[MUL] Mulgi sõnaraamat

kist <kista, .kista> Krk (puu)pind ▪ topelt üüvel´ ei kisu kiste sissi topelthöövel ei tõmba pinde sisse. Vrd pind2

käkisteme1 <käkiste, käkiste> kägistama, kõrist pigistama ▪ käkis´t kaalast kinni, ma ei saa mitti engäde kah pigistas kõri kinni, ma ei saa mitte hingata ka. Vt pitsiteme

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema, käkerdama ▪ sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta). Vt käkerdeme

lähiksen Trv, .lähüksen Krk lähedal, ligidal ▪ siin lähiksen om sääl Mäkiste külän ka üit´s kuup siin lähedal on seal Mägiste külas ka üks koobas. Vrd ligi, ligistiku, lähiksel, lähin, lähükesen

nõrk <nõrga, .nõrka>
1. nõrk ▪ tõine noorest nõrk, tõine vanast väeti Krk (knk) üks [on] noorusest nõrk, teine [on] vanadusest väeti; silmä nägemin jäi nõrgas Hls silmanägemine jäi nõrgaks (nägemisvõimest). Vrd jõvvetu, närb, näre, .väike
2. lõtv ▪ ärä väege kinni käkiste, las ta olla nõrgepest Krk ära väga kinni tõmba, las ta olla lõdvemalt (vööst). Vrd lobev, lodev, lõdev, lõdu, löndse
3. lahja, vedel ▪ sül´t tulli siände nõrk sült tuli selline lahja. Vrd lahi, vedel1

.põrgu|aud <.põrgu|avva, .põrgu|.auda> piltl sügav koobas ▪ põrguavva Karksi mägede sehen, kiriku taga põrguhauad [on] Karksi mägede sees, kiriku taga; põrguaud om Mäkiste all põrguaud on Mäkiste [talu] all

äbisteme <äbiste, äbiste>
1. häbistama, hurjutama ▪ temät äbistedi ta oma jutu ja kõne peräst teda häbistati ta oma jutu ja kõne pärast. Vrd .nar´me, .rot´sme1, äbusteme
2. häbisse saatma, teotama ▪ nüid om tüdruku ärä äbisten nüüd on tüdruku häbisse saatnud. Vrd .naarme, .teoteme, äbuteme

ägiseme <ägiste, ägise>
1. ägisema ▪ kõtt olli täüs, ägisi ja pugisi kõht oli täis, ägises ja pugises. Vrd pogiseme, pugiseme
2. kägisema ▪ us´s tulli ägisten valla uks tuli kägisedes lahti; tooli ägisive temä rasse kere all toolid kägisesid tema raske keha all. Vrd kagiseme, kõgiseme, kädsiseme, kägiseme, kögiseme

äristeme <äriste, äriste> Krk õrritama, ärritama; ässitama ▪ kikast ei või äriste, tule viil sel´gä kukke ei või õrritada, tuleb veel kallale; ku koera äristet, sis aap külgi kui koera ärritad, siis ajab [hambad] külge; mia äriste vahel Marit, et tal viha tõusus mina ärritan vahel Marit, et ta saaks vihaseks. Vt ärriteme, Vrd auguteme2, iristeme, pahanteme, õrriteme