[MUL] Mulgi sõnaraamat

.küir´mä <.küiri, küiri> Trv Pst küürima, pesema ▪ küiri nüid suu puhtas pese nüüd nägu puhtaks. Vt .küür´me1

.küür´me1 <.küüri, küüri> Hls Krk küürima, hõõrudes pesema ▪ miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud läikivad, puhtaks küüritud. Vrd .küir´mä, .nühkäme

lobisteme1 <lobiste, lobiste>
1. pesema ▪ nii rõõva tahave läbi lobiste need riided on vaja läbi pesta. Vrd .mõskme, peseme, .vaal´me
2. lobistama, solistama ▪ pardsi lobisteve lohun pardid lobistavad lohus; latse lobistese lombin Hel lapsed solistavad lombis. Vrd lodisteme, lödisteme, sobisteme2
3. midagi kiiresti tegema, rabistama ▪ mukku lobistep tüü valmi piltl muudkui rabistab töö valmis. Vrd rabisteme, röbisteme

loputeme <lopute, lopude>
1. uhtma, loputama; kergelt pesema ▪ rõõva loputets jõõ veeren är riided loputatakse jõe ääres ära. Vrd kümmeldeme, uhame, .uhtme1, viruteme || .kurku loputeme piltl viina jooma ▪ või temä muud tegegi, muudku loputs viinage kurku kas tema muud teebki, muudkui loputab viinaga kurku
2. kõigutama; loksutama; lainetama panema ▪ ärä lopute lootsikut, sedäviisi tulep vett sisse rohkep ära loksuta paati, niimoodi tuleb rohkem vett sisse; lait´s loputs laasi siist piimä maha laps loksutas klaasi seest piima maha; tuul vähä iki loputs vett, lüü laineteme tuul natuke ikka loksutab vett, lööb lainetama. Vrd kõiguteme, loksuteme, lopsuteme

mineme <minnä ~ minna, lää>
1. minema ▪ minden mõne pussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; miis lää pikä sammege mees läheb pikkade sammudega; nän´n läit´s kamres vanaema läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!; mine tii, ku sul jõudu ei ole mine tee, kui sul jõudu ei ole (tegevuse võimatusest) || pikäle mineme (liiga) kaua kestma ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väegä pikäle ma tüdinesin ära, see jutt läks väga pikale; .luuja mineme looja minema ▪ päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma; päe lääp varsti luuja, ma tahas iki valge valuge kodu saia päike läheb varsti looja, ma tahan ikka valgel ajal koju jõuda; .randa mineme ehale minema ▪ võtten ratta ja lännu sinna tüdrukul randa Krk võtnud ratta ja läinud sinna tüdrukule ehale; sopal mineme lastek pesema mineme ▪ lait´s lää sopal Krk laps läheb pesema (vanni); tagasi mineme tagasi minema ▪ ärge tulge üten, minge tagasi! ärge tulge kaasa, minge tagasi!; .tuhku mineme katsikule minema ▪ me lääme pühabe tuhku me läheme pühapäeval katsikule; .tulgu mineme tulusele minema; .tähte mineme täide minema ▪ nüid sii asi läit´s tähte nüüd see asi läheb täide; .tälkä mineme pulstuma ▪ villa om tälkä lännü Krk villad on pulstunud. Vt .pulstume; .õiges mineme tõeks minema, täide minema ▪ sõs olli sii unenägu jälle õiges lännu Krk siis oli see unenägu jälle täide läinud
2. ära minema, lahkuma, loovutama ▪ ma müüsi obese ja vankre üten tükin mineme ma müüsin hobuse ja vankri ühes tükis maha. Vt .lahkume, .lahkuneme
3. piltl surema ▪ mes sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe minemen mis sa veel kogud seda pattu endale, sa oled ju iga päev suremas. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme
4. uude olukorda siirduma ▪ ta tahap kangeste mehele minna ta tahab väga mehele minna || .naksu mineme tülli minema ▪ Tiinage lääme ütte puhku naksu, temä tahap asja viimätse riipsuni täädä saia Tiinaga lähme tihti tülli, tema tahab viimase kriipsuni asja teada saada
5. mööduma, kuluma (ajast) ▪ lääp viil raasike aiga läheb veel natuke aega. Vrd kulume || .nihva mineme nurja minema ▪ õllege võip nihva minna, linnasse om kopiteme minnu õllega võib nurja minna, linnased on kopitama läinud; .nurja mineme nurja minema, nurjuma, luhtuma ▪ kikk miu tüü läit´s nurja kogu mu töö läks nurja. Vrd .unssume

.mõskme ~ .mõskma <mõsta ~ .mõske, mõse> pesema ▪ nii rõõva om vaja ärä mõsta need riided on vaja ära pesta; külälin tule ku kas´s mõsk külaline tuleb, kui kass ennast peseb; lamba mõsti enne pügämist lambad pesti enne pügamist. Vrd peseme

peseme <pestä ~ pesede, pese> Trv Pst uus pesema ▪ kik´k rõõva tules puul´be ärä pestä kõik riided tuleks laupäeval ära pesta. Vrd .mõskme

surume <surude ~ .surva, suru ~ surva> , .survme <.surva, surva>
1. suruma, tugevasti vajutama; tampima ▪ suurme surveti uhmren purus tangud tambiti uhmris puruks; liha survets äste kinni tonni liha surutakse hästi kinni tünni (liha soolamisest). Vrd .litsme, rudime, .tam´pme, vajoteme
2. toppima ▪ surva kik´k rästse veere alutse täis! topi kõik räästaalused täis!. Vrd .top´me1
3. survet avaldama, sundima ▪ mea ei lase ennest ninda surve mitti mina ei lase ennast niimoodi mitte sundida. Vrd .sun´dme
4. tunglema, rüsima ▪ väl´lä tahive surva miu kirikust välja tahtsid rüsida mind kirikust. Vrd rüseleme
5. parves lendlema (putukatest) ▪ ilus vaikine õdak, sääse survave, kevädelt akkave surume ilus vaikne õhtu, sääsed lendlevad, kevaditi hakkavad parves lendlema (enne vihma); kihulase survave, ku na tulba kaupa vaest õhtu lendave kihulased suruvad, kui nad parves vahel õhtul lendavad. Vrd .lendleme
6. kergelt pesema, loputama ▪ esi ma ole ende närdsu är surunu ise ma olen oma närtsud ära pesnud; surva rõõva viist läbi! loputa riided veest läbi!. Vrd .mõskme

.utme ~ .utma <utta, uta>
1. uhtma; piltl midagi hoogsalt tegema ▪ uta sia ubaleh´te, mia lipsi libaeinä (rahvalaulust) uha sina ubalehte, mina lipsin libaheina (niitmisest); süü nüid, uta täis om kõtt! piltl söö nüüd, õgi täis oma kõht!. Vrd .vihtme
2. piltl peksma ▪ ärä uta tedä! ära peksa teda!. Vrd .kiskme, kobime2, .kurname, .par´kme, .pesme || .kurna .utme pesu pesema palavas lehelises leotades ▪ ku mea tüdruk olli, sis uteti kurna Krk kui mina tüdruk olin, siis pesti pesu leotades tuhavees. Vrd .uhtme1

viruteme <virute, virude>
1. virutama, lööma ▪ ta taht´s virute ta tahtis virutada; virude rondige jalgu! viruta rondiga vastu jalgu!. Vrd kihuteme, .kiitme, .lõikame, lähäteme, .lüümä
2. loputama, nõusid pesema ▪ virude nõu puhtes ja pühi kuivas! loputa nõud puhtaks ja kuivata ära!. Vrd loputeme
3. riideid virutama, pestes kolkima ▪ tüürõõva om vaja ärä virute tööriided on vaja puhtaks kolkida. Vt .kol´kme