[MUL] Mulgi sõnaraamat

aviteme <avite, avide> , aaviteme <aavite, aavide> Krk aitama ▪ miu esä avit´s tal tüüd tetä mu isa aitas tal tööd teha; koolin avidets õppi koolis aidatakse õppida; ma lää aavide sikute ma lähen aitan sikutada (köit)

enne1 ~ .enne1
1. enne, varem ▪ ku tahat, sõs võit enne ka ärä massa kui tahad, siis võid enne ka ära maksta. Vrd .aiksepest, ennemp, varemp
2. pigem ▪ enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma võõral maal ul´kme lää pigem söögu oma maa hundid [mind] ära, enne kui ma võõrale maale hulkuma lähen

jah, jaa jah, jaatussõna (ka kahtlust väljendades) ▪ jah ~ jaa, ma lää kohe jah, ma lähen kohe; latse pillik läit´s katik jah lapse pillike läks katki jah; jah temäst nüid minejet saa kas temast nüüd siis minejat saab || jah ja (poolelijäänud mõtte lõpul) jah ▪ tal olli sõs kolm tüdärt jah ja, poig ja tal oli siis kolm tütart jah ja, poeg ja

joodusse pl <joodusse, joodussit> joot, joodud ▪ ku kunnigi joodusse om, ma lää kah kon´tvõõras kui kusagil joodud on, lähen mina ka kontvõõraks. Vt juut1

jär´g <järe, .järge>
1. järg, kord; olukord ▪ kudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järg ▪ ma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aeg ▪ ligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevus ▪ temäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavara ▪ ku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakus ▪ sii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus

kaevandik <kaevandigu ~ kaevandiku, kaevandikut>
1. kaevand, kaevatud auk; kraav ▪ mia lää kaevandikust saantigi ma lähen kraavini. Vt raav´
2. kaevik ▪ sõamihe kajosive mõtsa kaevandikke sõdurid kaevasid metsa kaevikuid

kottalt, kottelt
1. kohast; kohalt ▪ kui ta ninda kogu päe kõhutep, aap mõnest kottelt tii umbe küll kui ta niimoodi terve päeva tuiskab, ajab mõnest kohast tee umbe küll; temä omast kottelt kitap, et tark om tema omast kohast kiitleb (arvab endast), et on tark
2. juurest, lähedalt ▪ temä läit´s mede kottalt müüdä ta läks meie juurest mööda; saabas om siit valla kaala kottelt saabas on siit [õmblusest] lahti sääre juurest. Vrd lähiksest, lähist, mant2
3. otse; otsekohe ▪ nüid ei saa kottalt minnä, nurme om pehme alle nüüd ei saa otse minna, nurmed on alles pehmed; mine kottelt silmä järgi mine silma järgi otse; meä lää kottalt ma lähen otsekohe. Vrd kohe2, kohald, kuhald, otse, .õkva

kuide <kuide, kuidet> kronu, kuivetu hobune ▪ kos ma lää siandse kuidege kuhu ma lähen sellise kronuga; tal ei oole no kedägi obest ehen, lusis pähle oma kuidege tal ei ole no mingit hobust ees, venib pealegi oma kronuga. Vrd koni2, kõlts4, lut´a, roni, ronk2

.kuulme2 <koolda ~ koolta, koole>
1. surema ▪ sii lehm om ärä koolu see lehm on ära surnud. Vrd .lõpme, sureme, .ängäme1, .ängüme
2. nukrutsema, kurvastama ▪ mia lää tõiste inimeste seltsi, mes mia siin kodun konute ja koole ma lähen teiste inimeste seltsi, mis ma siin kodus konutan ja kurvastan. Vt kurvasteme, kurveteme
3. kangeks jääma, ära surema (jäsemetest) ▪ miul käsi kuul´e ärä mul suri käsi ära

käsi2 Krk kätega ▪ ma lää tühjä käsi ma lähen tühjade kätega (pole midagi külakostiks)

.laager <.laagre, .laagert ~ .laagerd>
1. laager; ladu ▪ ma lää mustliste laagert vaatame ma lähen mustlaste laagrit vaatama; temä pidäs´ õlle laagert tema pidas õlleladu. Vrd ladu2, Vt liir´2
2. piltl kogum, salk; hunnik ▪ rüä kanneti ütte laagres kokku rukis kanti ühte hunnikusse kokku; me istim laagren mahan me istusime laagrina maas (üheskoos). Vrd laru
3. (seadme) laager ▪ lina masin juusk laagre pääl linamasin jookseb laagri peal
4. õllesort ▪ laager om lahjemp Hls laager on lahjem (õlu)

laat1 <laada, .laata> kindlas kohas peetav turg, laat ▪ ma läe ommen laada pääle ma lähen homme laadale; komenjandsigu käisiv laatu müüdä, ütest laadast tõise komejandid käisid mööda laatu, ühest laadast teise || moka|laat kõrtsi juures teenijate kauplemine; kärarikas suhtlemine ▪ kodun olli paremb kaupa tetä ku mokalaaden, sääl olli laitjit ja kikke Hel kodus oli parem kaupa teha kui kõrtsi juures kaubeldes, seal oli laitjaid ja kõike; mokalaata peeti egä nel´läbe kõrdsi man küindlepäeväst pääle seni ku jüripäeväni teenijaid kaubeldi igal neljapäeval kõrtsi juures küünlapäevast alates kuni jüripäevani

lahuteme <lahute, lahude>
1. laiali või lahku ajama, laotama; selginema ▪ kätege kakuti ja sis lahutedi villu kate kepige kätega katkuti ja siis lahutati villu kahe kepiga; ilm lahutep, pilve lääve lahku ilm selgineb, pilved lähevad laiali. Vrd .laoteme
2. lahku viima, eraldama, lahutama ▪ sii mitu naist är pidänu, mitmege lahuten joba see [on] mitu naist ära pidanud, mitmega lahutanud juba; lahute na ärä, mis na kakleve! lahuta nad ära, mis nad kaklevad!. Vrd keriteme
3. lahedamaks või rõõmsamaks muutma ▪ mia lää miild lahuteme pidukse pääle, kodun jäät ju tuimas kah mina lähen peole meelt lahutama, kodus jääd ju tuimaks ka. Vrd iluteme

ligu <leo, ligu> , legu <leo, legu> Hls
1. leotamine, ligunemine ▪ ma pane kannu sissi likku nii erne ma panen kannu sisse ligunema need herned. Vrd .leotus
2. linaleoauk, linaligu ▪ mõtsa viirde olli kaevet pikk legu metsa äärde oli kaevatud pikk linaleoauk; lina tuleve leost väl´lä linad tulevad leost välja
3. likku pandu, leotatav ▪ ma läe ligu matme, et sii alla vett jääs ma lähen likku pandavat [lina] matma, et see vee alla jääks

maak <.maakse, .maakest> maake; väike (maa)koht ▪ temä maak olli eige tilluk tema maake oli väga tilluke; muud muret ei oole, ku ma ärä lää, et mu maak maha jää muud muret ei ole, kui ma ära lähen, et mu maake maha jääb

maise|maa <maise|maa, maise|maad>
1. arumaa, kuiv ja kõrge maa ▪ maisemaa jänesse om alli, suujänesse om valge arumaa jänesed on hallid, soojänesed on valged. Vrd maine
2. lage metsata maa ▪ enne lää iki maisemaa puhtas lumest, ennegu mõts lää enne läheb ikka lage maa lumest puhtaks, enne kui mets läheb
3. sisemaa ▪ veerenuut olli väike, veeti maisemaale väl´lä äärenoot oli väike, veeti maismaale välja; ma läe maisemaa mihele, kabu adrakandajale Trv (rahvalaulust) ma lähen sisemaa mehele, tüdruk adrakandjale

mastek Krk võib-olla, vast ▪ mia peris ei tää, mastek lää kah ma päriselt ei tea, võib-olla lähen ka; mastek lätsive na sanna manu mängme võib-olla läksid nad sauna juurde mängima (lastest). Vrd ek, pest, vait2, väte

mesinik <mesinigu ~ mesiniku, mesinikku> mesinik, mesilaste pidaja ▪ ma lää mesinigu käest magust tuuma ma lähen mesiniku käest mett tooma

mõõt <mõõdu, .mõõtu> Trv, mõõt´ <mõõdi, .mõõti> Krk mõõt; mõõdutäis ▪ ma lää rätsepä manu mõõti anme, vaja om vastsit rõõvit tetä Krk ma lähen rätsepa juurde mõõtu andma, vaja on uusi riideid teha; üit´stõisku mõõtu pannas rüüsi ja üits mõõt pannas simenti Hls üksteist mõõtu pannakse kruusa ja üks mõõt pannakse tsementi (ehitussegust)

märdi|san´t <märdi|sandi, märdi|.santi> mardisant ▪ meil käisiv mitu parti mardisan´te, anti saia ja õunu ja õlut märdisan´tel meil käis mitu salka mardisante, anti saia ja õunu ja õlut mardisantidele; mia lää ka märdisandis mina lähen ka mardisandiks

nel´läs <nel´lände ~ nel´länte, nel´ländet ~ nel´läntet> neljas ▪ ma lää nel´ländet kõrda tohtre manu ma lähen neljandat korda arsti juurde; nel´lände saast olli mia viies neljandast sajast olin ma viies; nel´länte kõrrage sai ta ometik kätte neljanda korraga sai ta ometigi kätte

ommuku2, ommugu Hel hommikul ▪ ommen ommuku ma lää homme hommikul ma lähen

pal´las <.pal´la ~ .pal´le, pal´last>
1. paljas, tühi ▪ ma lää pal´le kätege Krk ma lähen tühjade kätega. Vrd lage, tühi
2. ainult, kõigest ▪ ku usse valla lükänu kadunu ärä, pal´las tuule uug jäänü järgi kui ukse lahti lükanud, kadunud [ta] ära, ainult tuulehoog jäänud järele; kos sa nüid läät pal´la ammega Trv kuhu sa nüüd lähed ainult särgiga. Vrd .pal´lalt, pal´last, pal´t

peru2 <peru, perut> pära; seebisoop ▪ ku siipi keedets jääp peru perrä kui seepi keedetakse, jääb soop järele; ma lää pulma peru ot´sme ma lähen pulma pära otsima (ülejääkidest)

politsei <politsei, politseid> , polit´s <politsi, politsit> politsei ▪ polit´s tule keväde tiide pääle politsei tuleb kevadel teedele; mia lää politseis ma lähen politseisse. Vrd poletsei

.põeteme <.põete, .põede> põetama ▪ ma läe sõsard põeteme ma lähen õde põetama; küll om rasse aiget põete küll on raske haiget põetada

päetsik <päetsigu ~ päetsiku, päetsikut> , päitsik <päitsigu ~ päitsiku, päitsikut> valgepäine veis ▪ võta oma päitsigu perrä ja lää kodu võtan oma valge peaga lehma kaasa ja lähen koju. Vrd vaalik

.rantspor´t <.rantspordi, .rants.porti> uus transport ▪ miul ei ole rantsporti vaja, ma lää esi mul ei ole transporti vaja, ma lähen ise

ratta pl <rattide, rattit> van vanker ▪ miu esä mõis´t rattit tetä minu isa oskas vankreid teha; ma lää ratasteg iki, pane oben rataste ette! ma lähen ikka vankriga, pane hobune vankri ette!. Vt vanger, .vanker || nahk|ratta nlj puuvanker ▪ kost sa seantse nahkratta ostit? kust sa sellise puuvankri ostsid?. Vrd nahk|.vanker

rehväteme <rehväte, rehväde> Hel suigatama ▪ ma lää rehväde kõrra ma lähen suigatan korra. Vrd suigateme, tukasteme2, tukisteme

renderei <renderei, rendereid> , renterei <renterei, rentereid, illat rente`.rehte> van rentei, tsaariaegse riigikassa osakond ▪ ma lää renterehte ma lähen renteisse; linnan olli renderei, kos rahase viiti linnas oli rentei, kuhu rahad viidi

rohi2 ~ roht2 <rohu, .rohtu Trv> , rohi <rohi, rohi Krk> arstirohi, ravim; mingi ravivõte või profülaktiline abivahend ▪ a midägi rohtu ei ole selle uisa salvamise vasta aga mingit rohtu ei ole selle ussi hammustamise vastu; Ants ütelnu Vanapaganel, et ma lää ärä rohi tegeme endäl Ants öelnud Vanapaganale, et ma lähen endale arstirohtu tegema; me tei mitu jagu rohi ma tegin mitu jaotäit rohtu; surmal ei joole rohi kedägi (vns) surma vastu pole mingit rohtu. Vrd pil´l4, vastus2

.rul´me ~ .rul´ma <.rulli, rulli> rullima ▪ ma lää nurme rul´me ma lähen põldu rullima; mõsu rullits rullige sileves pesu rullitakse rulliga sirgeks

rumal <rumale, rumalt ~ rumald>
1. rumal, loll ▪ vanaesä ütelnu, et oh sa rumal lait´s! vanaisa öelnud, et oh sa rumal laps!; ta om rumal ku lume lammas Krk (knk) ta on rumal kui lumelammas; nüid ei ole sii aigilm enäp nõnda rumal nüüd ei ole see ajajärk enam nii rumal. Vrd tohmak, tuhm, tuhmak, tuhmane || puru|rumal pururumal, äärmiselt rumal; puu|rumal väga rumal
2. piltl kole (ka omaduse maksimaalsust osutades) ▪ kos ma ulga rahva sekkä lää rumale rõõvastege? kuhu ma rahvahulga sekka lähen koledate riietega?; temä esä olli rumal rikas tema isa oli kole rikas. Vrd kole1

rääbe <.rääpe, rääbet> Pst Krk kraabe, riibe, riise ▪ mea lää viil rääpit ot´sme ma lähen veel riismeid otsima. Vrd raabe, riibe1, riise

seemendeme <seemente, seemende>
1. seemendama, külvama ▪ ma lää lina seemendeme ma lähen lina külvama. Vrd külime, seemelteme
2. seemendama, tiinestama ▪ miu pull seemen´t kik külä lehmä ärä minu pull tiinestas kõik küla lehmad ära. Vrd .rammame, seemelteme

sein|viir <sein|veere, sein|viirt> Krk seinaäär ▪ mis sa nurgit seinviiri müüdä? mis sa nuhid seinaääri mööda?; kudas ma lää tõise seinviiri vah´kme? kuidas ma lähen teise seinaääri vahtima? (kontvõõraks käimisest)

sepp1 <sepä, seppä> sepp; meistrimees ▪ läit´s oma tüüriistu parandeme sepä manu läks oma tööriistu parandama sepa juurde; ma lää obesege sepäl ma lähen hobusega sepa juurde. Vrd raud|sepp

suga2 <sua, suga> Hls niineriba ▪ lõhmusse suast punuti kor´ve ja viiske pärnaniintest punuti korve ja viiske; ma lää mõtsa viisu suge tuume ma lähen metsa viiskude jaoks niineribasid tooma

sumetsen Krk
1. sompus, sombune ▪ vaist udsune ilm, ütelts sumetsen vahel [on] udune ilm, öeldakse [et on] sompus; sii õigats ka sumetsen, mis talve puu ärmä tõmbas seda [ilma] kutsutakse ka sombuseks, mis talvel puud härma tõmbab. Vrd sombane, sonnun, sumbene, summane
2. sumbunud, umbne ▪ ku õhk om sumetsen, sis ei saa mitti engäde kah kui õhk on sumbunud, siis ei saa mitte hingata ka; kammer om nindagu sumetsen puha, ma lää väl´lä lahe luhi kätte tuba on nii umbne, ma lähen välja värske õhu kätte. Vrd sumbune, .umbene, ummine

.suulame <soolate ~ soolade, .suula>
1. soolama, soolaga maitsestama või konserveerima ▪ liha taht ärä soolate ja tonni panna liha tuleb ära soolata ja tünni panna; avide siga ärä lõhku ja ärä soolate! aita siga (seakere) katki raiuda ja ära soolata!; ma lää räimi suulame ma lähen räimi soolama
2. piltl nahutama, karistama ▪ ma sut suula üit´skõrd, sa mul soolan olet! (knk) ma sind nahutan ükskord, sa mul soolas oled! (st meeles). Vrd nahuteme, .suime

sõt´s <sõtsi, .sõtsi> hellitl õde ▪ mia läe sõtsil käimä ma lähen õele külla; kas sa miu sõtsikest näit? kas sa mu õekest nägid?. Vrd sõsar, õde || kooli|sõt´s kooliõde ▪ me ollim jo koolisõtsi me olime ju kooliõed

tagas|pidi tagurpidi ▪ sinnä urdsikus ma lää tagaspidi sissi ja tule edespidi väl´lä Krk sinna hurtsikusse ma lähen tagurpidi sisse ja tulen edaspidi välja (väikse ruumi kohta, kus ümber keerata ei saa); siul om kör´t tagaspidi sel´ län sul on seelik tagurpidi seljas; temäl olli lait´s tagaspidi sihen temal oli laps tagurpidi sees (st tuharseisus). Vrd taas|pidi, taga|pidi, tagasi|peri, tagasi|päie, tagusi|peri, tagus|pidi

talliteme <tallite, tallide>
1. toimetama, kodu ja majapidamistöid tegema ▪ temä om egäs puul pulman tallitemen, ristset tallitemen tema on igal pool pulmas toimetamas, ristsetel toimetamas. Vrd toimeteme, tokerdeme
2. talitama (loomi) ▪ mea pia õhtust tallitust talliteme mina pean õhtust talitust talitama; ka siul sii kari tallitet ei saa? kas sul see kari talitatud ei saa?; ma lää sigu talliteme ma lähen sigu talitama. Vrd paimendeme
3. korraldama ▪ valla talliteje tallits valla asju vallasekretär korraldab valla asju. Vrd kõrraldeme

tassa2, .tassa2
1. tasa, ühetasane ▪ õnne käsnä olliv peris ihu tassa õnnetoovad sünnimärgid olid päris ihuga tasa; nõndapal´lu piat sa kasvateme, ku ta tassa tule tõise veerege nii palju pead sa kasvatama, kuni ta samale kõrgusele saab teise äärega (kanga kudumisest)
2. võrdses seisukorras; korras, valmis ▪ täo keväde olevet puha tassa tet sel kevadel olevat kõik tasa tehtud; Kadri an´ds miul piimä, ma pidi jo tassa tegeme Kadri andis mulle piima, ma pidin ju tasa tegema; mea esi lää massa tassa mina ise lähen maksan ära; ka sii viil ärä tett ei saa, et sa tassa saat oma tüüge kas see veel ära tehtud ei saa, et sa valmis saad oma tööga. Vt tasa2, Vrd .valmi

turg <turu, .turgu> turg ▪ ma lää turgu mune müime ma lähen turule mune müüma; täembe om suur turg linnan täna on suur turg linnas

tuuluteme <tuulute, tuulude>
1. tuulutama ▪ kambre olli vaja ärä tuulute toad oli vaja ära tuulutada. Vrd luhtiteme, .luht´me
2. (vilja) tuulama ▪ rügi es oole mitti änämp sõs tuulutet rukkeid ei olnud siis mitte enam tuulatud; ommugu tuulutedi viil kaara hommikul tuulati veel kaera. Vrd .sarjame
3. piltl ennast tuulutama, väljas käima ▪ ku mul igäves lää sehen, ma lää vähä väl´lä tuuluteme kui mul sees läheb igavaks, ma lähen välja natuke [ennast] tuulutama

.tõistre <.tõistre, .tõistret> , .tõstre <.tõstre, .tõstert> üleaedne, naaber; naabri oma ▪ me lääme tõistre Jaanige linna me läheme naabri-Jaaniga linna; ma lää tõstre manu ma lähen naabrite juurde. Vrd .naaber, .puul´nik

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

tüdär <.tütre, tüdärt ~ tüdärd> tütar ▪ mea lää oma tütrel käümä mina lähen oma tütre juurde käima (st külla); miul om joba mehelemineje tüdär kodun minul on juba meheleminekueas tütar kodus; kolm poiga, kolm tüdärd -- mailma lastekari kolm poega, kolm tütart - ilmatu lastekari. Vrd .tütrek || onu|tüdär onutütar; tädi|tüdär täditütar ▪ sii olli esä puult täditüdär see oli isa poolt täditütar

.tütrek ~ .tütreke <.tütrekse, .tütrekest> tütreke, väike tütar ▪ ma lää tütreksel käümä, sii miu viimäne ma lähen tütrekese juurde külla, see [on] minu viimane; tal om tilluke tütreke tal on väike tütreke. Vt tüdär, Vrd tüdü

.uudine1 ~ .uudin <.uudise, .uudist> värskelt tehtud v. saadud, uudne ▪ ka teil joba uudise leibä om? kas teil juba uudseleiba on?; ma lää veskel ja jahvade uudist jahu ma lähen veskile uudsejahu jahvatama; miul lehm tulli kodu, nüid uudin piim kähen minul lehm poegis, nüüd on värske piim käes. Vrd uudis1, .vär´ske

uur´1 <oori, .uuri>
1. voor, seljatäis ▪ tal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas; ta kakastes küll ennest ärä, meante suur uur´ olli tal sel´län ta katkestab küll ennast ära, milline suur voor oli tal seljas. Vrd .kandam, sel´lä|täüs
2. kaubavoor ▪ miu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori; tartlis uur´ olli lännu Nuiast läbi Pärnus tartlaste kaubavoor oli läinud läbi Nuia Pärnusse. Vrd küüt´2
3. kord; käik ▪ är tõist uuri änäp lugede üle ära teist korda enam üle loe; ma lää tõist uuri joba küllä ma lähen teist korda juba külla; egä kik´k kana üte oorig õrrel ei lää, kik´k tüdrugu ei saa üte kõrrage mehel (vns) ega kõik kanad ühe korraga õrrele ei lähe, kõik tüdrukud ei saa ühe korraga mehele. Vt kõrd1, käik

.vaateme <vaadete, .vaate> , .vaatme <.vaate, .vaate ~ .vaade>
1. vaatama ▪ ma lää vaate, ka joba pulmalise tuleve ma lähen vaatan, kas pulmalised juba tulevad; peremiis käüs vaatmen, ka engätse augu valla om peremees käis vaatamas, kas hingamisaugud on lahti (kaladele jääs); minije jäänu tarre õle kuu taga vaatme, mis esä tege minia jäänud tarre õlekubu taha vaatama, mis isa teeb. Vrd .kaeme, valateme || ette .vaateme ette vaatama ▪ sa tiit iki sedä asja ilma ette vaatemede sa teed seda asja ikka ilma ette vaatamata; .järgi .vaateme millegi või kellegi järele vaatama ▪ mia pia kodu järgi vaateme ma pean kodu järele vaatama; .kõõrti .vaateme kõõrdi vaatama; viltu vaatama ▪ temä vaat´s kõõrti miu pääl, nüid om ta kuri tema vaatas viltu minu peale, nüüd on ta kuri; läbi .vaateme läbi vaatama ▪ tohter vaat´s sõduri läbi arst vaatas sõdurid läbi; kikk laat sai läbi vaadet, siut kunnig es ole kõik laat sai läbi vaadatud, sind kuskil ei olnud; päält .vaateme pealt vaatama ▪ temä vaat´s päält ku me kapustit teime tema vaatas pealt, kui me kapsaid tegime; tagasi .vaateme tagasi vaatame ▪ mis_sa viil tagasi vaadet, ka midäg maha jäi? mis sa veel tagasi vaatad, kas midagi jäi maha?; .valmis .vaateme valmis vaatama ▪ ma vaade nüid valmis, tõinekõrd ma osta ma vaatan nüüd valmis, teinekord ma ostan [ära]; vanavust .vaateme haigutama; .viltu .vaateme viltu vaatama ▪ ei tää mikebest miu pääl nõnda viltu vaadide ei tea, mispärast minu peale nii viltu vaadati
2. külastama, kellegi juures käima ▪ ma tule siut ka vaateme ma tulen sind ka vaatama (külaskäimisest). Vrd .käime
3. kellegi järele vaatama, hoolt kandma ▪ looma tahav vaate loomade eest tuleb hoolt kanda. Vt oolitseme
4. hoolima ▪ egä mea temä ütelusest ei vaade kedägi ega mina tema ütlemisest ei hooli midagi. Vt .uul´me1

vibu <vibu, vibu>
1. vibupüss ▪ karjatse teeve vibusit karjased teevad vibusid; latse las´seve vibuge märki lapsed lasid vibuga märki
2. õngeritv ▪ ma lää mõtsa, tuu üte õnge vibu ma lähen metsa, toon ühe õngeridva. Vrd viba
3. hällivibu ▪ ällü vibu vaja tuvva mõtsast hällivibu [on] vaja tuua metsast

viiviteme <viivite, viivide> aega viitma, viivitama ▪ viivite kah raasike aiga siin mede man! viida ka natuke aega siin meie juures!; ma lää õhtu raasik aiga viivitem küllä ma lähen õhtul natuke aega viitma külla; mis sa viividet miu aast! mis sa viidad minu aega!; mis ta viil viivits, võinu nüid är kävvä mis ta veel viivitab, võiks nüüd ära käia. Vrd .aigleme, .nuutame, pikenteme, .viibume, .viitme

vik´k <viki, vikki> segavili, vikk ▪ ma lää vikki külime ma lähen vikki külvama; kae, lamba om viki sihen! vaata, lambad on viki[põllu] sees!. Vrd segäne2, segä|vili

.viskame <visate ~ visade, .viska>
1. viskama, heitma; loopima ▪ ma visassi kivi maha ma viskasin kivi maha; ärge visade paprit laiali! ärge loopige pabereid laiali!. Vrd .eitme, .säihtäme || .kaala .viskame lõnga lühi ja pooli vahele heitma ▪ ok´k om sitt, ei saa kedräde, viskas kaala vokk on kehv, ei saa kedrata, viskab kaela; .kur´ge .viskame valetama ▪ kas viskat kur´ge või kõnelet õigust? kas valetad või räägid õigust?; lume .viskame lund sadama ▪ nüid akkas vär´sket lume viskame nüüd hakkab värsket lund sadama; maha .viskame külvama ▪ täempe om vaga ilm, täempe piap lina maha viskam täna on vaikne ilm, täna tuleb lina maha külvata; ma lää pääle lõunat, viska rüä maha ma lähen peale lõunat, külvan rukki maha; .sirpi .viskame rukkilõikusel sirpi viskama (et arvata, kes viljalõikajaist kõige varem sureb); .valmis .viskame kiiresti valmis tegema ▪ miu kondi ei lagune ninda pal´lu, et ma egäl saa valmis visate (knk) minu kondid ei lagune nii palju, et ma igaühel [töö kiiresti] valmis saan teha (öeldi, kui oli palju tööd, mida ei jõudnud kiiresti valmis teha); ärä .viskame nurisünnitama, enneaegu sünnitama ▪ tal olli pal´lu latsi, mõne olli ärä visanu tal oli palju lapsi, mõne oli nurisünnitanud
2. kiiresti või hooletult panema, võtma ▪ ooda seni raasik aiga, ku ma rõõva sel´gä viska oota seni natuke aega, kuni ma riided selga panen; kos sa visassit sel väidse? kuhu sa viskasid selle noa?
3. mingisse asendisse heitma ▪ viskam kondi kuhja maha, lasem sil´m kinni! (knk) viskame kondid kuhja maha, laseme silma kinni! (puhkama heitmisest)
4. kuhugi toimetama, minema sundima ▪ poig olli emä oma leväst ärä visanu poeg oli ema oma leivalt ära minema sundinud
5. levitama ▪ väl´län om tulekahju, paksu suitsu tule üles, vahel viskas tuld sekkä väljas on tulekahju, paksu suitsu tuleb üles, vahel viskab tuld sekka
6. mingi kehaosaga järsku hoogsat liigutust tegema ▪ ma viska käege ja lää ärä ma rehman käega ja lähen ära; ta nõnda uhke, ku ta lää, sõs viskas pääd ta nii uhke, kui ta läheb, siis viskab pead [taha]
7. kiiresti kasvama ▪ kuuse oo ninda pikäs visanu lühikse aage kuused on nii pikaks kasvanud lühikese ajaga. Vrd .tõukame
8. kiiresti käima või jooksma ▪ sii obene om ää viskame see hobune jookseb kiiresti. Vrd .elpäme, kerime, lemmeldeme, .sõrgame, vilguteme2

vististe Trv võib-olla, vististi ▪ ma lää temäge vististe üten ma lähen temaga vististi kaasa. Vt vist

võhmus <võhmusse, võhmust> Krk soovõhk (Calla palustris) ▪ ma lää tuu sial võhmusse lehti ma lähen toon seale soovõha lehti; võhmusse kasvav kus pajo om, vesitse maa sehen, loime pääl soovõhad kasvavad [seal], kus paju on, vesisel maal, vesise koha peal. Vrd porss2, võhas, võhk

.võl´me <.võlli, võlli> võlvima ▪ ma lää tare ahju võl´me ma lähen toa ahju võlvima; na võl´sive keldre lae telliskividege ümarigus nad võlvisid keldrilae telliskividega ümarikuks. Vrd .kum´me

vähä2, vähe2
1. vähe, natuke; natukeseks ▪ õpetejel tullu ka iki vähä alastust Anne vastu õpetaja hakanud ka ikka natuke halastust tundma Anne vastu; ma lää vähä väl´lä ma lähen natukeseks välja. Vrd natik, raasik, vähes, vähäst
2. puudulikult, ebapiisavalt ▪ mul om väegä vähä villu mul on väga vähe villu; aiga esiki vähä, raha ka vähä (knk) aega niigi vähe, raha ka vähe

.õigeste, .õigest
1. õigesti ▪ temä tei sedä õigeste tema tegi seda õigesti. Vrd õieti, .õigede
2. otse ▪ siit saaks õigeste minnä siit saab otse minna; ma läe siit õigest üle nurme ma lähen siit otse üle põllu. Vrd nöörilt, otse, .õkva

.ärbän´ <.ärbäni, .ärbänit> , .äärbän´ <.äärbäni, .äärbänit> elumaja, häärber ▪ ärbän´ olli rihest ärälti häärber oli rehest eraldi; lauda katus om loiep ku äärbäni katus lauda katus on laugem kui elumaja katus; lää mõise äärbänis lähen mõisa häärberisse. Vrd .äärbär´

ürjät´s ~ ürjätse <ürjätse, ürjätset> Krk Hls
1. alustus, algus ▪ laulu ürjät´s läit´s võlssi laulu alustus läks valesti; kanga ürjätsen rabas´ kudaje ää sõna pääle ütelte kanga alustamisel kiirustas kuduja head sõna ütlema; tulev nädäli ürjätsen ma lää linna tuleva nädala alguses ma lähen linna. Vrd akatus, .algmine, .algus, iist|ots, .ür´güs
2. piltl tulehakatus ▪ tuu säält meastigi tule ürjätses! too sealt midagi tulehakatuseks!; ta om jus´t ku tõiste tare ürjät´s (knk) ta on justkui naabri tulehakatis. Vrd läidus, .läitus, läütse, näidse, ürjätus