[MUL] Mulgi sõnaraamat

karva|kakk2 <karva|kaku, karva|kakku> Hls Krk etn kakk, millesse on armutunde tekitamiseks karvu sisse küpsetatud ▪ karvakakk ku tüdruk panden karva levä sisse karvakakk [üteldi], kui tüdruk [oli] pannud karvad leiva sisse

kaste1 <kaste, kastet ~ .kaste, kastet> kaste, veeaur (mis on langenud rohule) ▪ kaste iist tulli vihmä ja tei einä likes vihma tuli [ainult] kaste jagu ja tegi heina märjaks

kirbu|rohi <kirbu|rohu, kirbu|.rohtu>
1. kirburohi, sõlmilise varre ja väikeste õitega rohttaim, millega on peletatud kirpe (Polygonum) ▪ kirburohi lämmätep porkne ärä kirburohi lämmatab porgandid ära. Vrd konna|ein, mõru|ein
2. kirpude tõrjeks kasutatud taim või mürk ▪ kalmus om ää kirburohi kalmus on hea kirburohi; mine tuu poodist kirburohtu mine too poest kirbumürki

kolmi|rõõvas <kolmi|.rõõva, kolmi|rõõvast> Krk kangas, mille kudumisel on soa piivahes kolm lõnga ▪ kolmirõõvas om pakline ja villane kolmirõivas on takune ja villane

mätäs|karu <mätäs|karu, mätäs|karut>
1. väike karu ▪ see olli väheline, nagu ütelts -- mätäskaru see oli väike, nagu öeldakse – mätaskaru
2. piltl koer, laps vm, kes jalus on ▪ om sii mätäskaru, ei lää iist ärä, kurt tii raa pääl ehen on see mätaskaru, ei lähe eest ära, seisab teerajal ees

naba|var´s <naba|varre, naba|vart>
1. nabanöör ▪ mõnel om jämme nabavar´s mõnel on jäme nabanöör
2. piltl voki osa (pulga auk on nabavarre sees, nabavarrest käib kruvi läbi) ▪ oki nabavar´s om joba kinni, ülespoole änäp käändä i saa voki nabavars on juba kinni, ülespoole enam keerata ei saa

paar1 ~ paar´ <paari, .paari>
1. paar ▪ küll na ollive kena paar! küll nad olid kena paar!; paar´ tüdrikut panti obesit karjateme paar tüdrukut pandi hobuseid karjatama; tõistre rahvas om keväde paari pant naabrid on kevadel paari pandud (abiellunud)
2. paarisarv ▪ ütle väl´lä, liig või paar´! ütle välja, liigarv või paarisarv!
3. kangaviga, kui kaks lõnga on niiesilmast läbi pandud ▪ paar´e olli kangas täis pant kangas oli palju paariviisi niiest läbi pandud lõngu. Vrd .raavline
4. kaelkoogud ▪ suur talu ja kik´k vesi tule paarige kanda suur talu ja kogu vesi tuleb kaelkookudega kanda. Vt kaal|koogu, Vrd kaal|puu, .õlpa
5. sarikad ▪ tarel om joba paari pääl majal on juba sarikad peal; paar´e külgi lüvväs roovilati sarikate külge lüüakse roovilatid

paari|labane <paari|labatse, paari|labast> Krk kangas, mis on kootud kahe niiega, nii et ühe niievarva pealt on võetud kaks silmust kõrvuti ▪ villast tetti paarilabast, linast es tetä villast tehti paarilabast [riiet], linasest ei tehtud

pordu|sõl´m <pordu|sõl´me, pordu|.sõl´me Krk ~ pordu|sõlmi, pordu|.sõlmi Trv> umbsõlm, mille otsad on risti ▪ obest ei panna pordusõl´mege kinni hobust ei panda pordusõlmega kinni; pordusõl´m ei kurda kinni pordusõlm ei seisa kinni. Vrd umb|sõl´m

puum´ <poomi, .puumi>
1. poom, puu kivide jm kangutamiseks ▪ puum´ pistets kivil ala, sis kanguteve inimese maast kive üles poom pistetakse kivile alla, siis kangutavad inimesed maast kive üles; siul aa või puum´ kül´le ala, sis ka ei saa maast üles (knk) sulle aja või poom külje alla, siis ka ei saa maast üles
2. pakk kangastelgedel, mille ümber on lõim või kootud kangas ▪ puum´ om joba lõime paras jagu täüs poom on juba lõime parasjagu täis

ren´t|sard <ren´t|sarra, ren´t|.sarda> Krk viljasard; viljarõuk, mille teibad on ühes reas maasse löödud ▪ me pannim vil´lä ren´tsarda me panime vilja sarda. Vt sard

ron´ts1 <rontsi, .rontsi> Krk Hel kobar, kimp; nöörile aetud õunad, sibulad vms. ▪ ta tõi laadalt mitu sibule rontsi ta tõi laadalt mitu kimpu sibulaid; ubinit kuivatets rontsin õunu kuivatatakse nööri peale aetuna. Vrd kobar1, ron´g || saia|ron´ts nöörile aetud saiad ▪ esä tõi laada päält suure saiarontsi isa tõi laadalt hulga nöörile aetud saiu; viisu|ron´ts mitu paari viiske, mis on nööriga kinni seotud ▪ kaugempel einämaal minnen olli tal viisuron´ts sel´län kaugemale heinamaale minnes olid tal nööriga kokku seotud viisud seljas

sadame <sadade, sata ~ sada>
1. kukkuma ▪ mea sat´te otselti maha ma kukkusin otseli maha. Vt pudume || maha sadame sünnitama ▪ ta om egäs päeväs maha sadamen ta on igaks päevaks sünnitamas (st kohe sünnitamas); vajuma (leivataignast, mis on ära hapnenud) ▪ leib om joba maha sadanu, taht kasta leivatainas on juba maha vajunud, tahab kastmist (st jahu lisamist käärinud vedelikku)
2. sadama ▪ lume om akanu sadame lund on hakkanud sadama; vihma satti väl´län tük´k aiga vihma sadas väljas tükk aega. Vrd varame2, vihmuteme

serv|aer|ader <serv|aer|adra, serv|aer|.atra> Krk söödiader, (mille sahkade välisservad on teritatud ja pööratud veidi ettepoole) ▪ servaeradrage olli obesel rasse kündä söödiadraga oli hobusel raske künda; servaeratra olli vaja sepä man terite söödiatra oli vaja sepa juures teritada

veer|sek´k <veer|seki, veer|sekki> veersekk, pikk üle õla kantav kahe poolega kott, mille ava on keskel ja otsad ripuvad teine teisel pool õlga ▪ poiss võt´t veerseki siist leväpätsi väl´lä poiss võttis veerseki seest leivapätsi välja. Vt siir|sek´k