[MUL] Mulgi sõnaraamat

lõpp <lõpu, lõppu>
1. lõpp; ots ▪ ja sõs selle tüüge om lõpp ja siis selle tööga on lõpp; tüü sisse vai upu ärä, lõppu tal ei ole töö sisse upu või ära, lõppu tal ei ole. Vrd lõpik, ots1
2. surm ▪ enne lõppu sai iki oma võla ärä massa enne surma sai ikka oma võlad ära maksta. Vrd kuul1, surm