[MUL] Mulgi sõnaraamat

ega|kõrd ~ egä|kõrd igakord, alati ▪ ta tahap egakõrd oma tahtmist saia ta tahab alati oma tahtmist saada; egäkõrd pole süüd üdsel, vahel ka sepäl Trv (vns) igakord pole süüd söel, vahel ka sepal. Vrd aletig

issa <issa, issat> , issä <issä, issät> (jumal)isa, issand ▪ pühä vaim tule sääld issäst pojast püha vaim tuleb sealt [jumala] isast, pojast; jumal issä pojak, mis looma nii om üüse! jumal issanda pojake, mis loomad need on öösel!. Vt .issand

jaani|lil´l <jaani|lilli, jaani|.lilli>
1. (harilik) äiatar (Knautia) ▪ jaanililli äitsneve einäkuul äiatarid õitsevad juulikuus; jaanililli om valge äitsendege, siandse väikse, nemä kasvave loime pääl, kon vesine maa om, üüse na lehkave Hel äiatarid on valgete õitege, sellised väiksed, nad kasvavad lohu peal, kus vesine maa on, öösel nad lõhnavad. Vrd lamba|tasku
2. pääsusilm (Primula farinosa) ▪ jaanilille kasvave kõrge põllu serbi pääl Trv pääsusilmad kasvavad kõrgetel põlluäärtel. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

jaani|päe <jaani|päevä, jaani|.päevä> jaanipäev ▪ jaanipäevä ommuku aet õige vara kari väl´lä jaanipäeva hommikul aetud kari õige varakult välja; jaanipäevä üüse om kikk einä ja lillikse rohi, pal´lald kasteein ei jole Krk jaanipäeva öösel on kõik rohud ja lilled (arsti)rohuks, ainult kastehein ei ole; jaanipäevä üüse ei või magade, sis lää lina maha Krk (vns) jaanipäeva öösel ei või magada, siis läheb lina maha (st linataimed vajuvad maha). Vrd jaan´, jaanibe

joru <joru, joru>
1. madal hääl, ühetooniline pidev heli ▪ ku üüse autu joruge müüdä lääve, sis seinä värisev puha kui öösel autod mürinaga mööda lähevad, siis seinad värisevad kõik
2. tüütu jutt, loba ▪ sihande joru aap egäüte vihatses selline tüütu loba ajab igaühe vihaseks. Vrd jori
3. vihatuju ▪ inimene saa ende üle valitse, ta lask joru müüdä inimene saab enda üle valitseda, ta laseb vihatuju mööda
4. rida, rivi ▪ müüdä tiid lää vankri joru, mõtsast veets pal´ke kiriku manu mööda teed läheb vankririvi, metsast veetakse kiriku juurde palke. Vrd jada, jodi, rida, rodi

kaal´3 <kaali, .kaali> kaalikas ▪ kaal´e keedets kardule man, lõigats pooles kaalikaid keedetakse kartuli juures (st koos kartuliga), lõigatakse pooleks; mihklepäävä üüse kasuvet kaal´ viil nõnda pal´lu et aavet villatse lõnga katik mihklipäeva öösel kasvavat kaalikas veel nii palju, et ajavat villase lõnga katki (kaalikad kasvavad kuni mihklipäevani, varem ei tasu neid üles võtta). Vrd kaalik2

kiletus <kiletuse, kiletust> Hel kirme, õhuke kord ▪ täembe üüse om viile õhuke kiletus pääle tullu täna öösel on veele õhuke jääkirme peale tulnud. Vrd kir´m, kõrd4, kõrm

kist <kista, .kista> Krk (puu)pind ▪ topelt üüvel´ ei kisu kiste sissi topelthöövel ei tõmba pinde sisse. Vrd pind2

kor´v1 <korvi, .korvi> , kori <korvi, .korvi> Hls
1. korv, punutud anum ▪ temä ütles ikke, et korvi tävve saa viil tema ütleb ikka, et korvitäie saab veel. Vt kestel
2. veokorv reel või vankril ▪ einu veets kor´vege heinu veetakse reekorvidega
3. ree või saani seljatugi, kresla; sõiduvankri istmekast ▪ kor´v tetti sõedu jaoss vankre pääle seljatugi tehti vankrile [inimeste] sõidu jaoks. Vt resku
4. korvitaoline asi või moodustis ▪ ku üüse kalal minti olli tulustemise kor´v üten kui öösel kalale mindi, oli tulusekorv kaasas (raudvitstest korv peergude või tõrvikute jaoks tulusepüügil)

nahk|iir <nahk|iire, nahk|iirt>
1. nahkhiir ▪ nahkiirel ei ole karvu egä sulgi pääl, siivä om ku anijala pal´la, nemä om nahkise nahkhiirtel ei ole karvu ega sulgi peal, tiivad on nagu hanejalad paljad, nad on nahksed
2. piltl ehalkäija ▪ küläkoera ja nahkiire kutsuti, kes üüse ulksiv Trv külakoerad ja nahkhiired kutsuti [neid], kes öösel hulkusid [mööda küla]. Vrd üü|koer

päeväne <päevätse, päeväst> , pääväne <päävätse, pääväst> päevane ▪ sii olli üte päeväne reis see oli ühepäevane reis; päävätse teo tuleve üüse ka viil miilde päevased teod tulevad öösel ka veel meelde. Vrd .päine1

rehi <rehe, rehet ~ rehe, reht ~ rehte>
1. korraga kuivatatav ja pekstav vili, rehi ▪ ku ta kuju olli, sis akati üüse rehte pesme kui ta (vili) kuiv oli, siis hakati öösel reht peksma. Vrd rihe, rihi1
2. ruum vilja kuivatamiseks ja peksmiseks ▪ sis viiti rügä kodu rehe ala siis viidi rukis koju rehe alla. Vrd riha|alune

.sondume <.sondude, .sondu>
1. roiduma, väsima ▪ ma ole siande sondunu, es saa üüse magade ma olen selline roidunud, ei saanud öösel magada. Vrd kudeme, .roidume, .räntskume, .röntsume
2. sompuma, pilve minema ▪ taevas olli sondunu taevas oli pilve läinud. Vrd .imbime, ummisteme, .vimbame, vinguteme2

suigateme <suigate, suigate> suigatama, tukastama ▪ ma ole nõnda kehvält maganu, üüse suigati raasike ma olen nii halvasti maganud, öösel suigatasin natuke; ku ma raasike ärä saa suigate, sõs om lahe olla kui ma natuke saan ära suigatada, siis on värske olla. Vrd rehväteme, tukasteme2, tukisteme

.tiin´me ~ .tiin´mä <.tiini, teeni>
1. teenima, raha, elatise jaoks töötama ▪ temä ei teeni sedä vett ka ärä, mis levä sehen om (knk) tema ei teeni seda vett ka ära, mis leiva sees on; sii ei tii kedägi, sii tiin´ oma mokkege, tal ää moka see ei tee midagi, see teenib oma mokkadega, tal head mokad (inimesest, kes teenib elatist kõnelemisega) || .leiba .tiin´me elatist teenima ▪ mea pidi esi joba akkame leibä tiin´me mina pidin ise juba hakkama elatist teenima
2. kedagi teenima, teenistuses olema ▪ mia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud; tiin´ke te kah, nõndagu mea tiintsi teenige teie ka niimoodi, nagu mina teenisin. Vrd kumardeme, .pas´me || .aiga .tiin´me aega teenima, sõjaväes olema
3. millegi vääriline olema, midagi pälvima ▪ ta tiin´ senigu ta iki ära saa vitsa ta teenib senikaua, kuni ta ikka vitsa saab (pahanduse tegemisel)
4. piltl (sunnitult) kõndima, käima ▪ sõs tiin´dsi üüse iki, kõn´dsi üüse ja kõigudi kätt siis teenisin öösel ikka, kõndisin öösel ja kõigutasin kätt (valutavast käest). Vrd .kõn´dme, .käime

unistus <unistuse, unistust> Trv
1. unes rääkimine, sonimine ▪ sii olli alla üit´s unistus üüse, mis sa unistit see oli alles üks sonimine öösel, mis sa unes rääkisid
2. uus unistus ▪ tal om unistus linna kuuli minnä tal on unistus linna kooli minna

.vassu Trv sassi ▪ üüse om juusse magamisege vassu minnu öösel on juuksed magamisega läinud sassi. Vrd .mässu, .sampsi, .sas´ku, .sassi, .vatsu

vuristeme <vuriste, vuriste> Trv
1. vuristama ▪ ta vurist´ massinege viil üüse õmmelde ta vuristas masinaga veel ööselgi õmmelda
2. kiiresti rääkima ▪ mis_sa vuristet sääl? mis sa vuristad seal?. Vrd puristeme, võristeme

ümmer
1. (millegi) ümber ▪ mis sa üüse kõnnit siin ümmer maja? mis sa öösel kõnnid siin maja ümber?
2. (millegi) ümbritsevasse asendisse ▪ tal olli lämi sal´l kaala ümmer mähit tal oli soe sall kaela ümber mässitud; aa kör´t ümmer! pane seelik selga!
3. ümberringi ▪ ümmer talu olli paks kuusemõts ümber talu oli paks kuusemets. Vrd ümmer|.kaudu, ümmer|.ringi
4. läheduses, ümbruskonnas ▪ ma tallide siin kodu ümmer ma talitan siin kodu lähedal. Vrd ligi, lähiksen, man
5. umbes, ligikaudu; paiku ▪ säält iki saa paari, kolme kuurme ümmer sealt ikka saab umbes paar, kolm koormat; jõulu ümmer iki olli sii matus jõulu paiku ikka oli see matus
6. pikali, kummuli ▪ miul läit´s einä kuurme ümmer mul läks heinakoorem kummuli. Vrd küliti

.üüseld, .üüselt öösel; öösiti ▪ üüseld om kül´m öösel on külm; poisi kävve üüselt ümmer ul´amen poisid käivad öösiti ringi hulkumas. Vrd .üüseti, .üüsi, .üüsidi

.üüsene <.üüsese, .üüsest> öösine, öine ▪ üüsene aig om varastel ää öösine aeg on varastele hea; ka sa näit miu täempe üüsesit talleksit? kas sa nägid minu täna öösel sündinud tallekesi?; üüsen väl´läminek om nõnda vastupidine Krk öine väljaminek on nii vastumeelne. Vrd .üüne, .üüsine