[MUL] Mulgi sõnaraamat

iu <iu, iu>
1. hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ iu märä iuklep iu iu hinkuv mära hirnub iu iu. Vrd iuk4
2. hinkuv (hobune) ▪ iu oben es lase ennest raute hinkuv hobune ei lasknud ennast rautada; sii om iu, ei võta kuurmet perrä, viskas kust see [hobune] hingub, ei võta koormat järele, viskab kust

kaput´|jalg <kaput´|jala, kaput´|.jalga> Trv Hel karvaste jalgadega või säärtega hobune või kana ▪ kaput´jalg obesel om sõrgatsi man pikä karva karvaste jalgadega hobusel on sõrgatsi juures pikad karvad

.kimjas <.kimjase, .kimjast> Krk kimmel, punase- ja valgekarva hobune ▪ kimjas obene, segi karvige, oiap raudja muudu rohkep kimmel hobune on segakarva, kipub raudja moodi olema rohkem. Vrd kimlekas, .kimmel

kimlekas <kimleka, kimlekat> Krk kimmel, segakarvaline hobune; puna-valge karvaga hobune. Vt .kimjas, .kimmel

.kimmel <.kimle, .kimmelt ~ .kimmeld> , kimmel´ <.kimle, kimmelt ~ kimmeld> kollakas- või pruunikashall hobune, kimmel ▪ kirivene kit´s ja kimmel´ märä, nii om talutütre vara (rahvalaulust) kirju kits ja kimmel mära, need on talutütre vara. Vrd .kimjas, kimlekas

kuide <kuide, kuidet> kronu, kuivetu hobune ▪ kos ma lää siandse kuidege kuhu ma lähen sellise kronuga; tal ei oole no kedägi obest ehen, lusis pähle oma kuidege tal ei ole no mingit hobust ees, venib pealegi oma kronuga. Vrd koni2, kõlts4, lut´a, roni, ronk2

kusi|.viskur <kusi|.viskuri, kusi|.viskurit> Hls Krk piltl peru hobune, kuseviskaja ▪ kuradi kusiviskur, ei ole kedägi obene kuradi kuseviskaja, ei ole mingi hobune. Vrd perus´k

kõllu <kõllu, kõllut> Krk kollakas(punane) loom, kõrb (hobune) ▪ vanast kõllust es ole änäp asja vanast kõrvist ei olnud enam asja. Vrd kõl´l1

kõr´b <kõrvi, .kõrbi> Krk Hel
1. punakaspruun ▪ kuu om kõr´b ku ta tõusus kuu on punakaspruun, kui ta tõuseb
2. punakaspruun hobune, kõrb ▪ kõr´bel rohkep om musta ännä punakaspruunidel hobustel on enamasti mustad sabad. Vrd kõrvikas

kääl´ <kääli, .kääli>
1. kerglane, vallatu olevus ▪ om küll üit´s vallatu nigu kääl´ kunagi on küll üks vallatu, nagu päris kerglane. Vrd eblak, ehak, kep´s, .kerge
2. võrgutaja, himur mees ▪ sii om ää kääl´ küll kis siante vahva eluge om see on päris võrgutaja küll, kes sellise lõbusa eluga on. Vt .käälje, limber
3. tugev ja kiire (hobune) ▪ kääl´ ku ta nuur ja ilus ja juusk äste kääl [on], kui ta noor ja ilus [on] ja hästi jookseb (hobusest); küll olli sellel üit´s kääl´ ihen, ilus lahe jalage, kõrge ja uhke küll oli sellel üks uhke hobune ees, ilus ja kiire jalaga, kõrge ja uhke

küüdik <küüdigu ~ küüdiku, küüdikut> küütseljaga lehm või hobune ▪ miul miildive küüdigu obese mulle meeldivad küütseljaga hobused; laudan inas´ küüdik lehm laudas inises küütseljaga lehm. Vrd küünik

luk´s2 <luksi, .luksi> Hls Krk kronu, vana vilets hobune ▪ sõidu obese oidas esi ja vana luksi esi sõiduhobused hoitakse eraldi ja vanad kronud eraldi. Vrd lut´a, luts2, ronu

lut´a <lut´a, lut´at> Krk, luta <luta, lutat> Hel kronu, vilets hobune ▪ või temäl ääd obest olli, üit´s vana lut´a olli rii ehen, sii ronis kui täi ega temal head hobust olnud, üks vana kronu oli ree ees, see ronis nagu täi (aeglaselt). Vrd luk´s2, luts2

luts2 <lutsu, .lutsu> Krk kronu, vilets hobune ▪ vana obese luts ei tii einäl midägi, lämmütep suhun ärä, jääp pal´t jun´n vana hobusekronu, ei tee heinale enam midagi, mälub suus ära, ainult junn jääb järele. Vrd luk´s2, lut´a

märä <märä, märä> emane hobune, mära ▪ märä sõive nurme pääl emased hobused sõid põllul

oben ~ obene <obese, obest> hobune ▪ obese jäänü tii pääl kurtme hobused jäänud tee peale seisma; obene lää sammu astun hobune läheb sammu astudes; sii nuur´ om pillaje obene see noor on peru hobune || orja oben hlv tööhobune, tööinimene ▪ ma ole jusku orja obene, ommukust õhtani ikki range all ma olen nagu tööhobune, hommikust õhtuni rangide alla (st teen pikki tööpäevi). Vrd oose, suksu, suku

oose <oose, ooset> Hel van hobune; piltl suur olend ▪ suur´ pikk inime, ku oose kunagi suur pikk inimene, nagu hobune kunagi. Vt oben, Vrd .sihkam

pirmak <pirmagu ~ pirmaku, pirmakut> Trv perutaja, kärsitu hobune ▪ ei ole ää obene, sii om va pirmak ei ole hea hobune, see on üks perutaja; ma es jõvva sedä pirmakut kinni oida ma ei jõudnud seda peru hobust kinni hoida. Vrd peeran´t, peerus´k, piruk, rebä1, rõba, rõpsak

pit´s|obene <pit´s|obese, pit´s|obest> Trv Hel eesrakendi hobune ▪ pit´sobese olliv musta värmi eesrakendi hobused olid musta värvi

.rantslane <.rantslase, .rantslast> , .rantsline <.rantslise, .rantslist>
1. prantslane ▪ rantslase söövät konne prantslased söövat konni. Vrd .rantsus1
2. prantsuse tõugu; Ardenni hobune ▪ rantslase om paksu, jämme jalgege, rantslise tõugu Ardenni hobused on paksud, jämedate jalgadega, prantsuse tõugu

.raudjas <.raudjase, .raudjast Krk ~ .raudja, .raudjat Trv> punakaspruun (hobune), raudjas ▪ raudjas oben om raudjase karvage raudjas hobune on punakaspruuni karvaga; raudjase obese om ravva värmi raudjad hobused on raua värvi

ruun5 <ruuna, .ruuna> ruun, kastreeritud hobune ▪ sii olli ruuna kopel see oli ruuna koppel; enne om ta täkk, ku är lõigat, sis om ruun enne on ta täkk, kui [munandid on] ära lõigatud, siis on ruun

setuk2 ~ setuke2 <setukse, setukest> setukas, vana kõhn hobune ▪ anna setuksel süvvä! anna setukale süüa!. Vt setukas

setukas <setuka, setukad> Hls setukas, vana kõht hobune ▪ mia siu setukad ei taha mina sinu setukat ei taha. Vrd setuk2

soku <soku, sokut> Hel suksu, noor hobune. Vrd soksu, suks, suksu

suks <suksu, .suksu> Hls suksu, väike hobune ▪ mia oma suksu ärä ei anna mina oma suksut ära ei anna. Vrd soksu, soku, suksu

suk´s|jalg <suk´s|jala, suk´s|.jalga> Krk valgete jalgadega hobune ▪ miu lemmik oben olli suk´sjalg minu lemmikhobune oli valgejalg

suksu <suksu, suksut> Krk Hel suksu, hobune ▪ viska suksudel kah einu ette! viska suksudele ka heinu ette!. Vrd soksu, soku, suks

sõra|jalg <sõra|jala, sõra|.jalga> Krk valgejalgne hobune ▪ meil olli sõrajalg, sedä es pia kennigi meil oli valgejalgne hobune, seda ei pidanud keegi [kinni]

sär´g <säre, .särge>
1. särg (Rutilus rutilus) ▪ sär´g, avi, ahun, me järve sihen ei ole muid kalu särg, haug ja ahven, meie järves ei ole muid kalu; ku säre par´v vaiem üle järve (knk) kui särjeparv vajusime üle järve (läksime suure hulgana); ku lepä iirekõrvul, sis akkap säre kudu kui lepad on hiirekõrvul, siis hakkab särje kudemine; säre ja ahvene tuleve äste matikse manu särjed ja ahvenad tulevad hästi vihmaussi juurde (hakkavad vihmaussist söödaga õnge). Vrd puna|perse
2. piltl lamedate küljeluude ja terava seljaga hobune ▪ obene om sär´g, lest kül´leluiege, teräve sel´läge, ei ole kedägi asi Krk hobune on särje moodi, lamedate küljeluudega, terava seljaga, ei ole mingi asi (ei ole hea loom)

tamber´t <tamberti, tambertit> Krk komberdis; kangete jalgadega hobune ▪ tamber´t om seante vana oben, kõva jalgek, nihude ohjest, ta_i liigugi tambert on selline vana hobune, kangete jalgadega, nihuta ohjadest, ta ei liigugi. Vt tambertik

.timjas <.timjase, .timjast> Krk
1. tõmmukas, tõmmuvõitu ▪ ta olli kikk aig siande timja näoge ollu ta oli kogu aeg selline tõmmuvõitu näoga olnud
2. mustjashalli või mustjaspruuni seljaga veis või hobune ▪ timjas om seante raudjase karvag, ei ole ta must, ei ole punane tõmmukas on selline raudja karvaga, ei ole ta must, ei ole punane. Vrd .tõmjas, tõmmik

tpruu
1. tpruu, hüüd hobuse peatamiseks ▪ tpruu, pia kinni! tpruu, pea kinni!. Vrd tpruus
2. lastek hobune ▪ lääme tpruu sõidale! lähme hobuga sõitma!. Vrd oben, oose, suksu, suku

.tuhkur2 <.tuhkru, .tuhkurt ~ .tuhkurd> tuhakarva, tuhkur (hobune) ▪ tuhkur oben olli koplen tuhakarva hobune oli koplis; üit´s lääp siatse tuhkru obesege üks läheb sellise tuhakarva hobusega. Vrd tuha|.karva

.tõmjas <.tõmjase, .tõmjast> Krk mustjashalli või mustjaspruuni seljaga veis või hobune, tõmmukas ▪ must lehm, päält seante punakas, õigats tõmjas must lehm, pealt selline punakas, [seda] hüütakse tõmjaks. Vrd .timjas, tõmmik

tõmmik <tõmmigu ~ tõmmiku, tõmmikut> pruunikasmust või mustjashall veis või hobune, tõmmukas ▪ tõmmik olli mustjase ruunika karvage, juurest must, päält allikas Krk tõmmik oli mustjaspruuni karvaga, juurest must, pealt hallikas. Vrd .timjas, .tõmjas

urel´ <ureli, urelit> Krk hrv Orlovi traavel (hobusetõug), kõrgekasvuline sihvakas hobune ▪ laada pääl olli pal´t üit´s urel´ laadal oli ainult üks Orlovi traavel

varss <varsa, .varssa> varss, kuni üheaastane hobune ▪ varsa ollive koplin varsad olid koplis; esi olet sa vana inimen ja varsa mõtte (knk) ise oled sa vana inimene ja [sul on] varsa mõtted (rumala inimese kohta); miu obesel om ollu üit´s täkk varss ja kait´s märä varssa minu hobusel on olnud üks täkkvarss ja kaks märavarssa (st üks isane ja kaks emast varssa)

võik <võigu, .võiku> Trv Hel võik, kollakas; kollakaspruun hobune ▪ ta sõit selle võigu obesege laadal ta sõidab selle võigu hobusega laadale. Vrd kolatine, kõllakas