[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kahreste karedalt; jämedalt ▪ lavva om kahreste lõigat lauad on karedalt lõigatud; ät´t es akka keeruteme, ütelnu õige kahreste ja kurjaste piltl vanaisa ei hakanud keerutama, ütelnud väga jämedalt ja kurjalt. Vrd jämeste, jämmest

.kergest, .ker´gest, .kergeste
1. lihtsalt, hõlpsalt, kergesti ▪ neid süse es saa nõnda kergest, sõs tulimaade päält sai neid süsi ei saanud nii lihtsalt, siis alemaade pealt sai; teräve kuulmine, temä kuul kergeste kõne ärä terav kuulmine, tema kuuleb lihtsalt jutu ära. Vrd .lihtselt, lobevest, .õlpsalt, .õlpsaste
2. nõrgalt, vaikselt ▪ ütelnu kirikumiis õige kahreste ja kergeste öelnud kirikumees õige jämedalt ja vaikselt. Vrd il´lakeste, il´laksi, il´lukesi, tasakeste

kivi|.naaber <kivi|.naabre, kivi|.naabert ~ kivi|.naaberd> kivinaaber (lastemäng) ▪ lait´s lännu üte istje ette ja ütelnu: tere-tere kivinaaber, tõine vastu: jumalime, puunaaber! laps läinud ühe istuja ette ja ütelnud: tere-tere, kivinaaber; teine vastu: jumalime, puunaaber! (kivinaabri mängimisel)

kurjast, kurjaste
1. kurjalt, tigedalt ▪ Piiter ütelnu õige kurjast Peeter öelnud õige kurjalt. Vrd .irmsast, kaheste, kolest
2. kangesti, kõvasti, väga ▪ lait´s akas´ kurjaste köhime laps hakkas kõvasti köhima. Vrd .kangest, valuste, väga

miis <mehe ~ mihe, miist> mees ▪ miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sel´län (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)

parm <parmu, .parmu> parm (Tabanidae) ▪ parm salvas rõõvast läbi parm salvab riidest läbi; sääs´k olli ütelnu parmul: parm pask jaanipäeväst, mina miis mihklepäeväst (knk) sääsk oli ütelnud parmule: parm [on] pask jaanipäevast [alates], mina mees mihklipäevast

piin´1 <peene, piint>
1. peenike ▪ olli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenik, Vrd .piinlane
2. peen ▪ sii om piin´ linnakiil, ei ole sihande kodune see on peen linnakeel, ei ole selline kodune (kirjakeelest). Vt peenik

purju purjus ▪ purju pääge ütelnu tõisel alvast purjus peaga öelnud teisele halvasti; kik´k alva asja tetäs iki purju pääge kõik halvad asjad tehakse ikka purjus peaga. Vrd purjun, purjune

raasik ~ raasike <raasikse, raasikest>
1. raas, raasuke ▪ anna miul raasik leibä anna mulle raasuke leiba. Vrd raas1
2. natuke; väheke, pisut ▪ raasikse aa peräst om ta siin natukese aja pärast on ta siin; ei ole süüki nõnda ruttu valmi saanu, ütelnu: ooda viil raasike aiga! ei ole sööki nii ruttu valmis saanud, öelnud: oota veel natuke aega!. Vrd ivak, jao|peräst, kübenek, kübik, natik, pihu

ramatse <ramatse, ramatset> Krk rammestus ▪ nägu ihu lüüp rasses, une ramatse tulli pääle nagu keha läheb raskeks, une rammestus tuli peale; Üit´s uijak olli käünü kos´sul, sis tahten üüd sinna jäiä nooriku manu, ütelnu: „Une ramatse tule pääle“. Pernain olli ütelnu: „Ah ei tule kedägi une ramatset, mine är kodu pääle“. Üks tobuke oli käinud kosjas, siis tahtnud ööseks sinna jääda nooriku juurde, öelnud: „Unerammestus tuleb peale“. Perenaine oli öelnud: „Ah ei tule mingit unerammestust, mine ära koju pealegi“. Vrd rambatus, rammetus, röhmät´s

.risti
1. risti, põiki ▪ panti iluste käisse sinna vahepääle ja sedäsi risti pandi käised ilusti sinna vahele ja sedasi risti; lõnga joosiv risti sissi lõngad jooksid risti sisse. Vrd põigiti, .põiki, ristati
2. otse ▪ ma os tal risti suhu ütelnu ma oleks talle otse ära ütelnud. Vrd otse, suisa, .õkva

rohi2 ~ roht2 <rohu, .rohtu Trv> , rohi <rohi, rohi Krk> arstirohi, ravim; mingi ravivõte või profülaktiline abivahend ▪ a midägi rohtu ei ole selle uisa salvamise vasta aga mingit rohtu ei ole selle ussi hammustamise vastu; Ants ütelnu Vanapaganel, et ma lää ärä rohi tegeme endäl Ants öelnud Vanapaganale, et ma lähen endale arstirohtu tegema; me tei mitu jagu rohi ma tegin mitu jaotäit rohtu; surmal ei joole rohi kedägi (vns) surma vastu pole mingit rohtu. Vrd pil´l4, vastus2

rumal <rumale, rumalt ~ rumald>
1. rumal, loll ▪ vanaesä ütelnu, et oh sa rumal lait´s! vanaisa öelnud, et oh sa rumal laps!; ta om rumal ku lume lammas Krk (knk) ta on rumal kui lumelammas; nüid ei ole sii aigilm enäp nõnda rumal nüüd ei ole see ajajärk enam nii rumal. Vrd tohmak, tuhm, tuhmak, tuhmane || puru|rumal pururumal, äärmiselt rumal; puu|rumal väga rumal
2. piltl kole (ka omaduse maksimaalsust osutades) ▪ kos ma ulga rahva sekkä lää rumale rõõvastege? kuhu ma rahvahulga sekka lähen koledate riietega?; temä esä olli rumal rikas tema isa oli kole rikas. Vrd kole1

.tiiner <.tiinre, .tiinert ~ .tiinerd ~ .tiindre, .tiinert> teenija; teener ▪ miu esät emät olliv talu tiindre ja elliv talu suuren kamren minu ema ja isa olid taluteenijad ja elasid talu suures toas; kiriku tiiner ütelnu mehele jälle: ei saa kirikuteener öelnud mehele jälle: ei saa; kadajasaksa kis saksa kiilt ka pur´ss, nii olli mõisa tiindre kadakasaksad, kes saksa keelt ka purssisid, need olid mõisateenrid. Vrd .tiinder, .tiinje

tõine <tõise, tõist> , tõene <tõese, tõist> , tõne <tõse, tõist> Trv Hel
1. teine ▪ tõine poig olli Piiter teine poeg oli Peeter (vanuselt); üit´s agu kistup, tõene tõusup Trv (knk) üks agu kustub, teine tõuseb (jaaniööl)
2. järgmine ▪ saisiv sääl üte üü üleven ja tõne üü võeti maha jälle Krk Hel seisid seal ühe öö üleval ja järgmine öö võeti [vili] maha jälle (rehepeksust). Vrd perimin
3. keegi teine, muu isik ▪ tõise ütelnu no ku sa esi teit, sõs kannate esi kah teised öelnud, [et] no kui sa ise tegid, siis kannata ise ka
4. erinev, teistsugune ▪ ilm om joba tõises muutun ilm on juba teistsuguseks muutunud. Vrd esi1, esit|sugune, uus

tüü-tegu <tüü-teo, tüüd-tegu> töö ja tegu ▪ moka om tal küll parre kottel, aga tüü-teo poolest ei ole ta kedäki inimen suuvärk on tal küll parajal kohal, aga töö ja teo poolest ei ole ta mingi inimene; üit´s emä olevet ütelnu: parep olevet poja pussu ais ku tütre tüü-tegu üks ema olevat öelnud: parem on poja peeruhais kui tütre töö ja tegu; ilu ei panna padaje, au ei aete katelese, tüü-tegu pannas padaje, kätevaeva vaagenese (rahvalaulust) ilu ei panda patta, au ei aeta katlasse, töö ja tegu pannakse patta, kätevaev vaagnasse

vir´ts2 <virdsi, .virtsi> vürts ▪ linnan om väikse virdsi poodi kah linnas on väiksed vürtsipoed ka; pippert ja virtsi pannas vär´ske liha pääl pipart ja vürtsi pannakse värske liha peale; tüdruk ütelnu poisil: ku sa tulet, tuu pipert, virtsi ja luubäri lehti! tüdruk öelnud poisile: kui sa tuled, too pipart, vürtsi ja loorberilehti!