[MUL] Mulgi sõnaraamat

.aame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> , ajame <ajade, aja>
1. ajama, teatud suunas liikuma sundima, midagi tegema sundima ▪ aa kari mõtsa! aja kari metsa! || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mis sa aat ilmaaigu oma naidu! mis sa ajad ilmaaegu oma jonni!; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina); .purri .aame puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; taga .aame taga ajama, järel jooksma ▪ ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv piltl (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda); .toime .aame korda ajama, korda tegema ▪ kik´k asja om toime aet kõik asjad on korda aetud; .törri .aame oma joru ajama ▪ vanamiis ai pääle oma törri, es kulle kedäki vanamees ajas peale oma joru, ei kuulanud kedagi; undi|.ändä .aame veimevaka jaoks ande korjama; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema; jonni ajama ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg
2. lükkama, tõukama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; suur tuul´ olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vrd lükkäme, .tõukame
3. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vrd tasandeme
4. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade! aja mulle lõngad nõela taha!. Vrd .lük´me, .survme, .top´me1
5. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vrd piluteme, .õmleme
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga! aja need püksid jalga!. Vrd .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja haruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vrd kõrraldeme, tegeme

akkame <akate ~ akade, akka> hakkama, alustama; algama ▪ einä akats ommugu vara niitme heina hakatakse hommikul vara niitma; akas´ viiendet aastet käimä hakkas viiendat aastat käima (st sai neli aastat vanaks); akkame mineme hakkame minema; akkam maadlem, kaeme, kumbas üle saa! hakkame maadlema, vaatame, kumb võidu saab!. Vrd alusteme, nakkame, .ürgäme1 || .pihta akkame pihta hakkama, alustama ▪ mis sääl viil vahki, akka pihta! mis seal veel vahtida, hakka pihta!; pähä akkame pähe hakkama, uimastavalt mõjuma ▪ sannan olli vingu, akas´ pähä saunas oli vingu, hakkas pähe

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; heitma, paiskama ▪ ta eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja. Vrd .viskame
2. alustama (mingit tegevust) ▪ ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama). Vrd alusteme || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutuma ▪ õhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased [uue] mesipuu sisse
4. alanema, langema, settima ▪ leib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud. Vrd .langeme1
5. loobuma, hülgama, kaotama ▪ sii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud. Vrd .kaoteme

.juurdume <.juurdude, .juurdu> kasvama hakkama; juurduma ▪ ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul juurdus juba vahepääl väl´lä kui vaod liiga kitsad on, siis kartul hakkab juba vahepeal välja kasvama (vaost)

.kaksame <kaksate, .kaksa> Hls Hel
1. järsku rebima ▪ kabla kaksat katik nöörid rebid katki. Vrd ribime
2. äkki jooksma hakkama ▪ ku pan´d kaksame kui pani jooksma

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || .lusti .lüümä pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüümä, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid; luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti; .virri .lüümä keerdu või risti minema ▪ kõle koha pääl regi joosep risti, regi lüüp virri lumeta koha peal jookseb regi risti, regi läheb keerdu

nakkame <nakate, .nakka>
1. hakkama; alustama ▪ selle asjage om vaja pääle nakate selle asjaga on vaja peale hakata; sääl nakati katust lüüme seal hakati katust lööma (laaste panema). Vt akkame, Vrd alusteme, .ürgäme1
2. külge hakkama, mõjuma, toimima ▪ miu nõu ei nakka, sii käü miul üle jõu minu nõu ei toimi, see käib mul üle jõu; ei jole nätä kül´m, aga ta om seante nakkaje ei ole nähtav külm, aga ta on selline [külge] hakkaja (mõjus). Vrd .mõikame

pesiteme <pesite, peside>
1. pesitsema ▪ mede talu man pesiteve kait´s kure paari meie talu juures pesitsevad kaks kurepaari
2. pesa tegema; piltl end sisse seadma, elama hakkama ▪ tal olli ammu sõnna imu pesitem akate tal oli ammu himu seal elama hakata
3. elutsema ▪ üit´s kotus piap iki oleme, kun inime pesitep üks koht peab ikka olema, kus inimene elutseb. Vrd elutseme

sõdime <sõdide, sõdi>
1. sõdima ▪ vellekse om üten sõdinu vennakesed on koos sõdinud
2. piltl tülitsema ▪ noore sõdiv ilmast ilma sõnadege noored peavad ilmast ilma sõnasõda. Vrd tülime, tülitseme || .vastu sõdime vastu hakkama, vastu seisma ▪ või olla, et Leeni os ka är lännü, ku na ei os vastu sõdinu võib olla, et Leeni oleks ka ära läinud, kui nad ei oleks vastu seisnud

.võtme <võtta, võta>
1. võtma ▪ võta naine näidussene, osta varsune obene (rahvalaulust) võta naine neidude hulgast, osta hobune varsana; võta tonnist leib lap´me pääl! võta tünnist leib labida peale!; no võtakest jah, kor´gakest kokku nii tukmekse! no [olge head ja] võtke jah, korjake kokku need pirrulaastud! || .enge .võtme hinge võtma, tapma ▪ sii tüü tah´t enge võtta see töö tahtis ära tappa; käsil .võtme käsile võtma, nahutama ▪ küll esä ta viil käsil võtt küll isa teda veel nahutab; nõuss .võtme otsustama; nõu .võtme õppust võtma ▪ temä ei võta kellekide nõu tema ei võta kelleltki õppust; sõna .võtme sõna võtma, kõnelema ▪ luba miut ka sõna võtta! luba mul ka kõnelda!; tagasi .võtme tagasi võtma ▪ sa võtat oma sõna puha tagasi sa võtad oma sõnad kõik tagasi; .tipsu .võtme napsu võtma ▪ ta om vähä tipsu võtten ta on natuke napsu võtnud; tõess .võtme tõena võtma ▪ egät sõna ei tohi tõess võtta iga sõna ei tohi tõena võtta; .vastu .võtme vastu võtma ▪ küll sääl võeti äste vastu küll seal võeti hästi vastu; .väl´lä .võtme välja võtma ▪ võta levä väl´lä ahjust! võta leivad ahjust välja!; .vääli .võtme luba küsima ▪ noore lätsiv vanembilt vääli võtme noored läksid vanematelt luba küsima; ärä .võtme ära võtma; rikkuma; surmama ▪ anna mul juvva, joogi janu võtt ärä! anna mulle juua, joogijanu tahab ära võtta!; üles .võtme (heinu) kokku panema; rehitsema, üles lööma (pahmast); tuld üles võtma; kulutama; (nõidusega) avastama ▪ einä o laiali aet, vaja üles võtta heinad on laiali aetud, vaja kokku panna; pimmes lääp, tule tuli üles võtta pimedaks läheb, tuleb tuli põlema panna; sii mõist arsti egät, sii võtt üles ja ütles äräde see oskab igaüht arstida, avastab nõidusega ja ütleb ära (nõiast); temä mõist maalist üles võtta tema oskab maalist üles võtta (avastada kohta, kust on saadud maalise haigus); sii pulm võt´s pal´lu üles see pulm kulutas palju
2. vajama, nõudma; kestma ▪ sii võtt kavva aiga, ennegu ta üles tule see võtab kaua aega, enne kui see ilmsiks tuleb (kuriteost). Vrd .kestme, .nõudme
3. millessegi kinni hakkama ▪ koer auk´s, mia ässädi ka koera üle läve, võta-võta! koer haukus, ma ässitasin ka koera üle läve, hakka kinni!; kes tulist võt´t, sel olli sasine kõr´s kes kiiruga võttis, sel oli sasine kõrs (vilja lõikamisest). Vrd .kiskme
4. mõju avaldama, toimima ▪ sii vikat´ võt´t äste einä see vikat võttis heina hästi (niitmisest). Vrd .tüüteme
5. rikkuma, kahjustama ▪ kül´m võt´t uibu äitsne ärä külm võttis õunapuuõied ära. Vrd .rikme1
6. sõimama, noomima ▪ mia ei ole ta käest kedägi võtta saanu mina ei ole tema käest noomida saanud. Vrd kirume1, .põhjame