[MUL] Mulgi sõnaraamat

uhak1 <uhagu ~ uhaku, uhakut>
1. okas, kida ▪ egäl kesväteräl om uhak otsan igal odrateral on kida otsas; orjavitsal om pinnu ja uhagu kül´len kibuvitsal on pinnud ja okkad küljes. Vrd kida, kisa2, küben, okas, piik
2. okaskarv ▪ ää suure uhakuge kask hea suure okaskarvaga kasukas
3. piltl terane; hakkaja ▪ temä om õpmise pääle uhak (knk) tema on õppimise peale terane; oh seda uhakut tüdrukut! oh seda hakkajat tüdrukut!. Vt nakkaje