[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

.astme <.astu, astu>
1. astumata es mõista istu egä astu ta ei osanud istuda ega astuda; ma astu aga astmise aset ei oole ma astun, aga astumise kohta ei ole. Vrd .at´sme
2. käima, kõndimaker´ge jalage, temä astup tulist kerge jalaga, tema astub kiiresti. Vrd .kõn´dme, .käime

.kõn´dme ~ .kõn´me <.kõndi, kõnni> kõndimamiis olli kõndin kikk selle päävä aigu mõtsu müüdä mees oli kõndinud kogu selle päeva metsi mööda; kindre soone om nõnda valuses jäänu kõndin põlveõndla sooned on nii valusaks jäänud kõndides. Vrd .astme, .käime

kõpsuteme <kõpsute, kõpsude> Hls Krk kõpsudes lööma, kõpsutama; kergelt kõndima; kepsutamakõpsude jalgu, sõs ei akka kül´m kõpsuta jalgu, siis ei hakka külm. Vrd ketsuteme, kõputeme

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikumata tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema)eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm)ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käimama käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla. Vrd .vaateme
5. läbi käima, sõbrustamamea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paaritumata om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietumata käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgematii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlamalaksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest)peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

.litsme <.litsu, litsu>
1. litsuma, suruma, vajutamalitsu jahukot´t kinni suru jahukott kinni. Vrd .litsame, rudsume
2. piltl kiiresti kõndima, jooksmavah, koer litsup sinnä poole! näe, koer jookseb sinnapoole!. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, .sõrgame

.mar´sme ~ .mar´sma <.marssi, marsi>
1. marssima, taktisammu käimakikk soldani pannas mar´sme kõik sõdurid pannakse marssima
2. piltl kõndima, käimamarsi pääle mõtsu müüdä ümmer ja midäge ei saa marsi pealegi metsi mööda ringi ja midagi ei saa (asjatust seenelkäimisest). Vt .kõn´dme, .käime

.tiin´me ~ .tiin´mä <.tiini, teeni>
1. teenima, raha, elatise jaoks töötamatemä ei teeni sedä vett ka ärä, mis levä sehen om (knk) tema ei teeni seda vett ka ära, mis leiva sees on; sii ei tii kedägi, sii tiin´ oma mokkege, tal ää moka see ei tee midagi, see teenib oma mokkadega, tal head mokad (inimesest, kes teenib elatist kõnelemisega) || .leiba .tiin´me elatist teenimamea pidi esi joba akkame leibä tiin´me mina pidin ise juba hakkama elatist teenima
2. kedagi teenima, teenistuses olemamia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud; tiin´ke te kah, nõndagu mea tiintsi teenige teie ka niimoodi, nagu mina teenisin. Vrd kumardeme, .pas´me || .aiga .tiin´me aega teenima, sõjaväes olema
3. millegi vääriline olema, midagi pälvimata tiin´ senigu ta iki ära saa vitsa ta teenib senikaua, kuni ta ikka vitsa saab (pahanduse tegemisel)
4. piltl (sunnitult) kõndima, käimasõs tiin´dsi üüse iki, kõn´dsi üüse ja kõigudi kätt siis teenisin öösel ikka, kõndisin öösel ja kõigutasin kätt (valutavast käest). Vrd .kõn´dme, .käime


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur