[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kuulje <.kuulje, .kuuljet> Hel kooljas, surnu; koolja, surija ▪ ta olli näost ärä ku kuulje ta oli näost valge kui kooljas; ennemb saat kuulje persest peeru, ku temä käest asja (knk) enne saad surnu persest peeru, kui tema käest asja (ihnsast inimesest). Vrd kadunuk, koolu, mullaline, .surnu