[MUL] Mulgi sõnaraamat

koomits ~ koomitse <koomitse, koomitset>
1. varjualune, katusealune ▪ koomitses panti mõni eläje varjualusesse pandi mõni loom. Vrd koomik, kuurik
2. lobudik, hurtsik ▪ temä tah´ts, et selle koomitse uss oles valla ta tahtis, et selle hurtsiku uks oleks lahti. Vrd kohmits, kublik, kupits2, urdsik, .urtam1
3. piltl vana loom, roju, kronu ▪ lehm olli üit´s vana koomitse, es saa põhust jagu egä lehm oli üks vana roju, ei saanud põhust jagu ega midagi. Vrd roju, rondik, rondsik, ronu, rumbas