[MUL] Mulgi sõnaraamat

ao|täh´t <ao|tähe, ao|.tähte> eha- või koidutäht, planeet Veenus ▪ kui aotäh´t virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja kül´mä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma; aotäh´t om seante ereve, sädents ehatäht on selline ere, sätendab

ao|.valgus <ao|.valguse, ao|.valgust> ehavalgus ▪ ei pas´ta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam

jo, joh
1. juba ▪ kardultel om loomakse ala luud joh kartulitel on mugulad juba alla tulnud. Vrd joba, juh
2. ju, ometi, tõepoolest ▪ mõtsavahk´ ütel´ et sii om jo tuliänd metsavaht ütles, et see on ju pisuhänd. Vrd joht

kõrd|mao|kiri <kõrd|mao|kirja, kõrd|mao|.kirja> kordmaokiri, teatud kindakiri ▪ kõrdmaokiri ku kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kordmaokiri [on], kui kilblise kirjaga kinnas kootakse [vaheldumisi] kahe pahem- ja kahe parempidi silmaga

ma vt mea

maa|ilm <maa|ilma, maa|.ilma> , maa|`ilm <maa|`ilma, maa|`.ilma> , ma|`ilm <ma|`ilma, ma|`.ilma>
1. maailm ▪ kennigi ei ole maailma läbi käünü keegi ei ole [kogu] maailma läbi käinud; ta om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vrd aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas; võõrad inimesed ▪ mia ole kige maailma naarus ma olen kogu maailma naeruks (kõigi inimeste ees); kikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud
3. ilmatu suur; ilmatu palju ▪ neil om karja jaos maad maailm kähen neil on karja jaoks maad ilmatu palju; neid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast)

ma|`ilm vt maa|ilm

ma|ilma väga, ilmatu ▪ mailma jäme kõver puu maha murdunu ilmatu jäme kõver puu [on] maha murdunud; Olstre, Paistu ja Tarvastu rõõvastel mailma vahet es ole mitti Holstre, Paistu ja Tarvastu (rahva)riietel väga suurt vahet ei olnud; sääl olli mailma rahvas kokku tullu seal oli ilmatu hulk rahvast kokku tulnud. Vrd ilmatu, ma|ilma, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik

ma|ilmalik <maa|ilmaligu ~ maa|ilmaliku, maa|.ilmalikku> Hls Krk ilmatu ▪ reheahi iki mailmalik suur, pane kolm pätsi kõruti reheahi on ilmatu suur, pane [või] kolm pätsi kõrvuti. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilma, ilmatu

ma|ilmama Hls ilmatu, tohutu ▪ sääl olli mailmama ulka rahvast seal oli tohutu palju rahvast. Vrd maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik, ilmatu, ma|ilma

ma|.ilmlik <ma|.ilmligu ~ ma|.ilmliku, ma|.ilmlikut> Hls Krk maailmatu, tohutu suur ▪ ma ole nännu mailmlikut madu ma olen näinud maailmatu suurt madu. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmalik, ma|ilma, ilmatu

mao|.aaja <mao|.aaja, mao|.aajat> , mao|.aaje <mao|.aaje, mao|.aajet> maoajaja (loomahaigus) ▪ maoaaje eläjel sehen, ussikse maon, sii luum om siist vigane maoajaja loomal sees, ussikesed maos, see loom on seestpoolt vigane

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

mao|kiri <mao|kirja, mao|.kirja> Krk kindakiri

mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäis ▪ kon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäis ▪ sa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1

me <me ~ mede, meid> , mee <mee, meid> meie ▪ me arvassim iki me arvasime ikka; mee lepsim ärä me leppisime ära; nemä om mede külä mehe nemad on meie küla mehed. Vrd meie, mi

mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, ma ▪ mea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi

mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meie ▪ mii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me

no ~ noo
1. no ▪ no kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate? (st kuidas teil elu läheb?); no mi sa viil ärä_i kuule! no mis sa veel ära ei kuule! (üllatavast uudisest). Vrd noh, no|noh, nu
2. hrv nüüd ▪ kihude no nigu jõvvat kihuta nüüd nagu jõuad

no|jah nojah ▪ nojah, sii om tõsi küll nojah, see on tõsi küll. Vrd jah, noh, nuu|jaa

no|noh nonoh ▪ ohoh, nonoh, nõnda vana sa küll ei oole ohoh, nonoh, nii vana sa küll ei ole. Vrd no, noh