[MUL] Mulgi sõnaraamat

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

aig|aig <aig|aa, aig|.aiga> Krk tähtpäev, püha ▪ vanast arvati aigaiga päevist ninda: küindlest kümme kündü, künnüst kümme jaani vanasti arvati pühi päevade järgi nii: küünlapäevast kümme [nädalat] künnipäevani, künnipäevast kümme [nädalat] jaanipäevani. Vrd aig|päe

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaelu ▪ aigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolu on palju muutunud, arenenud. Vrd elu|olu
2. maailm ▪ et sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on. Vrd ilm, maa|ilm, ma|ilm

aig|päe <aig|päevä, aig|.päevä> tähtpäev ▪ eilä olli suur aigpäe eile oli suur tähtpäev. Vrd aig|aig

einä|aig <einä|aa, einä|.aiga> heinaaeg ▪ sööge nüid putru, leib jääp einäaas sööge nüüd putru, leib jääb heinaajaks; einäaal vikat rästän ei seisä heinaajal vikat räästas ei seisa

elu|aig <elu|aa, elu|.aiga> eluaeg, kogu elu; pikka aega ▪ mea ei ole eluaig ääp kirjuten ma ei ole pikka aega enam kirjutanud. Vrd elu|.otsa, elu|põlv

jooma|aig <jooma|aa ~ jooma|aja, jooma|.aiga>
1. jook ▪ kohv om üit´s peenemb joomaaig kohv on üks peenem jook. Vrd juuk´, juum, rüübätse
2. joomisaeg ▪ nüid ei jole joomaaig, nüid om tüüaig nüüd ei ole joomise aeg, nüüd on töötegemise aeg

kadu|aig <kadu|aa, kadu|.aiga> vanakuu aeg ▪ pirle om õige kaduaig, mia ei püä lambit praegu on õige vanakuu aeg, ma ei püga lambaid

kuke|aig <kuke|aa ~ kuke|aja, kuke|.aiga ~ kuke|.aige> aoaeg, varahommik ▪ vanast kukeaal ütliv joba ao aig vanasti varahommikul öeldi juba aoaeg

määgi|aig <määgi|aa, määgi|.aige ~ määgi|.aiga> Hls Krk piltl maikuu ▪ vanast raguti puid just määgiaig vanasti raiuti puid just maikuus; määgiaig kooriti ärä kuuse, ku koore valla maikuus kooriti kuused ära, kui [olid] koored lahti. Vrd lehe|kuu, mai

paastu|aig <paastu|aa, paastu|.aiga> paastuaeg ▪ paastuaigu liha ei süvvä paastuajal liha ei sööda; paastuaigu ei tetä pulmasit paastuajal ei tehta pulmi

pilgat|aig <pilgat|aa, pilgat|.aiga> hetk ▪ ma sai temät pilgataiga pal´t kaia ma sain teda ainult hetke näha. Vrd pilge2, pilguk, pilk

söömä|aig <söömä|aa, söömä|.aiga> söömaaeg, sööming ▪ sii olli üit´s jumalik söömaaig see oli üks jumalik söömaaeg. Vrd süüm|aig

süüm|aig <süüm|aa, süüm|.aiga> söömaaeg; hommikueine ▪ ruukosti aig vanast kutsuti süümaig pruukosti aega kutsuti vanasti söömaajaks (hommikueinest). Vrd sööma|aig

tunni|aig <tunni|aa, tunni|.aiga> kellaaeg ▪ mis tunniaig om? mis kell on?. Vt tun´n