[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuub <kuvve, .kuube>
1. pikk villane ülerõivas, kuub ▪ sääl olli neli suurt keriku miist, valge kuvve sel´län seal olid neli suurt kirikumeest, valged kuued seljas. Vrd üli|kuub
2. meeste pintsak ▪ vanal aal es ooleki kuube, vanast olli särgipel´ts ja kasugupel´ts vanasti ei olnudki pintsakut, vanasti olid lühike jakk ja lühike kasukas. Vrd pintsak

piht|kuub <piht|kuvve, piht|.kuube> Hls
1. villane naiste ülerõivas ▪ pihtkuvve ollive tett maavillatsest rõõvast pihtkuued olid tehtud maavillasest kangast. Vrd jak´k2
2. meeste ülerõivas, pikk-kuub ▪ valla kirjutejidel ollive pihtkuvve sel´län vallakirjutajatel olid pikk-kuued seljas; pihtkuub olli ilma käistet, rõõvast ja mõnikõrd tetti peris nahast pikk-kuub oli ilma käisteta, kangast, ja mõnikord tehti päris nahast. Vt pihik1, Vrd sär´k, vammus

sater|kuub <sater|kuvve, sater|.kuube> saterkuub, alt laienev meestekuub ▪ vanaesäl olli saterkuub sel´län vanaisal oli saterkuub seljas; siandse saksepe kannave saterkuube Hls sellised peenemad [inimesed] kannavad saterkuube

üli|kuub <üli|kuvve, üli|.kuube> Trv ülekuub; mantel ▪ vanast olliv ülikuvve oma koet rõõvast tett vanasti olid ülekuued oma kootud kangast tehtud. Vt kuub, Vrd palit