[MUL] Mulgi sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

paks|piim <paksu|piima, .paksu|.piima> kohupiim ▪ ku pakspiim ärä om tett ja äste kuju, sis pandas värske piim patta kui kohupiim on ära tehtud ja hästi kuiv, siis pannakse värske piim patta (sõira tegemisest). Vrd vaar1

peti|piim <peti|piimä, peti|.piimä> petipiim ▪ suve võeti einämaale petipiimä üten suvel võeti petipiima heinamaale kaasa; enne olli võipiim, nüid ütelts petipiim Krk enne oli [öeldud] võipiim, nüüd öeldakse petipiim. Vrd pett

pii <pii, piid> pii, peenike pulk ▪ suga tetti lõhmusse piidege suga tehti pärna piidega. Vrd pide2, pidem, pidi2, pidim1

piik <piigi, .piiki> Trv Hls
1. okas ▪ puhmal ollive piigi kül´len põõsal olid okkad küljes. Vt okas, Vrd pidim1, pind2, .pistlik, uhak1
2. muistne torkerelv, piik ▪ meestel olliv pikä piigi kähen meestel olid pikad piigid käes

pii|kinnas <pii|.kinda, pii|kinnast> töökinnas ▪ piikinda om ärä kulunu töökindad on ära kulunud

piil´ <peele, piilt>
1. külgpuu, raampuu ▪ redeli peele omma katel puul redeli külgpuud on kahel pool (nendes on redelipulgad). Vt kül´le|puu
2. kabja ülemine äär ▪ ku obest ostets, siis tõmmats sõrmege ümmer kabja peele, et rei sehen ei oole kui hobust ostetakse, siis tõmmatakse sõrmega ümber kabja ülemise serva, et nahapõletikku sees ei ole (kontrollimisel). Vrd piire

piim <piimä, .piimä>
1. piim ▪ lasti apus minna sääl, sii piim olli küll tõesti ää süvvä lasti hapuks minna seal, see piim oli küll tõesti hea söögiks
2. piltl taimede piimjas vedelik ▪ kaarast saa piimä väl´lä pitsite kaerast saab piimjat vedelikku välja pigistada

piin´1 <peene, piint>
1. peenike ▪ olli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenik, Vrd .piinlane
2. peen ▪ sii om piin´ linnakiil, ei ole sihande kodune see on peen linnakeel, ei ole selline kodune (kirjakeelest). Vt peenik

piin2 <piina, .piina> piin, vaev, kannatus ▪ piin olli kik´k sii aig kodun istu piin oli kogu aeg kodus istuda; sedä piina küll, mis siin enne olli! seda vaeva küll, mis siin enne oli!; ta sai ottigi piinast valla ta sai ometigi vaevast lahti (surnu kohta, kes kaua põdes). Vrd kannatus, ris´t, vaev

piip <piibu, .piipu> piip ▪ ätil olli piip suhun vanaisal oli piip suus. Vrd .kumpus1, nos´u2

piip|ein <piip|einä, piip|.einä> Krk piiphein (Luzula) ▪ piipeinäl om lame lehe piipheinal on lamedad lehed

piir´1 <piiri, .piiri> piir; piirjoon ▪ Mogri olli sääl lähüksen piiri pääl Mogri oli seal lähedal piiri peal. Vrd piire

piir´2 <peeru, .piiru> peer, peeretus ▪ pil´l tulep pikä peeru pääl, kusi kõva naaru pääl (vns) nutt tuleb pika peeru peale, kusi kõva naeru peale. Vrd puss4, puuk4

pii|rõõvas <pii|.rõõva, pii|rõõvast> Hls Krk argirõivas; tööriie ▪ piirõõva om egäpäävätse rõõva tööriided on igapäevased rõivad. Vt rõõvas

piis|pätsik <piis|pätsikse, piis|pätsikest> nlj peidupätsike, peidusolija ▪ mis piispätsikest sa tiit nüid? Krk mis peidusolijat sa mängid nüüd?

piit´1 <peedi, .piiti> peet (Beta vulgaris) ▪ peedi om maha külüt peedid on maha külvatud; looma peedi om nurme pääl viil loomapeedid on veel põllul (üles võtmata)

piit´2 <peedi, .piiti> tapeet ▪ latse ollive peedi katik kiskun lapsed olid tapeedi katki kiskunud. Vrd paper, ta`beet´

piit3 <piida, .piita> piit, raam aknal või uksel ▪ usse piida ollive ärä vajunu uksepiidad olid ära vajunud. Vrd piit|jalg

piit|jalg <piit|jala, piit|.jalga> Krk (ukse)piit ▪ piitjala om ümmer usse uksepiidad on ümber ukse. Vt piit3

säär´|piim <säär´|piimä, säär´|.piimä> (keedetud) ternespiim ▪ vär´ske piim, ku ta är keedet om, sis om säär´piim värske [ternes]piim, kui ta ära keedetud on, siis on säärpiim; keedeti paan iki säär´piimä keedeti pajas ikka ternespiima. Vrd tsäärä|piim

tsäärä|piim <tsäärä|piimä, tsäärä|.piimä> Hel ternespiim. Vrd säär´|piim