[MUL] Mulgi sõnaraamat

kard|luu <kard|luu, kard|luud> Hls Krk linaluu ▪ ku kardluu lina kül´len om, sis kolbitsege ropsits ärä kui linaluu lina küljes on, siis lõugutiga ropsitakse [need] ära. Vrd lina|luu, ting|luu

kooli|luu <kooli|luu, kooli|luud> Krk kooljaluu, muhutaoline moodustis luul ▪ kooliluu ei valute kooljaluu ei valuta. Vrd kuuli|luu, .kuulja|luu

kuuli|luu <kuuli|luu, kuuli|luud> kooljaluu (muhutaoline moodustis) ▪ kuuliluu o ümärik, obesel kasvas jala pääl kuuliluu kooljaluu on ümarik, hobusel kasvab jala peal kooljaluu; inimese kuuliluud vajotedi surnu käege kadujel aal inimese kooljaluud vajutati surnu käega kaduva kuu ajal. Vt kooli|luu, .kuulja|luu

.kuulja|luu <.kuulja|luu, .kuulja|luud> kooljaluu. Vrd kooli|luu, kuuli|luu

laba|luu <laba|luu, laba|luud> abaluu ▪ valu olli labaluu taga sel´län valu oli seljas abaluu taga. Vt piha|luu

laht|luu <laht|luu, laht|luud> Hls rinnaluu, rinnak ▪ miul olli kange valu lahtluu all mul oli kõva valu rinnaluu all. Vt rind|luu

lina|luu <lina|luu, lina|luud> linaluu, puitunud linavars ▪ lina om linaluu kül´lest valla lina[kiud] on linaluu küljest lahti. Vrd kard|luu, ting|luu

loe|peräst, luu|peräst Krk loetult, arvult; arvu järgi ▪ ka siul nii korvi loeperäst om või om ilma lugemed? kas sul on need korvid loetud [tüki järgi] või on lugemata?; luuperäst om neid ninda pal´lu üten tallekstege arvu järgi on neid [lambaid] nõnda palju koos tallekestega. Vt lugu1

luu <luu, luud>
1. luu, kont; kalaluu ▪ sii õhvak om kehvä luiege see mullikas on kehva kondiga; luts om ilma luute kala luts on ilma luudeta kala. Vrd kon´t, vispen´
2. kehaehitus ▪ ta ei ole miu muudu egä miu luud kah ta ei ole minu moodi ega minu kehaehitusega kah
3. taime puitunud osa, linaluu ▪ tuli olli lina luie sissi lännü tuli oli linaluudesse läinud. Vrd kard|luu, lina|luu, ting|luu

luu|karik <luu|karika, luu|karikat> Pst kõhn luine olend, kõrend ▪ obene om kõhna ku üit´s luukarik hobune on kõhn nagu kõrend. Vrd koigat´s, kõõbak, kõõbus, kõõnus, .luu|kerip

.luu|kerip <luu|keripu, luu|keriput> Krk kõhn olend; piltl luukere ▪ obese ku luukeripu, tuul lükkäs jala päält maha (knk) hobused kui luukered, tuul lükkab jala pealt maha. Vrd kiiger´t, koolu, luu|karik

luu|paine <luu|paine, luu|painet> , luu|.paineje <luu|.paineje, luu|.painejet> luupainaja, painaja ▪ sa olt ku luupaineje mul sel´län (knk) sa oled mul nagu luupainaja seljas (st tüütad ja ei jäta rahule); sii käi tõsel luupainen see käib teisele luupainajaks

luu|.paineje vt luu|paine

luu|ruus´ vt ruus´3

luu|vari <luu|varju, luu|.varju> kõhn olend ▪ sii peni om ku luuvari see koer on väga kõhn; oben olli tal ehen ku luuvari hobune oli tal ees nii kõhnuke. Vrd luu|karik, .luu|kerip, .luuster2

muna|luu <muna|luu, muna|luud>
1. pahkluu ▪ ma lei joosten munaluu ärä ma lõin joostes pahkluu ära; jala munaluu om jalal väl´län puul pahkluu on jalal väljaspool. Vt kiider|kon´t, pahk|luu
2. randmeluu ▪ mõlembe käe munaluu valuteve mõlema käe randmeluud valutavad

nosi|luu <nosi|luu, nosi|luud> kondiots, ümmargune luuots (liigese juures) ▪ tüümeestel panti siakints manu, kes nosiluu sai, sii pidi viina ostme töömeestele pandi seakints kaasa, kes kondiotsa sai, pidi viina ostma

ormi|luu <ormi|luu, ormi|luud> Trv kala uimeluu ▪ kalal om ormiluu sel´lä pääl kalal on uimeluu selja peal. Vt ormus

pahk|luu <pahk|luu, pahk|luud> pahkluu ▪ naistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli pahkluust saadik särk; pahkluust om jala ärä nikerten pahkluust on jala ära nikastanud. Vrd kiider|kon´t, koni3, muna|luu

piha|luu <piha|luu, piha|luud> abaluu ▪ tal olli pihaluun valu uug tal oli abaluus valuhoog. Vrd laba|luu

pind|luu <pind|luu, pind|luud> Hls Krk pindluu ▪ käel ja jalal om pindluu käel ja jalal on pindluud

puusa|luu <puusa|luu, puusa|luud> puusaluu ▪ näin sat´te omal puusaluu purus vanaema kukkus endal puusaluu katki; mõlembe puusaluu valuteve mõlemad puusaluud valutavad

rak´s|luu <rak´s|luu, rak´s|luud> Krk sabaluu, õndraluu ▪ ma sat´te rak´sluu pääle maha ma kukkusin sabaluu peale maha

ran´ts|luu <ran´ts|luu, ran´ts|luud> rangluu ▪ an´ds miul ran´tsluu, sii om kige alvep liha kanal andis mulle rangluu, see on kõige halvem liha kanal

rinna|luu <rinna|luu, rinna|luud> Krk rinnaluu, roie; ribi ▪ visas´ kivi rinnaluie pihta, nõnda et valu võt´t jalust nõrgas viskas kivi roiete pihta, nii et valu võttis jalgadest nõrgaks. Vrd kül´le|kon´t, laht|luu, rinna|laast

ris´t|luu <ris´t|luu, ris´t|luud> ristluu ▪ küll om mul ris´tluien suur valu küll on mul ristluudes suur valu

rõbe|luu <rõbe|luu, rõbe|luud> , rõbi|luu <rõbi|luu, rõbi|luud> kõhr, krõmpsluu ▪ rõbeluu lääve näriden purus kõhred lähevad närides puruks. Vrd kõhre, rõk´s, rõksi|luu, rõmps1, rõp´s|luu

rõbi|luu vt rõbe|luu

rõksi|luu <rõksi|luu, rõksi|luud> Hls Krk, rõk´s|luu <rõk´s|luu, rõk´s|luud> kõhr, krõmpsluu ▪ kõrva lehe sehen om rõksiluu Krk kõrvalesta sees on kõhr. Vrd kõhre, rõbe|luu, rõk´s, rõmps1, rõp´s|luu

rõk´s|luu vt rõksi|luu

rõp´s|luu <rõp´s|luu, rõp´s|luud> Krk kõhr, krõmpsluu ▪ tal olli rõp´sluu katik tal oli kõhr katki. Vrd kõhre, rõbe|luu, rõk´s, rõksi|luu, rõmps1

ting|luu <ting|luu, ting|luud> Krk Hel linaluu (kindel kogus) ▪ tingluu olliv rihe all mahan linaluud olid rehe all maas. Vrd kard|luu, lina|luu

titi|luu <titi|luu, titi|luud> Trv kala kõhuuim ▪ titiluu om kiisal ku nõgel, ku tõine kala tahap tedä niilä, sõs temä lüüp selle püsti kõhuuim on kiisal nagu nõel, kui teine kala tahab teda neelata, siis tema lööb selle püsti

uri|luu <uri|luu, uri|luud> vurriluu ▪ uriluul om paela kül´len vurriluul on paelad küljes. Vrd urri|luu, uuri|luu

urri|luu <urri|luu, urri|luud> vurriluu ▪ latse ot´sev ääd urriluud lapsed otsisid head vurriluud. Vrd uri|luu, uuri|luu

uuri|luu <uuri|luu, uuri|luud> vurriluu ▪ sii olli tal ää uuriluu see oli tal hea vurriluu. Vrd uri|luu, urri|luu