[MUL] Mulgi sõnaraamat

maa|ilm <maa|ilma, maa|.ilma> , maa|`ilm <maa|`ilma, maa|`.ilma> , ma|`ilm <ma|`ilma, ma|`.ilma>
1. maailm ▪ kennigi ei ole maailma läbi käünü keegi ei ole [kogu] maailma läbi käinud; ta om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vrd aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas; võõrad inimesed ▪ mia ole kige maailma naarus ma olen kogu maailma naeruks (kõigi inimeste ees); kikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud
3. ilmatu suur; ilmatu palju ▪ neil om karja jaos maad maailm kähen neil on karja jaoks maad ilmatu palju; neid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast)