nõo; ku ma su kätte saa, sõ̭ss `näüdä Rõu; ma võt́i jo luuakandsugi kätte, et ma˽tälle koiralõ `näüdä Vas

7. ennustama, millelegi viitama `taivas ku punab, on vere `karva, sie `näitab sõda Lüg; `kuuselüli sie `näitäs ka `ilma - - ku ajab jo `sirgele, siss akkab `vihma tulema Vai; pääval tara `ümber, näidab tuuld; kui meres suur sinine parras on, näidab sula; kui `õhta poolt `körbeb, siis näidab mere `tormi Khk; Seastene aeg äi `näita midagi ead, `kange kuiv ja pala on Pöi; taevas näidab, et oome on vihem Rei; taevas `vehkleb, `näitab vist `külma Mär; unenäud ju vanast aeast olnu ja `näitavad `õigust kah Hää; kollaka liivaga kivid, kisuvad märjaks, need `näitavad `vihma ette Tür; kui mets nohiseb, `näitab teist `ilma Kad; ku virmalised väĺjän, `näitäb `külmä; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; kuul on ratass `ümber, sadu `näitab Äks; punane taevas `näitäb `sooja, kollane taevas `näitab `vihma Plt; taevass punents, si̬i̬ näüt sadu Krk; päiv veretäb, kaeb `taade, `näitäb `kuiva ilma; vesi om tõsnu - - `näitap ilma muudatust Ran; mul kondi valutava, ei tää, kas `vihma `näitävä vai Nõo; udsu lätt üless, siss `näitäss `vihma San; sääne suurustamine ja `uhkuss iks kato `näütäss Kan; pilve kõrvõtasõ, siss `näütäss `vihma Har; kui õhetass taav́ass, `näütäss `küĺma Räp; kas `näütäss süä määnest pahanduist, süä om rassõ Se

8. näima, paistma vikkerkari õts - - egä ta‿i õle maas, aga ta `näitäb `ninda samasugune õlemaie, kui õles maas Lüg; kurja `näuga näidab olavad Khk; te `näitate moo eest ühevanused inimesed Vll; silma näu järele `näitab nii pisike et Muh; olemese poolest `näitab nao suur elbakas olevad Mar; kes teda `sisse teab, `näitab pealt üsna kena Mär; meil `näitab karduld tänabi na `easte olad Mih; ta `näitab noor `väĺla HMd; see `näitab nüid sedasi, nagu ma kiidaks ennast Nis; vesi on `tihke, `näitab nagu rasvane olevad Juu; ilm `näitab seda muodi, et tuleb `vihma Koe; taevas õli `selge punane ja lumi kua `näitäs punane; `näitäb piält üks `põrgu inimene tä õlema Kod; [pluusid] tegid inimese sihukses peeniksess, s‿`näitas ilus Lai; nemä näidäv ütte `mu̬u̬du, `juśtku velle os ollu Krk; põllud `näitävä väegä ilusad Ran; rõevass `näitäb jo `väega vana `väĺlä, ku ta ärä om `pli̬i̬kunu Puh; mõnikõrd `keŕkü toŕni ka `näütäse päävägõ kullatsõ San; `Kartoli - - ku̬u̬ŕ `näütäs joba must ja sisest om sääne mustaga segi, ei˽kõlba inäp süvväʔ Urv

9. hambaid näitama viha, vaenu ilmutama Seda ammaste `näitamest tuleb iga pää ette; Mis sa ikka teisel `ambud `näitad - - ole `leplikum Han; kätte näitama (kätte) juhatama `näida `miule tüö käde Vai; `tehke aga edasi, `teile on töö käde näidatud Vll; ega ta isi tea, peab tale kõik kätte `näitama Mär; `näitasin neile kätte küll, aga nad suand sest ikka aru Hag; ma˽pia sullõ tüü kätte `näütämmä Har; ma `näütsi tälle tükü kätte, et siin tulõ `kraavi `kaivaʔ Räp; nägu ~ silmi näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma enemb `kuoski ei `näütänd näkögi `neile `soldatille Vai; üsna sageli näidab nägu Khk; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; `ennemä oli suur peigmies, päräst põlõ `silmigi `näütän Khn; `poiske tü̬ü̬d ei ti̬i̬, lähäb ärä ja ei `näitä mitte `siĺmägi Nõo; välja näitama 1. välja paista laskma Ei sie oma viha `väĺja `näita IisR; kui oleto rahul, siis `näütägä `vällä Vai; ta oo vihane küll, ega ta seda `väĺla `näita Mär; `näitab `väĺla, kui osav mees ta oo Tor; ega ta nõnna alb ja vali olegi, kui ta `väĺla `näitab JJn; `näitäb ennäss `väĺjä, et tämä kua õleman Kod; tä es näidä `vällä mitte, et tal südä täis om Krk; ega ma ni rummal ei olõʔ, ku ma päält `vällä `näüdä Har; kiudumiiś - - näüdäss `vällä, et timä om näläne Se 2. välja nägema, paistma täma `näitab `välla `ninda `tuskane Lüg; Ega sie `kellegi lehm ole - - nüüd `näitab viel `ninda `väĺja, [et] jäeb `uopis umb`ahtrast IisR; mes `moodi see mees `välja `näitas, kes meil käis Rei; see riie `näitab joonelene `välja Ris; kuda nad `väĺla `näitasid, eks neid sedasi osteti Ann; kapp `näitäb ilos `väĺjä Kod; nagu pahane näit `vällä Krk 3. ette näitama `näitasin `neile jo tüö `välla Lüg

nälkima `nälkima Kuu/-mä/ Hlj Lüg IisR, tud-kesks nälgitud JõeK halvasti lõikama, närima, nüsima huon `rätsep `nälkis hüä `riide ärä; nää lehm ei süö ka sidä `rohtu hüäst, muudku `nälki `vaide `latvu Kuu; õun on `ümber`ringi `nälgitud Hlj; ke õli `alvaste `eina `niitand, `selle `kõhta `üeldi, et sie on `eina `nälkind Lüg; `Kesse `leiva ära `nälkind on IisR

näo|pärast 1. moepärast `Säädäsid `kerraks `vaide ku näüperäst `hospidali, `vaide vähäks ajaks Kuu; See post oo sii umbest näupärast, äi tema tühi kanna miskid Kaa

2. nägupidi Näupärast ma seda meest tunne küll, aga tuttav ma taga pole Kaa

näpu|täis pane suppile näppitäis `suola; puu`särgi padi õli `ninda pisikene ja õhukene, näppitäis `laastu `vaide sies; võttas vanames näppi`täie tubaka ja `kieras pläru ette Lüg; Meil nägu `väikse kuha‿päl `tohtnu (ei tohtinud) `ühte näputäit muidu lasta `minna Hää; `üste näpitäit ei tu̬u̬ `einu küüniss Kod

nülgima `nüĺgima Tõs Kei Amb Kad Lai Plt, (ma) nülin Mär PJg Vän Ris HMd Juu/-mä/ JMd VJg Sim, nüĺlin (-ll-) hajusalt L, Koe Ksi; `nülgima Muh Käi Rid Trm, (ma) nüli(n) Kuu/-mä/ Sa Rei Kse Iis, `nülgin R; `nüĺgema Vll Pöi, (ma) nüĺje Khk; `nüĺgma, (ma) nüĺli (-ll-) Var Saa Trv, nüĺlan Vig Var Mih Aud; `nüĺgme, (ma) nülli Pst Hls Krk; `nüĺgmä Khn Trv Hel, (ta) nülib Kod, nüllib T, nüĺjeb Tõs, (ma) nüĺlä(n) Vig KJn Kõp Vil Hls; nülima, (ma) nülin Trm

1. nahka võtma ku nahk on jo nülitu, võib akkada `luoma `lõhki `lõikama Lüg; Obust sai `nülgitud maa pial, `noaga Jõh; `nülgis oues vassigud Ans; palju seda nülid, ega‿s ühe ärja seljast `kahte `nahka ep saa piltl Khk; `Üĺge `nüĺgemise peal vana on `meister, see kohe jookseb ta kää Pöi; kui loom ära tappedaks, siis nülidakse `nahka Käi; läks `veise `nahka `nüĺgima Mär; Nülitüd sial põlõ kellegi njagu Khn; `nahka ikke nülitasse - - `nuaga `aitavad PJg; siad oĺlid puha ära nüĺlitud Saa; `nüĺgis obuse `nahka Kei; ta akkas lammast `nüĺgima JMd; vasika nahk tahab ää nülida Trm; tapad jänesse ärä ja nülid naha ärä Kod; tõhk on suur, si̬i̬ murrab kanu, sedä `tühjä ma olen näind ja `nüĺgind KJn; `nüĺgmädä `konna kah väh́k es sü̬ü̬ Trv; vähempe looma nüllits `umbsi ärä, tagapu̬u̬lt võets `valla, siss tõmmats ette poole Hls; `nüĺge no `nüĺge, mis te ik‿vahide Krk; ega siss kamarat `u̬u̬piss `paĺlass es nülli, sinna jäi iki toda vägevät `küĺge kah Puh; käsi `aige, mia ei saa oonast `nülgi; nigu `täämbä sai üits siga ärä nüllituss, nii ommen tapeti tõene siga, toda es nüllitä, tu̬u̬ `panti `tünni `su̬u̬la kõ̭ige kamaraga Nõo; Nahk nüĺliti iks ärä, kui obene `otsa sai, ega nahaga `keäki es mata Rõn || piltl (puu koorimisest) `nülgis puu koore nõnna maha et; saabassepad `nülgivad `kaski Muh; kośk nüllitas maha, `koski pandass katusses Ote

2. piltl koorima, nöörima küll sie `nülgib toist `oige VNg; eks nad (mõisnikud) `ennevanast ikke `meie isaisasi `peksasid ja `nülgisid küll Jõh; kes teise küljest `ühte `jooni kisub, olgu mis tahes `asjas, on `nülgija Vll; oo teise kõik `paĺlaks `nüĺgind Mär; kui sa `sennä lähed, küll ta su nüĺjeb Tõs; Küll laśsis ikki ennast `nüĺgi Tor; on üks `rahva `nülgija Ris; laseb ennast `nülgida Koe; nülib tõiss ja riisub, teeb ülekohot Kod; vereimeja, see on ka üks `nüĺgija Lai; Sa oled joba mu külländ nüĺgnu Nõo

nürima nürima Hlj VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh LNg Mär Kse Saa Ris Kei Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Trv, -mä Kuu Juu Kod Puh Nõo, -me Hls Krk nüriks tegema, nüriks muutma Nii kivik maa, nürib vigastime ärä Kuu; ärä `vaide kive `pääle lüö, siis nürid `kirve `vällä Lüg; liivassed lauad nürivad sae ää Khk; Noa tera on nõnda ää nüritud, et see‿p akka soja sita `peale koa Pöi; ää nürig vikatid ää mette Muh; koho unikod eenama täis, nürib vekati ää LNg; kibid nürivad saha ää, sahk taha kõva maa sisse `minnagi Mär; käärid võib ära nürida, kui liivast rõõvast `lõikad Saa; nüris noa `vasto kivi ära Ris; `Saagi nürida `oskad, teritada ei mõista Jür; ää akka kervest ää nürima Koe; liivane roht, nürib vikati ära Trm; mes sa ull ti̬i̬d, nürid `kerve ärä Kod; väits om ärä nürit Trv; muudku nüriv `väitsi paĺt Krk; mes sa nürit tost vikatist `vastu `kivve Puh; kes ei mõśta liibata, tu̬u̬ `liipab `risti terä ja nürib vikati ärä Nõo || nüriks muutuma vikat on `niites ää nürind Vll

osutama osutama Kuu Hlj VNg Khk Kad, osotam(m)a Lüg Jõh Vai

1. a. sihtima Ahingaga `lüüess pidi `ninda osutama, et mitte `sinne `kohta `raiuda, kus just kala `paistus olema, alade tuli `lüüä nadukane oma `puole Kuu; osodin küll, ei saand `külge Vai; osutan ikke `enne `uambriga naela `pihta, siis alles lüen Kad b. näitama, viitama osotas `sinne Lüg; `kapten osutas `kääga sönna`poole Khk

2. ähvardama osotan `vaide, en lüö Lüg; mis sa osotad siin `ühte`puhku `viskada Jõh

padi1 padi g padja (-d́-) S L hajusalt K, IPõ Kod M TLä Ote Rõn San Räp, `patja R, pad́a Hel San V; n, g padja (-d́-) Jä ViK Plt, `patja VNg Vai, pad́a Hää Krl Har

1. täitega kott hrl peaaluse pehmendamiseks neli `naela `sulgi läeb `patjasse, siis on suur padi Jõe; Ei ole `pehmemät `patja kui väsünd selg Kuu; `kaura `lipled õlid `patja sies, nied õlid `pehmed `ninda kui suled Lüg; sulu ehmestel `kistasse raad küljest εε ning pannasse padjade `sisse Khk; pea all on mütu padja Vll; `Mõisnikkudel olid `tõldas `istumise all padjad Pöi; pane padjale uus püir Muh; ma `aesi ikka einad `patja Käi; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; kui anesid `peeti, siis sai `suĺga `pat́jasi teha Mär; vanast oo mõned tidrekud kaera leblest ennastele `patju teind Mih; Nda kui piä pad́ja `piäle panõb, nda akkab juba norisõma Khn; suled oĺlid littu läint, siss on padi kõva Saa; padjade `otsa aeati [pitsid] Ris; mina ei soand enam kui kaks padja, kui mehele läksin HJn; libledest padja pia all Tür; mul on ikke viel pad́ja pia `alla `panna VMr; `pehme padja pial on ia magada Iis; edemält korjatud sudepurikid `pat́ja Kod; üks ani, neli nińä = padi KJn; ma pia `patjel `sulgi manu paneme - - `ende `patju suurepess tegeme Krk; õled `raoti peenikesess ja äste lühikesess, `aeti kotti, tu̬u̬ `olli padja i̬i̬st Ran; saani kastil `oĺli padi ja teḱk pääl, siss `oĺli pehme `istu Nõo; ku `patju vaja `oĺli, siss mõnel vanal inemisel `lasti `suĺgi kakku Ote; põhk om pehme kui padi San; mine sa˽ka `sulgi `kakma, ma˽taha sedä pat́a vaĺmis tetäʔ; taa om `rasvanõ inemine, taal om rasv kõtu pääl nigu pad́a Har; tädi oĺl pad́julõ rikaśs Rõu; meil ka innembi `peeti naid hannõ, taheti hani sulist `pat́ju tetäʔ Vas; padi `peŕse all, peŕseh ei `pit́sü ärʔ (suurest istmikust) Se

2. polster, padjand `Rangidel ei õld ka naha `raasugi, puu `ümber õlid `vaide `riide `patjad Lüg; Padi käis obuse selja peal, telkapuu all, et selga ära ei ööruks Kaa; telkad - - `enni vanaste olid sii obose padjad (sedelgast) Mar; rangi padi, viĺt on sehes Äks; mõni rangi padi litsab SJn; padi `olli külle pääl, ülevän olli arjuss (rangidest) Ran; märä `taośsit om vaja `praavi - - tahaʔ olõssi `vahtsit `pat́jo vaja Plv; Käsikaarsiʔ oĺliva˽kõõvo puust, kaaŕsel oĺl villaprahist padi all, pad́a pääl oĺl `vaśka nahk Räp

3. pl kimbud ujuma õppimiseks luha padja, ojomise padja Hls; luaʔ, noist tetäss pad́aʔ Kan

pealis- pealis- Pöi Muh Mär Ris Hag Juu(peälis-) Jür JMd VJg Trm Plt, peälis- Juu, pialis- Hag Kos Jür JMd Koe VMr Lai, piälis- Kod, päälis- Khk Pha Pöi Rei Mär Han Aud Hää KJn, pääliss- Trv T Krl Har Rõu Plv Räp, `päälis- R(-ss Lüg Jõh), peelis- Jäm Khk Mus Kaa pealmine, ülemine [Rüsa] `suutme `pääle `siuti puom - - mes ois `suutme `päälis`paula `lahti ja `sirgu Kuu; `kiŋŋal olivad `päälislappid pääl ja kand oli taga Hlj; pää käib `vasta `päälispuud, kui ei `viitsi `kummardada VNg; mul emäl õli ikke `allist kalingurist `tehtud `päälisskuub, kerikus sai ikke `tihti `käiä; mul ei õle `matratsi, mul on `vuodes aluspadi ja `päälispadi `vaide; puol`villane `kuuti `päälis`püksi `kaŋŋass; `piidad, `päälistükk ja aluslaud, nied `onvad `leŋŋid `aknal Lüg; Alus`jupka ja `päälis`jupka Jõh; `üiti va lammas`karva tüśs, missest `muistised peelis‿rided said `tehtud Mus; Öuevärava sammaste otsas oo meitel värava peelispuu Kaa; pöhja`vörkusi meidel ei ole olnd, meidel oli päälisvörgud Rei; uste pealispuud‿o alles panemata Mär; Pääliskuued olid paksust `viltsest `riidest Han; Vihmaga või külmaga kui `karjes `oĺti või ti̬i̬d `käiti, `võeti pääliskört seĺla tagant üle pää nägu suurrätik Hää; pialispuu on rie korjal pial Hag; pialissielikul olid nüöbid `värvle ots Koe; kaks `aŕki lü̬ü̬d, piälispuu `piäle, kes pidäb pada Kod; ale tegemisega põletati mulla pialis`pinda Lai; `lamma `nahksed pealisnahad [jalatsitel] Plt; `sildu tetti `kraave `pääle, kolm tala `panti `alla - - siss päälisspuud `pääle; `ü̬ü̬vlel om kaits `rauda - - alussraud ja päälissraud Ran; minul om aluss`uńdrige, om pääliss`uńdrige Nõo; päälissrõevass pandass `kirstu `pääle (surilinast) Rõn; ta hällü päälisspuu om teil nõrk Har; tulnuva `sisse - - väläh oĺl vihmanõ ilm ka olnuʔ, üts oĺl sõss `kü̬ü̬ŕnüʔ uma pääliss`mäntli - - üles Plv; Vöid kannõt́e päälissrõõvastõ `ümbre Räp

pere n, g pere R eP M TLä; pere T, pereʔ, pereh V(ṕ- Lei Kra; g `perhhe Har), g `perre

1. a. perekond; ühe leibkonna inimesed `kümme last oli, meil oli suur pere Kuu; `plotniku `tüöga õlen `toitandki oma pere Lüg; sie on kahe pere kuer, käib siin peres ja sääl peres, vieb juttusid piltl Jõh; müduks `teitel peret on Jäm; leval on pagu sees, pere `lahkub, kui leib on pooleks löönd Pha; `meite peret‿o seitse `vaimu Muh; kinnel on omal naa palju peret, sennel äi ole `suilesi Emm; meil pere `prεεgu puhas pöllal rugis, mei peret pole kodu end Käi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu Mär; kui kaks tükki ühüst perest naesed `võtvad, need oo kälimed siss Vig; lapsene pere, kuus last oli Var; Mia `õmblõ ise oma perele `riided `selgä Khn; perese arvatse `teenijad ja oma inimesed, kõik, kes seal elavad Aud; pere ikki puha öhes söövad Saa; ma läksin `Suutre peres HMd; tal suur pere, kümme `inge Juu; vihad `tehti `enne vana joani `pääva sie nädal, kohe perega `mińdi `metsa Jür; Mõnes peres oli liha `rohkem, sial `tehti `jälle lihaga `süia Amb; igast perest `pańdi leevakot́t karjatselle Ann; aga noh rihepeks oli ikke oma perega Pee; nüüd pere laguneb, leivakuoruke pialt praguline VMr; oh sedä vaess elo, ku peret ei õle Kod; ons sial peres tited juba tulnud Ksi; paelu talusi, kus pere `puudub KJn; igas peres oĺl isi `mu̬u̬du sü̬ü̬k ju Kõp; sääl võõrast `ti̬i̬ndert ei oole, sääl‿o oma pere puha Krk; `vaesel inimesel es ole muud tappa ku `lambavirak, ku suur pere `olli, sai egä üits suutävve Ran; võlg nii suur, et talu `müidi ärä ja pere ilma `mü̬ü̬dä laḱka Nõo; länikidega `viidi `mõtsa `sü̬ü̬ki, kos suuŕ pere `olli Ote; ma olõ ilma `perhheldäʔ Har; ku˽`tioline tü̬ü̬l ja kaŕuss kaŕahn, sõ̭ss pereʔ eläss vns Rõu; katõssa `hinge pereht `astõ ega päiv `lauda, `katsa hingeline pereh oĺl Plv; üt́s `t́siakõnõ tapõti `perre pääle, egäle ütele `ańti raas Vas; väega `suurdõ `perrehe viiäss [mehele] Se; peenike pere lapsed, järeltulijad `Sinne on ka juba pient peret tuld Jõh; Ta ruttab koju, sääl peenike pere oodab Pha; kas tal peenikest peret ka on juba Saa; minu pienike pere kõik sü̬ü̬b Kod; sul om nätä taad peenikest peret `väega tublistõ Har; peret heitma 1. (teat jagunemisest, eraldumisest) `milla meil akka `lehma peret `eitama (poegima) VNg; `Nuortel pere `eitmine käsil, `saivad omale maalappi ja `sauna`kambri IisR; kui inimesed `lahku lähvad, siis on pere `eitmine Khk; si naene on `jälle peret `eitnud (sünnitanud) nalj Trm; `perre hiidi ärʔ, pereh läts laḱka Se 2. (pere loomisest) `enne oli seda`muodi, et ku akka peret `eitama, käi `moisas palumas ja `küürutamas Hlj; Ku lapsed suurese kasvavad, tüdrekud akkavad mehele minema ja pojad `naisa `võtma, sis üeldase, et akkavad peret `eitma Tor b. teenijaskond pere`mamsel - - ta `andas toidu `väĺja, mis perele sai `tehtud ning `sakstele ka Jäm; Oli `sõuksi talu pere`naisi, kes pole täind perele `süia anda Pöi; eks saksa söömäd olnd ikke `enni paremad kui talupoja söömäd ja pere söömäd, perel olid kupat kardulid ja silgo soolpesi Mar; tagatua rahvas sõid tailiha ära, pere sai pekki Plt; märtsikuun `menti `kõŕtsi kokku, sääl sai pere `telli Trv; kes iki vähätegi süvvä ańd, sääl talul sais pere kaits kolm `aastat Ran; miul `olli kõ̭ik palgaline pere, ku ma esi es ole man, siss na es ti̬i̬ mitte midäginä Nõo; vanast oĺl `maaŕjapäävä ja jüripäävä suuŕ `ti̬i̬ńdride `vaeldamine. sõ̭ss `vaeldõdi peret Kan; ma˽`vaeĺdi ka `vahtsõ `perre `hindäle Urv || koduhoidja mu ema söhar oli pereks, isa-ema läksid laadale `linna Jäm c. (loomadest:) pesakond, perekond noh kukk, kus sa tuled nüid oma perega, kus sa kipud Vig; pere sü̬ü̬b ja laud laalab = emis imetab põrsaid Kod; kana reesib `endä perega, otsib parembat `paika Nõo; kikass läit́s `kutsõ oma `perre magamõ San; laud laul, pere˽sü̬ü̬ = t́siga röhütäss, `põrsa imeseʔ Vas

2. talu (koos elanikega), majapidamine siel on külä suur küll, siel on `palju peresi Kuu; siel mere `ääres on `niisukene `üksinane pere Hlj; siis käisid sedasi `valgete riietega ning peresid `kautu niisamma (luutsinapäevast) Ans; ma‿p `tεεgid paess itelda, mütu peret sii külas on Khk; Pered olid metsa `ääres laiali Kaa; jöulu`aegu - - söid ja jöid ja - - käisid ühest perest `teise Krj; teise pere taet jäen siia magama Muh; vanast `mustlast käist ikka perest perese ja `tahtsid aga küll sööma`asju ja küll `riide`asju Käi; `sõitvad möödä külä, ikke ühöst perest `sesse, teisest `vällä Mar; see pere on `orgos Kul; ma seäl teiss peres köisi tööl Vig; `estiks olid [maad] lapide `viisi, pärast mõedeti perede `viisi Ris; ta vihastas ennast niipaelu, et jäi rumalaks, `viimeks käis pere peret `kordas Juu; pruudivend `tahtis `pruuti ää `peita ja `sõitis küla peredesse `kuskile kõrvale JMd; meie perest `mõisa pole paelu maad JJn; kingsepp kua käis peret (perest peresse) VMr; tüdrukud käisid `õhtate - - `kraasimas või kedramas, täna käisid siin peres, `omme sial peres Sim

3. ühe taru mesilaste kogum, mesilaspere üks `aasta tuli `mulle `võõras `linnupere. `tõine ütleb: sie on minu pere - - mina et: no ku on sinu pere, vie siis `vällä. aga ei viend ka Lüg; Ei vanames tohi kodund kuhugi `menna, `linnupuu on peret `eitmas IisR; mesilased `akvad peret `laskma Khk; uie pere kääst ep saa mett midagid, see leheb nende omale Kär; meil `palju mesilinnu peresid Käi; meil oo juba mitu peret `juures, see puu `eitis kaks noort peret Mär; eidäb peret - - siis oo kaks emä, uus emä lähäb oma perega `uude `korteli Var; mesilased eedavad peret, pere `eitmise aeg on kuevaga Kos; puu annab peret. kui uus ema vääĺa tuleb, lüövad `lahku, muist oiavad uue, muist vana ema `poole Amb; õled `panna suaja pärast `ümbär, et ei `tõmma `reskest, `veike pere kardab `rohkemb `külma VJg; vanad pered, ei õle mitu `uassad peret `lasknud Kod; es eedävä mehiläse peret ei, kõ̭ik `olli vagane Puh; Jaan viis tarupuu kuuse `otsa - - siss mehiläse lätsivä oma perega `sinna `sisse; nu̬u̬r mehitse emä lähäb kaeb `endäle kohegi kuha ja lähäb ärä kõ̭ige tolle perega Nõo; kiä mihiläne `poiga ei lasõʔ, tu̬u̬d `üĺti läśk pere Har; mehitsel paĺlo pereht, nakass sülemet `laskma Vas; kui keväjä `meh́tse `lindõlõsõʔ virgastõ tarost `sisse ja `väĺlä ja tulõvaʔ kodo vahatsõʔ jalaʔ peräh, siss om pereh joonõh Räp

pibul pibul g -a Kuu Rak pabul Ku sa `tuhlid tied maha `nuorel kuul, siis ne `kasvavad vade `varsi, ala tulevad `vaide pibulad Kuu; Ega siis selliseid pibuleid keegi taha (õuntest) Rak Vrd pibal

pihlaja|lehel = pihlaka|lehel kena ilm, meri `vaide vähekese `pihlajalehel Kuu

1. tujukas, uhke; valiv, pretensioonikas Ärä ole `ninda `pirtsagas `toiste `vasta Kuu; `pirtsakas talu `tütruk `vaide on, midä senest `tahta viel Lüg; pirtsagas ning jońnagas tüdruk Khk; möni nenda pirtsakas, pole millegiga rahul mette Vll; Ta nii `uhke ja pirtsakas, äi see räägi minuga Rei; ää ole nii pirsakas Mär; see oo ette pirtsakas, kui mõni sõna `juhtub, siis oo [süda] täis kohe Tor; pirtsaku vasikul peab korralik jook olema, ei tohi soem ega küĺmem olla Saa; pirtsakas tüdruk võtab kohe niuh ja nauh ninasse VJg; nisuke pirsakas preilike Lai; pirtsaku inimesega om `rasse läbi `aia Hls; ta olli iki äkilin, pirdsak ka vahel Krk; mõni om nii edev ja pirdsakass, esi ei ole midägi asi Ran; [ta] ei olõ pirtsak poiśs, raasõkõnõ räpäk om Har; nii pirdsak massasi‿s (ei maksaks) õks ollaʔ Rõu

2. püsimatu, peru ta‿m säran pirtsak hopõn, `taaga kae ette Har

plaugutama `plaugutama Kuu RId(-mma Lüg Vai) paugutama, taguma, peksma tuul `plaugutab ust Kuu; mina `plaugudin puid `lohku VNg; [pesu] `plaugudetti kõik kurikaga sene lehelise sies `vaide ja õligi tämä puhas Lüg; `plaugutab `puuga, `plagistab ja müristab Jõh; akkas miu `plaugutamma peris `ilma `süütä Vai || piltl mõni on `kange oma `lõugu `plaugutamma (sõimama) Lüg

podinal podinal VNg IisR Vai Khk Muh Mar Mär Kse Tor Hää Saa Hag Juu Kad VJg Iis Lai Plt

1. podinaga, popsudes; robinal `Putru kies podinal `pliita pial IisR; katel keeb ühna podinal Muh; parred lükati viglaga lau alt ära ja vili tuĺli podinal tare põrandu `pääle Saa; põrnikad olid puude `otsas - - raputati, sis tulid maha kohe podinal Juu; nõnna akkasivad õunad kukkuma et podinal kohe Kad; kui paksem supp, eks siis kee kua podinal Lai Vrd podina

2. pominal, pobinal moga`otsidega `vaide podinal lase (räägib) VNg; `Eided pikka juttuga, `räekisid podinal `puole `üöni IisR; laps lugo podinal Vai; ta pomises `rääkida podinal Khk; räägib nii podinal, kis seda aru saab Mär; mis sa lued nii `kärmest podinal, neist sõnadest soa arugi Juu; reagib podinal VJg