[MUL] Mulgi sõnaraamat

.surnu <.surnu, .surnut> , surnu <surnu, surnut> surnu ▪ surnu pannas laude pääl, senigu kirst tuvvas surnu pannakse laudade peale, seni kui kirst tuuakse; vanast olli surnule pant manu siip´ ja viht, raha pant kah vanasti oli surnule pandud [kirstu] kaasa seep ja viht, raha pandud ka. Vrd kadunuk, koolu, .kuulje, mullaline, surm

.surnu|aid <.surnu|aia, .surnu|.aida> surnuaed ▪ meil olli surnuaid siin lähiksen meil oli surnuaed siin lähedal. Vrd kalmet, kirik|aid, matusse|aid, pühä|aid, savi|vald

.surnu|mardik <.surnu|mardigu ~ .surnu|mardiku, .surnu|mardikut> Krk raisamardikas. Vrd .surnu|.matje|mardik

.surnu|.matje|mardik <.surnu|.matje|mardigu ~ .surnu|.matje|mardiku, surnu|.matje|mardigut> Krk raisamardikas. Vrd .surnu|mardik

.surnu|savi vt savi