[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

andama <andada ~ anda, annan> andma ▪ Kas leibägi anneda? Leesi (viletsast toidust); Tä ans ruuli minu huoleks Viinistu Ta andis rooli minu kätte; Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) (öeldi, kui keegi uppus); Ans kere pääle Tapurla Andis kere peale (peksa) || piltl ▪ Meri andab, meri ottab, meri tappab ja mattab Tammistu (kõnekäänd) || järel andama vaibuma ▪ Tuul ans järel Kiiu-Aabla || tagasi andama taanduma ▪ Omitegi hakkas haigus neh tagasi andama Pärispea

eks
1. (kinnitus- või rõhusõna) küllap, ju ▪ Eks siga ole saand jälle tua uksest sise ja no eks munakorv old jälle tuanurgass Tammistu; Eks me lähe, eks me tuo Tapurla; Eks se kinkijä taidand olla sis muidugi vana Jüri poig Pärispea; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla || (käsu või soovitusena) ▪ Mes siel seisud jusku tiesurna (valvur), eks sa lähä kuhugi Pärispea Vrd ks
2. (küsilauses koos eitussõnaga) kas (ei) ▪ Eks silmäd ei tie haigeks sie kirjutamine? Pärispea

elugas <eluka, elugast>
1. loom, putukas ▪ Hussil oli miski elugas suuss, kas oli hiir vai Viinistu; Küll keväjäll on neid eluku kohe maass rüömämäs mitmasugusi Pärispea
2. hlv tähtis inimene ▪ Nää mul elugast väljäss Tammistu; Mes elukad tei olete ja kus te tahute tulla Kiiu-Aabla

eläv <elävä, elävä>
1. elusolev; elujõuline ▪ Langesin tua lagast maha eläväks kuolevaks Tammistu Kukkusin elumaja lakast alla poolsurnuks; Eläväd kalad ujuvad vasta vett, surred vade lähteväd juoksuga seltsiss Pärispea Elusad kalad ujuvad vastu vett, surnud aga lähevad vooluga kaasa; Näge inimist eläväst ilmast, ei kuolend kustagi Viinistu (öeldi, kui tuttavaga harva kohtuti)
2. elavaloomuline ▪ Päiväl palju paarmu ja hobused irmus eläväd, rapsivad kangest Kiiu-Aabla; Eläv nindagu elävobe Tammistu Vrd eläväne
3. ainuski ▪ Olis siel üht elävä pudeli siel küögiss old Turbuneeme; Ei tänä old kalu kohe mitte elävä Pärispea

enämiste enamasti, harilikult ▪ Nämäd olid siel nii enämiste jaanipäiväni Kiiu-Aabla; Aluskottiss olid igä enämiste oled Pärispea Madratsis olid ikka enamasti õled

ep ei ▪ Meil vähikäsed kuolilapsukased ep ole nähnedigi rugi ja nisu peldu Pärispea; Pani seda sahhariini ja järnes testamenti (Rootsis valmistatud arstim) sise (viinale) et miks ep se siis romm old Kiiu-Aabla (tegi viinast rummi) Vrd ei

hani <hane, hane>, ani <ane, ane> lind (Anser) ▪ Toll oli löüdänd viel paadist kolm vai neli tabetud ane Tammistu; Rääkiväd jusku siga ja hani Kiiu-Aabla (kõnekäänd) (vestlejad ei mõista teineteist) || aneks tembama nlj ära petma ▪ Ninda jälle nalja ja nauru kui sai mone aneks tembada Tammistu || piltl ▪ Üks hani, neli nokka Pärispea (mõistatus) (= padi); Ani aljas ja pää paljas Tapurla (mõistatus) (= saunaviht)

huon <huonu, huonu>, uon <uonu, uonu> halb ▪ Rabaskari otsass oli jälle niisukene uon jää, ja jää tohkes paadi ald ära Kaberneeme; Nää mes tügü tegi, meid pidi uonuks, aga viera mihele lähteb küll Tammistu (tüdrukust, kes läks teise küla poisile mehele); Ma olin ka igä virk kuduja egä ma just huon kuduja ei old Pärispea; Meil on uonud maad, muud kui kived, kived Kiiu-Aabla

hüppimä <hüppidä, hüppin ~ hübin>, üppimä <üppidä, üppin> korduvalt hüppama, hüplema ▪ Siis hübiti üle tule siel (jaanitulel) Pärispea; Mes te siin üppite, mengä oue ja üppige siel Kiiu-Aabla; Obune ei saand edesi, akkand kohe hüppimä Juminda

hüästi2 ~ hüäst2 hüvasti, head aega ▪ Hüästi! Kiiu-Aabla; Ega muud ku hüäst, eks ma täü kuo menemä ka hakkada Pärispea; Hüästi siis, tulga vahest meie puole ka käümä Pärispea

iess|päiv <iess|päivä, iess|päivä>, iäss|päiv <iäss|päivä, iäss|päivä> esmaspäev ▪ Pühä (pühapäeva) uomigu akkas (pulm), siis iässpäiv ja toispäiv ja kesknädäläl viel kest Kiiu-Aabla; Iesspäiv, siis ei ole pue pussi (autokauplust) Tapurla Vrd esmaspäiv

igä3 ~ ige2 ikka ▪ Sai igä luodetud jääd, sais nuota vedämä Viinistu; Mies hakkas siis igä truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo Pärispea Mees hakkas siis ikka trööstima, et ära nuta, et eks me ikka saame koju; Maal on ige paremb olla Leesi; Eks tämä on igä aige old Kiiu-Aabla; Siga mend siis ka jaule sinne ja osa muni ige süönd ärä, osa tehnd ige sodiks Tammistu

igävüs <igävüse, igävüst> igavus, tüdimus ▪ Igävüs vaevab Tapurla; Sie luges ninda et, et igävüs tuli juo pääle Kiiu-Aabla

isa <isa, isa ~ isad>, isä <isä, isä> meessoost lapsevanem ▪ Ma olin pisukane idiadi, kui isä ärä läks Kiiu-Aabla; Mene poiss isad üles herätämä, merele nüüd täüdüb menemä hakkada Pärispea; Isa metsäss, saba seljäss Tammistu hlv (öeldi vallaslapsele)

jagu|aig <jagu|aja, jagu|aiga> ajavahemik novembrikuus ▪ Jaguaig, ühüksä ehtut enne mardipäivä, puhtetüöd ei tehtud, käüdi kuoss naaburiega vanaviisi jutte rääkimäs Viinistu; Kutsuti jaguaig, mardi ja katri vahel kaks nädälä, sie oli muistadamise aig Kiiu-Aabla

jonamat <jonamadi, jonamatti>, jonomatt <jonomadi, jonomatti>
1. piirivalvur ▪ Küll jonamadid igä juoksid piiridukse vedäjälle järel, vade käde ei saaned Pärispea; Arvan, et toine jonomatt kummast toise maha Kiiu-Aabla Arvan, et teine piirivalvur lõi teise maha Vrd jonka
2. poisijõmpsikas ▪ Jonamadid juoksevad ringi Virve
3. sõimus, hlv ▪ Üks jonamat tegeb toise maha Viinistu

judugas <juduka, judugast> jutukas ▪ Eks sie old judugas inimine Kiiu-Aabla

kangastama kaŋŋastama <kaŋŋastada, (ta) kaŋŋastab>, kangastuma kaŋŋastuma <kaŋŋastuda, (ta) kaŋŋastub> õhus peegelduma, terendama ▪ Keväjäl Suome holmad kaŋŋastuvad siie Viinistu; Kui on ilus ilm, siis kaŋŋastab Sitre maa (Tsitre küla rannariba) Kiiu-Aabla

kantima <kantida, (ta) kantib> suunda muutma, pöörduma (tuulest) ▪ Tuul kantib, ei tiie, kuhu tämä seisuma jääb Tapurla; Viimaks siis akkas juba kantima, siis juba tuul kantis enämb lounasse Kiiu-Aabla; Sie hakka tuuld lännest ärä kantima Pärispea

karutama <karutada, karudan> (heina) kaarutama ▪ Karuda sa heinäd hüäst laialla peräst vihma Pärispea; Mina lähän karutama luogu Kiiu-Aabla || segadust tekitama ▪ Tein tua kerda, nüüd poissid jälle käünd siin karutamas Viinistu; Sie (katk) karutand külä esimäst kerda Pärispea

kaugal kaugel ▪ Merejääl igä käüdi ka kaunis kaugal Viinistu; Kabel on Liesil, aestid on kaik kaugal Kiiu-Aabla Kabel on Leesi külas, aastaid juba on kõik kaugel; Kui on kaugal siis ammuda, on aga ligidäl siis möürädä Tammistu (kaugel olijat igatsetakse, ligidal olijaga tülitsetakse)

kaugald kaugelt, eemalt ▪ Pakkasega vahest mets kaugald valatajess mustab Viinistu; Sai talvel kaugald tuodud vett Pärispea; Peräst tulid kaugald siie (uued asukad) Kiiu-Aabla || palju, tublisti (rohkem) ▪ Mies jäänd kauaks tagasi tulemisega, kell joudand jo kaugald üle louna Tammistu

kaugale ~ kaugalle kaugele (ruumiliselt) ▪ Peris rannast kaugalle ei viend (tuul paati) Viinistu; Nämäd ehitäväd ninda kaugalle kabeli rannast Kiiu-Aabla || kaugele (ajaliselt) ▪ Kaugale sa aiga muistad? Pärispea || heale järjele ▪ Ei sidäsi sa küll kaugale saa henes elämisegä, ku sa vargale hakkad Pärispea

kaup <kauba, kaupa> ostu-müügi objekt; (äri)tehing ▪ Oli jo enne kaik kauba vedu purje laevujega, neiegä juhtus onnedusi oige tihti Tammistu; Olin kaubaga neuss Viinistu || kaubale viima kauplema, müüma ▪ Nie (angerjad) olid kallid kalad, ega nei itse süüä raatsitud, nie katsuti alade ku oli, kaubale viiä Pärispea; Obusega sai kerraga kaigist kaks kolm tüntri (silku) kaubale viiä Tammistu || kaubuks (~ kaubaks) saama müüdud ▪ Mei saimme (kartulid) kaubaks Kiiu-Aabla; Vasiku ei saa kaubuks Pärispea

kell <kellu, kellu>
1. ajanäitaja ▪ Kellud tiksusid seinä pääl Pärispea Kellad tiksusid seina peal; Valatab kellu Viinistu
2. kellaaeg ▪ Lähän kellu viie ajal Kiiu-Aabla; Ku päiv paistus, siis sai jälle sen järel kellu tiedä Pärispea
3. tilaga kell ▪ Pandi hobusele viel kohe kellud aisa külgi Pärispea

ken <kene ~ kenne, kedä>
1. ases (küsiv, sageli partikliga s) kes ▪ Kenes kindad nie on? Pärispea; Kenest mei saamme keulamihe? Viinistu; Kedäs viera sa uodad tänä, et ninda aeva sädid? Pärispea
2. ases (siduv, alustab kõrvallauset) kes; see kes ▪ Piäme arvu, ken hakkab laulama Kiiu-Aabla Peame nõu, kes hakkab laulma; Vahedetti hobusi, ken taht vahetada Pärispea; Kene jalg tatsub, sen suu matsub Tammistu (vanasõna); Ken palju tegeb, sie palju saab Pärispea (vanasõna)

keväde <keväde, keväde> Kolga rand kevad ▪ Keväde puold talve Leesi; Keväde tuul Tapurla || keväde kevadel ▪ Igä keväde kaŋŋastab üles Kiiu-Aabla Vrd kevät

kiel <kiele, kield>
1. keel, kõne- ja maitsmiselund ▪ Kas sinu kiel sie kaige ilusamb on, et sidä toistele näüdäd? Tammistu || piltl ▪ Ei sel ole liha muual kui kieless Viinistu (kõhnast inimesest); Kuera kieless on ühüksät sorti salvi, kassi kieless on kihvti Tapurla (vanasõna) || kieless pidämä saladust hoidma ▪ Kui saad kieless pietud, siis judustan sulle midägi Viinistu
2. keel, suhtlemisvahend ▪ Pärispä küläss räägidä kaikse rohkemb rannakield Pärispea; Enne olimme kahess kohass, siel ei oskatudki suome kield, muutku ruotsi kield Juminda || linnulaul ▪ Lindu laula kieleläsä, neh et lind laulab sedäsi kuda tämä kiel on Kiiu-Aabla; Linnud kaik, igäüks laul oma kieleläsä Pärispea
3. eseme osa ▪ Vottime kiel Tapurla Võtmekeel; Kiele (piiritsa keele) vahele pandi lang Pärispea

kilu|mieter <kilu|mietri ~ kilu|metri, kilu|mietri ~ kilu|metri ~ kilu|mieterd> kilomeeter ▪ Üks kümme kilumietri oli sield Kiiu-Aabla; Kuus kilumetri maad Suurpea; Sinne Malusi saarde on kümme kilumieterd maad Kaberneeme

kodinad mitm <kodinuje, kodinu> vanad riided ▪ Aja kodinad selgä Pärispea; Mes kodinad sul seljäss on Kiiu-Aabla

kodune <koduse, kodust>
1. kodus valmistatav; koduga seonduv ▪ Ennevanast oli oma kodune leib, midä sa söid Tapurla; Naised täüdüsid juo tehä siin rannass kaik kodused tüöd Suurpea; Kodused mured ei maksa tiele kaasa ottada Tammistu
2. kodurahvas, kodus olija ▪ Kui tuldi mereld, kohe kodused küsüsid, kust vuo tänä oli Juminda; Ei tormiga old kodustel rahu Pärispea || kodus kasvav, hoolealune ▪ Mes nüüd kodune porsas tiedab Tammistu (kodus hooldatu ei tunne ilmaelu)
3. kohalik ▪ Oli muidugi ka üks kodune köster Kiiu-Aabla Vrd kohaline2

kohaline2 <kohalise, kohalist> kohalik ▪ Siis kutsuti sield kohalisi Pärispä mihi (kohtusse) tunnismiheks Kiiu-Aabla; Peiupoissid tulid ja pruuttütrigud ja siis ka kohalised rahvas Kiiu-Aabla Vrd kodune

koppima <koppida, kobin> koputama, kopsima ▪ Kobin ige uksele, ei tehä lahti Kiiu-Aabla

koverik <koverigu, koverikku> kõverik ▪ Sie kepp on oige koverik Leesi; Seisuga sirgeld, ärgä olga koverigud Kiiu-Aabla; Monest koverigust saab midägi tarbepuud igä Pärispea

kummuma <kummuda, kummun>
1. kummuli minema ▪ Siel on nied viealused kaljud, olis sinne pääle mend, kummund viel ärä Kiiu-Aabla (Helsingisse sõidust)
2. kummuli ajama ▪ Tänä huomigull pidi kohe paadi merel tormiga kummuma Pärispea; Kesk Suome lahte tuld iili tuul pääle ja kummund paadi ärä Tammistu

kuntur <kunturi, kunturi> kontor ▪ Kulosi kunturi juure ei ole siit palju maad Kiiu-Aabla Kolhoosi kontori juurde ei ole siit palju maad

kuorem ~ kuorm <kuorma, kuorma> koorem ▪ Üks on kuorma otsass ja teised anguvad (heinu) Kaberneeme; Oli kuorm silku, siis sai tugeva kuorma rukkid tuua kuo Kiiu-Aabla || piltl ▪ Joudeolemine on kaige raskemb kuorem Tammistu (töötaolek on väsitavam kui töötamine); Avit kuorma kergitada Tapurla Aitas murekoormat kergendada (trööstis)

kuri <kurja, kurja> kurjustamine, karistus; pahategu ▪ Ärgä mulle kurja tehkä ega ma ole midägi paha tehend Kiiu-Aabla; Ku ne poisikased igä hüäst vehnast (peksa) saavad ega ne siis kurja tie Pärispea; Kes üägä ei obi, eks sie obi (õpi) kurjaga Tammistu

kurs <kursi, kursi> kurss, suund ▪ Ei saand enämb sedä kursi pidädä Kiiu-Aabla; Ueti enne kurs Vainluo pääle, kus taheti üöd olla Viinistu Vrd kuos

kussagi ~ kussagil kuskil ▪ Läks kirku peikmes ja vaatab, ei pruuti kussagi Kiiu-Aabla Läks kirikusse peigmees ja vaatab, pruuti ei ole kuskil; Kerra seilatud kussagi Iiumaa kandiss paksu uduga Tammistu; Ei mei saaned siel aiga vietädä kussagi Juminda; Lehm kadus metsä ärä, ei ole nähä kussagil Pärispea; Kas siin küläss kävite kussagi? Pärispea

kuulema <kuulla, kuulen> kuulma ▪ Mina ei kuule hüäst juttu, piäd rääkimä kovemine Pärispea; Kui enämb laevast ega nokkije paadist midägi nähä ega kuulla ei old, odimme kursi Suome puole Viinistu Kui enam laevast ega piirivalvepaadist midagi näha ega kuulda ei olnud, võtsime kursi Soome poole; Sie on kuulla aeva Kiiu-Aabla; Ei minä muista sidä kuulema Pärispea Mina ei mäleta seda kuulnud olevat

käde
1. kätte, valdusse ▪ Kannu tekkel (kaas) langes kaevu, kuidas sidä sield käde saab Pärispea
2. || käde tulema (~ saama) saabuma, kohale jõudma ▪ Huomik tuleb käde Turbuneeme; Läksime niikaua kui üö läbi ja uomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla
3. || käde ottama otsustavalt tegutsema ▪ Odimme käde ja soidimme Kunda Viinistu

kääss
1. tagas millegi käes, mõju vallas ▪ Olime rannal märginesä külmä tuule kääss Viinistu; Üsna oite suure tormi kääss ei old, aga eks ma tuule kääss ikke ole old ka Kaberneeme; Paat uo härinä (tormi) kääss Pärispea
2. määrs valduses, omanduses ▪ Ei täüdü anda, omalgi kallild kääss Tammistu || mingis olukorras ▪ Nappus kääss Tapurla; Eidel surmavalu kääss ja kisendäb siel (nõgesepõõsas) Kiiu-Aabla || kätte jõudnud, saabunud ▪ Noh kas sinu ehtuline (õhtusöögiaeg) on kääss juo? Pärispea

kügäräss kägaras, kössis ▪ Siel paadiss nüüd ole kogu aja, külm, ja ole siel kügäräss Kiiu-Aabla; Istusimme kügäräss Mohni rannal tule ääress ja uodimme huomiku Viinistu

lahutama <lahutada, lahudan>
1. lammutama, lõhkuma ▪ Sen vana ahju pidäs ärä lahutama Kiiu-Aabla; Ku veneläsed sise tulid, siis nie lahutid kaik ärä Virve; Vana (maja) lahudetti ärä Tapurla
2. laotama ▪ Siis täüdüs nie tegid sinne pääle lahutada, et vergu jäässe ei pand Viinistu; Pane ne vanad vedukad käde, ku sitta lahutama lähäd Pärispea Pane need vanad kindad kätte kui sõnnikut laotama lähed
3. (käsi) laiutama ▪ Küll tämä sidä juttu ajab ja aeva lahutab käsi itse ka Pärispea

lappu <lappu, lapput> sedel, paberileheke ▪ Esteks olid niisugused suured lappud Kiiu-Aabla (Eesti krooni rahatähed); Kävi siin, oli jättänd mulle lappu lauale Viinistu

laud <laua, lauda>
1. saelaud ▪ Poissikaste uoleks oli ka mere äärest korjada kergembi laudu ja lauajuppisi Tammistu; Permand oli valgest laudust tehtüd Pärispea
2. söögilaud ▪ Lauad olid toiduga kaetud Kiiu-Aabla || laua alla jäämä piltl kalasaagita jääma ▪ Jäimme laua ala Tammistu
3. (mitmuses) (surnu)laudi ▪ Ku (surnu) oli pestüd, riidess, kerrass, viedi ouekampri nindakauaks laudue pääle linue vahele Pärispea
4. silmalaug ▪ Silmä lauad Tapurla; Ku puru silmäss on, täüdüb silmälaua toistpäidi kierdädä Pärispea

liem|ruog <liem|rua, liem|ruoga> paks supp ▪ Pulma lobuss paguti liemruoga Kiiu-Aabla Pulma lõpus pakuti (herne)suppi

loju2 <loju, loju> lärm, valjuhäälne jutt ▪ Pulmass oli suur kisa ja loju Kiiu-Aabla; Naiste loju oli juo puole tie pääle kuulla Virve; Küll o loju, ninda et kogu ilmaalune helise Pärispea

luovima <luovida, luovin> loovima ▪ Siis akkas vastatuul vähä juo, siis akkasime luovima Kiiu-Aabla; Eks se (paat) pia luovima, ega muidu tuulega randa saa Pärispea

maa <maa, maad>
1. maismaa ▪ Uomigu saimme juo maad käde, maad paistusid Kiiu-Aabla; Maatuuled pikkeajalise lietsumise (lõõtsumise) järel pühkisid mere nindagu luuaga kalujest puhtaks Tammistu; Meie küläst käüdüd Suome maissegi alade, saadik sis sinne Kräämäri holmisse Pärispea; Paadisild oli siel maa (neeme) taga Viinistu
2. sisemaa, rannast kaugem ala ▪ Maal käüdi silku kauplemas Tammistu; Isa läks maale kalu müömä Pärispea; Pedäspä küläss on maa kiel (Kuusalu maamurre) Kiiu-Aabla (vastandina rannamurdele)
3. maapind ▪ Krusklased (rautsikud) kusidid kohe istujes maass kintusi (kintse) Pärispea; Sie oli rüüpänd nii palju, et oli maulla (kõhuli) maass Viinistu (purjus inimesest) || muld ▪ Krusklaste kusitamist täüdüb maaga vajutada Pärispea
4. maaomand, isiklik maalapp ▪ Muist olid ka niisugused siin, kel ei old ühtägi maad Pärispea

meri|mies <meri|mihe, meri|miest> meremees ▪ Naisterahvas sai ka igä merimiheks Pärispea; Isa oli merimies, kävi Suome vahet Kiiu-Aabla

messuk <messugi, messuki> pamp, kott, komps ▪ Odimme oma messugid selgä ja tulimme Liesile kuoli Kiiu-Aabla

mildine <mildise, mildist> milline ▪ Näüdä mulle siis ka oma pruuti, mildine sie on Pärispea; Vaata mildine saatus oli Kiiu-Aabla

mina ~ ma <minu, minut ~ minu> ▪ Minut ei luatud enämb üsige ruuli Viinistu Mind ei lubatud enam sugugi rooli; Tule päästä minu Kiiu-Aabla; Ma menin siis ka kuo (koju) Tammistu; Sie (aul) vähä jüskü minut kart ja lens uuest jääle Viinistu; Nämäd kutsusid minu oma kaasa Turbuneeme

mulligas <mullika, mulligast>, mullik <mulligu, mulliku> mullikas ▪ Kui oli ilus mulligas, ei viedud sügüsel punkti (kokkuostu) , kasvadetti senest lehm Juminda; Vanamies läks laadale lehmä viemä, toise kerra vieb mulligu ka Pärispea; Meil kadus nüd üks mullik ärä Kiiu-Aabla

murdama <murda, (ta) murdab> murdma ▪ Igä laine, mes parda all murdab, andab lahmaka vett paati Pärispea; Ta murs jalaluu ja siis karguga kävi Kiiu-Aabla; Suur kari tuli huntisi ühtperä (ühtjärge), murdavad lambad lauta maha Pärispea || piltl ▪ Mure murdab ka kaige vägevämä mihe Tammistu

murd|laine <murd|laine, murd|lainet> murdlaine ▪ Kaks lainet käib, kolmas laine tuleb murdlaine Kaberneeme; Valadin kerra hüdi laeluugist väljä, nään, keulast korgemb murdlaine Viinistu Vaatasin korra kajuti laeluugist välja, näen, käilast kõrgem murdlaine; Suured kohutavad murdlained Kiiu-Aabla

mälestüs <mälestükse, mälestüst> mälestus ▪ Vana mälestüs viel Kiiu-Aabla || mälestusese ▪ Viel oli tädi mälestüs, sie siidi rätt mes mulle pähä pandi, kallis mälestüs toisel Viinistu

mänkäl <mänkälä, mänkälä> känkar, ebamäärase kujuga tükk ▪ Mes mädänüse mänkälü sa siin jagad? Kiiu-Aabla (lihatükke)

müöde ~ müödä mööda ▪ Naaburi mies tuli müöde sield Kiiu-Aabla; Lasi ilusasti omast müöde mennä, siis seljä tagand ans vopsu kindukoverdisse Tammistu Lasi ilusasti endast mööda minna, siis selja tagant andis vopsu põlveõndlasse; Siin kallast müöde o jo ninda vaaraline (ohtlik) käüä Pärispea; Müödämend suvel sadi (sadas) palju vihmä Pärispea

nagi <nagi, nagi>, nakk <naki, nakki> (sageli mitmuses) võrgukuivatamise vabe ▪ Moni tegi siis nagid jälle ja siis nagisse pandi, sinne piale jälle kuivama (võrgud) Kaberneeme; Valvada tuli, et lambad nakkije ala ei tohtind lassa Tammistu; Tuul huisutab neid verku nakkiss, täüdü maha ottada Pärispea; Käüb nenä nagiks (nina püsti) Kiiu-Aabla piltl (uhke inimese kohta) Vrd tigupuu, tikk

naur1 <nauru, nauru> naer ▪ Naaprust kuulus nauru Juminda; Naur tege inimise nuoremaks Pärispea; Aab nauru pääle küll Kiiu-Aabla

nie ~ ne2 <neie, neid> need ▪ Nie olid oite kuerad (koerad) poissid Virve; Kivi lehmiegä mängisime, teimme ne karjakoplid, kivist aiad ja Viinistu; Siel oli igä neid mere karpisi, migä nuodaga olid üles tulled Viinistu; Minu isä kävi neie pulmass Kiiu-Aabla; Ne poissid o mend vargale Pärispea

nogulane <nogulase, nogulast> kõrvenõges (Urtica dioica) ▪ Nogulane polt Pärispea Nõges kõrvetas; Kus sinä oled langend (kukkunud), oled langend nogulaste sise Kiiu-Aabla

noikuma <noikuda, noigun> kõikuma, kiikuma ▪ Mengä mihed parandaga saunalava ärä, sie noiku kovast Pärispea; Ma ka noigun kiigatuoliss Viinistu; Siel tämä kiikub kätküvessä, noikub notrassa (nõrgas) vibussa Kiiu-Aabla (rahvalaulust)

olut ~ olu <oluve ~ olle, oluvet ~ olut> õlu ▪ Valmistetti selle vasta (pulmadeks), tehti siis oluvet ka valmis Kiiu-Aabla; Akka nüüd pergulisega ühte olut tegemä, enne juob oluve, peräst paneb ka raba taga pihta Tammistu (inimesest, kellega on võimatu koostööd teha)

onn <onne, onne> õnn ▪ Siis suoviti onne ja pikke igä Kiiu-Aabla; Obuseraud pidi paadiss olema, sie toi jälle onne Tammistu (vana uskumus)

paistuma <paistuda, (ta) paistub> paistma ▪ Valge jää pääld paistuvad hülged kohe kaugale Pärispea; Sügüse aig paistuvad (linna) tuled Kiiu-Aabla; Päiv paistub läbi pilvije jüskü punane kerä Viinistu || näima, tunduma ▪ Kätküve täüdü ärä värvidä, siis paistub jusku uus kohe Pärispea

peig|mies <peig|mihe, peig|miest>, peik|mes <peik|mihe, peik|mest> peigmees ▪ Minu peikmes liivaannus ja mullamadis Juminda (ütles vana naine); Peigmies ja pruut oli siel (pulmas) kesk laua taga Pärispea; Peikmihe kodust tuli saaja Kiiu-Aabla

pidämä2 <pidädä, piän> pidama, kohustatud olema, vaja olema ▪ Kas siis pidäb sinu vedämiseks tellimä lennugi? Tammistu; Sen asja olis ammust aiga pidänd kerda ajama Pärispea; Pidäs midägi tegemä Virve Peaks midagi tegema; Pi˛in (pidin) menemä ise omale leibä tienimä Kiiu-Aabla

piide|vint <piide|vindi, piide|vinti> vastutuul ▪ Piidevindi ajal on suodid sise uetud Viinistu; Läksime piidevint tuuless niikaua ku me saimme Kiiu-Aabla; Piä piidevinti! Tapurla Hoia vastutuult kurssi

pindama <pindada, pindan>, pinduma <pinduda, pindun> koorima, nahastama ▪ Pindas ärä palgid ja sis lauad tegi valmis Kiiu-Aabla; Siis pinduti hülge nahk rasvaga seljäst ärä Viinistu; Muist ülgi oli juo siis pindudet juo jääl ärä Juminda

porsas <porsa, porsast>
1. põrsas ▪ Porsas oli väljä tuld Kiiu-Aabla; Vana siga tahtund porsast käde saada Pärispea
2. männi- või kuusekäbi ▪ Porsad polesid hüäst Pärispea; Ku kuuskil vähä porsa oli, siis oli kehv tuhli aestat (kartuliaasta) Pärispea Vrd pork, siga

pägerdüs <pägerdükse, pägerdüst> väike laps; väikest kasvu inimene ▪ Mes nie pägerdüksed siin jaluss siegäväd Kiiu-Aabla hlv; Isa ise kui pägerdüs, aga lapsed nindagu volaskid Tammistu Vrd päkräüs

rauk <rauga, rauka>
1. jõuetu vanainime, väga vana inimene ▪ Kusti on agend (hakanud) juo raugaks jäämä Virve; Hädä nähä, et sie rauk pidä üksindä elämä Pärispea
2. hlv vaeseke ▪ Nuo ei sie rauk oskand jälle miele järel kirnuda Kiiu-Aabla No ei see vaeseke osanud jälle meele järele võid kirnuda; Miniä rauk vaide rüüpis suppi Viinistu Minia vaeseke ainult lürpis suppi (teised sõid liha)

rei <reie, reit> rehi ▪ Oda reie ald Virve; Ei old igess kohass sauna, reietubi (rehetubasid) küöti, naised olid vihtuned vahest parsil siel Kiiu-Aabla

reit1 <reidi, reiti> reid, rannalähedane veeala ▪ Vaja miest, kes tunneb juo sedä reiti Kiiu-Aabla

reit2 <reidi, reiti> suund ▪ Kohe ehtu panimme menemä, otsekohe sinne Elsinge pääle reit Kiiu-Aabla; Sie oli tuld ühest kohast kohe oigesti sirget reiti ja saand siie ennemine Juminda

rong <roŋŋi, rongi> üksteise järel olevate inimeste rodu, rongkäik ▪ Siis oli saaja kaik roŋŋiss käümäs Kiiu-Aabla Siis olid pulmalised kõik rongkäigus kõndimas

saun <sauna, sauna>
1. hoone pesemiseks; saunatamine ▪ Ei old igess kohass sauna Kiiu-Aabla; Tugeva vuo kerral sai uidumies kova sauna Tammistu piltl (palju rassida) || sauna menuss piltl lapseootel ▪ Nuorik nägü olema ka juo sauna menuss Pärispea
2. kalurite ajutine onn rändpüügil ▪ Elätüd siis saunujess, siel Malusi saarel old siis neid kaheksatoist sauna tehtüd Tammistu

seit|selg <seit|seljä, seit|selgä> merivarblane (kala) (Cyclopterus lumpus) ▪ Seitselg viska vede Viinistu; Seitseljäd o oite rasvased, seitsmäl kandil o kärnäje riad ja itse o tumehall pisuka kala Pärispea; Seitselg vai hobukala Kiiu-Aabla

seppik <seppigu, seppiku> sepik ▪ Kui oli ka siis seppiku vai oli siel (pulmas) siis ka saia Kiiu-Aabla Vrd sebik

sie ~ se <sen, sidä> see ▪ Sidävisi jah oli sengä lugu Kiiu-Aabla Sedaviisi jah oli sellega lugu; Se sült uo juo kovetund Pärispea; Sen muistan viel Viinistu Seda mäletan veel

silk <silgu, silku> soolaräim ▪ Lähteb aeva silk ja suupala kerraga Tammistu (tühja kõhuga süües); Silku viedi maale Kiiu-Aabla; Saimme kalu ja siis suolasimme silguks Viinistu

sobima <sobida, sovin ~ sobin>
1. kokku passima ▪ Ei sie sovi toiste lastega ühte, aeva vade riitleväd Pärispea
2. ühte langema ▪ Kevät old kaua külm ja kuduaig sobind nelipühä aiga Tammistu
3. mahtuma ▪ Ma sasisin oled siis ka ninda laiaks, ku ma sinne pääle sobisin (magama heitma) Kiiu-Aabla

suomlane <suomlase, suomlast> soomlane ▪ Läksimme sen suomlase paadiga (Helsingisse) Kiiu-Aabla

surema <surra, suren>
1. elust lahkuma ▪ Kaks puega surid ärä Kiiu-Aabla; Vade ku kalad surevad ohu (õhu) kääss ärä, lähteväd palju raskemaks ku elusald Pärispea; Surd siast ka keideti siepi Pärispea; Nuor ein sureb ärä Tapurla (ei kõlba talviseks loomasöödaks teha) || (kehaosast) ajutiselt tundetu olema ▪ Jalg on surd Tapurla
2. lõppema; kaduma ▪ Sie suri kohe väljä sie rüsäpüük Viinistu; Kui sulle on midägi usaldettud, siis surgu sinu sise, sie ei aja sinu lohki (lõhki) Tammistu (teise saladust ei tohi avaldada)

taba <tava ~ taba, taba> tava, komme, viis ▪ Suomlasil old ühte puhku ne aukuleiväd, kovad leiväd, neil oli sie taba Pärispea; Igel talul on oma taba Kiiu-Aabla; Sie oli juo niisugune vana taba Tapurla; Nüüd on ka igä sie tabaks Viinistu || sama taba samaviisi ▪ Muu o sama taba, et ei ole kustagild nüd tuhlisiemet ottada Pärispea Muu on samaviisi, et ei ole kusagilt nüüd seemnekartulit võtta

tappama <tappada ~ tappa, taban> tapma, surmama ▪ Ku oli luom tabetud nuore kuu ajal, siis liha ports läks kohe keitäjes aeva jusku suuremaks Pärispea; Ärä tule minu ligi, minu tobi (tõbi) tappab sinu Kiiu-Aabla; Lau nüüd oma raha lagejalle vai muidu taban Tammistu; Toisess paadiss tabid (tapsid) mihe ärä Viinistu; Taba huss kohe ärä, muidu neulab viel Viinistu

tiedämä <tiedä, tiien>
1. teadma ▪ Mina oma elust muud ei tiie Viinistu; Mul on üä miel tiedä anda Virve; Külä tiedäb ige rohkemb kui sa ise Tammistu (kuulujutud erinevad tõest); Eks piä tiedämä igä sest rannatüöst, ku siin elämine on Pärispea
2. tähendama, ennustama ▪ Tiedäb just ku tuuld idä menemä Kiiu-Aabla Ennustab justkui tuul pöörduks itta; Ei sie unenägü tiedänd küll hüä ega huonu ka, kummatigi Pärispea; Sügüsene udu tiedäb suoja, kevädine tiedäb külmä Tapurla

toit <toidu, toitu> söök ▪ Siis akkati toitu ottama Kiiu-Aabla Siis hakati sööma; Lounase toidu ottand korviga kaasa Tammistu; Samate narr lugu oli toiduga Viinistu; Esimäne toit – leib kaljaga, toine – kali leivägä Tammistu (kehvast toidust)

toutama <toutada, toudan> tõotama ▪ Taani (laevamehed) mereädäss toudid jumalalle, et siis kui nämäd eluga pääseväd, siis nämäd sen tänüks jumalalle ehitäväd kabeli Juminda nieme otsa Kiiu-Aabla || ärä toutama ära sõnuma ▪ Ma kohe toudin ärä, et kui tämä toise pruudi ottab (võtab), siis kärnässe lähteb ka Pärispea

trehvama <trehvada, trehvan> sattuma ▪ Ei trehvand piirivalveid olema nähä Kiiu-Aabla; Sie oli onne kaupa, kui sa pääle trehvasid Tammistu; Vahest trehvab rannald hüvi asju löüdämä Pärispea Vahest juhtub rannalt häid asju leidma || tabama, pihta saama ▪ Mul oli tänä metsäss hüä onn (hea õnn), trehvasin kohe tetrele külgi, saab hüä praadi Pärispea || kohtama ▪ Meie poiss läks tänä ehtul pruudiga trehvama Pärispea

tunnis|mies <tunnis|mihe, tunnis|miest> tunnistaja ▪ Sie asi oli muidugi kohtuss iess ja siis kutsuti sield kohalisi Pärispä mihi tunnismiheks Kiiu-Aabla

täi <täi, täid> peatäi (Pediculus) ▪ Neh ennemb oli jo lastel igä täid pääss Pärispea; Täisi täüs (laps) jusku kurepoig Kiiu-Aabla; Nää messugune kuli (kiilaspea) nüd oled, lase viel täid pähä sigidä Pärispea || täiss ~ täisse täisid täis ▪ Laps oli old täiss Tapurla Laps oli olnud täisid täis; Pää lähteb täisse Tapurla

täüs <täüe, täüt>
1. kogu, terve, täielik ▪ Paat ei saand täüt vaardi sise Viinistu; Laev kaige täüegä (oli uppunud) Tapurla
2. täis, millegagi täidetud ▪ Ma siiss suolasin ühekerra 12 tüntritäüt kalu ärä Pärispea; Koht oli igä alade täüs Viinistu Kõht oli ikka alati täis || purju ▪ Ega ma endäst täüs ei juond ega maulla maha Kiiu-Aabla Ega ma ennast täis ei joonud ega kõhuli maha || hendäs täüs ennast täis, uhke ▪ Nää nüd sidä tütrikü, ku sie on hendäs täüs Pärispea
3. tagas ▪ Ähmü täüs, ei ole old aiga ede valatada (vaadata) ja kombastund sirgeks maha Viinistu; Tuba noge ja tahma täüs Tammistu

täütämä <täütädä, täüdän> täitma ▪ Paadi täüt suur murdlaine pardani vett täüs Tammistu; Käskü täütämä Tapurla || peale käima, pealetükkiv olema ▪ Täütäb pääle jusku muugiärg (möögiv härg) Kiiu-Aabla

tülü <tülü, tülü> tüli ▪ Siel läks tülü nii suureks, et üks soldat lüödi maha Kiiu-Aabla; Oled tülüks Viinistu; Mes sest viel kurdad, itse sinne läksid tülü etsimä Viinistu; Tülüsse menemä Tapurla Riidu minema; Olid omavahel tülüss Pärispea

tünner <tüntri, tüntri> mahumõõt; tünn, puunõu ▪ Tünner oli liha ja kala jauks Pärispea; Kui üästi kalu sai, sai suolada monedki tüntrid silku Kiiu-Aabla; Kolm tüntri old siis silku suolass Tammistu; Oli tühi silgu tünner siel veness Viinistu; Kaige suuremb ports oli ühiksäkümmend tüntri kala oli rüsäss Tapurla